Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kuna poolte koostöö novembriks 2021 enam ei toiminud, siis ütles hageja 07.07.2021 sõlmitud lepingu 08.02.2022 e-kirja teel erakorraliselt üles (I kd, tl 56-59). Lepingus ei olnud ülesütlemise avaldusele ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi. Alternatiivselt ütles hageja lepingu igal juhul üles oma 17.03.2022 dokumendiga (I kd, tl 67-74). Hageja ütles lepingu üles VÕS § 196 lg 1, VÕS § 652 lg 2 ja VÕS § 631 koosmõjus. Samuti esinesid alused lepingu ülesütlemiseks VÕS § 116 alusel ilma kostjale täiendava tähtaja andmiseta VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel. Juhul, kui hageja ei saanud õiguslikult lepingut üles öelda, siis käsitab hageja lepingu lõpetamisele suunatud avaldusi kui lepingust taganemise avaldusi. Lepingu ülesütlemiseks esinesid alljärgnevad mõjuvad põhjused: Kostja ei pidanud kinni tehtud kokkulepetest ja andis hagejale ebamääraseid juhiseid, (III kd, tl 57-59). Kirjavahetusest nähtub, et hageja pöördus kostja poole nt 22.11.2021. a ja viitas, et puuduvad detailsed tööjoonised. 24.01.2022. a e-kirjas on hageja viidanud, et tööjoonised puuduvad jätkuvalt ning, et kui omanikujärelevalve ja kostja jooniste osas kokkuleppele ei jõua, ei saa hageja ehitada. Ka 27.01.2022. a e-kirjas on hageja viidanud, et omanikujärelevalve ja kostja peavad omavahel kokku leppima, kuidas töödega edasi minna. Kostja sellisest tegevusest (st hageja palvete ja nõuete eiramine ning sellest tulenevalt töö takistamine) tulenevalt võis hageja mõistlikult eeldada, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita ka tulevikus. Hageja ehitas vastavalt projektile. Elamule oli projekteeritud plaatvundament (III kd, tl 77 ja 78-95). Kostja muutis ehitamise käigus meelt ja soovis majale projektiga võrreldes erinevat vundamenti (II kd, tl 96). Probleem ilmnes vundamendi armatuuri kaitsekihi paksuses. Nii algses projektis kui uues vundamendi joonises on armatuuri kaitsekihi paksuseks toodud 30 cm (II kd, tl 33). Projekti seletuskiri lubas armatuuri kaitse minimaalseks paksuseks lausa 25 mm (II kd, tl 35, III kd, tl 149-151). Kuna eeltoodu enam hagejale ei sobinud, pidi hageja saatma vundamendi joonise tagasi projekteerijale, et saada sisendit, kas on võimalik vundamendi armatuuri kaitsekihti tõsta. Kostja projekti muutmise soov seoses vundamendiga on nähtav poolte e-kirjavahetusest (II kd, tl 96-98). Hageja saatis kostjale muudetud vundamendi allkirjastamata joonise 01.12.2021, kuid ei saanud kostjalt tagasisidet, kas muudetud joonise järgi ehitamine on kostjale sobiv. Ka uues joonises ei olnud armatuuri kaitsekihi paksust muudetud. Hageja soovis tellida tööde tegemiseks vajalikku tööde projekti ning saatis 15.12.2021 kostjale tööprojekti koostamise hinnapakkumise, mida kostja keeldus kinnitamast (II kd, tl 94), kuid nõudis 2022 jaanuaris korduvalt selle tööprojekti esitamist. Hageja palus juhiseid, kuidas töid jätkata ja tegi ettepanekuid vundamenditööde lõpetamiseks, kuid kostja juhiseid ei andnud (III kd, tl 152, 153, 188). Sellega rikkus kostja lepingu p 2.39 ja

3

esitanud põhjendusi selle kohta, et töös esineksid puudused, v.a dokumentatsiooniga seonduv ja radoonitõkkekilega seonduv. Kostja keeldus tasumast sõlmjooniste, visandite ja tööprojektide eest, mis vastavalt lepingu pdele 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 kuulusid hageja poolt koostamisele lisatasu eest, kuid mida kostja ei soovinud tasuda (II kd, tl 94-95) ja mistõttu ei olnud võimalik tööprojekti tellida. Lepingu p 1.1.2.3 kohaselt pidi tööprojekt koostatama vastavalt EVS 811: ja EVS 907: (vastavate standartide väljavõtted on III kd, tl 145-147). Kostjal oleks olnud võimalik ka ise tööprojekt tellida (hageja oleks seda võimaldanud), kuid kostja seda ei soovinud (III kd, tl 148). Vundamendi uue joonise osana nõudis kostja kogu maja projekti seletuskirja ümber kirjutamist, kuigi seadus ei nõua tööjoonistele seletuskirjade lisamist. Kostja nõudmine oleks tähendanud lisakulusid, mida kostja kanda ei soovinud. Kostja takistas töö tegemist, kuna ei suutnud ehitusega seonduvaid küsimusi otsustada. See tõi hagejale kaasa vajaduse pidevalt koostööpartneritega suhteid siluda, materjalide tellimusi tühistada ja ümber teha jne. Töö tegemist takistas ka kostja meelemuudatus vundamendiga seonduvalt ja uue vundamendi joonise kooskõlastamata jätmine. Alternatiivselt oli hagejal õigus leping lõpetada VÕS § 97 lg 5 alusel tulenevalt ettenägematust materjalide hinnatõustust, mis olid tingitud Vene-Ukraina kriisist, mida kostja enda kanda võtta ei soovinud ja mille osas kestaksid läbirääkimised hageja jaoks liiga kaua. Vastavalt lepingu p-s 3.5 ja 7.3 sätestatust tuleb hageja poolt kostjale esitatud, kuid kostja poolt allkirjastamata aktides kirjeldatud, tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja viitab ka, et töös ei ole esinenud olulisi puudusi, mis takistaks tööde vastuvõtmist ning nende eest tasumist. Hageja väljastas kostjale tehtud tööde eest arve nr A270422 summas 11865 eurot (sh käibemaks) (I kd, tl 131), mille tasumisest on kostja keeldunud (I kd, tl 109). Esitatud arvel kajastud tööd on hõlmatud lepinguga ja kuuluvad tasumisele:

4

omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 allkirjastatud piltidel (II kd, tl 77-88).

5

tuginedes õigus keelduda arve tasumisest. Hageja seisukoht seoses kostja poolt etteheidetavate rikkumistega on järgnev:

olemasoleva ehitusprojekti järgi vundamenti ehitada, siis ei ole kostjal õigust tugineda asjaolule, et vundamendi ehitus ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Algses projektis oli ette nähtud 16-ne armatuur, kuid kostja teatas hagejale, et ta ei soovi mõttetut armatuuri maasse panna. Kostja võttis ühendust edasimüüjaga, kes saatis armatuuri arvestuslikud mahud ja skeemi. Ka algne konstruktor saatis soovitused uuele armatuurikogustele. Hageja paigaldas armatuuri vastavalt eeltoodud armatuurikogustele. Armatuuri kaitsekiht töö käigus ei muutunud. Armatuuri ei olnud hagejal võimalik lõpuni paigaldada, sest töö jäi selles etapis pooleli tulenevalt kostja korraldusest. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik korrektselt paigaldada ka ülekatteid, kuna armatuuri teine kiht oli veel paigaldamata.

