Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Geiro Veesaare vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
71,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post [email protected] Kostja: Geiro Veesaar, isikukood XXX, elukoht XXX
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Geiro Veesaarelt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Geiro Veesaare ja Elisa Eesti AS-i vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel:
2.1.27 (kakskümmend seitse) eurot 82 senti (sealhulgas põhivõlg 21 eurot ja viivis 06.04.2020. a seisuga 6,82 eurot);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt (21 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2020. a kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot ja viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
4.Jätta menetluskuludest 41% Geiro Veesaare kanda ja 59% Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 285 eurot. Geiro Veesaarel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista Geiro Veesarelt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks 116 (ükssada kuusteist) eurot 85 senti.
7.Geiro Veesaarel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 1.02.2016-28.02.2016 teenuste kasutamise eest esitatud arvet nr XXX summas 25,05 eurot (s.h viivis 4,04 eurot, mille hageja maha arvestas). Arve tasumise tähtpäev oli 18.03.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist tasumata arvelt alates arve sissenõutavaks muutumisest kuni 16.12.2019. a. summas 20,11 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel on õigus nõuda kostjalt 1.04.2018 võlateatise eest 15 eurot, 1.05.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 1.06.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot.
2.Kostjale on hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult kätte toimetatud 2.03.2020. a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.
3.TsMS § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, samuti koguda tõendeid omal algatusel.
4.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 21 eurot ning viivis, lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise väljamõistmise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, samuti sissenõudekulu 25 eurot väljamõistmise osas. Kuna kostja ei ole hagiavaldusele vastanud, tuleb lugeda asjaolu, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud XX.XX.XXXX liitumisleping nr XXX kostja poolt omaksvõetuks. Vaidlust ei ole ka selles, et Elisa Eesti AS loovutanud oma lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal on tasumata lepingu alusel perioodi 1.02.2016-28.02.2016 teenuste ja kaupade eest esitatud arve nr XXX alusel 21 eurot; tasumise tähtpäev oli 18.03.2016. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja põhivõlg 21 eurot.
5.Pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (Riigikohtu 30.10.2013 otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Nii liitumislepingute kui osamaksetega vara müügilepingu lisatingimuste kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% päevas. Hagiavaldusele on lisatud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused, mis p 10.8 kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017. Kohtule esitatust ei selgu, miks 01.01.2017 jõustunud üldtingimused peaksid kehtima kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42 lg 1 viimane lause). Kohus on sellele hageja tähelepanu juhtinud 31.01.2020 menetlusse võtmise määruses ja andnud hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Hageja ei ole täpsustust esitanud. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingute sõlmimise ajal 10.03.2015 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8,05% aastas. Seega ületab lepingute lisatingimustes sätestatud määr (0,15% päevas ehk 54,75% aastas) kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas) ning tuleb hinnata eeltoodust tulenevalt seega tühiseks. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Riigikohus on leidnud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (Riigikohtu 10.05.2016 määrus nr 3-2-1-25-16, 13). Seega antud juhul kuulub VÕS § 41 alusel kohaldamisele seaduses sätestatud viivisemäär.
6.Hagiavalduse esitamise aja (16.12.2019. a) seisuga on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022 % päevas) sissenõutavaks muutunud viivis 6,30 eurot, millele lisandub viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 0,52 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise väljamõistmise osas, mis ületab seaduses sätestatud viivisemäära, ehk hagiavalduse esitamise aja seisuga viivise, summas 13,81 eurot osas (20,116,30), samuti alates 17.12.2019. a sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
7.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on lisatud kostjale adresseeritud võlanõuded seoses asumata arvega, millest hageja võlgnevus tuleneb. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel ta nõuab sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja nõude sissenõudekulude väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine
8.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagis taotletu 71,48 eurot; hagi rahuldamise ulatus 27,30 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 41% kostja kanda ja 59% hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (lisandub käibemaks). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS §-de 138 lg 1 ja 144 p 1 alusel on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174 lg 10 alusel ka käibemaks. Kohtule esitatud arvest esindustasu kohta Geiro Veesaare kohtumenetluses nähtub, et esindajal ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile on 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades, et tegemist ei ole ei keeruka ega mahuka tsiviilasjaga 1 tund 45 minutit. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et hageja on sarnaseid hagiavaldusi esitanud kohtutele hulgaliselt. Eeltoodu alusel on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 210 eurot (1,75 h x 120 eurot / t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 116,85 eurot (s.o 41% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest).
TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja menetluses ei osalenud, ei saa kostjal olla hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.