Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-109990
Tsiviilasi
Densan OÜ hagi Elteks Ehitus OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4214,12 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Densan (registrikood 12798724, Peterburi tee 81-508, Tallinn, e-post: [email protected]); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (SA SAK Fond, Keldrimäe 9, Tallinn 1013, e-post:[email protected]); Kostja: Elteks Ehitus OÜ (registrikood 12272979, Tiingi tn 24, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Kerli Leetsaar (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 09.03.2020 Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: D R Kostja lepinguline esindaja: Kerli Leetsaar
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 3633,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 289,84 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Densan kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Densan (registrikood 12798724) kostja Elteks Ehitus OÜ (registrikood 12272979) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 1632 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt olid poolte vahel pikaajalised lepingulised suhted erinevatel objektidel. Kostja jättis maksmata 3633,60 eurot hagejale teostatud tööde eest. Kostja jättis osaliselt tasumata 01.07.2017 arve nr 2017-45, mis esitati summas 7986,60 eurot. Kostja jättis tasumata 2817,60 eurot. Arve oli esitatud teostatud tööde eest xxxx asuvatel objektidel xxxx ja xxxx, mille aluseks olid poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingud nr 230517 ja nr 070617. Kostja jättis tasumata ka 01.08.2017 esitatud arve nr 2017-50 summas 816 eurot tööde eest Xxxx alltöövõtulepingu nr 230517 alusel.
2.Vastavalt alltöövõtulepingutele nr 230517 ja nr 070617 on kostja tellijaks. Kostja pidi tasuma tööjõu santehniliste tööde teostamiseks mõlemal objektil xxxx. Kostja pidi tasuma renti ühe tehniku eest 17 eurot tunnis vastavalt tunnilehele. Tasule lisandus käibemaks 20%. Arvete maksetähtaeg oli 14 päeva alates arve esitamise kuupäevast.
3.30.06.2017 esitas hageja kostjale juunikuu tunnilehed mõlema objekti osas ja kostja korrigeeris tunnilehti tundide mahavõtmisega. Hageja nõustus kostja korrigeerimistega, kuna poolte vahel olid pikaajalised suhted. Hageja esitas kostjale 01.07.2017 arve nr 2017-45 maksetähtajaga 14.07.2017, kuid kostja tasus ositi ja hilinemisega. Arve lõpposa summas 2817,60 eurot jäi tasumata. 31.07.2017 esitas hageja kostjale juulikuu tunnilehed xxxx objekti eest ja esitas 01.08.2017 arve nr 2017-50 maksetähtajaga 14.08.2017. Kostja jättis arve tasumata.
4.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1 ja lõikele 7, samuti VÕS § 101 lõikele 1, § 108 lõikele 1 ja § 179 lõikele 1. Kuna kostja jättis arved tasumata või tasus hilinemisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Hageja esitas viivise arvestuse, mille kohaselt oli sissenõutavaks muutunud viivise suma 289,84 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise tasuna 3633,60 eurot ja hagi esitamise ajaks 09.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 289,84 eurot. Alates 10.07.2018 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 3633,60 eurolt.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, sest objektil praak puudus ning kostja ei ole seda tõendanud. Kostjal ei ole hageja vastu nõuet ja kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt 11.08.2017 arve nr M00057 alusel 2817,60 euro tasumist.
7.Hageja leidis, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, sest kostja rentis tööjõudu. Kostja andis töötajatele käsundeid ja kontrollis tööd. Hageja ainult andis tööjõudu, mille eest pidi ta saama raha iga inimese kohta tunni eest. Kostja ei ole hagejat teavitanud praagist ega nõudnud kahju hüvitamist. Ühel objektil töötasid mitme ettevõtte töötajad ning ei ole tõendatud,
kes tegi millist tööd. Kostja tellija pöördus tööde lõpetamiseks hageja poole, sest ta teadis, et hageja töötajad olid alati kohal ja tegid tööd.
8.Hageja nõue on sissenõutavaks muutunud, sest hageja saatis arve pärast tunnilehe saatmist. Arve maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja arve ei ole sissenõutav. Hageja pidas arusaamatuks kostja märget tunnilehel, et töötas 1,5 inimest, sest objektil töötas 2 inimest.
9.20.06.2019 täiendas hageja oma nõuet. Poolte vahel olid sõlmitud tööjõu rendilepingud. Seda tõendab kostja 08.06.2017 kiri, milles kostja teatas, et alates esmaspäevast võiks tööle jääda üks mees, sest teine ei olnud efektiivne. Samuti tõendab tööjõu rendilepingu sõlmimist poolte ekirjade vahetus 05.06.2017, kus hageja pakkus objektile juurde kahte inimest, kuid kostja vastas, et käib objektil ja annab seejärel teada.
10.Kuigi lepingud olid pealkirjastatud alltöövõtu lepingutena, puudusid töövõtulepingutele iseloomulikud tingimused. Faktiliselt oli määratlemata kokku lepitud tulemus (sh maht, kvaliteet ja muud valmivale tööle iseloomulikud tunnused) ning koku ei lepitud tähtaega. Tööjõurendilepingu sõlmimist tõendab ka kokkulepe hinna osas. Kokkulepete kohaselt pidi kostja tasuma renti ühe tehniku eest 17 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kohaldub VÕS § 335, mis ei eelda kokkulepet töö tulemuste kohta. Hageja ei vastuta töö kvaliteedi eest.