kostja arve tasumiseks kohustatud. Kostja ei kohustunud arvet tasuma ka hagejale, kuna lepingu kohaselt kuulusid tasud (v.a materjalide osas) maksmisele pärast nõuetekohast tööde aktsepteerimist, mida ei ole tehtud. Kostja maksis siiski kõnealuse arve ära, kuid ei ole siiani saanud vundamendi allkirjastatud joonist. Täitedokumendi ja tööprojektide koostamine ja kostjale üleandmine on lepingu p-de 1.1.2.2 ja 1.1.2.3 järgi hageja kohustuseks, mistõttu ei pea kostja ise projekteerijalt jooniseid välja nõudma. Hageja ei ole sisustanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et ta ei saanud kostjalt vajalikke juhiseid. Seoses vundamendi tööjoonisega märgib kostja, et tema soov oligi saada uus tööjoonis ja see saadigi. Kostja ei pidanud andma hagejale iga pisiasja jaoks juhist. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ja pidi ehitama vastavalt lepingule. Kostja ei ole venitanud arvete maksmisega ega ole soovinud tasuta tööd. Hageja väited esimese etapi materjalide kostjale üleandmisest on ebaõiged. Kostja valduses on üksnes garaažiuks ja EPS plaadid. Õiguslikus mõttes ei ole kostjale antud üle ühtegi materjali, sh garaažiust ja EPS plaate. Kosjal puudub ülevaade, mida ja mis hinna eest hageja tellinud on. Hageja ja materjalide müüjate vahel sõlmitud lepingud ei ole kostjale siduvad. Hageja ja kostja vahel ei olnud mistahes kokkuleppeid selleks, et hageja saaks kostjale vahendada katusefermide ostu. Kostja palus hagejal katusefermide eest väljastatud arve eeltoodud põhjusel ümber teha. Kostja ei ole katusefermidest loobunud ega keeldunud teise osamakse tasumisest. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Erinevate tööde teostamiseks kasutatud materjalid (nt torud, liiv, radoonitõkkekile jms) on käsitatavad ehitise olulise osana, mitte kostja valduses oleva asjana. Paigaldatud materjal on muutunud sisuliselt väärtusetuks, kuna hageja jättis tööd ilmastikutingimuste eest kaitsmata, mis on kaasa toonud juba teostatud tööde ning paigaldatud materjalide riknemise. Pooleli oleva vundamendi soojustus on päikse kiirguse ja sademete käes kollast värvi tõmbunud, mis näitab selgelt selle kahjustumist, ning vundamendile paigaldatud armatuur on roostes. Samuti on ilmastikutingimustele avatuna paigaldatud EPS sisse imanud vett, mis on kahjustanud selle soojapidavust. Lisaks on tänaseks hageja poolt objektile tarnitud (kuid paigaldamata jäetud) armatuur krundil nö lahtiselt vedelemas, mistõttu on see roostes. Objektil on puudu kaevuluugid ja torustik on lahti, mistõttu lendab sinna sisse liiva, puulehti jms. Tööde ja materjalide väärtusetuks muutumist tõendab kostja Remart Ehitus OÜ puuduste likvideerimise kokkuvõttega (IV kd, tl 1 – 49). Hageja tasunõue on alusetu ja tõendamata, s.o et pooled on arvel kajastatud tööde tegemises kokku leppinud, samuti ei ole tõendatud tehtud tööde tehtud mahud ja et poolte vahel oleks kokku lepitud arvel kajastatud hinnastamises. VÕS § 637 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav, sest pooled olid kokku leppinud nii tehtavas töös kui selle eest makstavas tasus. Samuti ei ole hageja tõendanud VÕS § 637 lg 1 kohaldamise eelduseid. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud tööd oleksid nõuetekohased. Hageja tasunõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei ole töid kostjale üle andnud ja töid ei saa lugeda ka kostja poolt vastuvõetuks. I etapi tööd kuuluvad üleandmisele-vastuvõtmisele alles siis, kui I etappi kuuluvad tööd on valminud. Hageja on tunnistanud ka ise, et I etapi tööd ei ole valminud. Hageja teostatud tööd on puudustega. Puudustega töid ei pea vastu võtma. Puudustest on teatatud õigeaegselt, s.o kohe pärast vastavaid töid sisaldavate vaheaktide saamist 29.11.2021 (II kd, tl 108-109). Hagejal puudub alus tugineda väitele, nagu kostja oleks tuginenud puudustele hilinemisega. Hageja töös sisalduvad puudused on järgmised. Sadeveekanalisatsioonisüsteemi ning vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusdokumentatsioonil puudub pädeva isiku allkiri. Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei ole Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le üle antud. Hageja jättis tegemata vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproovi, mida oleks saanud teha hiljemalt 2021 septembrikuuks (I kd, tl 170-171). Kostja ei ole nõustunud surveproovi tegemisega 2022 kevadel. Objektidele paigaldatud radoonitõkkekile ja hageja poolt esitatud paigaldusjuhend ei 8

vasta nõuetele. Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud toimivusega materjal (I kd, tl 172-173). Vundamendi armeering ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku (projekteerimiseks vajaliku kutsetunnistusega isiku) poolt allkirjastatud vundamendi armeeringu tööprojekti (I kd, tl 174). Teostatud tööd jäid ilmastikutingimuste eest kaitsmata. Hageja tasunõude alus on arusaamatu. Ehituse I etapi tööd ei ole kalenderplaanis nimetatud tööd. Kokkuleppe kohaselt jagunesid ehituse etapid järgnevalt: majakarp väljast valmis, maja sisetööd ja maja välitööd (lepingu p-d 1.5.3 ja 5.6). Ehituse I etapi sisu on kinnitanud ka hageja ise hagiavalduse p-s 1.6. Pooltel on vaidlus ehituse I etapi I tööosana käsitletavate tööde (välitrasside ja vundamendi ehitus) teostamises ja nõuetekohases teostamises. Ka I etapi I tööosana käsitatavad tööd ei ole valmis. Hageja kahjunõue ja viivisenõue on alusetu. Vastuhagi 3.Kostja taganes pooltevahelisest töövõtulepingust hagejapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu. Eelkõige seetõttu, et hageja ei asunud lepingut täitma talle kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, s.o 1 kuu jooksul nõudekirja kättesaamisest. Taganemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja peab lisaks olulisteks lepingurikkumisteks pädeva isiku allkirja puudumist sadeveekanalisatsiooni ning veeja kanalisatsioonitrasside teostusdokumentatsioonil, vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasside üle andmata jätmist Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le, vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproovi tegemata jätmist vastavalt Tehnovõrkude Ehituse OÜ tehnilistele tingimustele (I kd, tl 181-182). Lisaks ei vasta objektile paigaldatud radoonitõkkekile nõuetele, esitamata on paigaldusjuhendid. Radoonitõkkekile tuli paigaldada vastavalt konstruktiivse osa põhiprojekti seletuskirjale (I kd, tl 183-200). Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud toimivusega materjal. Vundamendi armeering ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku poolt allkirjastatud vundamendi armeeringu tööprojekti. Vundament on lõpuni ehitamata, s.o vundamendi armeeringu teine kiht on paigaldamata, perimeeter soojustamata ning valu valamata. Juba tehtud töö jäeti ilmastikutingimuste eest kaitsmata. Kostja jättis sõlmimata lepingu p-s 2.10 kokku lepitud ehituse koguriskikindlustuse, mida kostja nõudis oma 09.12.2021 e-kirjas (I kd, tl 201). Hageja töös sisalduvad puudused on tõendatud ka JK spetsialisti arvamusega (II kd, tl 143-155). Kostja esitas hageja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise nõude summas 57 918 eurot, mille kostja oli ettemaksuna hagejale tasunud (I kd, tl 202, II kd, tl 158-162, võrdluses II kd tl 163-195). Kuigi maksekorraldustest nähtuvalt on maksed teostatud AS Alarmeco poolt, on äriühingu registrikaardi väljavõttelt nähtuvalt selle ainsaks juhatuse liikmeks kostja (II kd, tl 113, tl 156-157). Pooltevahelise kokkuleppe alusel esitas hageja lepingu alusel arved AS-le Alarmeco (II kd, tl 114-116). Osa hageja poolt teostatud tööde (nt mahamärkimine, kaevetööd) ja paigaldatud materjalide (nt vundamendi killustik, liivaalus) tagastamine/üleandmine on nende tööde olemuse tõttu võimatu. Puudustega töödel puudub kostja jaoks väärtus. Seega igal juhul kuulub hageja poolt kostjale tagastamisele 38 105,33 eurot (II kd, tl 184). Reinart Ehitus OÜ poolt koostatud puuduste likvideerimisega seonduvate kulutuste kokkuvõttest nähtub, et 18 071 euro (lisandub käibemaks) ulatuses on hageja tehtud tööd muutunud väärtusetuks (III kd, tl 128-131). Lisaks nõuab kostja hagejalt leppetrahvi lepingu p-i 10.8 alusel 23 784,80 eurot. Lepingu p-de 10.6 ja 10.8 koosmõjus tõlgendades on leppetrahvi nõudeõigus ka juhul, kui lepingust p 10.6 alustel taganetakse. Kostja on teatanud hagejale leppetrahvinõudest tähtaegselt. Esimest korda 9

