Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Venipak Eesti OÜ hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viiviste väljamõistmiseks Hagihind 1 920,25 eurot Hageja: Venipak Eesti OÜ (registrikood 12142751, asukoht Osmussaare tn 8, 13811 Tallinn, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht Pikk tn 52-67, 50603 Tartu, epost [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: P P (isikukood xxxx, epost xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Venipak Eesti OÜ hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Osaühingult Oscarrehvid välja põhivõlgnevus 1178,88 eurot Venipak Eesti OÜ kasuks.
3.Mõista Osaühingult Oscarrehvid välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 620,28 eurot alates 01.08.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni Venipak Eesti OÜ kasuks.
4.Mõista Osaühingult Oscarrehvid välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 527,08 eurot alates 01.09.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni Venipak Eesti OÜ kasuks.
5.Mõista Osaühingult Oscarrehvid välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 107,86 eurot alates 01.10.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni Venipak Eesti OÜ kasuks.
6.Mõista Osaühingult Oscarrehvid välja sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot Venipak Eesti OÜ kasuks.
7.Jätta Venipak Eesti OÜ hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu rahuldamata põhivõlgnevuse summas 458,71 eurot osas. Menetluskulud
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja Venipak Eesti OÜ on postisaadetiste vedu, s.h saadetiste ekspedeerimis- ja kullerpostiteenuseid osutav ettevõte. 28.03.2017 sõlmisid pooled saadetise veolepingu nr KZOS20170328, mille alusel kohustus hageja kohale toimetama kostja tellimuste alusel ja tema poolt määratud saajatele saadetised, kostja aga kohustus selle eest tasuma kindlaksmääratud tasu. Teenuste osutamisel juhindusid pooled hageja saadetiste transpordi eeskirjadest.
2.Kostja tellimuste alusel on hageja teostanud erinevatele saajatele riigisiseselt 20 pakivedu 2018.a juunikuus, 16 pakivedu 2018.a juulikuus ja 8 pakivedu 2018.a augustikuus. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgsed kohustused ning toimetas saadetised saajatele kätte. Oma teenuste eest väljastas hageja kostjale arved kokku summas 1 637,59 eurot.
3.Pooltevahelised suhted on kaubaveolepingust tulenevad õigussuhted VÕS § 774 lg 1 mõttes. Lepingu punktist 3.1 tulenevalt esitab hageja iga kuu alguses kliendile eelmisel kuul osutatud teenuste kohta e-posti teel arve. Arved on kostjale esitatud ja tema poolt kätte saadud arvetel märgitud väljastamise päeval, s.o arve nr VEE014219 puhul 30.06.2018, arve nr VEE014973 puhul - 31.07.2018 ja arve nr VEE015778 puhul 31.08.2018. Seega muutusid tasu maksmise nõuded sissenõutavaks arvetel märgitud tähtaja möödumisel, s.o arve nr VEE014219 puhul - 31.07.2018, arve nr VEE014973 puhul - 31.08.2018 ja arve nr VEE015778 puhul - 01.10.2018. Lähtudes ülaltoodust palub hageja välja mõista kostjalt tasu osutatud veoteenuste eest kokku summas 1637,59 eurot.
4.Ekslik on kostja vastuväide, et poolte vahel puudus kokkulepe kütuse lisatasu osas. Lepingu lisa nr 1 punkti 2 kohaselt on kütusekulu lisatasu 5% kogu kuu arvest (see tähendab, et kui kliendile esitatakse eelmise kuu eest arve summas 200 eurot, siis kütuselisatasu sellest moodustab 5% summast ehk 10 eurot). Ekslik on kostja vastuväide, et poolte vahel puudus kokkulepe tööjõus lisatasu osas. 4. novembril 2017.a
edastas hageja kostjale e-kirja, milles teavitas teda, et alates 04.12.2017 hakkab rakenduma tööjõu lisatasu. Kostja pole sellele muudatusele vastu vaielnud.
5.Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist tasu maksmisega viivitamise eest alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 12.06.2019 (kaasa arvatud), summas kokku 111,65 eurot. Lisaks sellele, tuginedes TsMS § 367, peab hageja õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras põhivõlgenvuse tasumata summast alates 13.06.2019 kuni kostja poolt võlgnevuse kohase tasumiseni.