11.Pooled ei leppinud kokku töö tulemuses, samuti tööfrontide üleandmises, töökäskude jagamises vms. Töövõtulepingu puhul säilitab töövõtja olulises osas kontrolli teostatavate tööde kvaliteedi, mahtude ja tähtaegade järgmise osas. Ainult sellisel viisil on võimalik tagada tähtaegade järgimine ja kvaliteet. Hagejal puudus kontroll nende asjaolude üle. Hageja vastutab ainult selle eest, kas töötajad olid objektil ja kas nad tegid tööd. Töö kvaliteedi üle puudus hagejal kontrol. Hagejal ei olnud võimalik tuvastada, milliseid töökäske neile anti, kas töökäsud vastasid projektile ja olid korrektsed. Vaidlus puudub selle üle, et hageja töötajad omasid vajalikku kvalifikatsiooni. Hageja saaks vastutada vaid töötajate objektilt puudumise eest.
12.Arves nr 2017-45 märgitud tasu on sissenõutavaks muutunud ning seda on kostja tunnistanud 24.07.2017 e-kirjas, kui lubas tasu maksta. Samuti on tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuna kostja on arve osas esitanud tasaarvestusliku vastuväite. Arves nr 2017-50 toodud tasunõue muutus lepingu kohaselt sissenõutavaks arve esitamisel. Hageja oli nõus, et arve esitamise aluseks olnud tööaja tabelit ei olnud kostja allkirjastanud, kuid hageja hinnangul ei andnud see talle õigust tasumisest keelduda.
13.Hageja leidis, et poolte koostöö käigus kostja tööajatabeleid ei allkirjastanudki. Arve nr 2017-50 aluseks olnud tunnileht edastati kostjale koos arvega 31.07.2017 e-kirjaga. Materjalide tarnimisega tegeles objektijuhi poeg. Kostja K K käis isiklikult objektil 07.07.2017 ja kohtus hageja töötajaga. Tunnilehe saamist kinnitas kostja esindaja kohtuistungil.
14.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu 350 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Dokumentidega tutvumisele, analüüsile, nõustamisele ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele kulus 170 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulud 435 eurot. Kohtu 21.08.2019 määrusega tutvumisele kulus 10 min ehk 20 eurot. Kostja tagatise taotlusega tutvumiseks ja nõustamiseks kulus 1 h 15 min ehk 150 eurot. Kostja hagi vastusega tutvumisele ja selle analüüsile kulus 2 h 05 min ehk 250 eurot.
15.Hageja vastuse koostamisele kulus 40 min ehk 80 eurot. 20.05.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1 h 45 min ehk 210 eurot. Hageja nõude täiendamisele kulus 1 h 20 min ehk 160 eurot. Kostja 22.07.2019 seisukohtadega tutvumiseks, analüüsiks ja nõustamiseks kulus 1 h 10 min ehk 140 eurot. 25.11.2019 istungiks valmistumiseks ja osalemiseks kulus 1 h 30 min ehk 180 eurot. 09.03.2020 istungiks valmistumiseks kulus 1 h
ehk 120 eurot. Täiendavalt palus hageja arvestada istungil osalemise kuluks aega, mis vastas istungi ajalisele kestvusele. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 2265 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et alltöövõtulepingu kohaselt oli hageja kui töövõtja ülesandeks santehniliste tööde teostamine objektil. Poolte vahel sõlmitud lepingud olid töövõtulepingud VÕS § 635 mõistes.
17.Arve nr 2017-45 esitas hageja kostjale 02.07.2017 ning märkis teostatud tundide arvuks 448 tundi. Arve summa koos käibemaksuga oli 9 139 eurot. 05.07.2019 vastas kostja hageja e-kirjale ja saatis korrigeeritud tunnilehed, kus märgitud tundide arv oli väiksem. Kostja palus tunnid üle vaadata ja arvet korrigeerida. Samal päeval saatis hageja kotstjale korrigeeritud arve, kus oli tundide arvuks 391,50 eurot ja tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 6655,50 eurot. Eeltoodu näitab, et hageja esitas kostjale teadlikult vale tundide arvu, lootes saada suuremat tasu.
18.08.08.2017 teavitas kostja hagejat, et on selgunud Kiikri 2 objektil põrandaaluste kanalisatsioonitorustike puudused. Need ehitustööd olid hageja teostatud. Hageja nõudis kostjalt vastuseks esmalt tasu maksmist, misjärel tuli hakata alles otsustama, kes mida tegi. Hageja ei soovinud praaktöid parandada. Kuna objekti valmimisega oli kiire, oli kostja sunnitud hageja praaktööd ise ümber tegema, kandes sellega seotud kulud. Seetõttu esitas kostja hagejale 11.08.2018 arve nr M00057, mille sisuks oli „xxxx korterite xxxx ja xxxx põrandaaluste kanalisatsioonitööde ümbertegemine“ summas 2 817,60 eurot. Samuti edastas kostja hagejale akti nr T00007tasaarvelduse kohta, millega kostja tasaarveldas hageja arve nr 2017-45 summas 2817,60 eurot oma arvega nr M00057. Samal päeval tasus kostja seni tasumata osa arvest nr 2017-45. Kostja viitas VÕS § 197 lõikel 2 ja leidis, et hagejal puudub arvest nr 2017-45 tulenev nõue kostja vastu.
