Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

06.02.2020. a määrusega nimetas kohus Altenberg-Reval Aktsiaselts (likvideerimisel) ajutiseks halduriks Toomas Saarma. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Altenberg-Reval Aktsiaselts (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Toomas Saarma. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 144 852,74 euro väärtuses, võlgniku kohustuste maht on vähemalt 6 384 376 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal lõppes võlgniku majandustegevus mõne aja möödudes pärast saneerimiskava kinnitamist, võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 10.07.2018. a, mil võlgnik võõrandas enda omandis olnud väärtuslikud kinnistud. Äriseadustik § 306 lg 31 kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku endine juhatuse liige C M Å pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjustas 10.07.2018. a kinnistute võõrandamine, tehinguga muutis võlgnik end varatuks ning püsivalt maksejõuetuks. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on kohtu hinnangul seega tahtlikult toime pandud raske juhtimisviga. Endise juhatuse liikme C M Å tegevus vastab kohtu hinnangul ka KarS § 384 sätestatud süüteo tunnustele. Äriseadustik § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Likvideerija selgituste kohaselt ei ole endine juhatuse liige C M Å likvideerijale äriühingu raamatupidamise dokumente üle andnud, samuti ei ole juhatuse liige andnud teavet ega dokumente ajutisele pankrotihaldurile. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige C M Å on rikkunud Äriseadustik § 306 lg 4 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui

sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või vara tagasinõudmine. PankrS § 110-114 alustel vara tagasivõitmise võimalustele tuleb anda hinnang edasises menetluses, kuivõrd ajutises menetluses ei ole haldurile üle antud võlgniku majandustegevusega seotud dokumente. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole endine juhatuse liige C M Å andnud haldurile teavet ega raamatupidamisdokumente, sellise tegevusega takistab endine juhatuse liige pankrotimenetluse läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab endist juhatuse liiget C M Å’i andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja PankrS 19 alusel kohustatud endine juhatuse liige C M Å. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on esitanud tasunõude 23 töötunni eest kokku summas 2 070 eurot (lisandub käibemaks 20%). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 070 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste katteks 120 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.