6.VÕS 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võla ja viivise sissenõudmiseks on hageja teinud järgmised toimingud: saatis kostjale meeldetuletused, konsulteeris juristiga, esitas nõude esindaja kaudu.
7.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1 637,59 eurot, seisuga 12.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,65 eurot, jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata põhivõlgnevusest alates 13.06.2019 (kaasa arvatud) kuni kostja poolt võlgnevuse kohase tasumiseni, sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 28.03.2017 saadetise veolepingu nr KZOS20170328. Lepingu sisu oli kostja kaubasaadetiste toimetamine kostja klientidele. Lepingu lisadena olid transporditeenuse hinnakiri koos kohaletoimetamise aegadega ja pakendamisnõuded. Hageja ja kostja lähtusid koostöö jooksul sõlmitud lepingust nr KZOS20170328. Ekslikult väidab hageja, et pooled juhindusid teenuse osatamisel hageja transpordi eeskirjadest, mis on avaldatud hageja kodulehel. Hageja ja kostja ei ole allkirjastanud täiendavaid kokkuleppeid peale lepingu nr KZOS20170328. Samuti puudub lepingus igasugune viide muudele teenust reguleerivatele dokumentidele.
9.Hagiavalduse põhivõlgnevusena märgib hageja summaks kokku 1637,59 eurot, mis koosneb hageja poolt väljastatud arvetest nr VEE014219, VEE014973 ja VEE015778. Nimetatud arved hõlmavad perioodi 01.06.2018 kuni 31.08.2018. Kostja ei vaidle vastu väitele, et hageja nimetatud perioodil kostjale teenust osutas. Kostja ei nõustu arvetel toodud summadega ja on korduvalt hagejat sellest teavitanud.
10.Tööjõu lisatasu ei ole poolte vahel kokku lepitud. Kostja ja hageja vahel ei ole allkirjastatud täiendavaid kokkuleppeid, mis oleks muutnud 28.03.2017 sõlmitud hinnastamise põhimõtteid. Kostja on ka korduvalt nõudnud hagejalt nimetatud rea eemaldamist arvetelt. Kostja ei aktsepteeri perioodi juuni 2018 - august 2018 esitatud arvetele lisatud tööjõutasu kokku summas 90,79 eurot (75,66 eurot+käibemaks).
11.Kostja jaoks on juunis 2018 tundmatud järgmised veod saadetise numbri järgi nr 20166274 summas 43,20 eurot, nr 20248677 summas 3,00 eurot, nr 20268753 summas 3,00 eurot, nr 20294301 summas 24,00 eurot, nr 20365259 summas 36,00 eurot, nr 20491203 summas 14,40 eurot. Juulis 2018 on kostja jaoks tundmatud järgmised veod saadetise numbri järgi nr 20613658 summas 43,20 eurot, nr 20884481 summas 18,00 eurot, nr 20964428 summas 67,20 eurot. Augustis 2018 on kostja jaoks tundmatud järgmised veod saadetise numbri järgi nr 21084450 summas 24,00 eurot, nr 21097623 summas 6,00 eurot, nr 21137592 summas 3,00 eurot, nr 21137674 summas 21,60 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ei aktsepteeri kostja põhinõuet ulatuses 367,92 eurot (306,60 eurot + käibemaks). Mitteaktsepteerimise põhjus on hageja poolt kaupade tarne tõendamatus ja hageja poolt esitatud informatsiooni võrdlus kostja teadaolevate andmetega.
12.Seega ei saa kostja hinnangul hageja põhivõlgnevus olla suurem kui 1178,88 eurot. Kostja ei vaidle vastu viivise määrale ega ka kohustusele seda seadusest tulenevalt maksta. Küll aga viiviste summa saab kostja hinnangul selguda peale põhinõude summa täpsustamist. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja 28.03.2017 sõlmisid saadetise veolepingu nr KZOS20170328 (kd I lk 6-7), millega kohustus hageja kohale toimetama kostja tellimuste alusel ja tema poolt määratud saajatele saadetised, kostja aga kohustus selle eest tasuma kindlaksmääratud tasu. Hageja selgituste kohaselt on hageja kostja tellimuste alusel teostanud erinevatele saajatele riigisiseselt 20 pakivedu 2018. aasta juunikuus, 16 pakivedu 2018. aasta juulikuus ja 8 pakivedu 2018. aasta augustikuus, kuid kostja ei ole nimetatud teenuste eest tasunud.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1637,59 eurot, 12.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,65 eurot, jooksev viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 13.06.2019 ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele osaliselt vastu. Nähtuvalt kostja 03.12.2019 menetlusdokumendist vaidlustab kostja hageja teenuste osutamist 367,92 euro ulatuses ning arvetele lisatud tööjõutasu 90,79 euro ulatuses, seega ei vaidlusta kostja hageja põhinõuet 1178,88 euro ulatuses. Kostja tunnistab ka kohustust tasuda põhjendatud võlgnevuselt viivist seadusest sätestatud määras.
