Eesistuja Liis Arrak, liikmed Siret Siilbek ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.07.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-103307
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi F.J vastu põhivõla (790,44 eurot), lepingutasu, intressi ja viivise saamiseks ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1784,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ 27.06.2025 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 29.05.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-103307 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.05.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-23-103307 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.01.2023 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista F.J-ilt (kostja) enda kasuks välja 1688,91 eurot. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ning andis avalduse üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.06.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse nõuetele vastava hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 790,44 eurot, intressi 296,71 eurot, lepingutasu 135,57 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 340,7 eurot ja alates 05.06.2023 kuni põhinõude (790,44 eurot) täitmiseni sellelt viivise 21,7% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 08.09.2020 lepingu nr 2102005598, mille alusel andis krediidiandja kostjale laenu 779 eurot intressimääraga 42,9% aastas ja lepingutasuga 27,26 eurot. Kostja kohustus laenu maksegraafiku alusel tagastama ajavahemikul 08.10.2020–13.08.2025. Kostja tasus 09.10.2025 tagasimaksena 73,94 eurot. Kostja ja krediidiandja sõlmisid 19.10.2020 refinantseerimislepingu nr 2102014742, mille alusel väljastas krediidiandja kostjale veel 181 eurot intressimääraga 44,6% aastas ja lepingutasuga 57,37 eurot. Kostja kohustus laenu maksegraafiku alusel tagastama ajavahemikul 18.11.2020–23.09.2025. Kostja tasus 04.11.2020 67,54 eurot. Kostja ja krediidiandja sõlmisid 24.01.2021 refinantseerimislepingu nr 2102040521, mille alusel kostjale enam täiendavat laenu ei väljastatud. Lepingujärgne intressimäär oli 21,70% aastas ja lepingutasu oli 50,94 eurot. Kostja kohustus laenu maksegraafiku alusel tagastama ajavahemikul 23.02.2021–24.12.2026. Kostja tasus 10.02.2021 28,08 eurot. Kuna kostja jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, andis krediidiandja 25.05.2021 kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ja hoiatas, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kostja ei tasunud võlga ja krediidiandja ütles lepingu alates 09.06.2021 üles. Krediidiandja loovutas 30.11.2022 nõude hagejale.
2.2.Kostja sai krediidiandjalt kokku laenu 960 eurot (779+181) ning arvestades kõik kostja tehtud maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhivõlg 790,44 eurot (960–73,94–67,54– 28,08). Lisaks on kostjal kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud intressivõlg 296,71 eurot ning kostja peab tasuma kolme lepingu sõlmimise eest lepingutasu kokku 135,57 eurot. Alates lepingu ülesütlemisest peab kostja tasuma kokkulepitud intressimääras viivist. Arvestades viimase refinantseerimislepingu järgset intressimäära, on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 340,7 eurot. Lisaks peab kostja tasuma hagejale kuni põhivõla tasumiseni viivist 21,7% aastas. Hagejal on kostja vastu korduvate meeldetuletuste saatmise tõttu tekkinud sissenõudmiskulu 50 eurot. 2
2-23-103307 Kostja vastuväited
3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 29.05.2025 otsusega hagi rahuldamata.
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja ja krediidiandja sõlmisid 08.09.2020 laenulepingu nr 2102005598, mille alusel laenas krediidiandja kostjale 779 eurot, 19.10.2020 laenulepingu nr 2102014742, mille alusel laenas krediidiandja kostjale 1013,51 eurot, millest laenuväljamakse summa oli 181 eurot, ja 24.01.2021 laenulepingu nr 2102040521 (refinantseerimisleping), mille kohaselt oli laenusummaks 1069,69 eurot ning laenuväljamakse summa 0 eurot. 24.01.2021 lepingust ei nähtu, millistest lepingutest tulenevaid kohustusi see leping hõlmas. Kõik lepingud on tarbijakrediidilepingud.
4.2.Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hageja ei tõendanud 08.09.2020 ja 19.10.2020 lepingute alusel laenude üleandmist hoolimata sellest, et maakohus selgitas 15.05.2021 kirjas hagejale vajadust tõendada, et krediit on tarbija kasutusse antud. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid. Hageja esitas hagiavalduse tekstis viited kontoväljavõtetele ja andmed, millal kanti laenusummad kostjale üle, kuid hagiavaldus ei ole tõend ja hagis välja toodu on hageja faktiväide. See, et hageja esitas laenude väljamaksmise kohta väited tavatekstist erinevas vormis, ei muuda faktiväidet tõendiks. Hageja ei ole esitanud kohtule konto väljavõtet või maksekorraldust laenude väljamaksmise kohta. Laenu väljamaksmist ei tõenda ka väljavõtted krediidiandja teatest kostjale, sest teades ei ole andmeid väljamakstud summa suuruse kohta. Kuna kostja konto väljavõte puudutab ajavahemikku enne lepingute sõlmimist, ei kinnita ka see laenu väljamaksmist.
