Mutual OÜ hagi L.M-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks L.M-i vastuhagi Mutual OÜ vastu ettemaksu, leppetrahvi ja viivise nõudes
Hagihind
Hagihind 18 955,88 eurot Vastuhagi hind 93 631,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mutual OÜ (registrikood 11962877) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja L.M (isikukood XXX) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Ken Kaarel Gross
Kohtuistungite toimumise ajad
08.03.2023, 20.03.2024, 14.06.2024
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mutual OÜ (registrikood 11962877) hagi L.M-i (isikukood XXX) vastu osaliselt.
2.Mõista L.M-ilt Mutual OÜ kasuks välja 11 594,80 eurot.
3.Rahuldada L.M-i (isikukood XXX) vastuhagi Mutual OÜ (registrikood 11962877) vastu osaliselt.
Mõista Mutual OÜ-lt L.M-i kasuks välja 30 518,60 eurot.
5.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud kasutuseeliste summa tasaarvestatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud summaga) Mutual OÜ-lt L.M-i kasuks 18 923,80 eurot.
6.Mõista Mutual OÜ-lt L.M-i kasuks välja viivis kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 väljamõistetud summa tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt alates 17.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
7.Jätta hagiga seotud menetluskulud 61,17% ulatuses kostja kanda ja 38,83% ulatuses hageja kanda. Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud 34,21% ulatuses hageja kanda ja 65,79% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
KIRJELDAV OSA
1.07.07.2021 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu Xxx, Tallinn asuvale kinnistule elamu ehitamiseks (I kd, tl 6 – 47). Elamu tuli lepingu kohaselt ehitada etapiliselt ja tasu tuli maksta iga etapi lõppedes (lepingu p-d 1.5.1 – 1.5.3, I kd, tl 41 ja I kd, tl 4850). Erandid maksmises oli kokkulepitud lisatööde osas, mis tuli tellida kolmandatelt isikutelt ja materjali osas (lepingu p 5.5 ja I kd, tl 51-52). Kostja väide, mille kohaselt koosnesid etapid kolmest osast, s.o maja karp väljast valmis, maja sisetööd ja maja välitööd, on vale. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja tõendanud. Ehituse esimese etapi tööd on kirjeldatud lepingu lisaks olevas kalenderplaanis (I kd, tl 41), millest nähtub, et I etapi tööd lõppevad vundamendi ja sissesõidutee killustikualuse ehitusega. Ka lepingu lisaks olevast 14.04.2021 hinnapakkumisest nähtub, et ehituse I etapi moodustab plaatvundament (mitte lintvundament, nagu on väidetud kostja spetsialisti arvamuses), järgmise kandvad seinad jne. Leping oli oma olemuselt kestvusleping, kuna kehtis pikka aega (12.07.2021 – 31.10.2023) ja tegelikult ei olnud isegi lepingu lõpptähtaeg lõplik, sest kostja soovis ehitada vastavalt oma võimalustele ja vajadustele.
2.Kuna poolte koostöö novembriks 2021 enam ei toiminud, siis ütles hageja 07.07.2021 sõlmitud lepingu 08.02.2022 e-kirja teel erakorraliselt üles (I kd, tl 56-59). Lepingus ei olnud ülesütlemise avaldusele ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi. Alternatiivselt ütles hageja lepingu igal juhul üles oma 17.03.2022 dokumendiga (I kd, tl 67-74). Hageja ütles lepingu üles VÕS § 196 lg 1, VÕS § 652 lg 2 ja VÕS § 631 koosmõjus. Samuti esinesid alused lepingu ülesütlemiseks VÕS § 116 alusel ilma kostjale täiendava tähtaja andmiseta VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel. Juhul, kui hageja ei saanud õiguslikult lepingut üles öelda, siis käsitab hageja lepingu lõpetamisele
suunatud avaldusi kui lepingust taganemise avaldusi. Lepingu ülesütlemiseks esinesid alljärgnevad mõjuvad põhjused: 2.1.Kostja ei pidanud kinni tehtud kokkulepetest ja andis hagejale ebamääraseid juhiseid, (III kd, tl 57-59). Kirjavahetusest nähtub, et hageja pöördus kostja poole nt 22.11.2021. a ja viitas, et puuduvad detailsed tööjoonised. 24.01.2022. a e-kirjas on hageja viidanud, et tööjoonised puuduvad jätkuvalt ning et kui omanikujärelevalve ja kostja jooniste osas kokkuleppele ei jõua, ei saa hageja ehitada. Ka 27.01.2022. a ekirjas on hageja viidanud, et omanikujärelevalve ja kostja peavad omavahel kokku leppima, kuidas töödega edasi minna. Kostja sellisest tegevusest (st hageja palvete ja nõuete eiramine ning sellest tulenevalt töö takistamine) tulenevalt võis hageja mõistlikult eeldada, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita ka tulevikus. 2.2.Hageja ehitas vastavalt projektile. Elamule oli projekteeritud plaatvundament (III kd, tl 77 ja 78-95). Kostja muutis ehitamise käigus meelt ja soovis majale projektiga võrreldes erinevat vundamenti (II kd, tl 96). Probleem ilmnes vundamendi armatuuri kaitsekihi paksuses. Nii algses projektis kui uues vundamendi joonises on armatuuri kaitsekihi paksuseks toodud 30 cm (II kd, tl 33). Projekti seletuskiri lubas armatuuri kaitse minimaalseks paksuseks lausa 25 mm (II kd, tl 35, III kd, tl 149-151). Kuna eeltoodu enam hagejale ei sobinud, pidi hageja saatma vundamendi joonise tagasi projekteerijale, et saada sisendit, kas on võimalik vundamendi armatuuri kaitsekihti tõsta. Kostja projekti muutmise soov seoses vundamendiga on nähtav poolte ekirjavahetusest (II kd, tl 96-98). Hageja saatis kostjale muudetud vundamendi allkirjastamata joonise 01.12.2021, kuid ei saanud kostjalt tagasisidet, kas muudetud joonise järgi ehitamine on kostjale sobiv. Ka uues joonises ei olnud armauuri kaitsekihi paksust muudetud. Hageja soovis tellida tööde tegmiseks vajalikku töödeprojekti ning saatis 15.12.2021 kostjale tööprojekti koostamise hinnapakkumise, mida kostja keeldus kinnitamast (II kd, tl 94), kuid nõudis 2022 jaanuaris korduvalt selle tööprojekti esitamist. Hageja palus juhiseid, kuidas töid jätkata ja tegi ettepanekuid vundamenditööde lõpetamiseks, kuid kostja juhiseid ei andnud (III kd, tl 152, 153, 188). Sellega rikkus kostja lepingu p 2.39 ja 3.9. 2.3.Kostja viivitas arvete tasumisega, s.o konstruktori poolt esitatud arve tasumisega (vundamendi joonise muutmine) (I kd, tl 53-55, III kd, tl 56). Kostja kohustus arve tasuma lepingu p 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 alusel, seejuures ei ole oluline, kelle nimi on arvel. X OÜ tegi arve kostja nimele (III kd, tl 60). Kostja tasus konstruktori arve alles 16.02.2022. Asjaolu, et kostja ja konstruktori vahel oli õigussuhe nähtub ka kirjavahetusest projekteerijaga (III kd, tl 74). 2.4.Kostja viivitas tööde vastuvõtmisega ja/või töö vastuvõtmisest keeldumise põhjuste esitamisega. Hageja on esitanud korduvalt kostjale I etapi kaetud tööde akte, mis on oma sisult mõeldud ka üleandmise-vastuvõtmise aktidena, ent kostja ei ole akte omalt poolt alkirjastanud (II kd, tl 23-27). Kostja ei ole lepingus sätestatud tähtaja jooksul (p 3.5 ja 7.3) esitanud põhjendusi selle kohta, et töös esineksid puudused, v.a dokumentatsiooniga seonduv ja radoonitõkkekilega seonduv). 2.5.Kostja keeldus tasumast sõlmjooniste, visandite ja tööprojektide eest, mis vastavalt lepingu p-dele 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 kuulusid hageja poolt koostamisele lisatasu eest, kuid mida kostja ei soovinud tasuda (II kd, tl 94-95) ja mistõttu ei olnud võimalik tööprojekti tellida. Lepingu p 1.1.2.3 kohaselt pidi tööprojekt koostatama vastavalt EVS 811: ja EVS 907: (vastavate standartide väljavõtted on III kd, tl 145-147). Kostjal oleks olnud võimalik ka ise tööprojekt tellida (hageja oleks seda võimaldanud), kuid kostja seda ei soovinud (III kd, tl 148). Vundamendi uue joonise osana nõudis kostja kogu maja projekti seletuskirja ümber kirjutamist, kuigi seadus ei nõua tööjoonistele
seletuskirjade lisamist. Kostja nõudmine oleks tähendanud lisakulusid, mida kostja kanda ei soovinud. 2.6.Kostja takistas töö tegemist, kuna ei suutnud ehitusega seonduvaid küsimusi otsustada. See tõi hagejale kaasa vajaduse pidevalt koostööpartnritega suhteid siluda, materjalide tellimusi tühistada ja ümber teha jne. Töö tegemist takistas ka kostja meelemuudatus vundamendiga seonduvalt ja uue vundamendi joonise kooskõlastamata jätmine.
3.Alternatiivselt oli hagejal õigus leping lõpetada VÕS § 97 lg 5 alusel tulenevalt ettenägematust materjalide hinnatõustust, mis olid tingitud Vene-Ukraina kriisist, mida kostja enda kanda võtta ei soovinud ja mille osas kestaksid läbirääkimised hageja jaoks liiga kaua.
