OÜ EUROPARK ESTONIA hagi abcnutikas OÜ vastu võlgnevuse 220 euro nõudes
Tsiviilasja hind
220 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490; asukoht: Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kädi Sacik-Korn (Solaris keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, 10143 Tallinn; tel: +372 5196 5892; e-post: [email protected]) Kostja: abcnutikas OÜ (registrikood 14201417; Tornimäe 5, 10145 Tallinn; e-post: [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt abcnutikas OÜ (registrikood) hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) kasuks leppetrahvivõlgnevus 180 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 220 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja abcnutikas OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt abcnutikas OÜ hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, kokku 95 eurot.
3.Välja mõista kostjalt abcnutikas OÜ hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx (edaspidi Sõiduk) omanik/V vähemalt alates 21.05.2017 kuni 20.09.2018. Nimetatud sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale xxxx aadressil xxxx parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu rikkumiste tõttu on väljastatud leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 21.05.2017 leppetrahv number 1212 1051 7125 2466, maksetähtajaga 04.06.2017 (muutus sissenõutavaks 05.06.2017); 26.05.2017 leppetrahv number 1042 6051 7130 4000, maksetähtajaga 09.06.2017 (muutus sissenõutavaks 10.06.2017); 06.06.2017 leppetrahv number 0790 6061 7093 2440, maksetähtajaga 20.06.2017 (muutus sissenõutavaks 21.06.2017; 18.12.2017 leppetrahv number 0831 8121 7093 7169, maksetähtaeg 01.01.2018 (muutus sissenõutavaks 02.01.2018); 28.05.2018 leppetrahv number 1352 8051 8143 9251, maksetähtaeg 11.06.2018 (muutus sissenõutavaks 12.06.2018); 20.09.2018 leppetrahv number 0692 0091 8163 6139, maksetähtaeg 04.10.2018 (muutus sissenõutavaks 05.10.2018).
2.Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, millele vastuseks teatas kostja, et Sõiduk oli välja renditud.
3.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hagejale kuuluvale eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja) lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
4.Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on V Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale
kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/V leppetrahvinõuete esitamise ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale sõiduki omanik/V kuni ta ei tõenda vastupidist.
5.Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes – puudus parkimisluba. Hageja ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja esitas leppetrahvinõued kohe pärast rikkumiste tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahve summas 180 eurot (6 x 30) ei ole tasutud.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 180 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et ei pea vastuväiteid ja esitatud arveid usaldusväärseteks, sest: V OÜ-l alates 10.02.2015 16.03.2020 seisuga märkimisväärne maksuvõlg 53 711,51 eurot. Samuti on ettevõtte suhtes alustatud väga palju täitmenetlusi, mille raames on lisaks osadele seatud keelumärkele, arestitud ka V OÜ pangaarved. Seetõttu on ebausutav, et märkimisväärse maksuvõlaga, sh muud sissenõutavaks muutunud võlgadega ettevõte võtab endale rahalisi kohustusi. Veelgi ebausutavam on see, et sõiduk anti tasu eest kasutusse ettevõttele, kes ei suudaks sõiduki kasutamise eest maksta. 2015. aastast ei ole esitatud ka majandusaasta aruandeid ning isikule on esitatud kustutamishoiatus. Osaühingu osale on seatud mitmete kohtutäiturite poolt keelumärge ning Ametlikes Teadaannetes avaldatud teabe järgi on V osanikul ja juhatuse liikmel L L mitmeid tasumata võlgnevusi. See tähendab, et võlgnevust ei saaks sisse nõuda ka äriühinguga seotud isikult. Kostja ja V OÜ tegevuskoht on sama xxxx. S L oli ettevõtte asutaja ja kuni 01.07.2016 ettevõtte juhatuse liige. Kostja tegevusalaks on värvimine ja klaasimine, mitte sõidukite väljaüürimine. Kokkuvõtvalt eeltoodule tuginedes võiks teha järelduse, et abcnutikas püüab vabaneda leppetrahvinõuetest tulenevast vastutusest. Eelnevalt kirjaldatu on ideaalne stsenaarium vastutusest vabanemiseks nii, et tegelikult keegi rahalisi kohustusi kandma ei pea, sest V OÜ ja viimase osaniku suhtes on alustatud ka avalike andmete järgi hulgaliselt täitemenetlusi, mistõttu tõenäoliselt ei ole viimasel ka vara, mille alusel muu hulgas näiteks EuroPargi nõuet saaks täita.