16.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud veoteenuse leping, mis tähendab, et asjas kohaldub VÕS § 774 lg 1, mille kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 787 lg-st 1 tulenevalt tuleb veotasu ja seisuraha vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vedaja võib lisaks veotasule ja seisurahale nõuda tema poolt veosele tehtud kulutuste hüvitamist, mida ta vastavalt asjaoludele võis mõistlikult vajalikuks pidada. Vedaja ei või nõuda selliste kulutuste hüvitamist, mis tavaliselt tekivad veolepingu täitmisel või mis oleksid vedajal tekkinud ka veolepingut sõlmimata.
17.Kohus selgitas pooltele 03.10.2019 määruses, et lähtuvalt VÕS § 787 lg-st 1 tuleb kostjal hagejale tasuda juhul, kui hageja kui vedaja on veose kostjale kui saajale üle andnud. Seega tuli hagejal tõendada, et hageja on osutanud kostjale juunis 2018. aastal 20 korda pakivedu, juulis 2019. aastal 16 pakivedu ning augustis 2018. aastal 8 pakivedu. Kohus märkis, et hagejal tuleb iga paki puhul tõendada, et see on saajale üle antud.
18.Antud juhul on kostja 03.12.2019 menetlusdokumentist nähtuvalt vaidlustanud järgmiste saadetiste üleandmise hageja poolt. Juunis 2018 veod nr 20166274 summas 43,20 eurot, nr 20248677 summas 3,00 eurot, nr 20268753 summas 3,00 eurot, nr 20294301 summas 24,00 eurot, nr 20365259 summas 36,00 eurot, nr 20491203 summas 14,40 eurot. Juulis 2018 veod nr 20613658 summas 43,20 eurot, nr 20884481 summas 18,00 eurot, nr 20964428 summas 67,20 eurot. Augustis veod nr 21084450 summas
19.Hageja on lähtuvalt kohtu selgitustest esitanud 24.10.2019 täiendavad seisukohad ja tõendid, kuid kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste saadetiste üleandmist. Kohus on edastanud 01.11.2019 hagejale täiendava e-kirja, milles on selgitanud, et hagejal tuleb täpselt välja tuua, mida hageja esitatud tõendiga tõendada soovib ning millisest tõendi osast vastav asjaolu nähtub. Kohus selgitas hagejale, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.
20.Hageja on 08.11.2019 menetlusdokumendis täiendavalt selgitanud, et saadetiste üleandmist tõendavad väljavõtted hageja enda süsteemist ning POD (Proof of Delivery) saatelehed. Kohus märgib, et hageja on küll esitanud POD saatelehed, millel on kajastatud ka kostja nimi koos allkirjadega, kuid nendest ei ole aru saada, kes on füüsiline isik, kes on väidetavalt kostja nimel saadetised vastu võtnud ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja poolt vaidlustatud saadetised kostjale üle andnud, kuna hageja esitatud dokumentide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et saadetised on vastu võtnud ja nende saamist oma allkirjaga kinnitanud kostjaga seotud isik.
21.Seega leiab kohus, et hageja nõue ei ole tõendatud osas, milles kostja on selle vaidlustanud, s.o juunis 2018 veod nr 20166274 summas 43,20 eurot, nr 20248677 summas 3,00 eurot, nr 20268753 summas 3,00 eurot, nr 20294301 summas 24,00 eurot, nr 20365259 summas 36,00 eurot, nr 20491203 summas 14,40 eurot. Juulis 2018 veod nr 20613658 summas 43,20 eurot, nr 20884481 summas 18,00 eurot, nr 20964428 summas 67,20 eurot. Augustis veod nr 21084450 summas 24,00 eurot, 21097623 summas 6,00 eurot, 21137592 summas 3,00 eurot, 21137674 summas 21,60 eurot. Kokku 306,60 euro (+käibemaks) ulatuses.