4.Vastavalt lepingu p-s 3.5 ja 7.3 sätestatust tuleb hageja poolt kostjale esitatud, kuid kostja poolt allkirjastamata aktides kirjeldatud, tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja viitab ka, et töös ei ole esinenud olulisi puudusi, mis takistaks tööde vastuvõtmist ning nende eest tasumist. Hageja väljastas kostjale tehtud tööde eest arve nr A270422 summas 11865 eurot (sh käibemaks) (I kd, tl 131), mille tasumisest on kostja keeldunud (I kd, tl 109). Esitatud arvel kajastud tööd on hõlmatud lepinguga ja kuuluvad tasumisele: 4.1.Arvel kajastuv sadeveedrenaaži väljaehitamine on lepingust tulenev töö. Täiendava sadeveedrenaaži väljaehitamine oli tingitud omaniku järelevalve nõudmisest. Hageja on esitanud kostjale selles osas tööde üleandmise-vastuvõtmie akti nr 1 ning kostja on sellele vastanud, et omanikujärelevalvel ei ole sadevee tööde osas pretensioone (II kd, tl 23). Nende tööde osas on kostjale edastatud ka kaetud tööde akt nr 1, mis on kostja poolt allkirjastamata (III kd, tl 8-31). Sadeveeprojekti tellimise kooskõlastas kostja 10.06.2021 (III kd, tl 189). 4.2.Vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide tegemine/paigaldamine on lepingust/projektimuudatusest tulenev töö, mis nähtub lepingu lisaks olevas hinnapakkumises (kandva vundamendiplaaditööde all). Vundamendi alus on omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 alusel ka aktsepteeritud (aktist nähtuvad nii armatuurid kui ka rangid (II kd, tl 77). 4.3.Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi soojustamine kahes kihis on lepingust tulenev töö (II kd, tl 23). Kostja on tehtud tööde osas vastanud, et omanikujärelevalvel ei ole vee- ja kanalisatsiooni tööde osas pretensioone (v.a survetestide tegemine). Nende tööde osas on hageja kostjale saatnud ka kaetud tööde akti nr 2, mis on kostja poolt jäänud allkirjastamata (III kd, tl 32-51). Tööd teostati vastavalt kostja tellitud S OÜ projektile ja torustiku läbimõõt on 160 mm (III kd, tl 9698).
4.4.Vundamendi EPS-i vormide ja 3 kihi soojustuse paigalduse osas on tegemist projektimuudatusest tuleneva tööga. Asjaolu, et EPS on paigaldatud nähtub omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 allkirjastatud piltidel (II kd, tl 77-88). 4.5.Arvel kajastuv kulu: „Kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu (sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjoonistetellimine jm“ 86 tunni ulatuses hõlmas erinevaid arvukaid ehitusalaseid konsultatsioone ja hinnapakkumiste koostamisi nt thermoploki, Bauroc`i, lammi maja, Columbia kivi jm teemadel. Lisaks suhtles hageja kostja palvel ka konstruktoriga ning otsis hageja soovil viimasele uue konstruktori. Kuna projektis polnud sadeveega seonduvat üldse lahendatud, pidi hageja tegelema ka sadeveeprojekteerija otsimisega ning hiljem T E OÜ-ga läbirääkimiste pidamisega, kuna T E OÜ ei nõustunud sadevee pinnasesse immutamisega, nagu soovis algselt kostja. Lisaks küsis hageja kostja palvel elektritöödele mitmeid pakkumisi, kuna kostja muutis pidevalt enda kriteeriumeid elektritöödele. Samuti on hageja viidatud
ajakulu sisse arvestanud kostjast tingitud erinevate lepingupõhjade koostamise, arhitektidega kohtumised, geoloogia uuringu pakkumiste küsimised, kirjavahetused ja vestlused materjalitootjatega, krundilt vanade betoonplokkide äravedu, kirjavahetuse pidamine kostjaga, projekti parandamine hagejasse puutumatute tööde osas (nt projektis ette nähtud seinasisesed uksed seinte sisse ei mahtunud, teise korruse vannitoa seina sisse ei mahtunud püstak, katuseluuk oli vales kohas, uksed-aknad olid erinevate mõõtudega jne) jmt. Nimetatud arvel kajastuv rida on kokkulepitud lisatöö, mille vajaduse, mahu ja ulatuse määras kostja tööde käigus. Lisatöödes lepiti kokku suuliselt, osaliselt on hagejal võimalik lisatööde kokkulepet tõendada kostja e-kirjaga (III kd, tl 52). Kostjaga oli eraldi kokku lepitud, et elektri-, ventilatsiooni- ja maaküttetööde korraldamise eest tasub kostja hagejale projektijuhtimise tasu 3850 eurot (lisandub käibemaks) (III kd, tl 53-54) on osaliselt, nt elektrimaanduse paigalduse ja ehitusaegse elektrikapiga seonduvalt lisatööde arvestuses arvesse võetud ka viidatud projektijuhtimise tasu ning ABC Kliimaga suhtlemise/organiseerimise ajakulu.
5.Hageja taotleb arvel nr A270422 kajastatud summa väljamõistmist kostjalt VÕS § 637 lg 3 ja 4 alusel. Igal juhul on tasunõue sissenõutavaks muutunud lepingu lõppemisega. Hageja selgitas, et esitas kostjale 02.09.2021 uue hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris (III kd, tl 156-159). Lisasadeveedrenaaži väljaaehitamise kokkulepet kinnitab kostja 21.10.2021 e-kiri (III kd, tl 160). Hageja nõuab lisaks arvel kajastatud summa väljamõistmisele viivise väljamõistmist kostjalt vastavalt lepingu p-s 9.2.1 kokkulepitud määras 0,1% arvel kajastatud summa tasumisega viivitamise eest. Tehtud tööle vastav osa tasust muutus vastavalt VÕS § 652 lg-le 2 sissenõutavaks pärast lepingu lõppemist, kuna hageja esitas arve 27.04.2022, mis muutus sissenõutavaks 05.05.2022.
6.Enne hagiavalduse esitamist kandis hageja kulusid õigusabile summas 2354,35 eurot (I kd, tl 132-133). Hageja taotleb kantud kulu väljamõistmist kostjalt kahju hüvitamise sätete (VÕS § 115) alusel. Lisaks esitas hageja kostja vastu viivisenõude seoses kahju hüvitamise nõudega.
7.Kostjal ei olnud õigus lepingust 26.04.2022 taganeda hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu (I kd, tl 85 – 87). Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, millele viitab asjaolu, et kostja soovis veel pärast hagejapoolset lepingu ülesütlemist lepingu jätkamist (I kd, tl 79-87). Juhul, kui hageja oleks valesti ehitanud, siis ei oleks kostja eelduslikult soovinud lepingu täitmist. Lisaks sellele, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, ei ole kostja hagejat töös sisalduvatest puudustest õigeaegselt teavitanud. Hagejal ei ole töös esinevatele puudustele tuginedes õigus keelduda arve tasumisest. Hageja seisukoht seoses kostja poolt etteheidetavate rikkumistega on järgnev: 7.1.Tähtaegadest kinnipidamine. Lepingu lisaks olev kalenderplaan ehituse I etapi kohta (I kd, tl 41) ei olnud hagejale siduv. Tegemist on hinnangulise plaaniga. Kostja ise ei olnud kindel ehituse alustamises veel 01.09.2021 (II kd, tl 17), mistõttu venis I etapi tööde tegemine kostjast ulenevate asjaolude tõttu. 7.2.Hageja kasutas välitrasside torutööde tegemisel alltöövõtjana K OÜ-t, kellel oli tehtud MTR-s vastav kanne ja registrile oli esitatud pädeva isiku andmed (II kd, tl 18). Lisaks oli alltöövõtjal võimalik vajadusel kaasta teisi spetsialiste. Hagejal oli olemas T E OÜ nõusolek (II kd, tl 19) ja omanikujärelevalvet oli torutööde tegemise algusajast teavitatud (II kd, tl 20). T E OÜ käis objektil kohapeal (II kd, tl 21). Tööd on tehtud nõuetekohaselt, mida kinnitab T Ee OÜ tagasiside (II kd, tl 21 ja 22). Kui töid ei oleks nõuetekohaselt teostatud, ei oleks T Ee OÜ lasknud hagejal edasi ehitada. Dokumentatsioonil ei ole pädeva isiku allkirja, kuna dokumentatstiooni koostamine jäi
hageja poolt lepingu ülesütlemise tõttu pooleli. Dokumentatsiooni vormistamise lõpule viimine oli takistatud sellest, et talvel ei olnud võimalik läbi viia survestamist (talveperioodil survestamist ei tehta), lisaks oli krundile viiv trass viga saanud, mistõttu oli survestamine takistatud ka nimetatud asjaolu tõttu. Kostjat teavitati, et survestamine viiakse läbi kevadel 2022 ja kostja nõustus sellega (II kd, tl 22, 25, 28). Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei olnud võimalik T Ee OÜ-le üle anda, kuna see seisis survetestide tegemise taga (II kd, tl 55-58). Veel 12.04.2022 pakkus hageja kostjale kompromissi, et ajab välistrassidega seotud kooskõlastused ja dokumentatsiooni korda, ent kostja ei soovinud seda. Kostja ega tema omanikujärelevalve ei ole hagejat teavitanud ühestki töös esinevast sisulisest puudusest. Omanikujärelevalve on kinnitanud, et tal ei ole töö kohta pretensioone. Ette on heidetud vaid survestustööde tegemata jätmist ja torutöödega seonduva dokumentatsioonil pädeva isiku allkirja puudumist. Ka kostja poolt esitatud ekspertiisist nähtub, et hageja töös ei esinenud sisulisi puudusi, kuna hilisemalt tehtud survetestid olid edukad.