juba 01.04.2022. Leppetrahvi nõudmise aluseks on asjaolu, et kostja pidi hageja poolse puuduste kõrvaldamisest ja tööde jätkamisest keeldumise tõttu lepingust taganema. Leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur kulu ega kuulu vähendamisele. Kostja on kohtueelselt teinud kulutusi õigusabile 5642,92 eurot, mille hüvitamist kostja hagejalt nõuab summas 5156,92 eurot (I kd, tl 203-206). Kostja esitas viivisenõuded kõikidelt vastuhagi nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja seisukohad 4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, kuna leping lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemise avaldusega. Alternatiivselt on kostja kaotanud lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 rikkumise tõttu, kuna ei ole esitanud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Tööd seisati detsembris 2021 ning juba enne seda pidid kostja poolt puudustena välja toodud asjaolud kostjale teada olema. Hageja ütles lepingu üles 08.02.2022, kuid kostja esitas taganemisavalduse alles 26.04.2022, milliseks ajaks oli möödunud mõistlik aeg lepingust taganemiseks. Lepingust taganemise avalduse esitamine on vastuolus ka lepingu p-ga 10.4. Kostja ei ole teavitanud hagejat Remart Ehitus OÜ aktis sisalduvatest puudustes, mistõttu ei saa sellega kohtumenetluses arvestada. Kostja on tasunud hagejale enamuse I etapi materjalide eest ja see ei kuulu tagastamisele. Kostja valduses on juba paigaldatud vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetorud, kaevud, vundamendi alusesse ja sissesõiduteele paigaldatud liiv, killustik, geotekstiil, paigaldatud vundamendiplokid, radoonitõkkekile, vundamendi armatuur. Lisaks tellis hageja kostja soovil ehituse I etappi mittekuuluvaid materjale, s.o välisseina müüriplokid, katusefermid ja garaažiukse. Kõik materjalid, v.a müüriplokid, katusefermid ja garaažiuks, on hageja kostjale üle andnud. Hageja võimaldas kostjal kätte saada ka katusefermid, kuid kostja loobus sellest (I kd, tl 117-128). Katusefermide osas esitatud kirjavahetus kinnitab, et poolte vahel oli kokkulepe katusefermide vahendamises kostjale, kuid kostja muutis hiljem meelt ega tunnistanud enam seda kokkulepet. Müüriplokkide osas andis hageja kostjale edasi Thermomaja OÜ kontaktid ja kostja saab oma tooted sealt kätte (I kd, tl 129-130). Kostja väited, et talle ei ole õiguslikult materjale üle antud, jääb arusaamatuks. Sisuliselt tegutses hageja materjale tellides kostja esindajana. Hagejale ei ole tellitud materjalid kunagi kuulunud, vaid need on soetatud otse kostja omandisse vastavalt lepingu p 2.32 ja 5.5. Kostja ei ole tasunud tööde teostamise eest ettemaksu 57 918 eurot. Kostjal ei ole lepingu tagasitäitmise nõuet. Lepingu tagasitäitmine ei oleks antud olukorras mõistlik, sest ettemakstud materjal kuulub lepingu kohaselt koheselt kostjale ehk oleks küsitav kuidas tuleks toimida asjadega, mis on kostja omandis ning mille eest on hagejale tasutud. Lisaks on hageja teinud arvetel näidatud tööd, mida ei ole samuti võimalik tagasi täita. Kui tööd ei oleks olnud tehtud, siis ei oleks kostja arveid tasunud. Nii on kostja tasunud järgmiste tööde eest: sadeveeprojekt, sh kooskõlastused, geodeetilised välitööd, mahamärkimistööd, kopplaaduri tööd. Kõik loetletud tööd on hageja teostanud ning seda kinnitab ka kostja enda 06.04.2023. a menetlusdokumendi p-s 2.3.3.1 viidatud kirjavahetus, ehitustööde päevikud, fotod ja mahamärkimistööde akt. Mahamärkimistööde tegemine on lisaks tõendatud märkimistööde akti (III kd, tl 99-100) ja ehitustööde päevikuga (III kd, tl 101), kust nähtuvad tehtud 10

ettevalmistustööd (betoonplokkide ringitõstmine, mulla laiali vedu, pinnase tasandamine, hoone vundamendialuse, sh sadeveetrassi aluse lahtikaeve projektis märgitud sügavusele, tasandustööd, kopp-laaduri teenused). Samuti on kostja saanud arvetel nr A030921-1, A271021, A081221 ja A010222-1 kajastatud tööd ja tooted. Kostja ise soovis käibemaksukohustusest kõrvalehiilimiseks (vt kostja 06.04.2023. a menetlusdokumendi p 2.3.4) ebavajalikku paberimajandust vältida. Kostja ei avaldanud ei töövõtulepingu sõlmimisel ega hiljem tööde tegemise käigus kordagi, et ta soovib iga materjali üleandmise kohta akti, mistõttu on kostjast hea usu põhimõtte vastane aktide puudumisele tugineda nüüd. Kostja taganemisavalduse lubatavuse korral nõuab hageja VÕS § 189 lg 2 p 2 kohaselt kostjale üleantu väärtuse hüvitamist, sest kostjal ei ole antud juhul võimalik üleantut tagastada ja/või asja väärtus on hageja jaoks muutunud nullilähedaseks. Hageja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja vastuhagile, juhul kui kohus peaks leidma, et kostja taganemisavaldus on põhjendatud (millega hageja ei nõustu). Hageja palub eelnevast tulenevalt tasaarvestada tema VÕS § 189 lg 2 p-st 2 tulenev üleantu väärtuse hüvitamise nõue kostja VÕS § 189 lg-st 1 tuleneva nõudega üleantu väljaandmiseks. Hageja on paigaldanud objektile või andnud kostjale muul viisil üle materjale väärtuses 47 054,40 eurot, sh käibemaks ja tööde väärtus 22 729,20 eurot, sh käibemaks. Seega on kogu tööde ja materjalide väärtus, mis tuleks kostja poolt tagasi täita 69 783,60 eurot. Hageja ei nõustu leppetrahvi nõudega. Lepingu p 10.6 ei anna kostjale alust lepingust taganemiseks, kuivõrd taganemise situatsiooni sisu on reguleeritud p-s 10.4. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Leppetrahv on ettenähtud vaid lepingu üles ütlemise korral, mitte taganemise korral (lepingu p-d 10.8 ja 10.6). Leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult. Lepingu p-i 10.8 kohaselt tuleb leppetrahvi nõudest teatada teisele poolele kirjalikult 30 päeva jooksul pärast leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust teadasaamist. Kostja viitas leppetrahvi nõudmise kasutamise õigusele alles oma 01.04.2022 nõudekirjas. Selleks hetkeks oli hagejapoolsest lepingu ülesütlemise avaldusest möödunud pea 2 kuud. Nõutav leppetrahvisumma 23 784,80 eurot on asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Antud juhul on poolte lepinguliste suhete lõppemise hageja hinnangul eelkõige ikkagi põhjustanud kostjast tingitud pooltevahelised suhtlusprobleemid ning kostja suutmatus võtta vastu hageja lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalikke otsuseid. Hageja hinnangul on sellises ulatuses (st 10% lepingu hinnast) leppetrahvi hagejalt välja mõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades ka, et lepingu maksumus ei olnud tegelikult teada ning hind pidevalt muutus, ei saa võtta aluseks kunagi mitme aasta jooksul teostatavad tööd, seda enam, et selleks hetkeks oli tehtud töid marginaalses osas. Juhul, kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, siis tuleb seda vähendada. Kostja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Osa õigusabikuluarvetel nähtuvatest teenustest ei ole ilmselgelt seotud käesoleva kaasusega. Maakohtu otsus 5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 594,80 eurot, rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 30 518,60 eurot. Lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud kasutuseeliste summa tasaarvestatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud summaga) mõistis välja hagejalt kostja kasuks 18 923,80 eurot ja viivise väljamõistetud summa 11

tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt alates 17.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Jättis hagiga seotud menetluskulud 61,17% ulatuses kostja kanda ja 38,83% ulatuses hageja kanda. Jättis vastuhagiga seotud menetluskulud 34,21% ulatuses hageja kanda ja 65,79% ulatuses kostja kanda. Maakohus tegi täiendava otsuse, mille kohaselt otsustas täiendada tsiviilasjas nr 2-227627 24.07.2024 Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni p-ga 8, milles jätta Mutual OÜ viivisenõuded L.M-i vastu rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 17.03.2022 digiallkirjastatud tahteavalduse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (I kd, tl 67-71). Hageja on öelnud lepingu üles põhjustel, et kostja on viivitanud töö vastuvõtmisega, talle edastatud arvete tasumisega, on tahtnud tööjooniseid/projekti saada selle eest tasumata, on andnud ebamääraseid juhiseid, ei ole pidanud kinni kokkulepetest, on keeldunud soetatud ja objektile tarnitud või juba paigaldatud materjalide tasumisest, on takistanud töö tegemist, on kaotanud hageja usalduse. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul hageja tahtele leping lõpetada kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja on nimetatud õiguslikule alusele tuginenud oma 17.03.2022 tahteavalduses. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et lepingust taganemise aluseks saab antud juhul olla kostja otsustamatus millal ja milliste töödega alustada. Hageja on tuginenud lepingust taganemisel väitele, et kostja ei võtnud hageja tehtud töid vastu, s.t jättis tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastamata. Isegi juhul, kui eeldada, et kostja jättis tööde üleandmise aktid allkirjastamata, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega, kuivõrd VÕS § 638 tagab töö vastuvõetuks lugemise, kui tellija jätab tööd pahatahtlikult vastu võtmata. Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja on viivitanud talle edastatud arvete tasumisega ja sisustanud seda väidet sellega, et lepingust taganemise hetkel oli tasumata konstruktori arve. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puudus lepinguline kohustus vabastada hagejat kolmanda isiku ees võetud kohustustest. Nimetatu tuleneb ka lepingu p-s 12.2. Eeltoodu ei tähenda, et kostja ei pidanud tööjoonise eest üldse tasuma, kuid arvestades asjas poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, siis ei järeldu neist kohtu hinnangul, et hageja oleks tegutsenud tööjoonist tellides kostja nimel ja kostjal oleks tekkinud lepingust taganemise hetkeks kohustust tasuda konstruktori poolt väljastatud arve. Asjaolud, et kostja suhtles hiljem konstruktoriga, konstruktor tegi tööjoonise eest arve ümber kostja nimele ja kostja selle tasus, ei muuda kohtu arvamust sellest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingust taganemise hetkeks oleks kostjal tekkinud konstruktori ees tasu maksmise kohustus ja seda oleks rikutud. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõenditest tulenevalt tuvastav, et kostja oleks keeldunud materjalide eest tasumisest või muul moel takistanud ehitamist. Hageja hinnang, et kostja oli keeruline klient, ei saa õiguslikult olla lepingust taganemise aluseks. Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja ei ole pidanud kokkulepetest kinni ja on andnud ebamääraseid juhiseid. Kohus tuvastab, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud konkreetset instruktsiooni seoses vundamendi armeeringu kaitsekihi paigaldamisega. Kohus on seisukohal, et ilma vastava instruktsioonita ei olnud töö jätkamine mõistlik, sest oleks seadnud ohtu hilisemalt tööde üleandmisevastuvõtmise (lepingu p 5.7) ja edasise ehitamise. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja rikkus lepingut, jättes hagejale juhised andmata seoses vundamendi armeeringu kaitsekihiga. Hageja küsis esimest korda instruktsioone 18.11.2021. Kostja ei 12

