Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Määruse resolutsiooni punktide nr 1 ja 2 osas ei ole võimalik esitada määruskaebust. Ülejäänud osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

− 26.04.2018. a esitas kohtutäitur Risto Sepp Mutual Properties OÜ-le täitmisteate. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 1 000 000 eurot. − 15.05.2018. a esitas Mutual Properties OÜ hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse NFLAT OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises. − 17.05.2018. a Harju Maakohus kohtumäärusega võeti Mutual Properties OÜ hagiavaldus menetlusse ja rahuldati hagi tagamise avaldus ning peatati kohtutäitur Risto Sepp poolt läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 027/2018/642 kuni tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. − 31.05.2018. a esitas NFLAT OÜ määruskaebuse Harju Maakohtu 17.05.2018. a hagi tagamise määruse tühistamiseks. − 27.09.2018. a rahuldas Tallinna Ringkonnakohus NFLAT OÜ määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 17. mai 2018. a hagi tagamise määruse ning tegi uue määruse, millega jättis Mutual Properties OÜ hagi tagamise avalduse rahuldamata. − 03.12.2018. a jättis Riigikohtu Tsiviilkolleegium kohtumäärusega Mutual Properties OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata ja seega jõustus 27.09.2018. a Tallinna Ringkonnakohtu määrus. − Mutual Properties OÜ oli sunnitud Kaubahalli kinnistu sundmüügi vältimiseks tasuma NFLAT OÜ-le hüpoteegiga tagatud nõude katteks 1 000 000 eurot. Selleks sõlmisid Mutual Properties OÜ, NFLAT OÜ ja Auto Metall EST OÜ notari Robert Kimmeli juures 20.12.2018. a Hüpoteegi üleandmise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu. − Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties OÜ sõlmisid 18.12.2018. a laenulepingu, millega Auto Metall EST OÜ laenas Mutual Properties OÜ-le 1 000 000 eurot tähtajaga 14.06.2019. Laenu võtmise eesmärgiks oli laenulepingu punkt 1.1. kohaselt võimaldada Mutual Properties OÜ-l tasuda täiteasjas nr 027/2018/642 NFLAT OÜ poolt esitatud hüpoteegiga tagatud rahalised nõuded ning seeläbi vältida endale kuuluva Aia tn 7 / Uus 12 kinnisasja sundmüüki. − Kuna laen oli antud sihtotstarbelisena, et Mutual Properties OÜ saaks vabatahtlikult täita NFLAT OÜ nõude, siis lepiti kokku (laenulepingu punkt 1.2.2.) , et Auto Metall EST OÜ kannab laenusumma otse notar Robert Kimmeli notarikontole, et vältida 1 000 000 euro suuruse summa mitmekordset kandmist erinevate pangakontode vahel. Kui 1 000 000 euro suurust summat oleks soovitud kõigepealt kanda Mutual Properties OÜle, et siis viimane kannaks selle edasi notar Robert Kimmeli notarikontole, siis arvestades rangeid rahapesu vastaseid nõudeid, oleks võinud panga poolne täiendav kontroll tuua kaasa selle, et NFLAT OÜ täiteasja ei oleks saanud järgnevate jõulupühade ja aastavahetuse tõttu viia lõpule 2018. a jooksul. − Mutual Properties OÜ oli sunnitud täitma NFLAT OÜ poolt esitatud 1 000 000 euro suuruse nõude, sest Mutual Properties OÜ-le kinnistu müünud Aptitude Invest OÜ ja Appoint Invest AS jätsid täitmata Kaubahalli kinnistu Müügilepingus võetud kohustuse täita, NFLAT OÜ-le 1 000 000 euro suuruse nõude loovutanud, panga ees oma kohustused ning tagama 1 000 000 euro suuruse hüpoteegi kustutamise. − 06.04.2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-479 kuulutati välja võlgniku, Altenberg-Reval Aktsiaselts, pankrot 06.04.2020 kell 12.00. Võlausaldajad pidid 2 kuu jooksul teatama pankrotihaldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu.