7.3.Radoonitõkkekile paigaldati omanikujärelevalve soovitusel ja vastavalt radoonitõkkekile paigaldusestandardile, mis lubab radoonitõkkekile paigaldada kuni 50 mm paksusele tihendatud liivapadjale. Materjalitootaja on kinnitanud, et nimetatud alusele on materjal sobiv (II kd, tl 60-63). Hageja on kostjale edastanud nii paigaldusjuhendi kui tootja kinnituse (II kd, tl 64-87). Kuigi hageja tellis L E OÜ-lt radoonitõkkekile D-R, saadeti müüjalt hagejale teine radoonitõkkekile, s.o Tectis BlueSeal. Asjaolu, et müüdud toode on radoonitõkkekile, nähtub L E OÜ arvelt (III kd, tl 72). Kostja esitatud spetsialisti arvamusest nähtub samuti, et tegemist on radoonitõkkekilega, kuna tegemist 0,04 mm kilega. Tavakasutuses olevad kiled on kuni 0,2 mm paksustena. Spetsialisti arvamusest ja L E OÜ arve koostoimest nähtub üheselt, et paigaldatud on radoonitõkkekile ja seda on tehtud korrektselt. Kostja omanikujärelevalve on allkirjastanud vundamendi alusega seotud kaetud tööde akti. Omanikujärelevalve ainus argument seoses radoonitõkkekile paigaldusega puudutas radoonikaevude paigaldamist, kuid vaildusaluele objektie ei olnud projekti järgi ette nähtud radoonikaevude paigaldamist. 7.4.Kostja väited selle kohta, et vundamendi armeering ei vasta ehitusprojektile, on ebaõiged. Kostja on kirjalikult kinnitanud, et ta soovib kehtivas ehitusprojektis ettenähtust teistsugust vundamenti, nt on kostja soovinud põrandakütte paigaldamist, kuigi ehitusprojektis ei ole seda ette nähtud (II kd, tl 89). Kuna kostja ise ei soovinud olemasoleva ehitusprojekti järgi vundamenti ehitada, siis ei ole kostjal õigust tugineda asjaolule, et vundamendi ehitus ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Algses projektis oli ette nähtud 16-ne armatuur, kuid kostja teatas hagejale, et ta ei soovi mõttetut armatuuri maasse panna. Kostja võttis ühendust edasimüüjaga, kes saatis armatuuri arvestuslikud mahud ja skeemi. Ka algne konstruktor saatis soovitused uuele armatuurikogustele. Hageja paigaldas armatuuri vastavalt eeltoodud armatuurikogustele. Armatuuri kaitsekiht töö käigus ei muutunud. Armatuuri ei olnud hagejal võimalik lõpuni paigaldada, sest töö jäi selles etapis pooleli tulenevalt kostja korraldusest. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik korrektselt paigaldada ka ülekatteid, kuna armatuuri teine kiht oli veel paigaldamata. 7.5.Kostjal oli võimalik vundamendi armeeringu tööprojekt saada, kuid ta keeldus selle küsimisest. Kostja on 20.06.2022 kinnitanud, et ta on projekti siiski kätte saanud. 7.6.Vundament on lõpuni ehitamata, kuna hageja lõpetas lepingu kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Hageja ei ole lõpetamata tööde eest ka kostjale arvet esitanud. 7.7.Hageja juhtis kostja tähelepanu tööde kinnikatmise vajadusele korduvalt ja tegi ettepaneku tööd kinni katta, kuid kostja viivitas vastuse andmisega nii kaua, kuni töid
ei saanud enam kinni katta maha sadanud lume tõttu (III kd, tl 155, 153). Kostja ei andnud hagejale juhist tööde kinni katmise kohta, kuna ta soovis tööde kinnikatmise vajaduse osas konsulteerida omanikujärelevalvega. 7.8.Seoses koguriskikindlustusega (CAR) selgitab hageja, et ehkki lepingu p-st 2.10 tuleneb töövõtjale tõesti selline kohustus, ent kuna kostja otsustamatuse tõttu ei olnud võimalik täpselt määrata ehitusperioodi ega isegi seda, mida ja kuidas ehitada tuleb, ei ole sellistel tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine võimalik (II kd, tl 90). Kostja oli nimetatud asjaolust teadlik. Kostja esitatud asjaolud ja seisukohad
8.Kostja ei vaidlusta hageja väidetud lepingu sõlmimist. Kostja hinnangul on leping lõppenud mitte hageja poolse ülesütemise avalduse esitamisega vaid kostja 26.04.2022 lepingust taganemise avaldusega hageja olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud endapoolse lepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemist. Tegemist ei olnud kestvuslepinguga, mistõttu ei saanud seda üles öelda VÕS § 196 alusel. Kostja seisukoht hageja lepingu ülesütlemise alustele on järgmine: 8.1.Kostja ei ole vundamenditöid peatanud. Hagejal ja omanikujärelevalvel tekkisid lahkhelid, kuna tööd ei vastanud projektidele ning pädevaid dokumente ei esitatud kas õigeaegselt või üldse mitte. Hageja poolt 22.11.2021 e-kirjast nähtub, et probleem tekkis sellest, et omanikujärelevalve soovis pädevaid konstruktiivse osa projekti jooniseid (I kd, tl 169). Hageja 22.11.2021 e-kirjast nähtub, et joonistel on puudused ja hageja tühistas betooni tellimuse. Hageja ei saanud hakkama pädevate isikute koostatud jooniste esitamisega ja peatas seejärel ise betooni tellimuse. Hageja tehtud vundamendi armeering ei vasta nõuetele (III kd, tl 194). 8.2.Projektdokumentatsiooni tagamine oli hageja kohustus tulenevalt lepingu p-st 1.1.2.2 ja 1.1.2.3. Kostja ei ole võtnud üle dokumentatsiooni koostamise kohustust. Konstruktiivse osa tööprojekti (plaatvundamendi projekteerimise) arve väljastati hagejale, mitte kostjale. Hageja saatis arve kostjale edasi, kirjutades, et võib-olla oleks kostjal mõistlik ise hageja alltöövõtjaga arveldada. Lepingu p 1.1.2.2 ja 1.1.2.3 kohaselt on nõuetekohase täitedokumentatsiooni ja tööprojektide koostamine hageja kohustuseks. Konstruktiivse osa tööprojekt tellitigi hageja poolt. Kostjal ei olnud X OÜ-ga õigussuhet. Seega ei olnud kostja arve tasumiseks kohustatud. Kostja ei kohustunud arvet tasuma ka hagejale, kuna lepingu kohaselt kuulusid tasud (v.a materjalide osas) maksmisele pärast nõuetekohast tööde aktsepteerimist, mida ei ole tehtud. Kostja maksis siiski kõnealuse arve ära, kuid ei ole siiani saanud vundamendi allkirjastatud joonist. Täitedokumendi ja tööprojektide koostamine ja kostjale üleandmine on lepingu p-de 1.1.2.2 ja 1.1.2.3 järgi hageja kohustuseks, mistõttu ei pea kostja ise projekteerijalt jooniseid välja nõudma. 8.3.Hageja ei ole sisustanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et ta ei saanud kostjalt vajalikke juhiseid. Seoses vundamendi tööjoonisega märgib kostja, et tema soov oligi saada uus tööjoonis ja see saadigi. Kostja ei pidanud andma hagejale iga pisiasja jaoks juhist. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ja pidi ehitama vastavalt lepingule. Kostja ei ole venitanud arvete maksmisega ega ole soovinud tasuta tööd. Hageja väited esimese etapi materjalide kostjale üleandmisest on ebaõiged. Kostja valduses on üksnes garaažiuks ja EPS plaadid. Õiguslikus mõttes ei ole kostjale antud üle ühtegi materjali, sh garaažiust ja EPS plaate. Kosjal puudub ülevaade, mida ja mis hinna eest hageja telinud on. Hageja ja materjalide müüjate vahel sõlmitud lepingud ei ole kostjale siduvad. Hageja ja kostja vahel ei olnud mistahes kokkuleppeid selleks, et hageja saaks kostjale vahendada katusefermide ostu. Kostja palus hagejal
katusefermide eest väljastatud arve eeltoodud põhjusel ümber teha. Kostja ei ole katusefermidest loobunud ega keeldunud teise osamakse tasumisest. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Erinevate tööde teostamiseks kasutatatud materjalid (nt torud, liiv, radoonitõkkekile jms) on käsitatavad ehitise olulise osana, mitte kostja valduses oleva asjana. Paigaldatud materjal on muutunud sisuliselt väärtusetuks, kuna hageja jättis tööd ilmastikutingimuste eest kaitsmata, mis on kaasa toonud juba teostatud tööde ning paigaldatud materjalide riknemise. Pooleli oleva vundamendi soojustus on päikse kiirguse ja sademete käes kollast värvi tõmbunud, mis näitab selgelt selle kahjustumist, ning vundamendile paigaldatud armatuur on roostes. Samuti on ilmastikutingimustele avatuna paigaldatud EPS sisse imanud vett, mis on kahjustanud selle soojapidavust. Lisaks on tänaseks hageja poolt objektile tarnitud (kuid paigaldamata jäetud) armatuur krundil nö lahtiselt vedelemas, mistõttu on see roostes. Objektil on puudu kaevuluugid ja torustik on lahti, mistõttu lendab sinna sisse liiva, puulehti jms. Tööde ja materjalide väärtusetuks muutumist tõendab kostja R E OÜ puuduste likvideerimise kokkuvõttega (IV kd, tl 1 – 49).
9.Hageja tasunõue on alusetu ja tõendamata, s.o et pooled on arvel kajastatud tööde tegemises kokku leppinud, samuti ei ole tõendatud tehtud tööde tehtud mahud ja et poolte vahel oleks kokku lepitud arvel kajastatud hinnastamises. VÕS § 637 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav, sest pooled olid kokku leppinud nii tehtavas töös kui selle eest makstavas tasus. Samuti ei ole hageja tõendanud VÕS § 637 lg 1 kohaldamise eelduseid. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud tööd oleksid nõuetekohased. Hageja tasunõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei ole töid kostjale üle andnud ja töid ei saa lugeda ka kostja poolt vastuvõetuks. I etapi tööd kuuluvad üleandmisele-vastuvõtmisele alles siis, kui I etappi kuuluvad tööd on valminud. Hageja on tunnistanud ka ise, et I etapi tööd ei ole valminud. Hageja teostatud tööd on puudustega. Puudustega töid ei pea vastu võtma. Puudustest on teatatud õigeaegselt, s.o kohe pärast vastavaid töid sisaldavate vaheaktide saamist 29.11.2021 (II kd, tl 108109). Hagejal puudub alus tugineda väitele, nagu kostja oleks tuginenud puudustele hilinemisega. Hageja töös sisalduvad puudused on järgmised. Sadeveekanalisatsioonisüsteemi ning veeja kanalisatsioonitrasside teostusdokumentatsioonil puudub pädeva isiku allkiri. Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei ole T Ee OÜ-le üle antud. Hageja jättis tegemata vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproovi, mida oleks saanud teha hiljemalt 2021 septembrikuuks (I kd, tl 170-171). Kostja ei ole nõustunud surveproovi tegemisega 2022 kevadel. Objektidele paigaldatud radoonitõkkekile ja hageja poolt esitatud paigaldusjuhend ei vasta nõuetele. Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud toimivusega materjal (I kd, tl 172-173). Vundamendi armeering ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku (projekteerimiseks vajaliku kutsetunnistusega isiku) poolt allkirjastatud vundamendi armeeringu tööprojekti (I kd, tl 174). Teostatud tööd jäid ilmastikutingimuste eest kaitsmata.