olnud konkreetset seisukohta esitanud kuni 08.02.2022, kui hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega. Hageja põhjendas lepingust taganemist väitega, et kostja nõudis tööprojekti, tööjooniseid jne tasuta. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja ei võimaldanud hagejal tööprojekti tellida (jättes hinnapakkumise kooskõlastamata) ja hageja ei saanud seetõttu lepingu p 1.1.2.3 kohustust täita, siis ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna eramu ehitamist oli võimalik teostada ka ilma tööprojektita. Hageja on küsinud kostjalt juhist, kuidas hageja peab toimima, s.t kas lisajoonised tellima või mitte. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale vastava juhise andnud. Kohus on seisukohal, et arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu p-des 2.2 ja 2.3 sätestatut (vt kohtuotsuse p 39) ja asjaolu, et lepingu p-s 5.7 sätestatut, mille kohaselt kuuluvad akteerimisele ainult kostja omanikujärelevalve poolt heakskiidetud tööd, siis pidi kostja andma hagejale juhise, millised tööjoonised on vajalikud tellida, et nende alusel tehtavad tööd oleks võimalik vastu võtta. Kostja ei olnud konkreetset seisukohta andnud kuni 08.02.2022, kui hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega. Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes hageja 17.03.2022 lepingust taganemise avaldusega VÕS § 116 lg 2 p 4 ja VÕS § 652 lg 2 alusel, siis ei analüüsi kohus täiendavalt kostja lepingust taganemise avalduse formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmist. Kohus tuvastab, et hageja esitas 27.04.2022 kostjale juba tehtud töö eest arve summas 11 865,60 eurot (sh käibemaks 20%) (I kd, tl 96). Kuna tööd ja hinnad olid kajastatud ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ning kuigi need on ühe erandiga kostja poolt allkirjastamata, siis nähtub poolte kirjavahetusest, et aktides kajastatud hindade üle ei ole pooltel kunagi vaidlust olnud. Kostja ei ole väitnud, et kostja poolt tehtud tööde maksumus oleks hageja arvel märgitust väiksemas väärtuses. Kohus leiab, et arvel kajastatud tööde eest tasunõue on põhjendatud va. arvel kajastatud kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu (sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580 eurot on tõendamata kulu ega kuulu rahuldamisele. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu arvel kajastatu osas oleks mistahes poolte kokkulepet. Projektijuhtimise kokkulepe (III kd, tl 53-54) hõlmas elektrit,ventilatsiooni ja maakütet. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et arvel kajastatu oleks seotud nende töödega või kui oleks osaliselt, siis millises ulatuses. Sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused ja tööjooniste tellimus on lepingu kontekstis lisatööks, kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et lisatöödega seonduvalt oleks hageja kulusid kandnud ega seda et nende kandmises oleksid pooled kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nimetatud osas hageja nõude rahuldamata. Võttes arvesse eeltoodut on hageja rahaline nõue kostja vastu põhjendatud kokku 8769,60 eurot (koos käibemaksuga). Mitte ühegi arvel kajastatud töö osas ei ole kostja asja materjalidest nähtavalt tuginenud sellistele puudustele, mida ei oleks võimalik kõrvaldada, s.t tõenditest nähtub, et tehtud tööd on kasutatavad ja funktsionaalsed. 13

Kohus tuvastas, et pärast 08.02.2022 hageja e-kirja kostjale, millega hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadi poole, kelle vahendusel peeti kohtueelseid läbirääkimisi kostja advokaadiga, mh koostas advokaat lepingust taganemise avalduse. Hageja advokaat on osutanud teenust 140 eurot/h, mis on kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu kokku 16 tundi 49 minutit (I kd, tl 132 -133. Kohus on seisukohal, et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on mõistlikud ja põhjendatud. Arvestades kostja enda advokaadi poolt esitatud arveid kohtueelses menetluses on kulud advokaatidele võrreldavad. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue summas 2825,20 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja katusefermide ja termoplokkide eest tasutud ettemaksu. Ukse eest tehtud ettemaksu jättis hagejalt välja mõistmata. Kuna leping lõppes hageja poolt lepingu lõpetamisega, siis jättis kostja leppetrahvinõude rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud ning mõistis need hagejalt välja. Maakohus tegi poolte nõuete osas tasaarvestuse ning selle tulemusel mõistis kokkuvõtvalt hagejalt kostja kasuks välja 30 518,60 eurot ja viivise. Täiendava otsuse kohaselt jättis maakohus hageja viivisenõude rahuldamata, kuna tasaarvestuse tulemusena hageja nõue lõppes. Kostja apellatsioonkaebus 6.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles: kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, tasaarveldas nõuded ja jättis menetluskulud kanda. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi täies ulatuses, jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista välja kostja kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nõustub kostja otsuses toodud järeldusega, et hageja 08.02.2022 e-kirjaga ei ole esitatud tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks ning seega lepingut ei saa lugeda hageja 08.02.2022 e-kirja alusel lõppenuks. Kostja ei nõustu, et lepingu lõppemise aluseks on hageja 17.03.2022 digiallkirjastatud tahteavaldus. Kohus oleks tõenditele tuginedes pidanud leidma, et kostja ei ole lepingut rikkunud ega juhiste andmisega viivitanud. Kostja rõhutab, et isegi kui lugeda, et kostjal oli hageja 27.01.2022 kirja järgselt kohustus anda hagejale mingisuguseid juhiseid, siis hageja 08.02.2022 lepingu lõpetamist käsitlev kiri saadeti kostjale kõigest 7 päeva pärast 27.01.2022 kirja. Arvestades, et 27.01.2022 kirja saatmise ajal ehitustegevust ei toimunud (ehitus pidi algama märtsis, millele viitab ka 27.01.2022 kiri; hageja enda väitel ei olnud võimalik ilmastikust tulenevatel põhjustel armatuuri paigaldada ja betoonvalu lõpetada, vt vastuhagi vastuse p 2.12.3, 2.12.5) siis mõistlik aeg mistahes juhiste andmiseks ei olnud 08.02.2022 kirja saatmise ajaks isegi mitte möödunud. Juhiste mitteandmine ei saanud kuidagi töid takistada, kui ehitustegevust kõnealusel perioodil ei toimunud, mistõttu on hageja poolt juhiste kohesele mitteandmisele tuginemine ka vastuolus hea usu põhimõttega. Teiseks, kohus oleks pidanud leidma, et hagejal ei ole õigust väidetavatele rikkumistele VÕS § 118 lg 1 alusel tugineda. Seonduvalt vundamendi armeeringu kaitsekihiga rõhutab kostja, et 14

