Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), Lepinguline esindaja: Eveli Altunbas (e-post: [email protected]) Kostja: X X (isikukood xxx, aadress: xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista X Xlt Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 1277 (üks tuhat kakssada seitsekümmend seitse) eurot 87, intress 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 19 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 29 senti.
3.Välja mõista X Xlt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (1277,87 eurolt) alates 11.01.2020 kuni põhinõude kohase täitmise-ni.
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja X X kanda.
Välja mõista X Xlt Aktiva Finants OÜ kasuks 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot menetluskulu.
6.Välja mõista X Xlt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (585 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Toimetada otsus kätte toimetada menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-19-130476 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital ja kostja 3.09.2015 krediidikontolepingu, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 24 kuu jooksul igakuiste maksetena iga kuu 12. kuupäeval ehk perioodil 03.09.2015 kuni 03.09.2017, tasudes igakuiselt põhikohustuse katteks mitte vähem kui 62,50 eurot kuus. (1500 : 24 = 62,50). Leping lõppes tähtaja saabumisega 03.09.2017 ja nõue muutus täies ulatuses sissenõutavaks ja ei ole hagiavalduse esitamise ajaks aegunud. Perioodil 11.08.2015 - 07.09.2015 võttis kostja krediidikontolt välja krediiti 1500 eurot, millest tagastas 664,75 eurot, milles põhinõude katteks arvestati 437,50 eurot. Seisuga 11.06.2016 on kostjal tagastamata krediiti 1062,50 eurot. Perioodil 11.03.2016 -13.05.2016 võttis kostja kasutusse täiendavalt krediiti 339,37 eurot, mistõttu suurenes ka krediidi põhiosa ehk tagastamisele kuulus põhiosa 1402,87 eurot. Kokku tasus kostja nimetatud perioodil nõude katteks 195,31 eurot (96,49 + 98,82), millest on põhinõude katteks arvestatud 125 eurot. Seega tuleb hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tasuda krediidi põhiosa1277,87 eurot (1402,87 - 125).
2.IPF Digital Estonia OÜ loovutas 09.07.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Vastavalt laenulepingu põhitingimustele lepiti kokku, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud intressi 47,88% aastas alates viimasele kostja poolt teostatud tagasimaksele järgnevast kuust ehk alates 11.06.2016 kuni kolmanda sissenõutavaks muutunud osamakseni summas 146,18 eurot. Leping lõppes seoses tähtaja saabumisega 03.09.2017, kuid hageja ei ole sissenõutavaks muutunud intresse arvestanud kuni lepingu lõppemise tähtajani, vaid on arvestanud sissenõutavaks muutunud intressi kostjale soodsamalt, ehk üksnes kolme kuu eest. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt intressi summas 146,19 eurot.
4.Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 9.3, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele intressimäärale, milleks on 8,00% aastas ehk 0,022% päevas. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 04.09.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.01.2020 valemi abil: põhivõlgnevus
2-19-130476 (1277,87) x viivitatud päevade arv (859 päeva) x seadusjärgne viivisemäär (0,022% päevas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 241,29 eurot.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 1277,87 eurot, intressi 146,19 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 241,29 eurot. Viivised alates 11.01.2020 kuni põhinõude 1277,87 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mõista kostjalt X Xlt välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 225 eurot ja hageja esindustasu 480 eurot. Mõista kostjalt X X väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hageja 26.02.2020. a seisukoha kohaselt IPF Digital ja kostja sõlmisid 3.09.2015.a. krediidikontolepingu, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Leping sõlmitti 24 kuulise tähtajaga. Leping lõppes seoses tähtaja saabumisega 03.09.2017. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 09.07.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Enne kostja vastu nõude loovutamist OÜ-le Aktiva Finants menetles IPF Digital Estonia OÜ võlanõuet OÜ Castovanni kuid, mitte uue võlausaldajana, vaid lepingulise esindajana. IPF Digital Estonia OÜ ei ole kostjaga sõlmitud krediidikonto lepingut üles öelnud ja kogu krediidisumma koos kõrvalnõuetega muutus täies ulatuses sissenõutavaks 03.09.2017 viimase osamakse tähtpäeva saabumisega, mistõttu ei ole kostja vastane nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega.