10.Hageja tasunõude alus on arusaamatu. Ehituse I etapi tööd ei ole kalenderplaanis nimetatud tööd. Kokkuleppe kohaselt jagunesid ehituse etapid järgnevalt: majakarp väljast valmis, maja sisetööd ja maja välistööd (lepingu p-d 1.5.3 ja 5.6). Ehituse I etapi sisu on kinnitanud ka hageja ise hagiavalduse p-s 1.6. Pooltel on vaidlus ehituse I etapi I tööosana käsitletavate tööde (välitrasside ja vundamendi ehitus) teostamises ja nõuetekohases teostamises. Ka I etapi I tööosana käsitatavad tööd ei ole valmis. Hageja kahjunõue ja viivisenõue on alusetu. Vastuhagi
Kostja seisukohad
11.Kostja taganes pooltevahelises töövõtulepingust hagejapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu. Eelkõige seeõttu, et hageja ei asunud lepingut täitma talle kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, s.o 1 kuu jooksul nõudekirja kättesaamisest. Taganemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja peab lisaks olulisteks lepingurikkumisteks pädeva isiku allkirja puudumist sadeveekanalisatsiooni ning vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusdokumentatsioonil, vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasside üleandmata jätmist T Ee OÜ-le, vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproovi tegemata jätmist vastavalt T Ee OÜ tehnilistele tingimustele (I kd, tl 181182). Lisaks ei vasta objektile paigaldatud radoonitõkkekile nõuetele, esitamata on paigaldusjuhendid. Radoonitõkkekile tuli paigaldada vastavalt konstruktiivse osa põhiprojekti seletuskirjale (I kd, tl 183-200). Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud toimivusega materjal. Vundamendi armeering ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku poolt allkirjastatud vundamendi armeeringu tööprojekti. Vundament on lõpuni ehitamata, s.o vundamendi armeeringu teine kiht on paigaldatamata, perimeeter soojustamata ning valu valamata. Juba tehtud töö jäeti ilmastikutingimuste eest kaitsmata. Kostja jättis sõlmimata lepingu p-s 2.10 kokku lepitud ehituse koguriskikindlustuse, mida kostja nõudis oma 09.12.2021 ekirjas (I kd, tl 201). Hageja töös sisalduvad puudused on tõendatud ka J K spetsialisti arvamusega (II kd, tl 143-155).
12.Kostja esitas hageja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise nõude summas 57 918 eurot, mille kostja oli ettemaksuna hagejale tasunud (I kd, tl 202, II kd, tl 158162, võrdluses II kd tl 163-195). Kuigi maksekorraldustest nähtuvalt on maksed teostatud AS A poolt, on äriühingu registrikaardi väljavõttelt nähtuvalt selle ainsaks juhatuse liikmeks kostja (II kd, tl 113, tl 156-157). Pooltevahelise kokkuleppe alusel esitas hageja lepingu alusel arved AS-le A (II kd, tl 114-116). Hageja möönab, et osa hageja poolt teostatud tööde (nt mahamärkimine, kaevetööd) ja paigaldatud materjalide (nt vundamendi killustik, liivaalus) tagastamine/üleandmine on nende tööde olemuse tõttu võimatu. Puudustega töödel puudub kostja jaoks väärtus. Seega igal juhul kuulub hageja poolt kostjale tagastamisele 38 105,33 eurot (II kd, tl 184).
13.Seda, kas ja millises ulatuses peab kostja lepingu tagasitäitmise raames hagejale tagastama, on hageja tõendamiskoormus, mida hageja teinud ei ole. Osas, milles kohtuotsuse alusel tuvastatakse, et lepingu raames tellitud materjalid kuuluvad hagejale (st omand ei ole üle läinud kostjale), ei saa kohus vastavate materjalide väärtust kostjale väljamõistetavast summast hageja tasaarvestusavalduse alusel maha arvestada (materjale ei ole VÕS § 189 lg 1 mõttes kostjale üle antud) ega kohustada kostjat vastavaid materjale hagejale üle andma (kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt seotud menetlusosaliste taotlustega ning hageja ei ole nõudnud kostjalt materjalide tagastamist). R E OÜ poolt koostatud puuduste likvideerimisega seonduvate kulutuste kokkuvõttest nähtub, et 18 071 euro (lisandub käibemaks) ulatuses on hageja tehtud tööd muutunud väärtusetuks (III kd, tl 128-131).
14.Lisaks nõuab kostja hagejalt leppetrahvi lepingu p-i 10.8 alusel 23 784,80 eurot. Lepingu p-de 10.6 ja 10.8 koosmõjus tõlgendades on leppetrahvi nõudeõigus ka juhul, kui lepingust p 10.6 alustel taganetakse. Kostja on teatanud hagejale leppetrahvinõudest tähtaegselt. Esimest korda juba 01.04.2022. Leppetrahvi nõudmise aluseks on asjaolu, et kostja pidi hageja poolse puuduste kõrvaldamisest ja tööde jätkamisest keeldumise tõttu lepingust taganema.Leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur kulu ega kuulu vähendamisele.
15.Kostja on kohtueelselt teinud kulutusi õigusabile 5642,92 eurot, mille hüvitamist kostja hagejalt nõuab summas 5156,92 eurot (I kd, tl 203-206).
16.Kostja esitas viivisenõuded kõikidelt vastuhaginõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja seisukohad
17.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, kuna leping lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemise avaldusega. Alternatiivselt on kostja kaotanud lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 rikkumise tõttu, kuna ei ole esitanud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Tööd seisati detsembris 2021 ning juba enne seda pidid kostja poolt puudustena välja toodud asjaolud kostjale teada olema. Hageja ütles lepingu üles 08.02.2022, kuid kostja esitas taganemisavalduse alles 26.04.2022, milliseks ajaks oli möödunud mõistlik aeg lepingust taganemiseks. Lepingust taganemise avalduse esitamine on vastuolus ka lepingu p-ga 10.4.
18.Kostja ei ole teavitanud hagejat R E OÜ aktis sisalduvatest puudustes, mistõttu ei saa sellega kohtumenetluses arvestada.
19.Kostja on tasunud hagejale enamuse I etapi materjalide eest ja see ei kuulu tagastamisele. Kostja valduses on juba paigaldatud vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetorud, kaevud, vundamendi alusesse ja sissesõiduteele paigaldatud liiv, killustik, geotekstiil, paigaldatud vundamendiplokid, radoonitõkkekile, vundamendi armatuur. Lisaks tellis hageja kostja soovil ehituse I etappi mittekuuluvaid materjale, s.o välisseina müüriplokid, katusefermid ja garaažiukse. Kõik materjalid, v.a müüriplokid, katusefermid ja garaažiuks, on hageja kostjale üle andnud. Hageja võimaldas kostjal kätte saada ka katusefermid, kuid kostja loobus sellest (I kd, tl 117128). Katusefermide osas esitatud kirjavahetus kinnitab, et poolte vahel oli kokkulepe katusefermide vahendamises kostjale, kuid kostja muutis hiljem meelt ega tunnistanud enam seda kokkulepet. Müüriplokkide osas andis hageja kostjale edasi T OÜ kontaktid ja kostja saab oma tooted sealt kätte (I kd, tl 129-130). Kostja väited, et talle ei ole õiguslikult materjale üle antud, jääb arusaamatuks. Sisuliselt tegutses hageja materjale tellides kostja esindajana. Hagejale ei ole tellitud materjalid kunagi kuulunud, vaid need on soetatud otse kostja omandisse vastavalt lepingu p 2.32 ja 5.5.
20.Kostja ei ole tasunud tööde teostamise eest ettemaksu 57 918 eurot. Kostjal ei ole lepingu tagasitäitmise nõuet. Lepingu tagasitäitmine ei oleks antud olukorras mõistlik, sest ettemakstud materjal kuulub lepingu kohaselt koheselt kostjale ehk oleks küsitav kuidas tuleks toimida asjadega, mis on kostja omandis ning mille eest on hagejale tasutud. Lisaks on hageja teinud arvetel näidatud tööd, mida ei ole samuti võimalik tagasi täita. Kui tööd ei oleks olnud tehtud, siis ei oleks kostja arveid tasunud. Nii on kostja tasunud järgmiste tööde eest: sadeveeprojekt, sh kooskõlastused, geodeetilised välitööd, mahamärkimistööd, kopplaaduri tööd. Kõik loetletud tööd on hageja teostanud ning seda kinnitab ka kostja enda 06.04.2023. a menetlusdokumendi p-s 2.3.3.1 viidatud kirjavahetus, ehitustööde päevikud, fotod ja mahamärkimistööde akt. Mahamärkimistööde tegemine on lisaks tõendatud märkimistööde akti (III kd, tl 99100) ja ehitustööde päevikuga (III kd, tl 101), kust nähtuvad tehtud ettevalmistustööd (betoonplokkide ringitõstmine, mulla laiali vedu, pinnase tasandamine, hoone vundamendialuse, sh sadeveetrassi aluse lahtikaeveprojektis märgitud sügavusele, tasandustööd, kopp-laaduri teenused). Samuti on kostja saanud arvetel nr A030921-1, A271021, A081221 ja A010222-1 kajastatud tööd ja tooted. Kostja ise soovis käibemaksukohustusest kõrvalehiilimiseks (vt kostja 06.04.2023. a menetlusdokumendi p 2.3.4) ebavajalikku paberimajandust vältida. Kostja ei
avaldanud ei töövõtulepingu sõlmimisel ega hiljem tööde tegemise käigus kordagi, et ta soovib iga materjali üleandmise kohta akti, mistõttu on kostjast hea usu põhimõtte vastane aktide puudumisele tugineda nüüd.