19.Arves nr 2017-50 kajastatud töid ei ole hageja teinud, mistõttu on kostja keeldunud arve tasumisest. Hageja ei ole tõendanud tööde tegemist ega tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kostja juhtis sellele tähelepanu 23.08.2017 e-kirjas. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on alusetu, on alusetu ka hageja viivisenõue.
20.22.07.2019 seisukohtades tõi kostja välja, et ta teavitas töödes esinenud puudustest hagejat korduvalt telefoni teel ning seejärel 08.08.2017 e-kirjaga. Täiendavalt selgitas kostja praaktööde ja tasaarvestusega seonduvat 23.08.2017 e-kirjas. Puudused seisnesid selles, et korteris nr 20 ja korteris nr 21 oli põranda sisene kanalisatsioonitorustik paigaldatud liiga väikese kaldega. See selgus tavapärasel iganädalasel ülevaatusel järelvalve tegija poolt. Omaniku järelvalve tegi puuduste kohta märkuse suuliselt ja palus puuduse ära parandada. Kostja esindaja K K teavitas sellest esmalt suuliselt hagejalt. Hageja sisuliselt keeldus 08.08.2017 e-kirjas puuduse kõrvaldamisest. Hageja keeldus koheselt puuduste kõrvaldamisest ka telefoni teel. Kuna kostjal oli vaja edasi minna järgmise ehitusetapiga ehk betoonivaluga, ei olnud kostjal muud võimalust, kui puudused ise kõrvaldada.
21.Puuduste kõrvaldamisel arvestas kostja töötunni maksumuseks 17 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku töötas kaks töötajat puuduste kõrvaldamiseks 82 tundi. Kokku oli puuduste kõrvaldamisel töötajate maksumus tunnitasu alusel 1 394 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud summa 954 eurot (ilma käibemaksuta) oli materjali kulu, mis oli vajalik tööde ümbertegemiseks.
22.Kostja ei nõustunud hageja menetluse käigus esitatud väitega, et poolte vahel oli sõlmitud tööjõu rendileping. Poolte vahel oli töövõtuleping. Poolte vahel oli leping sõlmitud hageja dokumendi plangil, kus oli märgitud, et hageja teostab neid sanitaartehnilisi töid, mida kostjal vaja oli. Lepingu nimeks oli alltöövõtja leping. Lepingus on nimetatud tellijaks ja töövõtjaks, mis on iseloomulik üksnes töövõtulepingu poolte nimetusele. Hageja tööde kirjelduseks on välja toodud santehniliste tööde teostamine objektil. Asjaolu, et pooled leppisid kokku tasustamise tunnipõhiselt, ei tähenda automaatselt, et tegu oli tööjõu rendilepinguga.
23.Kostja esitas kohtule kaks fotot korteristest nr xxxx ja xxxx, millistelt nähtuvad puudulikult tehtud torutööd. Tööde parandamiseks oli vaja eemaldada olemasolev torustik (korteris nr 20 ka juba paigaldatud penoplast), teha uusi puurimistöid, paigaldada torustik uuesti, isoleerida torud, paigaldada vajalik kivimaterjal ning paigaldada uuesti penoplast.
24.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja vastutas töödes esinevate puuduste eest, sest hageja eesmärgiks oli objektidel konkreetsete santehniliste tööde teostamine. Samuti ei tähenda tunnipõhise tasumise kokkulepe seda, et hageja ei pidanud teostama töid vastavalt nõuetele. Isegi juhul, kui lepingut saaks käsitleda tööjõurendilepinguna, pidid nö renditavad hageja töötajad tegema kvaliteetset ja nõuetekohast tööd. Kui hageja töötajad on teinud tööd ebakvaliteetselt, peab hageja vastutama rikkumise eest.
25.Arve nr 2017-50 alusel ei ole hageja jätkuvalt tõendanud tööde tegemist ja nende tööde kostja poolt vastuvõtmist. Kostja ei ole aktsepteerinud töötundide arvu. Kostja on tõendanud, et hageja üritas ka arvega nr 2017-45 kostjat petta, märkides arvele ca 60 töötundi rohkem, kui oleks pidanud. Kostja saatis hagejale 31.07.2017 e-kirja, milles teatas, et nendel päevadel ei ole hageja töötajad objektil tööd teinud. Kostja esitas täiendavalt oma tellija xxxx OÜ 06.08.2017 ekirja, kus tellija viitas, et alates 26.06.2017 ei olnud töötajad xxxx objektil töid teinud.
26.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagiavaldusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja tagatise taotluse koostamiseks kulus 1 h 38 min. 12.09.2018 kulus taotluse täiendamisele 11 min. Hagiavaldusega sisulisele tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2 h 10 min. 24.10.2018 kulus vastuse koostamisele veel 2 h 08 min. 09.05.2019 hageja seisukohtadega tutvumisele kulus 18 min. 20.05.2019 istungiks valmistumiseks kulus 35 min. 20.05.2019 istungil osalemiseks kulus 45 min. Hageja seisukohtadega tutvumisele ja kostja 22.07.2019 seisukohtade koostamisele kulus 3 h 15 min. 22.11.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi. 09.03.2020 istungiks valmistumiseks kulus 6 tundi. Täiendavalt palus esindaja arvestada viimasel istungul osalemise ajakulu vastavalt istungi kestvusele. Menetluskulude nimekirja järgi osutas esindaja kostjale kokku õigusabi 16 tunni ulatuses maksumusega 1920 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
28.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel olid sõlmitud alltöövõtja lepingud nr 230527 ja nr 070617; 2) hageja esitas kostjale 01.07.2017 arve nr 2017-45 summas 7986,60 eurot, millest kostja jättis tasumata 2817,60 eurot; 3) hageja esitas kostjale 01.08.2017 arve nr 2017-50 summas 816 eurot, mille kostja jättis
tasumata.