Kostja seisukohad
7.Kostja vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt 11.08.2015 sõlmis kostja interneti vahendusel äriühinguga IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) tarbijakrediidilepingu nr 2558292 summas 1000 eurot. 04.09.2015 suurendas krediidikonto limiiti kuni 1500 eurot ja kasutas täiendavalt 500 eurot, mistõttu praegu on lõplik laenu põhisumma 1500 eurot.
8.28.06.2016 IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) esitas arve nr EE000072984, mida kostja ei tasunud finantsraskuste tõttu. 10.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) alustas inkassomenetlust ja edastas OÜ-le Castovanni laenu summa täies ulatuses sissenõudmiseks. OÜ Castovanni esitas 10.08.2016 võlateatise ning 16.08.2016 korduva meeldetuletuse nõudes laenu summa maksmist täies ulatuses koos intressiga ning viivisega. 09.09.2016 esitas OÜ Castovanni hoiatuse kohtusse pöördumise suhtes. Seega ütles 10.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) ühepoolselt tarbijakrediidilepingu nr. 2558292 üles ning alustas sisse nõudma kogu laenusumma koos intressiga ja viivisega. IPF Digital Estonia OÜ loovutas kostja vastase nõude hagejale ning hageja esitas 22.10.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust nähtub, et hageja alustas kohtumenetlust pärast 3-aastase perioodi möödumist alates haginõude sissenõutavaks muutmisest, mis tähendab, et hageja nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
2-19-130476
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
10.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et:
IPF Digital Estonia (Credit 24) ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja kasutada laenu 1500 eurot, tähtajaga 24 kuud (tõlge dtl 48-53); Lepingu kohaselt oli intressimäär 3,99% aastas ja krediidikulukusemäär 63,60% aastas; Perioodil 11.08.2015 kuni 13.05.2016 on X X arvele kantud krediiti kokku summas 1839,37 eurot (dtl. 55); IPF Digital Estonia (Credit 24) on nõude loovutanud 09.07.2019 OÜ Aktiva Finants (dtl 54); IPF Digital Estonia (Credit 24) poolt on esitatud arveid X Xle (dtl 71); PF Digital Estonia (Credit 24) teavitas inkassofirma poole pöördumisest, mille alusel edastas inkassofirma võlateatise ja korduva meeldetuletuse (dtl 70, 72, 77); X Xle on edastatud hagihoiatus (dtl 76),
11.Poolte vahel on vaidlus: Millal muutus nõue sissenõutavaks ning kas nõue on aegunud. Esmalt annab kohus hinnangu nõude aegumise suhtes
12.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
13.Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes seoses tähtaja saabumisega 03.09.2017 ning sellest ajast muutus kogu nõue ka sissenõutavaks. Kostja leiab, et 09.09.2016 esitas OÜ Castovanni hoiatuse kohtusse pöördumise suhtes. Seega ütles 10.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) ühepoolselt tarbijakrediidilepingu nr. 2558292 üles ja alustas kogu laenusumma intresside ja viiviste sissenõudmist.
14.Kohus selgitab, et lepingu ülesütlemiseks on seaduseandja ette näinud teatud tingimused. Ülesütlemisavaldus tuleb teha kirjalikult ja toimetada võlgnikule kätte. Ülesütlemise avalduses peab olema näha, mis ajast leping üles öeldakse, ülesütlemise põhjus jne. Antud juhul seda tehtud ei ole. Hagi esitamise hoiatuse saatmine ei tähenda, et leping on üles öeldud. Kuna antud juhul on tegemist võlasuhtega, kus võlgnik kohustus tasuma võlga tagasi perioodiliste maksetena, kuid mida ei tehta, siis ongi võlausaldajal õigus meelde tuletada kohustuse täitmist. Asjaolu, et nõude menetlemine on edastatud inkassofirmale ei tähenda, et see oleks loovutatud vaid inkassofirma on volitatud tegelema menetluslike küsimustega.