21.Kostja taganemisavalduse lubatavuse korral nõuab hageja VÕS § 189 lg 2 p 2 kohaselt kostjale üleantu väärtuse hüvitamist, sest kostjal ei ole antud juhul võimalik üleantut tagastada ja/või asja väärtus on hageja jaoks muutunud nullilähedaseks.
22.Hageja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja vastuhagile, juhul kui kohus peaks leidma, et kostja taganemisavaldus on põhjendatud (millega hageja ei nõustu). Hageja palub eelnevast tulenevalt tasaarvestada tema VÕS § 189 lg 2 p-st 2 tulenev üleantu väärtuse hüvitamise nõue kostja VÕS § 189 lg-st 1 tuleneva nõudega üleantu väljaandmiseks.
23.Hageja on paigaldanud objektile või andnud kostjale muul viisil üle materjale väärtuses 47 054,40 eurot, sh käibemaks ja tööde väärtus 22 729,20 eurot, sh käibemaks. Seega on kogu tööde ja materjalide väärtus, mis tuleks kostja poolt tagasi täita 69 783,60 eurot.
24.Hageja ei nõustu leppetrahvi nõudega. Lepingu p 10.6 ei anna kostjale alust lepingust taganemiseks, kuivõrd taganemise situatsiooni sisu on reguleeritud p-s 10.4. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Leppetrahv on ettenähtud vaid lepingu üles ütlemise korral, mitte taganemise korral (lepingu p-d 10.8 ja 10.6). Leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult. Lepingu p-i 10.8 kohaselt tuleb leppetravi nõudest teatada teisele poolele kirjalikult 30 päeva jooksul pärast leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust teadasaamist. Kostja viitas leppetrahvi nõudmise kasutamise õigusele alles oma 01.04.2022 nõudekirjas. Selleks hetkeks oli hagejapoolsest lepingu ülesütlemise avaldusest möödunud pea 2 kuud. Nõutav lepperahvisumma 23 784,80 eurot on asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Antud juhul on poolte lepinguliste suhete lõppemise hageja hinnangul eelkõige ikkagi põhjustanud kostjast tingitud pooltevahelised suhtlusprobleemid ning kostja suutmatus võtta vastu hageja lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalikke otsuseid. Hageja hinnangul on sellises ulatuses (st 10% lepingu hinnast) leppetrahvi hagejalt välja mõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades ka, et lepingu maksumus ei olnud tegelikult teada ning hind pidevalt muutus, ei saa võtta aluseks kunagi mitme aasta jooksul teostatavad tööd, seda enam, et selleks hetkeks oli tehtud töid marginaalses osas. Juhul, kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, siis tuleb seda vähendada.
25.Kostja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Osa õigusabikuluarvetel nähtuvatest teenustest ei ole ilmselgelt seotud käesoleva kaasusega. Kohtuotsuse põhjendused
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 07.07.2024 ehituse töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja aadressil Xxx, Tallinn ehitama kostjale eramu. Kohus tuvastab, et vastavalt lepingu p-le 1.1.2 (I kd, tl 6-6 pöördel) leppisid pooled kokku, et ehitustööd hõlmavad vajalike lammutustööde tegemist, ehituse peatöövõttu „võtmedkätte“ põhimõttel eramu ehitusel kuni ehitusprojektis ettenähtud kasutusvalmiduseni (kasutusloa olemasolu), nõuetekohase täitedokumentatsiooni koostamist ja üleandmist. Vastavalt lepingu p-le 1.1.2.3 oli hageja kohustuseks tööprojekti koostamine vastavalt EVS 811: ja EVS 907: toodule. Vastavalt lepingu p-le 1.1.2.4 oli hageja ülesandeks ka objekti käikuandmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalike teostusmõõdistuste-,
häälestus-, katsetus-, ja seadistööde tegemine. Lisaks pidi hageja tegema muid töid töövõtu eesmärgist lähtudes (p 1.1.2.5).
28.Kohus tuvastab, et vastavalt lepingu p-le 1.4.2 pidi tööde alustamise kuupäev olema 12.07.2021 ja lepingu eseme lõplikuks üleandmise kuupäevaks pidi olema 31.10.2023 (lepingu p 1.4.3). Kohus on seisukohal, et pooltevaheline leping ei olnud kestvusleping. VÕS § 195 lg 3 defineerib kestvuslepinguna lepingut, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Riigikohus on leidnud, et töövõtuleping ei ole üldjuhul oma olemuselt kestvusleping (RKTKO 27.11.2013 otsus nr 3-2-1-126-13, p 13). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et leping liigitub kestvuslepinguks tulenevalt lepingu pikaajalisest kehtivusest. Lepingust nähtub, et selle eesmärgiks oli kostjale eramu ehitamine ja sellega seonduvad tegevused, s.o ühekordne eesmärk. Lepingust ei nähtu, et poolte eesmärgiks oleks olnud kokku leppida püsivas kohustuses või korduvates kohustustes, mis on VÕS § 195 lg 3 kohaselt kestvuslepingu tunnuseks. Pelgalt asjalu, et eramu tuli ehitada ligikaudu kahe aasta jooksul, ei muuda lepingut kestvuslepinguks.
29.Kohus tuvastab, et pooled on kokku leppinud lepinguga hõlmatud osa tööde hindades ja materjalide ühikhindades lepingu lisadeks olevates hinnapakkumistes (hinnapakkumine nr HP110820, mis sisaldab kokkulepitud tööde ja osa materjalide hindu ja Xxx hinnatabel, mis sisaldab osa materjalide ühikhindu).
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping lõppes hageja 08.02.2022 e-kirjas (I kd, tl 56-56 pöördel) tahteavaldusega või alternatiivselt hageja 17.03.2022 kirjaliku tahteavaldusega (I kd, tl 67 – 71) või kostja 26.04.2022 tahteavaldusega (I kd, tl 8586).
31.Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada (RkTKO 21.10.2020 otsus nr 218-109972, p 12). Kohtu hinnangul puudub mõislik põhjus miks lepingu ülesütlemisele suunatud tahtavaldust peaks õiguslikult teisiti hindama. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ka lepingu ühepoolseks lõpetamiseks esitatud avaldus on käsitatav tahteavaldusena.
32.Kohus tuvastab, et 08.02.2022 e-kirjaga ei ole hageja esitanud tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks, vaid on teinud kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks. Kohus järeldab seda e-kirja sõnastusest: „Teen ettepaneku poolte vaheliseks kokkuleppeks, sest me mõlemad mõistame, et sedasi jätkates me ei jõua kuhugi ja vastumeelne koostöö tekitab vaid veelgi suuremaid pingeid. Või teise variandina lõpeatks lepingu võlaõigusseaduse § 196 lg 1 kohaselt ning mõjuvaks põhjuseks on üleval loetletud 5 punkti. Kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei näe põhjuseid, miks see koostöö peaks jätkuma. Loodan, et saad aru ja mõistad.“ E-kirjast nähtub, et hageja ettepanek hõlmab nii lepingu lõpetamist kokkuleppel kui ka lepingu lugemist ülesöelduks VÕS § 196 lg 1 alusel. Asjaolu, et mõlemad pooled mõistsid e-kirjas sisalduvat ettepanekuna, kinnitab poolte edasine kirjavahetus, milles pooled pidasid läbirääkimisi seoses lepingu kehtivuse jätkumisega (kostja 10.02.2022 e-kiri W.N-ile (I kd, tl 65), W.N 10.02.2022 e-kiri kostjale (I kd, 64-5), milles W.N pakub endiselt kostjale võimalust lõpetada leping kokkuleppel, kostja 17.02.2022 e-kiri W.N-ile (I kd, tl 65 pöördel-66)). Juhul, kui hageja enda tahe oleks olnud 08.02.2022 e-kirjaga leping
üles öelda, siis ei oleks W.N pärast ülesütlemise avalduse esitamist pakkunud kostjale võimalust leping kokkuleppel lõpetada. Kuna kohus tuvastab, et hageja 08.02.2022 ekirjaga ei ole esitatud tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks, siis ei hinda kohus kostja väiteid sellest, et hageja tahtavaldus ei ole esitatud lepingus sätestatud kohustuslikus vormis.
33.Kohus tuvastab, et hageja esitas 17.03.2022 digiallkirjastatud tahteavalduse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (I kd, tl 67-71). Hageja on öelnud lepingu üles põhjustel, et kostja on viivitanud töö vastuvõtmisega, talle edastatud arvete tasumisega, on tahtnud tööjooniseid/projekti saada selle eest tasumata, on andnud ebamääraseid juhiseid, ei ole pidanud kinni kokkulepetest, on keeldunud soetatud ja objektile tarnitud või juba paigaldatud materjalide tasumisest, on takistanud töö tegemist, on kaotanud hageja usalduse. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul hageja tahtele leping lõpetada kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja on nimetatud õiguslikule alusele tuginenud oma 17.03.2022 tahteavalduses. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on selgitanud, et kõrvaldatavate puuduste korral on lepingust taganemine lubatud xxx üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks erandiks võib olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause;vt 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). Alljärgnevalt kontrollib kohus kas täidetud olid lepingust taganemise materiaalsed eeldused.
34.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et lepingust taganemise aluseks saab antud juhul olla kostja otsustamatus millal ja milliste töödega alustada. Kohus on nimetatud seisukohal põhjusel, et vaatamata kostja väidetavale otsustamatusele tööde alustamise aja osas, pidas hageja võimalikuks ehitama hakkamist ja hakkaski ehitama. Seega ei olnud hageja poolt lepingu täitmisele asumine takistatud kostja tegevusest.
35.Hageja on tuginenud lepingust taganemisel väitele, et kostja ei võtnud hageja tehtud töid vastu, s.t jättis tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastamata. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja väitel on kostja rikkunud töö vastuvõtmise kohustust, jättes talle edastatud aktid allkirjastamata. Töö üleandmise ja vastuvõtmise kohustuse täitmise tagajärjeks eelkõige on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 638 sätestatu on mõeldud tagamaks tasu muutumist sissenõutavaks, kui tellija pahatahtlikult keeldub töö vastuvõtmisest. Seega isegi juhul, kui eeldada, et kostja jättis tööde üleandmise aktid allkirjastamata, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega, kuivõrd VÕS § 638 tagab töö vastuvõetuks lugemise, kui tellija jätab tööd pahatahtlikult vastu võtmata.