8.Kostja ei ole (ka kohtueelselt) tõendanud, kes oli see füüsiline isik, kes juhtis sõidukit 21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018.
9.Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu sellele, et esitatud arvete järgi oli sõiduk väidetavalt V OÜ kasutuses 2017. aasta mais üksnes 23 päeva ja 2018. aasta septembris 20 päeva, s.o üksnes 21.05.2017 ja 20.09.2018 esitatud leppetrahvinõuete esitamise ajal.
10.Kostja on vastuväite lisana esitanud L OÜ arve nr 190016 ja 190025. Kuna nimetatud osaühing ei ole käesolevas menetluses pooleks, siis jääb ebaselgeks, mida arvetega nr 190016 ja 190025 tõendada soovitakse. Seega on arved asjasse puutumatud ja tuleks kostjale tagastada. Kostja seisukohad
11.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Autot ei kasutanud kostja, vaid see oli välja renditud. Kõnealuses parklas ei ole parkimine tasuline, parkimisloa saamiseks tuleb sõiduk registreerida valvelauas. Hageja keeldub väljastamast autot kasutanud ettevõttele arvet. Hagejal on võlgnevus 600 eurot L OÜ ees. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli perioodil 21.05.2017 kuni 20.09.2018 xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/V. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale xxxx aadressil xxxx ning hageja on kostjalt püüdnud võlgnevust edutult sisse nõuda alates 2019. aasta juunist.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista 180 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi, parkides sõiduki, mille V kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse ilma vastava loata. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole parkimislepingu pool, kuivõrd kostja andis sõidukit kasutada kolmandale isikule.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et just kostja on vaidlusalustel kuupäevadel parkinud sõiduki hageja opereeritavasse parklasse.
16.Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Riigikohus on eelnimetatud lahendis leidnud, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormis on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis.
17.Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik panna hagejale kohustust tõendada, kes sõidukit hageja opereeritavas parklas parkis. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et juhul, kui kostja väidab, et tema ise oma sõidukit ei kasutanud, on just kostja kohustus tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit hageja opereeritavas parklas parkis. Kostja esitatud arvete järgi oli sõiduk väidetavalt V OÜ kasutuses 2017. aasta mais 23 päeva (dtl 129 – sõiduki rendi arve nr 170025) ja 2018. aasta septembris 20 päeva (dtl 128 – sõiduki rendi arve nr 180055). Kohus leiab, et kostja esitatud arvete pinnalt ei ole võimalik järeldada, kes ja millal on vaidlusalust sõidukit kasutanud. Arved on esitatud juriidilisele isikule, kostja pole esile toonud, kes füüsiliselt sõidukit kasutas. Lisaks ei nähtu arvetelt ka periood, mil sõiduk väidetavalt kolmanda isiku kasutuses oli (kajastub üksnes päevade arv). Seega on kostja väited tõendamata, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et just kostja seaduslik esindaja oli isik, kes sõidukit hageja opereeritavas parklas 21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018 parkis ning seega oli just kostja VÕS § 271 mõttes lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu sõlmis.
18.Seega on kohus seisukohal, et parkimislepingu rikkumine (parkimisloata parkimine) on tõendatud. Kostja ei ole tõendnaud, et tal oleks olnud territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimisluba (vt parkimistingimuste p 2) vaidlusalustel kuupäevadel sõiduki parkimiseks kõnealuses parklas. Luba tulnuks asetada sõiduki armatuurlauale (vt parkimistingimuste p 3) – ka hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et parkimisluba oleks sõiduki armatuurlaual. Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõuded. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvinõuete esitamine ja nende sisu on tõendatud.
19.Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et kuna antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule andmeid selle kohta, et sõidukit kasutas kolmas isik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki vastutava kasutajana/omanikuna kostja. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leppetrahvi väljastamise kuupäevadel 21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018 on hageja ja kostja sõlminud parkimiskoha üürilepingud VÕS § 271 mõttes. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on leppetrahvi väljastamise kuupäevadel parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille V/omanik kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud.
20.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõuded kogusummas 180 eurot (6 x 30 eurot) kuuluvad kostjalt VÕS § 271 ja § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
21.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostja e-posti aadressile [email protected] meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 180 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 220 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust
lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
25.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, kokku 95 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
27.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.