viimane hageja kiri sellega seoses saadeti 01.12.2021 (p 40), s.o enam kui 2 kuud enne 08.02.2022 kirja, milles hageja käsitleb lepingu võimalikku lõpetamist ning enam kui 3 kuud enne 17.03.2022 kirja, millega hageja kohtu hinnangul lepingust kehtivalt taganes. Kusjuures hageja sai väidetavast rikkumisest teada juba hiljemalt 18.11.2021 ehk ca 4 kuud enne lepingust taganemise avalduse esitamist. Seonduvalt lisajoonistega on hagejale väidetav lepingurikkumine kohtuotsuse kohaselt olnud teada hiljemalt 22.11.2021, kui hageja saatis kostjale vastavateemalise kirja. Viidatud asjaolule tugines kostja ka maakohtus. Eeltoodust tulenevalt pidanuks kohus kohaldama VÕS § 118 lg 1 ja leidma, et hageja ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil hageja sai lepingurikkumisest teada. Isegi kui leida, et hageja on küsinud kostjalt nõuetekohaselt juhiseid, siis kohtuotsusest kostjale arusaadavalt nähtub ja kostja nõustub, et hageja ei ole kostjale andnud VÕS § 114 lg 1 ja § 116 lg 4 mõttes täiendavat tähtaega juhiste andmiseks. Selline tõlgendus on kooskõlas hea usu põhimõttega, mille kohaselt tuleb kohustust rikkunud poolele tähtaja määramisel arusaadavaks teha, et tähtaja tulemusteta möödudes võib vastaspool lepingust taganeda . Kuna puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole määranud kostjale tähtaega hageja soovitud juhiste saamiseks ega ole hoiatanud kostjat juhiste andmata jätmise tagajärgedest, siis ei ole hageja andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 116 lg 2 p 4, leides, et kostja poolt juhiste väidetav mitteandmine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. Kogu 17.03.2022 lepingu lõpetamise teatele ja hageja 08.02.2022 kirjale eelneva perioodi jooksul ei esitanud hageja kostjale mitte ühtegi konkreetset nõuet konkreetse juhise saamiseks, sidudes juhise mittesaamise lepingu täitmise võimatuse faktiga või lepingu lõpetamise sooviga. Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes hageja 17.03.2022 lepingust taganemise avaldusega, siis ei analüüsinud kohus kostja lepingust taganemise avalduse formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmist. Kohus oleks asjas esitatud tõendite põhjal pidanud jõudma järeldusele, et kostja 26.04.2022 avaldus lepingust taganemiseks on kehtiv. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja ei hakka neid kordama. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et kostja on Lepingust kehtivalt taganenud. Hageja on lepingu punktide 10.6.1., 10.6.3 ja VÕS § 116 lg 2 p 5 ja § 647 lg 1 mõttes oluliselt lepingut rikkunud, kuna töödel esinesid puudused ja/või hageja ei olnud täitnud lepingust tulenevaid kohustusi (vt puuduste/rikutud kohustuste loetelu all), kostja andis 01.04.2022 nõudekirjas hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja kohustuste täitmiseks ning hageja keeldus hageja nõude täitmisest ja ei täitnud hageja nõudeid (st ei täitnud Lepingu p 10.6.1 mõttes oma kohustusi ega kõrvaldanud puuduseid Lepingu p 10.6.3 mõttes täiendava tähtaja jooksul). Kostja rõhutab, et käesoleval juhul ei olnud taganemise eeldusena täiendava tähtaja andmine hagejale isegi mitte vajalik. Kohus on taganemise tuvastamise järgselt ebaõigesti kohaldanud VÕS § 652 lg 2. Samuti on kohus VÕS § 652 lg 2 alusel hageja nõuete hindamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 189 lg 1, sh on kohus VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel jätnud vastuolus kohtupraktikaga arvestamata ja otsuses käsitlemata kostja vastuväited ja

15

tõendid seonduvalt hageja põhjendamiskohustust.

töödes

esinevate

puudustega,

rikkudes

seeläbi

ka

Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, leides et hageja ei ole kohustatud tagastama kostjale garaažiukse väärtust. Kohus on p-s 63 leidnud, et kuna kohtu hinnangul on garaažiukse omand kostjale üle läinud, siis ei kuulu garaažiukse eest tasutu kokku summas 903,07 eurot tagasitäitmise raames kostjale tagastamisele. Kokkuvõttes oleks pidanud kohus eeltoodule tuginedes jätma hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ning kostja hagi täies ulatuses rahuldama. Kui kohus oleks jätnud hageja põhinõude täies ulatuses arvestamata, pidanuks kohus jätma rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded (kahjunõue, viivisenõue). Kohus oleks sellisel juhul pidanud jätma ka menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus 7.Hageja vaidlustab otsuse osaliselt, milles jäeti hageja nõue osaliselt rahuldamata ja osas, milles rahuldati kostja vastuhagi ning nõuded omavahel tasaarvestati, samuti osas, milles menetluskulud jäid osaliselt hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt lõppes leping hagejapoolse lepingu ülesütlemisega 08.02.2022. a või 17.03.2022. a ning taganemist pole toimunud, mistõttu ei saa toimuda ka tagasitäitmist. Maakohus on tuvastanud, et poolte vaheline leping lõppes 17.03.2022. a, kuid ei ole olnud järjepidev, kas leping lõppes taganemise või ülesütlemisega, mistõttu on otsus selles osas vastuoluline. Eelnevast tulenevalt ei saa tekkida ka tagasitäitmist ning kostja sellekohased nõuded tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. Termoplokid on kostjale üleantud ja kostja majaseintesse paigaldatud, mistõttu ei ole võimalik termoplokke tagastada. Hageja viitab, et isegi kui tegemist oleks taganemisega, siis termoplokid on üleantud ja nende tagstamiseks peaks kostja maja lammutama, mistõttu sarnaselt muude asjadega ei ole termoplokid ja selle eest makstav tasu tagasitäidetav. Kohus on avaldanud otsuse punktis 62, et kostja ei soovi garaažiust, ferme ja termoplokke. Ainuke ese, millest kostja „loobus“ olid fermid, muudest esemetest ei ole kostja loobunud, seega on tegemist kohtu ebaõige väitega. Kohus on eiranud asjas esitatud tõendeid ja täiesti ebaõigesti tuvastanud, et termoplokke pole üle antud ning et kostja ei soovi neid. Katusefermide eest ei tule hagejal hüvitist maksta, kuna kostja andis juhised need fermid hävitada ajal, mil poolte vahel oli leping lõppenud. Katusefermid olid tellitud ja kulutus neile tehtud. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et katusefermide eest oli tootjale 50% ulatuses tasutud ja seda kinnitab ka kirjavahetus tootjaga. Kostja nõudis, et hageja vahendusel tasutakse teine osamakse – see oli aga ajal, mil poolte vahel lepinguline suhe puudus – leping oli lõppenud, seega ei olnud mingit õigust nõuda, et hageja enam kostja nimel tehingut vahendaks. Kompromissi nimel oli hageja siiski sellega nõus, kuid siis ei sobinud kostjale arvel olev seletus – kuigi see mingit rolli ei mänginud ehk kostja soovis lihtsalt „jonnida“ ja talitada vastuolus iseenda huvidega, hävitades soodsa hinnaga saadud ehitusmaterjali sooviga tulevikus hagejale kahjunõude esitamisega kahju tekitada. 06.04.2022. a kirjutas kostja juhise hagejale ja tootjale: „Kui see ei sobi, siis tühistage tellimus, laske valmis toodetud vermid katki lõigata. Ettemaksu Mutual tagasi ei saa. 16

Samas minul on kehtiv kokkulepe Mutualiga ja tasutud ettemaks, mina mingi hetk tahan võibolla saada neid tooteid kokku lepitud tingimustel ja hinnaga Mutual OÜ käest.“ Kirjeldatud olukord on igal juhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane ja isegi kui mingil õiguslikul alusel peaks hageja kostjale selles osas ettemaksu tagastama (millega hageja ei nõustu), siis tuleks jätta see ettemaks välja mõistmata juba VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostja kohtueelsed õigusabikulud on ebamõistlikult suured ning põhjendamatud 2.28 Hageja hinnangul ei ole kohus hinnanud kostja kohtueelsete õigusabikulude suuruse mõistlikkust. 8.Hageja hinnangul ei ole kostja teinud kohtueelselt kulutusi õigusabile oma õiguspärase nõude esitamisega seoses, vaid hageja õiguspärasele nõudele vastuvaidlemisega seoses. Kohus tuvastas, et hageja lõpetas lepingu õiguspäraselt ning hagejal oli õigus nõuda tasu – kostja kasutas õigusabi, et vastu vaielda lepingu lõpetamisele ja tasunõudele – see ei saa olla hüvitatav kulu hageja poolt. Vastused apellatsioonkaebustele 9.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 10.Kolleegium leiab, et maakohtu 24.07.2024 otsus ja 30.09.2024 täiendav otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi lõppkokkuvõttes hageja kasuks välja mõistmata 11 594,80 eurot ja sellelt arvestatav viivis ning menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt, vastuhagi jätta rahuldamata ning anda uus menetluskulude jaotus. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 11.Asja materjalidest nähtub: -Pooled sõlmisid 07.07.2024 ehituse töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja aadressil Loomuse tn 12, Tallinn ehitama kostjale eramu. -Vastavalt lepingu p-le 1.4.2 pidi tööde alustamise kuupäev olema 12.07.2021 ja lepingu eseme lõplikuks üleandmise kuupäevaks pidi olema 31.10.2023 (lepingu p 1.4.3). -Pooled leppisid kokku lepinguga hõlmatud osa tööde hindades ja materjalide ühikhindades lepingu lisadeks olevates hinnapakkumistes (hinnapakkumine nr HP110820, mis sisaldab kokkulepitud tööde ja osa materjalide hindu ja Loomuse tn 12 hinnatabel, mis sisaldab osa materjalide ühikhindu). 12..Esmalt on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas leping lõppes hageja 08.02.2022 e-kirjas (I kd, tlk 56-56 pöördel) avaldatud tahteavaldusega või alternatiivselt hageja 17.03.2022 kirjaliku tahteavaldusega (I kd, tlk 67 – 71) või kostja 26.04.2022 tahteavaldusega (I kd, tlk 85-86). Maakohus asus seisukohale, et poolte leping lõppes hageja 17.03.2022 tahteavaldusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Maakohus asus seisukohale, et leping lõppes hageja poolt ülesütlemisega VÕS § 652 lg 2 alusel. Otsuse sisulises osas on aga maakohus tuginenud ka lepingust taganemisele ja selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsust edaspidi korrigeerida. Lähtuda tuleb sellest, et hageja ütles lepingu üles VÕS § 652 lg 2 alusel. 13.Hageja põhjendas lepingu ülesütlemiset mh tööde jätkamiseks vajalike juhiste puudumisega, arvete tasumata jätmisega, kostja viivitamisega tööde vastuvõtmisega ja/või töö