4.3.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei ole tõendanud laenu väljamaksmist, jättes hageja esitatud väited ja tõendid üllatuslikult tähelepanuta. Hageja selgitas hagis laenude andmist ja refinantseerimist ning tõi välja vastavad arvutused. Samuti selgitas hageja kohtunõudele vastates laenuraha väljamaksmist ning lisas otse hagi teksti väljavõtted, milledest nähtub millal, mis summas ja millisele arveldusarvele kandis krediidiandja laenud kostjale (eraldatuna teistele isikutele välja makstud laenudest), samuti kostjale saadetud teatised, mis kinnitavad raha väljamaksmist. Arvestada tuleb ka seda, et kostja on teinud tagasimakseid. Kohtud on aktsepteerinud varem hagile lisatud konto väljavõtteid pdf-vormis.
5.2.Maakohtul oli õigus kontrollida krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist sõltumata sellest, et kostja ei esitanud hagile vastuväiteid, kuid maakohtul ei olnud ilma kostja vastuväideteta alust kontrollida, kas laenu andmine on tõendatud.
3
2-23-103307
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus vaidlust lahendades õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses ja otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses ulatuses, mis toob selgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohtul ei ole võimalik sedavõrd ulatuslikku puudust ise kõrvaldada. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi üllatuslikult rahuldamata olukorras, kus hageja oli toonud hagiavalduses ja selle täpsustustes esile laenu andmise ja laenu väljamaksmise asjaolud ning täitnud maakohtu 15.05.2025 korralduse esitada laenu väljamaksmist kinnitavad tõendid. Iseenesest on õige maakohtu arusaam, et juhul, kui kohus ei rahulda hagi tagaseljaotsusega, peab hagi rahuldamiseks hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid sõltumata sellest, kas kostja esitab hagile vastuväiteid või mitte. Sellest tulenevalt tuli hagejal mh tõendada, et ta on lepingute alusel enda kohustuse täitnud, st laenud kostjale vastavalt lepingutele välja maksud. Õige on ka maakohtu järeldus, et hagiteksti kopeeritud pilte, tabeleid vms ei saa pidada tõendiks TsMS § 229 tähenduses, sest selliselt ei ole teave esitatud kohtule seaduses sätestatud protsessivormis. Hagiavalduses sisalduvat teavet saab pidada hageja esile toodud asjaoluks. Kui menetlusosaline soovib enda väidetud asjaolu tõendada, tuleb tal eraldi esitada kohtule seda väidet kinnitavad tõendid, mh nt dokumendi väljavõte TsMS § 275 tähenduses, mis võimaldab vajadusel veenduda tõendi usaldusväärsuses. Küll aga võib kohus lihtmenetluse asjas TsMS § 104 lg 1 p 5 järgi vajadusel kalduda kõrvale tõendite vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Siinses asjas kopeeris hageja 21.05.2025 vastusesse (dtl 516–522) nii asjassepuutuvad väljavõtted varem eraldi failina esitatud kostjale saadetud teavitustest, milles krediidiandja teavitab, et laen on välja makstud (dtl 282–354), kui ka väljavõtted (ilmselt elektroonilistest) dokumentidest, millega hageja soovis tõendada kostjale raha väljamaksmist ning kostjalt laekunud summasid. Olukorras, kus hageja esitas kohtule teabe muus kui TsMS § 229 ettenähtud protsessivormis, tuli maakohtul juhtida sellele hageja tähelepanu ja anda hagejale võimalus esitada kohtule nõutavas vormis tõendid, mitte jätta hagi tõendamatuse tõttu hagejale üllatuslikult rahuldamata. Sellega jättis maakohus hageja ilma võimalusest tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitada menetluses tähtsas küsimuses oma seisukohta, mis on käsitatav õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisena, mille tõttu jäid hageja õigused menetluses olulisel määral kaitseta. Lisaks tegi maakohus asjas suure tõenäosusega ka ebaõige otsuse, kuna jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
8.Arvestades seda, et maakohus jättis vaidlust lahendades hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud laenude väljamaksmist, ega kontrollinud muid hagi rahuldamise eeldusi, sh seda, kas kõigi kolme lepingu krediidikulukuse määr jäi lubatu piiresse ning kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet kõigi kolme lepingu puhul, aga ka sissenõudmiskulu väljamõistmise eeldusi, on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ning sellest tulenevalt ei saaks ringkonnakohus lahendada ise vaidlust ning peaks saatma asja
4
2-23-103307 maakohtule uueks läbivaatamiseks ka siis, kui ringkonnakohus tuvastaks, et krediidiandja maksis laenud kostjale välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.