15.Lepingu kohaselt lõppes leping 03.09.2017, see oli tähtpäev, millal kohustus hageja tasuma laenu koos kõrvalkohustustega. Lepingut ei ole laenuandja poolt varem üles öeldud, lepingu ülesütlemise õigus puudus ka inkassofirmal. Seega muutus nõue sissenõutavaks 03.09.2017, mitte 10.08.2016, nagu eeldab kostja. Hagi esitamise hoiatus ei ole lepingu ülesütlemine, vaid selgitus tagajärgedest ja võimalustest, mis saabuvad kui võla ei tasuta.
2-19-130476
16.Kuna leping lõppes 03.09.2017 ja lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat sissenõutavaks muutumisest, siis on nõue muutunud sissenõutavaks alates 03.09.2017. Kohtusse on pöördutud 22.10.2019, seega ajal, kui nõue veel ei olnud aegunud. Teiseks annab kohus hinnangu võlgnevuse suhtes.
17.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ei võla olemasolule ega selle suurusele.
18.VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenu, laenusaaja aga kohustub selle tagasi maksma samas koguses (VÕS § 396). Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaaja käsutusse krediidi ning saaja kohustub tasuma sellelt intressi ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.
19.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4).
20.Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud. Kostja ei ole sisulisi vastuväited võlgnevuse olemasolule esitanud. Oma vastuses ainult selgitab kostja, et võlga ei ole tasutud, kuna esinesid makseraskused.
21.Kohus märgib kostjale, et kostja on teovõimeline täisealine isik, kes peaks aru saama võetud vastutusest ning ka asjaolust, et laenu võttes, tekib kohustus laenu tagasimaksmiseks koos lisakohustustega (viivis ja intress), sest mitte ükski laenuandja ei anna laenu nn tasuta.
22.Kohus leiab, kuna kostja on laenu saanud ning seda oma huvides kasutanud rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 1277,87 eurot.
Intress
23.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et laenuandja on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks.
24.Lepingu kohaselt oli intressimäär 3,99% aastas ning krediidikulukusemäär 63,60% aastas. Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada vastavalt laenuandja poolt esitatud arvetele.
25.Hageja on arvestanud intresse 146,19 eurot. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu alusel 146,19 eurot intresse.
2-19-130476
Viivis
26.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
27.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
28.Hageja nõuab laenulepingust tulenevalt viivist periood 04.09.2017 kuni 10.01.2020 (hagi esitamise päev) põhisummalt 1277,87 eurolt kokku 241,29 eurot.
29.Kohus selgitab, et viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu.
30.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
32.Seega on hagejal õigus nõuda viivis seadusest tulenevalt. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 415 lg 1 kuulub rakendamisele seadusest tulenev viivisemäär. Kohus rahuldab hageja viivise nõude 241,29 eurot.
MENETLUSKULUD
33.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 225 eurot ning õigusabikulud 480 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 225 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
35.Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus nõustub tunnitasu suurusega, milleks on 120 eurot. Kohus leiab, et toimingutele kulunud ajaga on hetkel liialdatud. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal kuluks ajaliselt neli tundi. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on neljal leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel, tegemist on lihtsa võla vaidlusega. Kohus leiab, et ajaliselt on põhjendatud kolm tundi, mis teeb õigusabikuluse suuruseks 360 eurot (3 x 120). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõis6
2-19-130476 tab kohus kostjalt hageja kasuks välja 585 eurot menetluskulud, s.h riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Seega kohustub kostja tasuma hagejale menetluskulude katteks 585 eurot, millele lisandub viivis kuni menetluskulude tasumiseni.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.