17

vastuvõtmisest keeldumise põhjuste esitamisega, kostja keeldumisega tasumast sõlmjooniste, visandite ja tööprojektide eest. 14.Maakohus asus seisukohale, et lepingu lõpetamine põhjusel, et kostja ei andnud tööde tegemiseks hagejale juhiseid, oli õigustatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei pidanud kostjale andma veel täiendavat tähtaega enne lepingu lõpetamist. Eeltoodu osas ei korda ringkonnakohus maakohtu seisukohti nõustudes nendega TsMS § 654 lg 6 alusel. Osas, milles maakohus leidis, et hageja ülesütlemisteates ülesütlemise alusena esiletoodu ei ole põhjendatud nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, va arvates osas, mille maakohtu seisukohti järgnevalt konkreetselt korrigeerib. Ringkonnakohus toob esile järgmise. 15.Hoone ehitamiseks tehtud 27.11.2016 põhiprojektis oli elamule ette nähtud plaatvundament (III, tlk 82). Hageja soovis projektis ettenähtust erinevat vundamenti (II kd, tlk 96). Oktoobris 2021.a küsis hageja, kas kostja soovib, et ainult vundamenditööd tehakse ära enne talve või on soov ka I korruse põrand valmis saada, sellele vastas kostja, et kui omanikujärelevalve on nõus, siis soovib ka põranda ära teha (II kd, tlk 174 ja pöördel). Asja materjalidest nähtuvalt alustaski hageja vundamendi eeltöödega, millest võib järeldada, et nii kostja kui omanikujärelevalve nõustusid nende tööde alustamisega. Hiljem selgus siiski, et omanikujärelevalve elamu põhiprojektis oleva vundamendi tegemise korrigeeritud andmetega hageja poolt ei nõustunud (I kd, tlk 174). Ehitamisel selgusid hageja ja omanikujärelevalve erinevad seisukohad vundamendi armatuuri kaitsekihi paksuse üle. Hageja tõi esile, et ehitamisel on ta aluseks võtnud elamu projekti konstruktiivse joonise (III kd, tlk 152). Hageja tõi esile, et konstruktori väidete järgi on vundamendi kaitsekihi paksus 30 cm piisav, kuid omanikujärelevalve sellega ei nõustu (III kd, tlk 194). 05.11.2021 küsis hageja kostjalt, kas vajalik on konstruktori poolt enne vundamendi ehitusega alustamist joonise tegemine, kas vundamendi aluse tegemine lõpetatakse ja siis jäädakse joonise ootele. Nagu asjast nähtub telliti konstruktorilt joonis, millest saab järeldada, et nii kostja kui tema omanikujärelevalve arvates oli joonise tellimine vajalik. Vundamenditööd jäid seetõttu pooleli. 16.Asjas puudub vaidlus, et kostja ehitamise tööprojekti tellida ei soovinud (II kd, tlk 94), kuna see oli kallis. Kogu hoonele tööprojekti tellimist ei pidanud ka hageja vajalikuks. Kuna vundamenditöödega seonduvalt selgus, et kostja omanikujärelevalve nõuab ehitamiseks jooniseid, st põhiprojekti andmetest ei piisa, andis hageja kostjale 22.11.2021.a teada, et kostja ja omanikujärelevalve vahel tuleb kokku leppida, milliseid joonised elamu ehitamiseks tuleb tellida. Hageja avaldas, et see otsustus tuleb ära teha talvel (III kd, tlk 148). 22.11.2021 selgitas hageja, et tema arvates on võimalik konstruktiivsete jooniste alusel ehitada, kuid omanikujärelevalve nõuab juurde eraldi tööjooniseid ning nende juurde ka seletuskirju, kuigi kehtiva seaduse järgi ei pea tööjoonistel seletuskirja olema (I kd, tlk 169). 24.01.2022 tuletas hageja veelkord kostjale meelde, et kostjal tuleb omanikujärelevalvega kokku leppida lisajooniste tellimuse küsimus (III kd, tlk 58). 27.01.2022 kirjas (III kd, tlk 58 pöördel ja 59), vastates kostja küsimustele, teatas hageja, et omanikujärelevalve ei aksepteeri hageja koostatud jooniseid, visandeid, ta soovib täiendavaid jooniseid. Hageja annab jälle kostjale teada, et lisajooniste küsimus tuleb kostjal omanikujärelevalvega otsustada. 17.Asjast nähtuvalt on kostja esitanud hagejale vastuolulisi seisukohti seonduvalt tööjooniste tellimise ja edasise ehitamisega. 29.10.2021 rõhutas kostja oma kirjas (II kd, tlk 180), et: “Sellist asja ei tahaks näha, et järelevalvega tulevad hiljem lahkhelid. Kõik tuleb kokku leppida enne. Pärast ei taha midagi ümber teha ja kohe kindlasti ei soovi juurde maksta. Järelevalve ongi palgatud selleks, et asju tehtaks kohe õigesti.“ 07.12.2021 andis kostja teada, 18