36.Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja on viivitanud talle edastatud arvete tasumisega ja sisustanud seda väidet sellega, et lepingust taganemise hetkel oli tasumata konstruktori arve. Vastavalt lepingu p-le 2.2 kohustus hageja välja selgitama kostja soovid seoses tehtavate töödega, arvestama kostja juhistega ja kostja kirjalikul nõudmisel tegema tehtavates töödes jooksvalt vajalikke muudatusi. Kohus tuvastab, et elamule oli projekteeritud plaatvundament (III kd, tl 77 ja 78-95). Kostja muutis ehitamise käigus meelt ja soovis majale projektiga võrreldes erinevat
vundamenti (II kd, tl 96). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovil tellis hageja konstruktorilt uue vundamendijoonise ja konstruktor esitas oma töö eest arve. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist oli kokku lepitud lisatööga, mis kuulus eraldi tasustamisele. Pooled vaidevad selle üle, kas kostjal oli kohustus tasuda konstruktorile otse või pidi arveldamine toimuma läbi hageja. Kohus tuvastab, et hageja saatis 01.12.2021 kostjale tööjoonise ja andis kostjale juhise leppida arveldamine konstruktoriga otse kokku. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puudus lepinguline kohustus vabastada hagejat kolmanda isiku ees võetud kohustustest. Nimetatu tuleneb ka lepingu p-s 12.2. Eeltoodu ei tähenda, et kostja ei pidanud tööjoonise eest üldse tasuma, kuid arvestades asjas poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, siis ei järeldu neist kohtu hinnangul, et hageja oleks tegutsenud tööjoonist tellides kostja nimel ja kostjal oleks tekkinud lepingust taganemise hetkeks kohustust tasuda konstruktori poolt väljastatud arve. Asjaolud, et kostja suhtles hiljem konstruktoriga, konstruktor tegi tööjoonise eest arve ümber kostja nimele ja kostja selle tasus, ei muuda kohtu arvamust sellest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingust taganemise hetkeks oleks kostjal tekkinud konstruktori ees tasu maksmise kohustus ja seda oleks rikutud.
37.Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõenditest tulenevalt tuvastav, et kostja oleks keeldunud materjalide eest tasumisest või muul moel takistanud ehitamist. Hageja hinnang, et kostja oli keeruline klient, ei saa õiguslikult olla lepingust taganemise aluseks.
38.Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja ei ole pidanud kokkulepetest kinni ja on andnud ebamääraseid juhiseid. VÕS § 652 lg 1 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mida töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Erialases kirjanduses on leitud, et sätte rakendusalas on need juhtumid, kui tellija peab aitama kaasa lepingujärgse tulemuse saavutamisele ja ilma tellija kaasabita ei ole võimalik töövõtjal enda kohustusi kohaselt täita või see on raskendatud.1
39.Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus hageja välja selgitama kostja soovid seoses tehtavate töödega, arvestama kostja juhistega ja kostja kirjalikul nõudmisel tegema tehtavates töödes jooksvalt muudatusi. Vastavalt lepingu p-le 2.3 kohustus hageja tulenevalt tehtavate tööde iseloomust küsima kostjalt viivitamatult juhiseid ja kooskõlastusi. Kohus tuvastab, et vastavalt tellija pakkumuse tehnilisele kirjelduse p-le 3.1 ehitatakse vundament vastavalt projektile. Pooled ei vaidle selle üle, et projekt oli enne lepingu sõlmimist olemas ja selle järgi oli võimalik ehitada. Kostja omanikujärelevalve 17.11.2021 e-kirjast (III kd, tl 194) nähtub, et omanikujärelevalve hinnangul tuleb konstruktiivse osa põhiprojekti seletuskirja lk 17 (III kd, tl 86) tõlgendada selliselt, et vundamendi armatuuri katsekiht peab vundamendi alumises osas olema vähemalt 35 mm. Kohus tuvastab, et sama dokumendi lk 16 on vundamendi armatuuri minimaalse kaitsekihina nimetatud 25 mm ja lk 17 on märgitud, et sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavalt tähistatud keskkonna ja betooni
tugevusklassile. Kohus tuvastab, et n-ö vana vundamendi tööjoonisel (II kd, tl 33) on märgitud, et vundamendi armatuuri minimaalne kaitsekiht peab olema minimaalselt 25 mm. N-ö uuel vundamendi tööjoonisel (I kd, tl 54) on märgitud, et armatuuri minimaane kaitsekiht on 25 mm ja nimikaitsekiht on 35 mm. Seega uue vundamendi tööjoonise koostamisega armatuuri kaitsekihi paksust ei muudetud, kuna uuel joonisel on lubatud kaitsekihile vahemik. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled saavad projektdokumentatsioonist erinevalt aru, hageja oli juba alustanud armeeringu kaitsekihi paigaldamisega (nimetatud asjaolu nähtub mh J K spetsialisti arvamusest (II kd, tl 143 - 155) ja arvestades lepingu p-s 2.2 ja 2.3 tulenevaid hageja kohustusi seoses juhiste küsimisega on põhjendatud hageja poolt kostjalt juhiste küsimine seoses vundamendi armeeringu kaitsekihi paigaldamise tööde jätkamisega ning lepingu p-s 2.2 ja 2.3 tulenevatele hageja kohustustele korrespondeerub kostja kohustus juhised anda. Nimetatu tuleneb ka VÕS § 23 lg-st 2 ja lepingu p-st 12.3.
40.Kohus tuvastab, et 18.11.2021 (III kd, tl 152) on hageja pakkunud kostjale vundamendi armeeringu kaitsekihi küsimuse lahendamiseks erinevaid variante. Kohus tuvastab, et 23.11.2021 (III kd, tl 153) on hageja pakkunud armatuuri kaitsekihi küsimuse lahendamiseks veel ühe variandi. Hageja on armatuuri kaitsekihi paksuse tõstmise osas juhiseid küsinud ka 01.12.2021 e-kirjas (I kd, tl 53). Kohus tuvastab, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud konkreetset instruktsiooni seoses vundamendi armeeringu kaitsekihi paigaldamisega. Kohus on seisukohal, et ilma vastava instruktsioonita ei olnud töö jätkamine mõistlik, sest oleks seadnud ohtu hilisemalt tööde üleandmise-vastuvõtmise (lepingu p 5.7) ja edasise ehitamise. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja rikkus lepingut, jättes hagejale juhised andmata seoses vundamendi armeeringu kaitsekihiga. VÕS § 116 lg 2 4 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja küsis esimest korda instruktsioone 18.11.2021. Kostja ei olnud konkreetset seisukohta esitanud kuni 08.02.2022, kui hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega.
41.Hageja põhjendas lepingust taganemist väitega, et kostja nõudis tööprojekti, tööjooniseid jne tasuta. Kohus tuvastab, et lepingu p-i 1.1.2.3 kohaselt kuulus töövõtu tööjooniste/tööprojekti koostamine lisatasu eest. 15.12.2021 (II kd, tl 94) on hageja edastanud kostjale tööprojekti koostamiseks alltöövõtja hinnapakkumise kooskõlastamiseks, millest kostja samal päeval keeldus. Samas nähtub hageja 15.12.2021 e-kirjast, et ta ei pea ise ka tööprojekti tellimist mõistlikuks ja maja saab ehitada ka ilma tööprojektita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi kostja ei võimaldanud hagejal tööprojekti tellida (jättes hinnapakkumise kooskõlastamata) ja hageja ei saanud seetõttu lepingu p 1.1.2.3 kohustust täita, siis ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna eramu ehitamist oli võimalik teostada ka ilma tööprojektita. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja omanikujärelevalve oleks nõudnud tööde teostamiseks tööprojekti tellimist.
42.Kohus tuvastab, et hageja 22.11.2021 e-kirja (III kd, tl 57) alusel, et hageja hinnangul on olemasolevad konstruktiivsed joonised ehitamiseks piisavad, kuid omanikujärelevalve teenuse teostaja soovib tööjooniseid juurde saada ning selleks, et tööde üleandmisega ei tekiks probleeme, siis tuleks kostjal omanikujärelevalve teostajaga läbi rääkida, milliseid tööjooniseid on juurde vaja, et need saaks tellida.
Kohus tuvastab 24.01.2022 e-kirja alusel (III kd, tl 58), et hageja on kostjale indikeerinud, et kostja peaks omanikujärelevalvega läbi rääkima, milliseid tööjooniseid on vaja tellida, et omanikujärelevalve neid aktsepteeriks ehitamise alusena, et hageja saaks need ära tellida. 24.01.2022 e-kirjaga on hageja kostjale teada andnud, et ilma kostja ja omanikujärelevalve kokkuleppeta tööjooniste tellimise osas, ei ole ehitajal võimalik töid jätkata. 27.01.2022 e-kirja (III kd, tl 58 pöördel) alusel, et kostja on küsinud hagejalt, kas hageja on omanikujärelevalve teostajaga toimunud kohtumisel räägitud joonised omanikujärelevalvele esitanud, millele hageja on vastanud, et omanikujärelevalve ei aktsepteeri hageja esitatud jooniseid ja nõuab täiendavate jooniste esitamist, kuigi kostja ei ole soovinud täiendavaid jooniseid tellida ja nende eest maksta. Hageja on küsinud kostjalt juhist, kuidas hageja peab toimima, s.t kas lisajoonised tellima või mitte. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale vastava juhise andnud. Kohus on seisukohal, et arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu p-des 2.2 ja 2.3 sätestatut (vt kohtuotsuse p 39) ja asjaolu, et lepingu p-s 5.7 sätestatut, mille kohaselt kuuluvad akteerimisele ainult kostja omanikujärelevalve poolt heakskiidetud tööd, siis pidi kostja andma hagejale juhise, millised tööjoonised on vajalikud tellida, et nende alusel tehtavad tööd oleks võimalik vastu võtta. Kostja ei olnud konkreetset seisukohta andnud kuni 08.02.2022, kui hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega.