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel sõlmitud lepingud olid töövõtulepingud või tööjõu rendilepingud ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete nr 2017-45 ja 2017-50 tasumist ning viivist arvete tasumisega viivitamiselt.
30.Hageja leidis, et vaatamata pealkirjadele olid tema ja kostja vahel sõlmitud tööjõu rendilepingud. Lepingutes ei olnud kokku lepitud tulemuse saavutamist ehk tööde mahtu, kvaliteeti ja muid tingimusi. Hageja andis kostjale ainult tööjõu ega vastutanud praagi eest. Praagi olemasolu pole kostja tõendanud ja sellest ta hagejat ei teavitanud.
31.Kostja leidis, et pooled olid sõlmitud töövõtulepingud. Töövõtulepingu sõlmimist ei välista kokkulepe, mille kohaselt tasutakse töö eest töötundide arvestuse alusel. xxxx objektil tuvastati hageja töödes puudused ega ebaõige põrandaaluste torustike paigaldus. Hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest, millest tulenevalt kõrvaldas kostja ise puudused ja tasaarvestas puuduste kõrvaldamise kulu maksmisele kuuluva tasuga arve nr 2017-45 alusel. Arves nr 2017-50 kajastatud tööde tegemist ei ole hageja tõendanud ja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
32.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud tööjõu rendilepingud, mitte töövõtulepingud. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi.
33.Hageja esitas kohtule alltöövõtja lepingu nr 230517 (toimiku lk 28-29). Lepingus oli kostja märgitud tellijaks ja lepingu objektiks oli xxxx, xxxx. Tööde kirjelduses olid märgitud santehnilised tööd: küte, kanalisatsioon, veevarustus. Hageja kui töövõtja kohustuseks oli santehniliste tööde teostamine objektil. Kostja kui tellija pidi lepingu järgi organiseerima tööplatsile ligipääsu, tarnima materjalid ja mehhanismid, tagama tööriistade ladustamise võimaluse ja valve. Lepingu hinna osas oli märgitud: „Rentnik tasub tööjõu renti ühe tehniku eest: 17 EUR/tunnis, vastavalt fikseeritud tunnilehele. Rendile lisandub käibemaks + 20%“. Arvete maksetähtajaks oli lepingu kohaselt 14 päeva. Samasisulise alltöövõtja lepingu nr 070617 olid pooled sõlmind xxxx objekti suhtes (toimiku lk 30-31).
34.Seega tuleneb lepingute sõnastusest, et tegemist oli töövõtulepingutega, milliste kohaselt pidi hageja tegema sanitaartehnilisi töid ehk täpsemalt kütte, kanalisatsiooni ja veevarutuse töid. Kuigi lepingu hinna osas on kasutatud väljendeid „rentnik“ ja „rent“, ei ole need väljendid kooskõlas lepingu ülejäänud tekstiga. Kohus nõustub kostja väidetega, et ka töövõtulepingute puhul ei ole välistatud tasu maksmine tööde tegemiseks kulunud töötundide alusel.
35.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega ei tulene seadusest, et töövõtulepingu sõlmimisel peaksid pooled tingimata kokku leppima tööde lõpliku mahu, kvaliteedinõuded, tööfrontide üleandise ja teised tingimused, millistele viitas hageja. Kui kokkulepped nendes tingimustes puuduvad, on võimalik kohaldada seadusest tulenevaid nõudeid (sh VÕS § 641). Kohtu hinnangul on töövõtulepingutes siiski kokku lepitud saavutatav tulemus ning selleks on sanitaartehniliste tööde tegemine. Samuti nähtub lepingutest, millised olid kostja kohustused ning kostja kohustuste hulka ei kuulunud hageja töötajate juhendamine või tööde kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine.
36.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda
samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 järgi tuli lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lisaks tuleb VÕS § 29 lg 6 kohaselt lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
37.Hageja väitis, et vaatamata lepingute sõnastustele oli poolte ühiseks tahteks kokku leppida tööjõu rendilepingutes, mistõttu ei vastuta hageja töödes esinevate puuduste eest. Riigikohus on selgitanud, et ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist ja arvestada VÕS § 29 lg 5 ning lg 6 (RK TKo 2-16-5143, p 13.2).
38.Kohus selgitas hagejale 20.05.2019 eelistungil (toimiku lk 123-124) vajadust tõendada oma väiteid, milliste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping, mitte töövõtuleping. 25.11.2019 eelistungil (toimiku lk 146-147) osundas kohus, et kui hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud tööjõu rendilepingud, mitte töövõtulepingud, ei juhtinud hageja sellele kostja tähelepanu, kui viimane teatas puudustest töödes. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja oma väiteid, et poolte ühiseks tahteks oli sõlmida tööjõu rendilepingud, mille alusel hageja teostatud töö kvaliteedi eest ei vastanud.
