Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-16514/28
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 08.04.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2828

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Saneerimismenetluse OÜ11579994

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

08. märts 2020, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16514

Tsiviilasi

I V ́a avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik I V (isikukood xxx, elukoht xxx); pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada I V ́a (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2.I V ́a (pankrotis, isikukood xxx) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: 2.1 kohtutäitur Hille Kudu 203.40 eurot; 2.2 xx osaühing 986.82 eurot; 2.3 xxx 1324.94 eurot; 2.4 xx osaühing 559.73 eurot; 2.5 xxx osaühing 523.38 eurot; 2.6 xxx aktsiaselts 319.56 eurot; 2.7 xxx osaühing 1272 eurot; 2.8 xxx osaühing 548.51 eurot; 2.9 xxx 579.48 eurot; 2.10 xxx 357.48 eurot; 2.11 xx 685.39 eurot; 2.12 xx aktsiaselts 699 eurot; 2.13 xxx 4484.22 eurot.

3.Määrata pankrotihalduri Martin Krupp ́i tasuks 1620 eurot (sh käibemaks).

Tsiviilasi nr 2-17-16514

4.Hüvitada riigi vahenditest I V ́a (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp ́i tasu osaliselt, summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.40 (seitsekümmend üheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot ning kanda see üle Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr XXX.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Tsiviilasi nr 2-17-16514 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Teadaolev pankrotivara, mida müüa, puudub. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millistele tulenevalt TMS § 131 lg 1 kinnipidamisi teha ei saa. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotihaldur märgib, et 15.01.2018 kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 720 eurot (lisandub käibemaks) ning kuluhüvitisena 39.21 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, hüvitisena välja riigivahenditest. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku summas 1620 eurot. Pankrotimenetluses vabasid vahendeid ei ole. Seega puuduvad piisavad vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ning pankrotihalduri tasu maksmiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. 05.04.2018 toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek. 21.01.2019 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 07.02.2019 määrusega. 20.02.2019 toimus teine nõuete kaitsmise koosolek. 23.05.2019 koostas pankrotihaldur teise jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 25.06.2019 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud kokku 13 võlanõuet kogusummas 12 543.91 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 12 543.91 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa

Tsiviilasi nr 2-17-16514 Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169 ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Haldur korraldas 05.04.2018 esimese nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2018. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut hakkamaks võlgniku usaldusisikuks. Võlgnik avaldas, et soovib hakata ise usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. I V ́a (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustatud kolmeteistkümne võlausaldaja nõudeid kokku summas 12 543.91 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb I V ́a (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et I V ́a (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on võlgniku poolt laenukohustuste võtmine arvestamata sealjuures enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Maksejõuetus hakkas välja kujunema 2016. a lõpus, 2017. a alguses, kui võlgnik ei suutnud enam võetud 6(9)

Tsiviilasi nr 2-17-16514 finantskohustusi teenindada ning algatati esimesed senimaani menetluses olevad täitemenetlused võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole reaalselt hinnanud oma rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda. Võlgnik on võtnud rahalisi kohustusi ette nägemata ja tagamata nende kohustuste täitmise võimalusi. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest I V ́a (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Martin Krupp on oma 02.12.2019 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 15 töötunni eest kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks summas 270 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le, arveldusarve nr XXX ja lisada seetõttu pankrotihalduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmise koosolekud, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, kontrollinud ning analüüsinud võlgniku tulusid ja kulusid, koostanud ja edastanud panka taotlusi, koostanud jaotusettepanekud ja lõpliku pankrotimenetluse aruande koos halduri tasu taotlusega. Kohus, tutvunud Martin Krupp ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1620 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101503095). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub pankrotihalduri tasule 1350 eurot käibemaks 270 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 11.02.2020 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti I V ́a (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

Tsiviilasi nr 2-17-16514 välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. I V esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid I V ́a kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada I V ́a kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda I V ́a usaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 02.12.2019 aruandes märkinud, et 05.04.2018 toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek, mille päevakorras oli lisaks nõuete kaitsmisele võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamine. I V on palunud määrata teda ennast usaldusisiku kohustusi täitma.

Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb I V ́al juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub I V kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub I V kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb tal kohtule esitada 08.04.2021. Kohus selgitab I V ́ale, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. I V ́al tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.