22.Kostja on vaidlustanud ka hageja esitatud tööjõu lisatasu nõude. Kohus selgitas hagejale 03.10.2019 määruses seoses asjaoluga, et hageja nõuab kostjalt kvartali tööjõu lisatasu, et hagejal tuleb tõendada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mis võimaldas hagejal nimetatud eraldiseisvat tasu nõuda. Kohus märkis, et vastava nõude alus ei saa tekkida üksnes hageja ühepoolset teatest kostjale, vaid vastava tasu nõudmise õigus peab tulenema kahepoolsest kokkuleppest. Nimelt sätestab hageja ja kostja sõlmitud veoselepingu punkt 6.4, et igasugused lepingu muudatused kehtivad vaid juhul, kui need on koostatud kirjalikult ning mõlema lepingupoole õiguslik esindaja on need allkirjastanud. Seega tuli hagejal esitada tõendid, millest ilmneb, et hageja ja kostja on allkirjastanud kirjaliku kokkuleppe selle kohta, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kvartali tööjõu lisatasu.
23.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi täiendavat seisukohta või tõendit, millest ilmneks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis võimaldas hagejal kostjalt kvartali tööjõu lisatasu nõuda. Seega leiab kohus, et hageja nõue tuleb vastavas osas rahuldamata jätta. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on arve
nr VEE014219 puhul tööjõu lisatasu 33,53 eurot, arve nr VEE014973 puhul on tööjõu lisatasu 29,71 eurot ning arve nr VEE015778 puhul on tööjõu lisatasu 12.42 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on seoses tööjõu lisatasuga põhjendamatu kokku 75,66 euro (+käibemaks) ulatuses.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendamatu 382,26 euro (306,60+75,66), millele lisandub käibemaks, s.o 458,71 euro ulatuses. Võttes arvesse, et hageja on nõudnud kostjalt põhivõlgnevusena 1 637,59 euro väljamõistmist, tuleb hageja põhinõue rahuldada osaliselt 1178,88 euro ulatuses (1637,59-458,71). Kohus märgib, et hageja esitatud kolme arve kogusumma on 1713,93 eurot (808,84+716,81+188,28), kuid kohus lähtub asjaolust, et hageja soovib kostjalt põhivõlgnevusena 1637,59 euro väljamõistmist.
25.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised.
26.Kohus märgib, et arve nr VEE014219 alusel on põhivõlgnevus 808,84 eurot, millest kohus pidas põhjendamatuks 188,56 eurot (123,6+33,53+km). Seega on arve nr VEE014219 alusel hageja põhinõue põhjendatud 620,28 euro osas (808,84-188,56) ning kostjalt tuleb viivised välja mõista alates arvel nr VEE014219 näidatud maksetähtaja möödumisest, mis oli 30.07.2018. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr VEE014219 alusel viivise põhivõlgnevuselt 620,28 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.08.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
27.Kohus märgib, et arve nr VEE014973 alusel on põhivõlgnevus 716,81 eurot, millest kohus pidas põhjendamatuks 189,73 eurot (128,4+29,71+km). Seega on arve nr VEE014973 alusel hageja põhinõue põhjendatud 527,08 euro osas (716,81-189,73) ning kostjalt tuleb viivised välja mõista alates arvel nr VEE014973 näidatud maksetähtaja möödumisest, mis oli 30.08.2018. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr VEE014973 alusel viivise põhivõlgnevuselt 527,08 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.09.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
28.Kohus märgib, et arve nr VEE015778 alusel on põhivõlgnevus 188,28 eurot, millest kohus pidas põhjendamatuks 80,42 eurot (54,6+12,42+km). Seega on arve nr VEE015778 alusel hageja põhinõue põhjendatud 107,86 euro osas (188,28-80,42) ning kostjalt tuleb viivised välja mõista alates arvel nr VEE015778 näidatud maksetähtaja möödumisest, mis oli 30.09.2018. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr VEE015778 alusel viivise põhivõlgnevuselt 107,86 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.10.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas osaliselt rahuldanud hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 1 920,25 eurot. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt, on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.