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 01.07.2017 arve nr 2017-45 summas 7986,60 eurot (toimiku lk 27). Arve sisuks oli märgitud „vee, küte ja kanalisatsioonitorustikud montaaž“. Samuti oli arvel viidatud 391,5 tunnile ning tunni maksumuseks oli 17 eurot ilma käibemaksuta. 01.08.2017 esitas hageja kostjale arve nr 2017-50 (toimiku lk 32) summas 816 eurot. Arve sisuks oli taas märgitud vee, küte ja kanalisatsioonitorustikud, montaaž. Arvel oli töötundide arvuks märgitud 40 tundi ja ühe tunni tasu suuruseks 17 eurot ilma käibemaksuta. Seega esitas hageja kostjale arveid konkreetsete tööde eest ning hindas tööde maksumust lähtuvalt töötundide arvust.
40.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 05.06.2017 (toimiku lk 134) pakkus hageja kostjale ekirja teel kahte töötajat juurde ning kostja lubas oma seisukoha teatada pärast seda, kui ta objektil käib. 08.06.2017 e-kirjas (toimiku lk 131) teatas kostja, et xxxx võiks alates esmaspäevast jääda üks töötaja, sest teine ei olnud efektiivne. Eeltoodud e-kirjadest ei saa kohtu hinnangul siiski järeldada, et pooled leppisid kokku tööjõu rentimises, mitte konkreetsete tööde tegemises. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et hageja töötajad ei teinud kostja objektidel mitte mistahes kostja viidatud tööd, vaid teostasid üksnes sanitaartehnilisi töid. Hageja on ise väitnud, et tema töötajad olid kvalifitseeritud lepingutes märgitud tööde tegemiseks.
41.09.03.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja S M (toimiku lk 161) avaldas, et ta töötas ühel kostja objektil, kus ta tegi santehnilisi töid ja veetorustiku paigaldust. Korraldusi andis tema ütluste kohaselt kostja töödejuhataja. Samas avaldas tunnistaja, et ta tegi töid iseseisvalt ja talle anti selleks projekt. Hageja seaduslik esindaja võttis 20.05.2019 istungil (toimiku lk 123 pöördel) omaks, et töid tehti projekti järgi.
42.09.03.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja K K (toimiku lk 161 pöördel – 163) avaldas, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kus olid kokku lepitud teatud töölõigud tunniarvestuse alusel. Oma töölisi pidi tema ütluste kohaselt hageja ise juhendama. Projekt anti üle hageja juhatajale ning kostja töödejuhatajad üksnes kontrollisid töid ehk töötajate kohal viibimist. Kvaliteeti kontrollis tema sõnul omaniku järelevalve.
43.Kohtu hinnangul ei nähtu eelviidatud tõenditest, et poolte ühiseks tahteks oli sõlmida tööjõu rendilepingud, kus hageja töötajad tegid kostja korralduste alusel mistahes töid ning hageja ei vastutanud tööde kvaliteedi eest. Esmalt osundab kohus, et lepingutes endis oli märgitud, et tegu oli alltöövõtulepingutega ning lepingutes oli märgitud, milliseid töid peab hageja kostja objektidel tegema. Kuna tegemist oli alltöövõtulepingutega, pidid hageja töötajad iseenest järgima kostja korraldusi selle kohta, millistel lõikudel tööd teha, mis aga ei muutnud pooltevahelisi lepinguid tööjõu rendilepinguteks. Mõlemad tunnistajad ja hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et tööd tegid hageja töötajad iseseisvalt ning pidid tagama tehtud tööde vastavuse projektile.
44.Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 29 lõikega 4 oleks lepingupooltega sarnane mõistlik isik lepinguid samadel asjaoludel pidanud töövõtulepinguteks. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingute tõlgendamisel arvestada muuhulgas poolte enda käitumist ja enda tõlgendusi. Hageja ei ole kostjale esitanud arveid töötajate rendi eest, vaid tehtud tööde eest ning on vaid tasu määramisel lähtunud teostatud töötundide arvust. Lepingute tingimust, milles oli viidatud renditasule, tuleb VÕS § 29 lg 6 alusel tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, mis nägid ette konkreetsete tööde teostamise. Lisaks tuleneb hageja enda tõlgendusest, et tema töötajad olid sanitaartehniliste tööde tegemiseks kvalifitseeritud ja pidid tööde teostamisel järgima projekti, millest tulenevalt tegid nad iseseisvalt tööd ning teostatud töö pidi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ehk olema kooskõlas projektiga.
45.VÕS § 77 lg 1 näeb ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Samuti tuleneb VÕS § 641 lg 2 punktist 2, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja ja hageja tunnistaja on kinnitanud, et teostatud töö pidi vastama kostja antud projektile. Seega teadis hageja, milliseks otstarbeks kostja tööd vajab ja millistele nõuetele peab töö vastama ning kostja võis tugineda hageja töötajate erialastele oskustele. Eeltoodust lähtuvalt oli lepingute kohaselt hageja vastutav tööde kvaliteedi eest, mis omakorda tähendab kohtu hinnagul, et lepiguid tuleb tõlgendada töövõtulepingutena.