et:“ Lepingu järgi on kõik tööjoonised, sõlmjoonised, aktid dokumendid, akteerimiseks vajalikud paberid – töövõtja teema. Ehitada tuleb pädevate isikute poolt ja dokumendid/teostatud tööd joonised/peavad olema pädevad. Siin ei tee ma mingit allahindlust. Vahet ei ole, kes on minu järelevalve. Ehitada tuleb pädevate isikute poolt“.(II, kd, tlk 96). Samas kirjas on jälle kostja avaldanud, et „Pabereid ja dokumente genereerime nii vähe kui võimalik. Ära tuleb kasutada tootjate sõlmjoonised, neid vajadusel korrigeerida....Töövõtja kohustus on esitada enne tööde teostamist tööjoonised, mille järgi ehitatakse.“ (II kd, tlk 97-98). 15.12.2021.a. kui pooled arutasid võimalikku tööprojekti tellimist ja/või sõlmjooniste tellimist ning hageja tõi esile, et kuigi tööprojekti tema arvates ei ole vaja, piisab sõlmjoonistest (II kd, tlk 95), vastas kostja sellele, et mingit kulu juurde ei tule. Seega võis kostja kirjast aru saada, et isegi sõlmjooniseid ei ole ta nõus tellima (II kd, tlk 94). Kostja seisukoha järgi saab tema arvates joonised tasuta (Thermomaja Argo poolt) tellida. 18.Puudub vaidlus, et kostja ega omanikujärelevalve ei andnud hagejale teada milliseid tööjooniseid edasiseks esitamiseks on vaja tellida. Kuna lepingu p 1.3.3.2. järgi tuli tööprojekti või sõlmjooniste tellimisel kostjal tasuda selle eest lisatasu, st jooniste tellimine ei sisaldunud töö hinnas, oli ilmselgelt selle põhjuseks kostja soovimatus jooniste eest tasuda 19.Eelpooltoodu alusel on ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahelise lepingu lõpetamise põhjustas ühest küljest asjaolu, et kostja soovis, et eramu ehitusmaksumus oleks võimalikult väike (II kd, tlk 94, 195), kuid teenuse osutajaks valitud omanikujärelevalve nõudis tööde tegemist selliselt, mis paratamatult tõstsid ehituse maksumust, st ta nõudis täiendavate jooniste tellimist. Kostja soovis ehitamist omanikujärelevalve nõuete järgi, kuid projekti maksumuse suurenemisele vaidles vastu. Seejuures andis kostja vastukäivaid juhiseid. Kord väitis, et kõik peab käima omanikujärelevalve poolt esitatud nõuete järgi (kes nõudis lisajooniste koostamist pädevate isikute poolt), siis jälle, et ehitamise aluseks saab võtta tootjate joonised, mida vastavalt vajadusele korrigeeritakse (kostja väidetest võib aru saada, et neid korrigeerimisi peaks tegema hageja tasuta). Lisajooniste eest tasumise kostja välistas ja selle üle puudub vaidlus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja ei andnud lepingu ülesütlemise hetkeks teada, milliseid jooniseid edasiseks ehitamiseks on vaja, varasemad seisukohad jooniste tellimisega seonduvalt olid vastuolulised, et jäänudki kokkuvõtvalt hagejal muud üle kui leping üles öelda. Ilma joonisteta ehitamine oli võimatu, jooniseid nõudis nii kostja kui omanikujärelevalve, kuid hageja enda koostatud visandeid ja jooniseid omanikujärelevalve ei aktsepteerinud. Ka kostja nõudis jooniste tegemist pädevate isikute poolt, kuid maksmise jooniste eest välistas. 20.Ringkonnakohtu arvates oli hageja korduvalt piisavalt põhjalikult selgitanud, et tööde tegemise jätkamiseks vajab ta konkreetseid juhiseid. Kostja seisukohtadest saab järeldada, et kostja arvates oli lisajooniste tellimine hageja probleem. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et kostja poolt konkreetsete juhiste andmata jätmise tõttu oli hageja lepingust ülesütlemine põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb lugeda põhjendatuks ka hageja seisukoht, et lepingu ülesütlemiseks andis aluse ka kostja keeldumine tasumast sõlmjooniste, visandite ja tööprojektide eest. 21.Nõustuda ei saa maakohtuga selles, et kostjapoolseks lepingurikkumiseks ei saa pidada uue vundamendijoonise tellimise kulu tasumata jätmist. Asjas puudub vaidlus, et kostja soovil hageja joonise tellis ning konstruktor esitas arve hagejale, kuid juba 01.12.2021 küsis hageja kostjalt, et kas ta tasub ise konstruktorile (sest joonise tellimise kulu tuli tasuda nagunii kostjal vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule) või tasub hageja konstruktorile ja kostja tasub 19

hagejale (II kd, tlk 38). Arve tasumine venis, sest kostja ei tasunud konstruktori poolt tehtud vundamendi joonise ees ei hagejale ega konstruktorile endale, kuigi hageja seda meelde tuletas. Kuigi eraldiseisvalt ei oleks see piisavaks aluseks lepingu ülesütlemiseks, võib põhjendatuks pidada hageja seisukohta, et juba eelnimetatud joonise eest tasumisega viivitamine viitas sellele, et kostja võib ka edaspidi tasumisega viivitada. 22.Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt ületas hageja lepingu ülesütlemisel mõistlikku tähtaega rikkumisest teadasaamisest, ei ole põhjendatud. Nagu eespool viidatud küsis hageja korduvalt andmeid selleks, et ehitus saaks peale talve jätkuda. Seejuures märkis hageja konkreetselt, et jooniste tellimise küsimus tuleb otsustada talve jooksul. Hageja ütles lepingu üles 17.03.2022. Selleks ajaks oli selge, et kostja ei kavatsegi mingeid konkreetseid juhiseid anda. Juhiste andmine oli aga edaspidise ehitustegevuse jätkumise eelduseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud hageja lepingu ülesütlemisel mõistlikku tähtaega, kostja poolt kuude jooksul konkreetsete juhiste andmata jätmine andis samas aluse põhjendatult eeldada, et kostja ei kavatsegi oma kohustust täita.

20

27.Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt, leides, et objektile paigaldatud materjalide, hageja poolt tehtud ning kostja poolt vastu võetud töö eest tasutu tagasinõudmine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega neid kordamata. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus täpsemalt ka kostja väiteid paigaldatud materjalide ja teostatud tööde puuduste kohta (otsuse p-d 35 ja 36). 28.Maakohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud osas, milles, kostja nõuab tagasi hagejale tasutud katusefermide eest 3 475,71 eurot ja termoplokkide eest 21 885,97 eurot. Ringkonnakohus selles osas maakohtuga ei nõustu. 29.Asja materjalidest nähtuvalt soovis kostja tabeli kujul ülevaate tasutud summade kohta (II kd, tlk 180 pöördel). Materjalide kohta esitas hageja akti kokku summas 38 105,33 eurot (II kd, tlk 183) ning 07.12.2021 esitas hageja akteerimiseks materjalid ja töö kokku summas 18 681, 60 eurot). 14.12. 2021 kirjaga aktsepteeris kostja hageja 07.12.2021 esitatud tööde ja materjalide akti (II kd, tlk 187), va radioonitõkkekile. Radioonitõkkekile paigaldus oli seejuures aktis märgitud hinnaga 420 eurot + km ja materjal 380 eurot +km. Radioontõkkekile materjali, EPS, armatuuri, garaažiukse osamakse ja fermide osamakse tasumisega nõustus kostja vastavalt poolte kirjavahetusele 26 ja 27.10.2021 (II kd, tlk 172 ja pöördel). Tabelis märgitud järjekorranumbri 11 all märgitud materjal puudutab termoplokke, mille eest vastavalt poolte kirjavahetusele (II kd, tlk 165, 167, 168-171) esitas hageja arvel (II kd, 166 pöördel) ning kostja tasus selle eest. Kostjal oli teada, et tellitakse fermid ning ta tasus ka ettemaksu (II kd, tlk 172). Asjaolu, et elamule on aknad, uksed, õõnespaneelid ja fermid tellitud teadis kostja ka 27.01.2022 kirjast (II kd, tlk 59). 30.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.5. sätestas, et töövõtjal on õigus küsida tellijalt ettemaksu materjalide tellimiseks ja/või materjalide ettemaksu tasumiseks, milleks võivad olla nt vahepaneelid, konstruktsiooniosad, katuseosad, aknad-uksed jmt. Ettemaksu korral küsib töövõtja sellistele materjalidele materjalitootjalt kinnituse, et nimetatud materjal on tellija kasuks tellitud ja kuulub 100 % tellijale, mis tagab, et töövõtja ei kasuta nimetatud ettemaksu mingil teisel otstarbel ja töötab vaid tellija huvides. Kõik ette tellitud ja tasutud materjalid kuuluvad 100% tellijale. 31.Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hagejal tuleb tagastada kostja poolt termoplokkide eest tasutu. Asjas on tõendatud, et termoplokkide eest tasuti hageja poolt tellimisel 100%. Kostja nõustus hagejale termoplokkide arve tasuma ning vastavalt kostja juhistele (II kd, tlk 165, 167, 168-171) esitas hageja arve (II kd, 166 pöördel). Kostjale oli teada, et müüjal olid plokid olemas. Peale pooltevahelise lepingu lõppemist andis hageja müüjale teada, et termoplokkide tarne tuleb kokku leppida kostjaga (I kd, tlk 129-130). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 5.5 olid plokid kostja omand. Seega rahuldas maakohus põhjendamatult vastuhagis esitatud termoplokkide maksumusega seotud nõude. 32.Poolte vahel oli vaidlus ka selles, kas kostja nõue katusefermide tellimiseks makstu tagasinõudmiseks on põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus ebaõigelt ka selle vastuhagis esitatud nõude. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.5 järgi kuulusid fermide toorikud kostjale, sest ta oli nende eest tasunud. Asjaolu, et kostjale ei antud üle valmis toodet on põhjustatud tema enese käitumisest. Asjas nähtuvalt (I kd, tlk 89-95,111-128) soovis katusfermide valmistaja juhiseid edaspidise materjali töötlemise osas, teatades, et laos on toorikud, kuid nende edasiseks töötlemiseks tuleb tasuda arve. Kostja oli nõus fermide edasise töötlemise eest tasuma, kui arve selleks talle esitab hageja. Hagejaga oli aga selleks ajaks leping lõppenud, hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Kolmepoolse kirjavahetuse järgselt nõustus hageja arve esitamisega kostjale, et kostja saaks valmis toote kätte, kuid kostja seda ei 21

