Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused

ka teavitanud (sh kohustusest tasuda ülejäänud 50% müügihinnast). Seega on kostja täitnud hageja ees omapoolsed lepingulised kohustused. Juhul, kui hageja vaidleb nimetatud asjaolule vastu, siis taotleb kostja tunnistajate ülekuulamist, kes võivad viidatud asjaolu kinnitada. Vaatamata sellele, et kostja on oma lepingujärgsed kohustused hageja ees täitnud, ei ole hageja enda lepingulisi kohustusi kostja ees täitnud, s.t tasunud kostjale ülejäänud osa 4900 eurot seadmete müügihinnast (9800 eurot). Hageja on vastuvõtuviivituses kostja ees, kuivõrd on jätnud temale üle antud toodete eest tasu maksmata. Pärast seadmete valmimist on hageja teatanud, et ta ei soovi seadmeid kostjalt vastu võtta ega ole tulnud valmis pandud seadmetele järele, viidates, et need ei vasta tema ootustele. Hageja ei ole seadmete osas esitanud kostjale ühtegi konkreetset (kirjalikku) pretensiooni, rääkimata lepingust taganemisest. Hageja poolt 7. mail 2019. a esitatud nõudekirjas on hageja käsitlenud üksnes võlgnevuse tasumist. Lepingust taganemist ei ole selle dokumendi põhjal võimalik tuvastada. Lepingust taganemise soovist on kostja saanud teada alles hagimaterjalidega tutvudes. Kostja tegi 15. novembri 2019. a menetlusdokumendis kompromissettepaneku, mille kohaselt on kostja valmis tasuma hagejale pool viimase poolt nõutud summast, s.o 2450 eurot ja jättes menetluskulud poolte enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

pakkumises märgitud 30-päevane tähtaeg seadmete valmistamiseks kulgema alates 27. veebruarist 2018. a. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega saabus kostja jaoks seadmete valmistamise tähtaeg 28. märtsil 2018. a.

menetluses ühtegi tõendit ning hagejal ei tulnud seetõttu kostja tõendeid analüüsida. Kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks hageja esindamisel 5 tundi, s.o rahaliselt 600 eurot. Menetluskulude nimekirjas toodud kulu 100 eurot hagiavalduse lisade tõlkimisele on põhjendatud ja vajalik. Hagejaks on Läti äriühing, dokumendid s.o hagiavalduse lisad on koostatud inglise või vene keeles. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt tuleb kohtule võõrkeelsete dokumentide esitamisel esitada ka nende dokumentide tõlge eesti keelde. Seega tuli hagejal hagiavalduse lisad eesti keelde tõlkida. Tõlkekulu 5 dokumendi eest summas 100 eurot on põhjendatud, vajalik ja mõistlik ning see tuleb kostjalt välja mõista. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista, kokku 1100 eurot (400+600+100). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.