46.Kui poolte vahel olid sõlmitud töövõtu lepingud, tuli hagejal tõendada tema tasunõuete sissenõutavaks muutumise eeldusi. Ekslik on hageja käsitlus, et tasunõuete sissenõutavaks muutumiseks piisas arvete esitamisest. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
47.Seega ei muutu tasunõue sissenõutavaks mitte arve esitamisest, vaid siis, kui tellija on töö vastu võtnud või on kohustatud vastu võtma. Tööde vastuvõtmine omab puuduste esinemisel tähendust tõendamiskoormuse jaotamisel. Nimelt juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, lasub temal kohustus tõendada töödes puuduste esinemist. Kui aga tellija ei ole töid vastu võtnud, peab töövõtja tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 19, 3-2-1-93-15, p 11).
tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et üle antud töö oli lepingukohane või et hageja töödes esinevate puuduste eest ei vastutanud. 25.11.2019 eelistungil (toimiku lk 146-147) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist tulenevalt arvest nr 2017-50. Antud arve oli esitatud 40 töötunni ulatuses vee, kütte ja kanalisatsiooni torustike tööde tegemise eest, kuid hageja ei ole tõendanud tööde tegemist ega seda, et kostja oleks tööd vastu võtnud või pidi vastu võtma.
49.Hageja esitas kohtule ilma allkirjadeta dokumendi viitega tunnitööle ja lepingule nr 230517 (toimiku lk 36). Dokumendis on märgitud ühe isiku töötunnid 40 tunni ulatuses ajavahemikul 03.07.2017 kuni 07.07.2017. Tööde sisuks oli märgitud vee, kütte ja kanalisatsioonitorustiku montaaži tööd. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tunnilehel märgitud ulatuses tööd vastu võtnud.
50.Hageja asus menetluse käigus väitma, et poolte vahel puudus praktika tundide kooskõlastamiseks ehk tööde üleandmiseks, kuid selline väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Nii nähtub esitatud tõenditest, et hageja esitas kostjale teostatud töötundide arvestused, milliseid kostja korrigeeris (toimiku lk 33, lk 34, lk 134-136).
51.Arve nr 2017-50 (toimiku lk 32) alusena viitas hageja 31.07.2017 kuupäeva kandvale tundide arvestusele (toimiku lk 36), millel puuduvad kostja märked või kinnitused töötundidega nõustumise kohta. Seega ei ole kostja arvel nr 2017-50 märgitud töid vastu võtnud. Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest 31.07.2017 kuni 08.08.2017 (toimiku lk 90) nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirjaga 31.07.2017 tunnilehe ja arve. Kostja vastas saadetule koheselt, et xxxx objektil ei ole objektijuhi kinnitusel nendel päevadel tööd tehtud. Hageja vastas sellele omakorda 07.07.2017 ja väitis, et objektil tegi tööd hageja töötaja Stass Martov ning kostja peab tasuma arve nr 2017-50. Kuna kostja töid vastu ei võtnud ning leidis, et arves nr 2017-50 märgitud töid ei ole arves märgitud ulatuses tehtud, tuli hagejal tõendada, et ta teostas tööd, milliste eest soovis tasu saada.
52.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks xxxx OÜ 06.06.2017 e-kirja (toimiku lk 144), milles viimane teatas kostjale, et alates 26.06.2017 pole xxxx objektil töid tehtud. Mahajäämuse tõttu ehitusgraafikust lõpetas kostja tellija kostjaga sõlmitud lepingu ning nõudis leppetrahvi. Seega tõendab tõend asjaolu, et hageja väidetud ajal ei töötanud objektil tema töötajaid.
53.09.03.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja K K (toimiku lk 161 pöördel – 163) väitis, et juulis hageja töötajatest keegi objektil ei töötanud. Tunnilehtede üleandmine ja allkirjastamine oli tunnistaja sõnul pooltevaheline tavaline praktika. Tunnilehe toimiku lk 36 osas ei osanud ta kinnitada, kas on seda näinud. Samas ta kinnitas, et kolme isiku kinnituste kohaselt juulis keegi tööd ei teinud. Tööde vastuvõtmine toimus tunnistaja sõnul allkirjastatud tunnilehtede alusel.
54.Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja S M (toimiku lk 161) avaldas, et ta töötas hageja töötajana ühel kostja objektil, kus ta tegi santehnilisi töid ja veetorustiku paigaldust. Tunnilehe toimiku lk 36 osas avaldas tunnistaja, et see kajastab tema töid, kuid ei ole tema koostatud dokument. Tunnistaja sõnade kohaselt käis tema viimasel tööpäeval objektil kohal kostja töötaja K K. Tunnistaja sõnul oli tema viimane tööpäev 07.07.2017. Samas väitis tunnistaja, et tema viimane töönädal võis olla hoopis 2017. a juunis.
55.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud arvel nr 201750 kajastatud tööde tegemist xxxx objektil 2017. aasta juulis. Tööde teostamata jätmisele on kostja esitanud koheselt vastuväite. Kostja väiteid tõendavad kostja tunnistaja ütlused ning xxxx OÜ e-kiri. Kohtul puudub alus kahelda nende tõendite usaldusväärsuses. Hageja tunnistaja S Mi
ütlused on aga vastuolulised. Ühest küljest väitis tunnistaja, et ta töötas kostja objektil viimati 2017. a juunis. Alles pärast seda, kui kohus avaldas tunnistajale allkirjastamata tunnilehe toimiku lk 36 asus tunnistaja väitma, et tema viimane tööpäev oli tõendis märgitud 07.07. Teisalt väitis tunnistaja, et toimiku lk 36 asuv töötundide arvestus ei ole tema koostatud ning ta ise pidas töötundide üle arvestust käsikirjaliselt. Tunnistaja S Mi käsikirjaliselt koostatud töötundide arvestust 2017. a juuli kohta ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja ütlused lähevad tunnilehtede koostamise osas kokku teiste asjas esitatud arvestustega, mis on koostatud käsikirjaliselt. Kohus leiab, et vastuolud S Mi ütlustes muudavad ütlused ebausaldusväärseteks osas, milles need puudutavad töötamist 2017. a juuli alguses. Vastavas osas on S Mi ütlused vastuolus teiste tõenditega. Tema töötamist ei tõenda kohtule esitatud tunniarvestus toimiku lk 36, sest sellel puuduvad töötaja enda ning teiste isikute allkirjad.