tasunud. Nii hageja kui ka tootja olid kirjavahetusest nähtuvalt nõutud edaspidise toimimise suhtes. Tootja küsis korduvalt kostjalt juhiseid, mida fermide toorikutega teha, sest fermid olid lahti lõigatud spetsiaalselt kostja elamu katuse tarbeks. Kostja asas seisukohale, et tooted võib hävitada, kuna tema ei ole nende omanik. Ringkonnakohtu arvates oli kostja seisukoht ekslik, Osas, milles hageja oli fermide eest juba tasunud (toorikud) oli kostja nende omanik. Kui kostja omanikuna lasi tooted hävitada, siis ei tähenda see seda, et kostja saaks edukalt nõuda varasemalt hageja poolt kostja huvides tehtud kulude tagastamist. Seega rahuldas maakohus põhjendamatult vastuhagis katusefermide eest makstu 3834,78 euro (I kd, tlk 127) tagastamise nõude. 33.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjal tuleb tasuda garaažiukse eest. Asjas puudub vaidlus, et ukse eest maksti täies ulatuses ning ukse tarne pidi toimuma 2022.a veebruari alguses st ajal, kui poolte vahel kehtis leping. Kostja ei ole väitnud, et ust talle ei tarnitud. 34.Hagis nõudis hageja kostjalt arve nr A270422 summas 9888 eurot+km, st 11 865,60 euro tasumist (I kd, tlk 131). Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus ei ole arve aluseks olevate tööde maksumuse sissenõutavust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Asjas on esitatud 09.12.2021 kostja kiri, millest nähtub, et omanikujärelevalvel puudub tööde, vesi, kanal, sadevesi suhtes pretensioonid. Esitatud arve aluseks olevad summad puudutavadki sadevee ja vee ning kanalisatsioonitrasside ehitust ilma survetestita. Lisaks kajastab arve vundamendi töid. Maakohus on ringkonnakohtu arvates piisava põhjalikkusega argumenteerinud, misk nende tööde tasumise nõue on põhjendatud, 35.Maakohus asus seisukohale, et hageja arvel kajastatud kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu (sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580 euro ulatuses on tõendamata kulu ega kuulu rahuldamisele. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu arvel kajastatu osas oleks mistahes poolte kokkulepet. Projektijuhtimise kokkulepe (III kd, tl 53-54) hõlmas elektrit,ventilatsiooni ja maakütet. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et arvel kajastatu oleks seotud nende töödega või kui oleks osaliselt, siis millises ulatuses. Sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused ja tööjooniste tellimus on lepingu kontekstis lisatööks, kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et lisatöödega seonduvalt oleks hageja kulusid kandnud ega seda et nende kandmises oleksid pooled kokku leppinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks selles osas. 36.Kostja on asjas leidnud, et ta ei pea hagejale tehtud tööde eest täiendavalt tasuma, juba tasutu kuulub hageja poolt tagastamisele, kuna tööd olid tehtud puudustega või töödega jätkumise viibimise tõttu on juba tehtud tööd muutunud kostjale kasutuks. 37.Asjas on 21.03.2024.a st 2 aastat peale pooltevahelise lepingiulõppemist esitanud asjatundja Reinart Ehitus OÜ arvamuse (III kd, tlk 128-131) hageja tehtud ehitustöödes esinevate puuduste kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arvamus ei tõenda puudustega tööde tegemist hageja poolt. Suures osas on arvamuses esiletoodud puudused seotud sellega, et hageja poolt jäid lepingu ülesütlemise tõttu tööd pooleli. Asjaolu, et tööd jäid pooleli ei ole aga ringkonnakohtu arvates ette heidetav hagejale, sest leping öeldi hageja poolt üles kostja lepingu rikkumise tõttu. Lisaks on asjatundja arvamus vastuolus, teise kostja poolt esitatud asjatundja Ehitusekspertiisibüroo OÜ JK arvamusega. Reinart Ehitus OÜ väidab, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ asjatundja arvamuse järgi on vundamendile paigaldatud vale 22

radioonitõkkekile. Asja materjalidele lisatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ asjatundja JK antud kokkuvõttes väljendatu kohaselt ei ole radoonitõkkekile vastavust tootja juhendite alusel võimalik kontrollida, kuna kaetud tööde aktis nr 3 on esitatud puudulik informatsioon kile kohta. Arvamuse sisulises osas on aga väljendatud, et kile ise on sobilik radoonitõkkekileks (II kd, tlk 148). Seega on kostja esitanud kaks asjatundja arvamust, mis radioonitõkkekile sobivuse kohta annavad vastupidiseid arvamusi. Asjast nähtuvalt ei ole asjatundjatele esitatud objektile paigaldatud radioonitõkkekile kohta selle tootja ja müüja seisukohti, kuigi kostjale oli see info teada (II kd, tlk 68) ning ka asjatundjad ise pole võtnud vaevaks toote ja selle paigalduse kohta informatsiooni koguda. Seega ei tõenda nimetatud asjatundjate arvamused radioonitõkkekile või selle paigaldamise puuduseid. Vastupidi, asjast nähtub suhtlus hageja ja omanikujärelevalve vahel seonduvalt radoonitõkkekile paigaldamisega ja sellega, kas kasutatud materjal vastas nõuetele. Kostjale oli kirjavahetus vahetult kättesaadav. Omanikujärelevalve oli seisukohal, et hageja poolt paigaldati vale materjal ja paigaldustöö oli teostatud valesti. Hageja esitas omanikujärelevalvele (II kd, tlk 60-76) ja kostjale tootja paigaldusjuhendi ning eraldi müüja avaldatud info õige paigaldusviisi kohta. Hageja selgitas, et vastavalt tootja ja müüja infole on kile paigaldatud õigesti. 38.Seonduvalt kostja väitega, et hageja tehtud tööd on tema jaoks muutunud kasutuks, kuna need on pooleliolevana seisnud pikka aega ilmastikutingimuste käes leiab ringkonnakohus järgmist. Esiteks ei ole asjas tõendamist leidnud, et peale seda, kui hageja lepingu üles ütles, olid hageja tehtud tööd ilmastikutingimuste (lumi, külm) tõttu muutunud (osaliselt või täielikult) kõlbmatuks. Juhul, kui kostja on viivitanud veel aastaid peale hagejaga lepingu lõppemist tööde jätkamisega, ei ole see etteheidetav hagejale, kuna asjas on tuvastatud, et hageja ütles lepingu üles õiguspäraselt. Lisaks on hageja püüdnud lepingu kestel peale tööde tegemise peatumist tehtud töid kaitsta, küsides kostjalt selleks juhiseid. 21.11.2021 küsis hageja kostjalt, kas tal on koormakatteid, et tehtud töö katta (III kd tlk 155). Kostjale toodi esile ka 07.12.2021, et hageja on esitanud omanikujärelevalvele ettepaneku vundament koormakattega katta, kuid nõusolekut selleks ei ole saanud (II kd tlk 185). Ringkonnakohtu arvates oli hageja küsimus kostjale tehtud tööde katmiseks põhjendatud, sest katmine oleks tekitanud täiendavaid kulusid, mis tulnuks kostjal tasuda, sest tööde peatumine oli tingitud kostjast (ja tema omanikujärelevalvest). Ringkonnakohtu arvates nähtub asjast ka kostja ja tema omanikujärelevalve hea usu põhimõtte vastane suhtumine hageja tehtud tööde säilimisse või vähemalt ükskõiksus selle suhtes. 09.12.2021 on kostja ja tema omanikujärelevalve arutanud, mis saab kui tehtud tööd kahjustuvad. Sellest kirjavahetusest (I kd, tlk 201) nähtuvalt soovitakse tehtud töödes tekkivad võimalikud ilmastkutingimustest tekkivad kahjustused jätta hageja kanda, kusjuures kostja omanikujärelevalve vastusest, seonduvalt tehtud töö katmise vajadusega, nähtub, et teda ei huvita, kuidas objektil olevat tehtud tööd kaitsta. Ringkonnakohtu arvates viitavad eeltoodud asjaolud, et isegi kui tõendamist oleks leidnud see, et edasiste tööde viibimisest ja ilmastikutingimustest tulenevalt on hageja töö muutunud kasutuks, ei saa seda ette heita hagejale. 39.Mõlemad pooled esitasid kohtueelsete õigusabikulude nõuded ja maakohus rahuldas need. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuhagis esitatud tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõuded ning nendega seotud viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka vastuhagis esitatud kohtueelsete õigusabikulude nõue. Hageja ei pea kahjuna hüvitama kostja kulutusi, mille tekkimist ta ei põhjustanud. Kostjal tuleb aga hagejale kohtueelsed õigusabikulud tasuda ja ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle nõude rahuldamiseks on piisavad. Ringkonnakohus neid ei korda.

23

40.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt, osas, milles maakohus hagi rahuldas. 41.Täiendavalt tuleb rahuldada hageja viivisenõue lepingust tulenevate summade (27.04.2022.a arve) tasumisega viivitamisel, osas, milles kohus leidis, et need on põhjendatud poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.2.1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kohtueelsete õigusabikulude tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest. Seejuures tuleb märkida, et hageja ei saa nõuda viivist põhivõlga ületavas osas, sest hageja pole selles osas kahju tekkimist tõendanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

24

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.