43.Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes hageja 17.03.2022 lepingust taganemise avaldusega VÕS § 116 lg 2 p 4 ja VÕS § 652 lg 2 alusel, siis ei analüüsi kohus täiendavalt kostja lepingust taganemise avalduse formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmist.
44.VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Tegemist on eriregulatsiooniga töövõtulepingu tellijapoolse rikkumise puhuks, kui töövõtja kohustuste täitmine on takistatud tellijapoolse töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise või muu tellijast tuleneva asjaolu tõttu. Seda sätet saab kohaldada just neil juhtudel, kui ilma tellija kaasabita ei ole võimalik töövõtjal enda kohustusi kohaselt täita või on see raskendatud. Tegemist ei ole täitmisnõudega, kuna leping on lõppenud, vaid lepingu ülesütlemise õigussuhtest tuleneva nõudega VÕS § 652 lg 2 alusel. VÕS § 652 lg 2 alusel tasu nõudmine ei eelda, et tööd oleksid valmis, puudusteta ja tellijale üle antud. Nimetatud sätte alusel on töövõtjal (hagejal) õigus nõuda tehtud töödele vastavat osa tasust. See tähendab, et hagejal on õigus nõuda tasu nende tööde eest, mis on tehtud, isegi kui tööd ei ole lõpetatud ega vasta veel täielikult nõuetele.
45.Kohus tuvastab, et hageja esitas 27.04.2022 kostjale juba tehtud töö eest arve summas 11 865,60 eurot (sh käibemaks 20%) (I kd, tl 96). Arvel nähtub täiendava sadeveedrenaaži väljaehitamine (tööraha) summas 450 eurot, sadeveedrenaaži väljaehitamine (tööraha) summas 2355 eurot. Vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide tegemine/paigaldus (vaastavalt töötundidele, tööraha) summas 1280 eurot. Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi soojustamine XPS300 kahes kihis (ilma survetestita, tööraha) summas 2223 eurot, vundamendi EPS-i vormide ja kolme kihi soojustuse paigaldus (vastavalt töötundidele,
tööraha) summas 1000 eurot, kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu (sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580 eurot. Kostja on arvele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hinnakokkulepe nähtav lepingu dokumentidest. Asjaolu, et täiendava sadeveedrenaaži väljaehitamine lepiti kokku eraldi ja selle kohta eraldi hinnakokkulepe ei ole tuvastatav, siis saab selles osas samuti tugineda lepingu dokumentides kajastatud hindadele. Kuna tööd ja hinnad olid kajastatud ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ning kuigi need on ühe erandiga kostja poolt allkirjastamata, siis nähtub poolte kirjavahetusest, et aktides kajastatud hindade üle ei ole pooltel kunagi vaidlust olnud.
46.Täiendava sadeveedrenaaži väljaehitamine summas 450 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja väitel oli tegemist omanikujärelevalve nõudmisel teostatud tööga. Kohus tuvastab, et lisadrenaaži rajamises leppisid pooled kokku 21.10.2021 (III kd, tl 160). Kohus tuvastab, et hageja esitas nimetatud töö üleandmiseks kirjaliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale 09.12.2021 (II kd, tl 23-24). Kostja 09.12.2021 e-kirjast nähtub, et omaniku järelevalvel ei ole sadeveedrenaažitööde osas pretensioone (II kd, tl 23 pöördel).
47.Sadeveedrenaaži väljaehitamise tööraha 2355 eurot (käibemaksuta). Kostja 09.12.2021 e-kirjast (II kd, tl 23-24) nähtub, et omaniku järelevalvel ei ole sadeveedrenaažide osas pretensioone. Hageja on saatnud kostjale 09.12.2021 e-kirjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega hageja on soovinud anda kostjale üle sadeveedrenaažiehitustööd (II kd, tl 23-24). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks akti allkirjastanud.
48.Lepingu p-s 3.5 olid pooled kokku leppinud, et tellija volitatud isik on kohustatud viie tööpäeva jooksul kooskõlastama töövõtja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti või esitama sama aja jooksul oma kirjalikult motiveeritud vastuväited juhul, kui tellija volitatud isik seda ei tee loetakse akt kooskõlastatuks. Asjas ei ole tuvastatav, et sadeveedrenaažidega seoses oleks kostja või kostja omaniku järelevalve esitanud pärast aktide esitamist pretensioone või tuginenud töös esinevatele puudustele, mis oleks õigustanud tööde vastuvõtmata jätmist. Seega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks.
49.Vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide tegemine/paigaldus. Vundamenditööd kuulusid töövõtulepingu hulka, mis nähtub lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest. Hinnapakkumise kohaselt oli vundamenditööde kogumaksumus 1260 eurot. Kohus tuvastab, et vundamendi aluse tööd on omanikujärelevalve poolt 29.11.2021. a kaetud tööde akti nr 3 alusel ka aktsepteeritud ning sellest aktist nähtuvad ka armatuurid ja vundamendi perimeetris rangid (II kd, tl 77-88). J K ekspertiisiaktist nähtub, et armeerimistööde valmidus kogu plaatvundamendi mahust on 50%. Lisaks armeerimistöödele vajab lõpetamist vundamendi soojustustööd. Eeltoodust järeldub, et vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide/tegemine paigaldus tehtud mahus on kasutatav (J K ekspertiisiaktist ei nähtu, et tehtud tööd vajaksid ulatuslikku ümbertegemist ega oleks olulises ulatuses kasutatav), mistõttu on kohus seisukohal, et hageja tasunõue tehtud töö osas on põhjendatud.
50.Vundamendi EPS-i vormide ja kolme kihi soojustuse paigaldus. Kohus tuvastab, et tegemist oli lepingus kokkulepitud tööga, mis nähtub lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest (perimeetri soojustus EPS 120 100 mm), mille lepingujärgne hind oli 590 eurot. EPS-i paigaldus nähtub kaetud tööde akti nr 3 lisaks olevatelt fotodelt (II kd, tl 78-87). Kostja ei ole väitnud, et nimetatud töö oleks tegemata. Nimetatu ei nähtu ka kostja poolt esitatud J K ekspertiisiaktist. Seega on tasunõue nimetatud tööde eest põhjendatud.
51.Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi soojustamine (ilma survetestita). Vee- ja kanalisatsioonitrassid tuli välja ehitada vastavalt lepingule.
Kanali- ja torutööde ning välistrasside ehitustööde kogumaksumus oli lepingujärgselt 5765 eurot (kohus tuvastab nimetatud asjaolu lepingu lisaks oleva hinnapakkumise alusel). Asjaolu, et tegemist oli lepingujärgse tööga, ei ole ka kostja vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et tööd on teostatud, kuid on vaidlus selle üle, kas tööd on teostatud nõuetekohaselt. Asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid selle kohta, et tööd oleksid füüsiliselt puudustega teostatud. Kostja on töös sisalduvaks puudusteks pidanud seda, et töid teostas isik, kellel ei olnud selleks vastavat kutsetunnistus ega MTR-i registreeringut, kohus loeb nimetatud asjaolu tuvastatuks (I kd, tl 166, 167). Välitrasside dokumentatsioon on siiani kostjale esitamata, mille üle pooled ei vaidle. Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei ole T Ee OÜ-le üle antud ja tegemata on vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproov, mille üle samuti pooled ei vaidle. Kohus on seisukohal, et eeltoodud etteheited ei välista hageja tasunõuet juba tehtud tööde eest. Kostja ei ole väitnud, et kostja poolt tehtud tööde maksumus oleks hageja arvel märgitust väiksemas väätuses.
52.Kohus on seisukohal, et arvel kajastatud kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu (sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580 eurot on tõendamata kulu ega kuulu rahuldamisele. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu arvel kajastatu osas oleks mistahes poolte kokkulepet. Projektijuhtimise kokkulepe (III kd, tl 53-54) hõlmas elektrit,ventilatsiooni ja maakütet. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et arvel kajastatu oleks seotud nende töödega või kui oleks osaliselt, siis millises ulatuses. Sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused ja tööjooniste tellimus on lepingu kontekstis lisatööks, kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et lisatöödega seonduvalt oleks hageja kulusid kandnud ega seda et nende kandmises oleksid pooled kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nimetatud osas hageja nõude rahuldamata.
53.Võttes arvesse eeltoodut on hageja rahaline nõue kostja vastu põhjendatud kokku 8769,60 eurot (koos käibemaksuga). Mitte ühegi arvel kajastatud töö osas ei ole kostja asja materjalidest nähtavalt tuginenud sellistele puudustele, mida ei oleks võimalik kõrvaldada, s.t tõenditest nähtub, et tehtud tööd on kasutatavad ja funktsionaalsed. Peamised probleemid on esinenud dokumentatsiooni nõuetekohasuses ja selles, et hageja töid ei lõpetanud (kuna ta taganes lepingust). Vastavalt VÕS § 646 lg-le 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole nõudnud hageja töös sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Samuti ei ole kostja tuginenud asjaoludele, millest saaks järeldada, et hageja poolt tehtud tööde väärtus oleks väiksem arvel kajastatust.
54.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et pärast 08.02.2022 hageja e-kirja kostjale, millega hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadi poole, kelle vahendusel peeti kohtueelseid läbirääkimisi kostja
advokaadiga, mh koostas advokaat lepingust taganemise avalduse. Hageja advokaat on osutanud teenust 140 eurot/h, mis on kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu kokku 16 tundi 49 minutit (I kd, tl 132 -133. Kohus on seisukohal, et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on mõistlikud ja põhjendatud. Arvestades kostja enda advokaadi poolt esitatud arveid kohtueelses menetluses on kulud advokaatidele võrreldavad. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue summas 2825,20 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Vastuhagi
55.Kostja vastuhagi tugineb asjaolule, et kostja taganes lepingust 26.04.2022 taganemisavaldusega. Kuna kohus on seisukohal, et leping lõppes hageja-poolse 17.03.2022 taganemisavaldusega, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada kostja lepingust taganemise avalduse aluseks olnud asjaolusid, kuna leping oli kostja poolt taganemisavalduse esitamise hetkeks lõppenud. Kohus on seisukohal, et hinnang, kumma poole lepingust taganemise avalduse alusel leping lõppes, ei mõjuta kostja lepingu tagasitäitmise nõuet VÕS § 189 lg 1 tähenduses. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Riigikohus on oma 24.11.2021 otsuses nr 2-1813432 leidnud, et lähtuvalt VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on pooled kohustatud kehtiva taganemise tagajärjel tagastama teineteisele lepingu järgi üleantu, lasub selle asjaolu tõendamise koormis, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, poolel, kes sellisele väitele tugineb. Tuginedes üleantu tagastamise võimatusele VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes, peab kostja oma väidet tõendama. Kui kohus loeb tõendatuks, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool, kellel pole võimalik saadut tagastada, hüvitama selle asemel üleantu väärtuse. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Üleantu väärtuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 26).