56.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja tasunõue summas 816 eurot, mis tulenes arvest nr 201750, tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kostja ei ole töid vastu võtnud põhjusel, et neid ei ole tehtud. Tööde tegemist ja kostjal tööde vastuvõtmise kohustuse tekkimist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud.
57.Vastates hageja väidetele osundab kohus, et ka juhul, kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud tööjõu rendileping, ei saanud ainult arve esitamine tõendada hagejal nõude olemasolu ja nõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Seega tuleneb rendilepingust rendileandja kohustus anda renditud ese rentnikule kasutamiseks. VÕS § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täienavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 296 lg 1 näeb üürilepingute osas ette, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Seega juhul, kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud tööjõu rendileping, kuid hageja ei saatnud objektile 2017. a juulis oma töötajaid tööle, ei ole tal õigus nõuda kostjalt tasu.
58.Kohus leiab, et hageja tasunõue tulenevalt arvest nr 2017-45 summas 2817,60 eurot tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja on tasunõude tasaarvestanud oma vastunõudega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 näeb ette, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kuna kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, on hageja tasunõue tasaarvestatud ulatuses lõppenud.
59.Hageja nõude aluseks oleval arvel nr 2017-45 (toimiku lk 27) on kostja märkinud arve sisuks vee, kütte ja kanalisatsioonitorustike montaaži. Arvel on hageja kajastanud tasutud summaks 5169 eurot ja kostja võlgnevuseks 2817,60 eurot. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja tasus vaidlusaluse arve alusel hagejale 5169 eurot (hageja konto väljavõte, toimiku lk 35).
60.Enne arve esitamist oli hageja saatnud kostjale 30.06.2017 tunnitöö arvestuse (toimiku lk 34) viitega lepingule nr 230517. Tundide arvu suhtes oli kostja teinud korrigeerimisi. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja oli saatnud kostjale arve nr 2017-45 e-postiga 02.07.2017 summas 9139,20 eurot (toimiku lk 83-84). Arves oli töötundide summaks märgitud 448 eurot. 05.07.2017 saatis kostja esindaja hagejale tagasi korrigeeritud tunnilehed ning palus hagejal esitatud arvet
korrigeerida (toimiku lk 85-87). Kuna kostja korrigeeris töötundide arvu ning tasus arve nr 201745 tasaarvestust ületavas osas, on järelikult kostja arve alusel teostatud tööd iseenesest vastu võtnud ning hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks.
61.VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab, et kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
62.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Seejuures näeb VÕS § 646 lg 4 ette, et töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lõikest 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
63.Kostja on väitnud, et ta nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist tehtud töödes. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, kõrvaldas kostja puudused omal kulul ning tasaarvestas kulude nõude osaliselt hageja tasunõudega. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 08.08.2017 e-kirja (toimiku lk 90, lk 100), milles teatas, et Kiikri 2 objektil olid põrandaaluste kanalisatsioonitorustike puudused. Kostja teatas, et tasaarvestab puuduste kõrvaldamise kulud arvega nr 2017-45. Hageja leidis seepeale, et esmalt tuleb kostjal tasuda arve, misjärel otsustatakse, kes ja mida tegi. Seega ei olnud hageja nõus puudusi kõrvaldama.
64.Kostja esitas kohtule kaks fotot korteritest (toimiku lk 142-143), mis pidid tõendama töödes puuduste olemasolu. 09.03.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja K K (toimiku lk 161 pöördel – 163) avaldas, et Kiikri objektil olid probleemid kahes korteris, kus ühes ei osanud hageja töötajad joonist lugeda ja teises korteris paigaldati torustik 0 kaldega, mis ei vastanud normidele. Tunnistaja teavitas puudustest enda sõnul hagejat korduvalt telefoni teel enne 08.08.2017. Hageja juhataja oli korduvalt lubanud kedagi saata puudusi kõrvaldama, kuid puudusi ei kõrvaldatud. Puuduste kõrvaldamiseks oli vaja kogu torustik üles võtta. Tunnistaja kinnitas, et fotod toimiku lk 142-143 kajastavad puudusi. Fotol lk 142 nähtub, et torustik asub 10 cm vale koha peal, sest oleks pidanud asuma seal, kus on vaheseinad. Fotol lk 143 nähtub torustiku vale kalle ning ka toru asetseb vales kohas seinast väljas. Tööde vastuvõtmine toimus tunnistaja sõnul allkirjastatud tunnilehtede alusel.
65.Seega tõendavad kostja esitatud tõendid koos tunnistaja ütlustega hageja teostatud töödes puuduste olemasolu ning puudustest teavitamist. Kostja tunnistaja ütlused koos teiste asjas kogutud tõenditega tõendavad, et hageja ei olnud nõus puudusi kõrvaldama enne, kui töövõtu tasu oli makstud. Järelikult keeldus hageja puuduste kõrvaldamisest. Kuna hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest, oli kostjal õigus puudused omal kulul kõrvaldada ning nõuda hagejalt sellega seotud kulude hüvitamist.