56.Kohus tuvastab A AS-i pangakontoväljavõtte alusel, et hagejale on tasutud perioodil 10.08.2021 – 04.02.2022 kokku 57 918 eurot (I kd, tl 202-202 pöördel). Kohus tuvastab, et poolte kokkuleppel esitas hageja lepingu alusel arved kostjaga seotud A AS-le ja muutis arvetel kajastatut vastavalt kostja juhistele (II kd, tl 114-116, 195).
57.03.08.2021 arve nr A030821-2 summas 2544 eurot (koos käibemaksuga) on esitatud sadeveeprojekti, esimese mahamärkimistöö ja kaevetööde eest (II kd, tl 163-164). Kohus on seisukohal, et mahamärkimistöid ja kaevetöid ei ole võimalik tööde iseloomust tulenevalt tagastada. Sadeveeprojekt on kostjale üle antud, sest vastasel korral ei oleks kostja tõenäoliselt arvet tasunud.
58.Kohus tuvastab, et 03.09.2021 arve nr A030921-1 summas 21 885,97 eurot (II kd, tl 166 pöördel) on kostja tasunud termoplokkide eest. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu hageja 03.09.2021 ja 06.09.2021 e-kirjade alusel (II kd, tl 165, 167-167 pöördel), millest nähtub, et kostja poolt makstava raha eest soetab hageja termoplokid.
59.Kohus tuvastab, et 27.10.2021 arve nr A271021 summas 13 676,26 eurot koos käibemaksuga (II kd, tl 173) on ______(?). Kohus tuvastab, et 26.10.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (II kd, tl 172 pöördel), millest nähtub, et vajalik on arveldada
vundamendi ja sissesõidutee alla läinud geotekstiili maksumus 275 eurot, EPS vundamendi jaoks 3980 eurot, vundamendi armatuur 3020 eurot, radoonitõke koos vajalike teipidega 380 eurot ja garaažiukse osamakse 845,46 eurot. Kokku 8500,46 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 10 200,55 eurot. Seega ei kattu arvel näidatud summa selle summaga, mille eest hageja on arve esitanud. Vahe on 3475,71 eurot. Kohus tuvastab, et L.M kirjutas 27.10.2021 hagejale, et hageja lisaks arvele ka fermide maksumuse (II kd, tl 172), millest järeldub, et 3475,71 eurot oli mõeldud tasumiseks fermide eest. Asjaolu, et arve kajastas tegelikult vaidlusaluse Loomuse tn objektiga seotud kulusid, kinnitab kohtu hinnangul ka poolte kirjavahetus selle kohta, kelle nimele arve vormistada ja mida arvel kajastada (II kd, tl 167-172, 177-180).
60.Kohus tuvastab, et hageja 15.12.2021 arve nr A081221 (II kd, tl 185 pöördel) summas 18 909,60 eurot (koos käibemaksuga) on esitatud ehistusaegse sissesõidutee ehituse, vundamendi aluse- ja vee-kanalimaterjalide, liiva-kruusa ja rasketehnika rendi eest (II kd, tl 184). Hageja on kostjale teatanud, et kõik materialid, mida soovitakse arveldada, on paigaldatud (II kd, tl 18). E-kirjaga koos on esitatud tabel paigaldatud materjalidest (II kd, tl 18 pöördel). Asjaolu, et tegemist on vaidlusaluse objekti eest esitatud kuluga nähtub poolte kirjavahetusest (II kd, tl 185-188).
61.Kohus tuvastab, et 01.02.2022 arve nr A010222-1 summas 903,07 eurot (koos käibemaksuga) (II kd, tl 193) on seotud garaažiukse ja selle transpordi tellimisega kostja lattu. Asjaolu, et tegemist on Loomuse tn objektiga seotud kuluga on tuvastatav poolte kirjavahetusest (II kd, tl 190-194).
62.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada VÕS § 189 lg 2 p-i 2, sest kostjal ei ole võimalik tehtud tööd ja ehitusse paigaldatud materjale tagastada. Kostja on tuginenud 06.04.2023 seisukohas sellele, et 07.12.2021 e-kirjaga saatis hageja kostjale materjalide kulu ja tasumise akti (II kd, tl 184-184 pöördel), millest nähtub, et kostja on tasunud materjalide eest ette 38 105,33 eurot, mis kuulub igal juhul hageja poolt kostjale tagastamisele. Kohus on seisukohal, et asjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et ostetud materjalidest saavad olla paigaldamata ainult garaažiuks, fermid ja termoplokid. Materjalid, mis on soetatud, aga ei ole lepingu lõpetamise hetkeks veel paigaldatud, on võimalik tagastada. Kuna kostja neid materjale ei soovi, siis on põhjendatud nende osas nn restitutsiooni toimumine. Hageja on ise kinnitanud, et ta ei ole müüriplokke ja katuseferme kostjale üle andnud. Asjaolu, et kostja loobus katusefermidest ei oma kostja nõude lahendamise seisukohalt tähendust.
63.Vastavalt lepingu p-ile 2.1 kohustus hageja teostama lepingu alusel tööd ning hankima selleks vajaliku tööjõu, materjalid, töövahendid ja ehitusmasinad, et saavutada lepingus kokkulepitud tööde tulemus. Vastavalt lepingu p-le 5.5 on töövõtjal õigus küsida tellijalt ettemaksu materjalide tellimiseks ja/või materjalide ettemaksu tasumiseks, milleks võivad olla nt vahelaepaneelid, konstruktsiooniosad, katuseosad, aknad-uksed jmt. Ettemaksu korral küsib töövõtja sellistele materjalidele materjalitootjalt kinnituse, et nimetatud materjal on tellija kasuks tellitud ja kuulub 100% tellijale, mis tagab, et töövõtja ei kasuta nimetatud ettemaksu mingil teisel otstarbel ja töötab vaid tellija huvides. Kõik ette tellitud ja tasutud materjalid kuuluvad 100% tellijale. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Eeltoodust nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe hageja poolt lepingu alusel ostetavate materjalide omandi üleminekuks, kuid hageja ei ole tõendanud, v.a garaažiukse puhul, et tabelis kajastatud ettemakstud materjalid oleksid üle antud kostjale. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et poolte vahel oleks eksisteerinud AÕS § 93 kokkulepe. Hageja väiteid seoses katusefermidega ja
termoplokkidega saab mõista kui ettepanekut kostjale taolise kokkuleppe sõlmimiseks, kuid asjas ei nähtu, et sellist oleks kokkulepet oleks sõlmitud. Seega kuulub fermide eest tasutud 3475,71 eurot ja 21 885,97 eurot hageja poolt tagastamisele. Kuna kohtu hinnangul on garaažiukse omand kostjale üle läinud, siis ei kuulu garaažiukse eest tasutu tagastamisele kokku summas 903,07 eurot. Kokku on hageja nõue põhjendatud summas 25 361,68 eurot. Kuna hageja ei ole nimetatud materjale kostjale üle andnud, siis ei ole kostjal võimalik neid ka tagastada.
64.Kohus tuvastab, et pooltevahelise lepingu p-i 10.8 kohaselt on tellijal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 10% lepingu hinnast lepingust taganemise korral lepingu p-i 10.6 sätestatud alustel. Kuna kohus tuvastas, et leping lõppes hageja lepingust taganemise avaldusega, siis ei ole alust leppetrahvinõuet rahuldada, kuna leppetrahvi nõudeõigus on isikul, kes lepingust p-i 10.6 alusel taganeb.
65.Riigikohus on oma 08.02.2019 otsuses nr 2-10-12908 asunud seisukohale, millest nähtub, et VÕS § 189 lg 3 sõnastuse kohaselt tuleb juhul, kui üleantu hind on lepingus määratud, käsitada seda üleantu väärtusena VÕS § 189 lg 2 tähenduses. Nimetatud sätted ei näe üleantu väärtuse tuvastamisel ette võimalust teha lepingus määratud hinnast ringkonnakohtu viidatud mahaarvamisi. Kui hagejalt kostjale üleantus esines puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kostjale kulud, ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kattuvas osas tasaarvestada hageja nõudega üleantu väärtuse hüvitamiseks VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel. Kostja ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud. Nimetatule on kostja tähelepanu juhtinud ka hageja, kuid kostja ei muutnud oma menetluslikku positsiooni. Kuna kostja ei ole esitanud rahalisi nõudeid seoses CAR-kindlustuse tegemata jätmise, radoonitõkkekilega seonduvate probleemide, dokumentatsiooni ega muude töös sisalduvate puudustega, mistõttu kohus neid eraldi ei käsitle ja nendega seoses esitatud tõendeid eraldi ei hinda.
66.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastab, et pärast 08.02.2022 hageja e-kirja kostjale, millega hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks, pöördus ka kostja õigusabi saamiseks advokaadi poole, kelle vahendusel peeti kohtueelseid läbirääkimisi hageja advokaadiga. Kostja advokaat on osutanud teenust 150 eurot/h, mis on kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu, kokku 28,4 h (I kd, tl 203-206). Kohus on seisukohal, et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on mõistlikud ja põhjendatud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue summas 5156,92 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub hagejalt väljamõistmisele.
67.Kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestab kohus poolte vastastikused nõuded, mille tulemusena mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 18 923,80 eurot.
68.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks viivise välja p-s 67 väljamõistetavalt summalt alates vastuhagi esitamise hetkest, s.o 17.06.2022, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud
69.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt, siis jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt kummagi hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2025. a otsusega nr 2-227627
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.