66.11.08.2017 saatis kostja hagejale arve praaktööde tegemisega seotud kulude kohta ja tasaarvelduse avalduse (toimiku lk 91-93, 96-99). Arve oli esitatud sumas 2817,60 eurot Kiikri 2a korterite põrandaaluste kanalisatsioonitorustike ümbertegemiseks. Kostja tasaarvestas hageja tasunõude oma nõudega (toimiku lk 93 pöördel) ning tasus hagejale arve nr 2017-45 alusel lõpliku summana 1169 eurot. Kuigi hageja leidis, et kostja esitatud arve puuduste kõrvaldamise
kulu ei tõendanud, ei nõustu kohus selle väitega. Hageja ei ole põhistanud oma vastuväiteid puuduste kõrvaldamise kuludele ega tõendanud, et puudusi oleks saanud kõrvaldada teistsuguste kuludega. Kostjal oli õigus tasaarvestada hageja tasunõue oma nõudega ning tasaarvestuse tulemusena lõppes tasaarvestatud ulatuses hageja tasunõue arve nr 2017-45 alusel.
67.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vastuseks hageja tasunõuetele selgitas kostja 23.08.2017 (toimiku lk 95), et on oma nõude tasaarvestanud hageja tasunõudega tulenevalt arvest 2017-45. Seega oli hagejale enne kohtusse pöördumist teada, miks kostja ei ole tasunud osaliselt arvet nr 2017-45. Vaatamata sellele ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et kostja tasaarvestuse avaldus oleks olnud alusetu. Kuna kostja tasaarvestas hageja tasunõude tulevalt arvest nr 201745, tuleb hageja tasunõue selle arve alusel summas 2817,60 eurot jätta rahuldamata. Kogumis tuleb jätta hageja põhinõue summas 3633,60 eurot rahuldamata.
68.Kuna kohus jättis rahuldamata põhinõude summas 3633,60 eurot, tuleb rahuldamata jätta hageja viivisenõue antud summalt. Samas nõudis hageja kostjalt ka viivist tulenevalt sellest, et kostja tasus arve nr 2017-45 osade kaupa. Kohus leiab, et viivise nõue ei kuulu mistahes osas rahuldamisele. Poolte vahel sõlmitud leping (toimiku lk 30) nägi küll arve tasumise tähtajaks ette 14 päeva, kuid nõuetekohase arve, mis vastas kostja vastu võetud tööde ulatusele, ei esitanud hageja 01.07.2017. Hageja on aga kostjalt nõudnud viivist arvestusega, et kostja oleks pidanud arve tasuma täielikult hiljemalt 14.07.2017. Hagejal puudus õigus nõuda viivist alates 15.07.2017. Nõude aluseks oleval arvel (toimiku lk 27) on hageja juba arvestanud kostja tasutud summaks 5169 eurot, mis on kooskõlas kostja tehtud maksetega (toimiku lk 35). Järelikult oli hageja arve koostanud ja korrigeerinud pärast kostja maksete laekumist. Kuna viimase makse tasus kostja antud arve alusel 11.08.2017, ei saanud kohtule esitatud arve olla koostatud 01.07.2017. Kuivõrd kostja oli arve esitamise ajaks selle osaliselt juba tasunud, ei saa hageja viivisenõue mistahes osas rahuldamisele kuuluda. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata hageja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 289,84 eurot ning alates 10.07.2018 sissenõutavaks muutuva viivise nõude põhinõude summalt 3633,60 eurolt.
69.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
70.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagiavaldusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja tagatise taotluse koostamiseks kulus 1 h 38 min. 12.09.2018 kulus taotluse täiendamisele 11 min. Hagiavaldusega sisulisele tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2 h 10 min. 24.10.2018 kulus vastuse koostamisele veel 2 h 08 min. 09.05.2019 hageja seisukohtadega tutvumisele kulus 18 min. 20.05.2019 istungiks valmistumiseks kulus 35 min. 20.05.2019 istungil osalemiseks kulus 45 min. Hageja seisukohtadega tutvumisele ja kostja 22.07.2019 seisukohtade koostamisele kulus 3 h 15 min. 22.11.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi. 09.03.2020 istungiks valmistumiseks kulus 6 tundi. Täiendavalt palus esindaja arvestada viimasel istungul osalemise ajakulu vastavalt istungi kestvusele. Menetluskulude nimekirja järgi osutas esindaja kostjale kokku õigusabi 16 tunni ulatuses maksumusega 1920 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
71.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Kohus samuti leiab, et kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega
tutvumisele, nende koostamisele ja istungitel osalemisele on põhjendatud ja kooskõlas asjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga, samuti istungite ajalise kestvusega. Kohus ei loe põhjendatuks ajakulu, mis esindajal kulus menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks, sest esitatud taotlus jäi rahuldamata. Kohus hindab vastava ajakulu suuruseks 1 tund. Samuti ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 6 h viimaseks istungiks valmistumiseks. Arvestades istungi ajalist kestvust ja üksnes kahe tunnistaja ülekuulamist, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 h.
72.Muus osas on kostja ajakulu põhjendatud. Kostja ajakulu on põhjendatud 49 min + 2 h 10 min + 2 h 08 min + 18 min + 35 min +45 min + 3 h 15 min + 2 h + 2 h + 1 h 16 min = 13 h 36 min. Arvestades kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu suurust 120 eurot, on kostja õigusabikulud põhjendatud summas 1632 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1632 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.