− Mutual Properties OÜ esitas oma nõudevalduse summas 574 575,92 eurot tähtaegselt, so 08.06.2019. a. (Nõudeavaldus on toodud Lisas 12). 24.08.2020. a esitas Mutual Properties OÜ vastuse pankrotihalduri küsimustele, täpsustades oma nõuet. − 07.09.2020. a toimus Altenberg-Reval AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotihaldur vaidlustas nõude täies ulatuses. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 01.12.2020 välja järgmist: − Hageja vaidleb kostja hagi läbivaatamata jätmise taotlusele vastu. − TsMS § 208 lg 2 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Seega esitab hageja taotluse kaasata NFLAT OÜ menetlusse kaaskostjana. Hageja selgitab, et nõude tunnustamise kontekstis peab PankrS § 106 lg 1 oluliseks eelkõige seda, et ühekuulise tähtaja sees oleks õigustatud isik oma nõude tunnustamiseks kohtusse pöördunud. PankrS § 106 lg 1 viimase lause kohaselt võib hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, st nõude tunnustamise osas on määravaks kohtusse pöördumise fakt ning asjaolu, et hageja on menetlusosaliste ringi ekslikult määratlenud, ei saa välistada ega välista õigust TsMS § 208 lg 2 alusel täiendavate kostjate kaasamist. − Sõltumata eeltoodust esitab hageja alternatiivselt ka taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Tehnilise vea tõttu jäi kaaskostja hagiavaldusse mainimata ning hageja rõhutab seda, et NFLAT OÜ menetlusse kaasamisel ei oleks selles staadiumis mistahes negatiivseid järelmeid, st menetlust see ei venitaks. − NFLAT OÜ kui võlausaldaja nõue on Altenberg-Reval AS (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-107-01 on selgitatud, et “võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.“. Seega juhul, kui NFLAT OÜ nõude tunnustamise hagi ei rahuldata, siis ei ole tegemist võlausaldajaga pankrotimenetluse tähenduses ning NFLAT OÜ poolt esitatud vastuväide ei mõjuta Mutual Properties OÜ nõude tunnustamist. NFLAT OÜ kaaskostjana menetlusse kaasamata jätmisel peaks antud asjas menetluse peatama seniks, kuni selgub, kas NFLAT OÜ nõuet menetluses tunnustatakse või mitte ehk kas hagi rahuldatakse või ei. − Kostja on esitanud oma vastuväite p 3.2. hageja nõude mittetunnustamise põhjenduseks selle, et täpselt samal alusel on esitanud nõude Altenberg-Reval AS (pankrotis) pankrotimenetluses ka NFLAT OÜ. Õigustamata isiku poolt samal alusel nõude esitamine ei väära hageja nõudeõiguse olemasolu. Hageja on juba täitnud NFLAT OÜle viimase poolt pankrotimenetluses esitatud nõude ning NFLAT OÜ nõue on alusetu. − Hageja on oma nõudeavalduse p 3.1. esitanud täpse arvestuse, et hageja poolt NFLAT OÜ-le tasutud 1 000 000 euro suurusest moodustas 258 468,70 eurot AS DNB Bank ja Altenberg Reval AS vahel sõlmitud laenulepingu Nr 31-06K33 alusel tagastamata laenu põhiosa ning sama laenulepingu järgi arvestatud viivis kuni Altenberg-Reval AS pankroti väljakuulutamiseni oli 316 107,22 eurot. Mutual Properties OÜ nõue

Altenberg-Reval AS (pankrotis) vastu on kokku 258 468,70 + 316 107,22 = 574 575,92 eurot. − Nimetatud arvutused lähtuvad NFLAT OÜ poolt algatatud täitemenetlusest ning NFLAT OÜ poolt kohtutäitur Risto Sepa kaudu täitemenetluses esitatud nõuete jaotusest, millega Luminor Bank AS loovutas NFLAT OÜ-le oma nõuded Altenberg Reval AS ja Immaculate OÜ vastu. − Viivise suuruse osas selgitab hageja, et tegemist oli krediidiasutusega sõlmitud laenulepingust tuleneva viivisega ja viivise suurus tuleneb otseselt laenu põhiosa pikaaegse tagastamata jätmisest. − Kostja on seadnud kahtluse alla tagatiskokkulepete kehtivuse, mille alusel oli hageja sunnitud tasuma Altenberg-Revas AS (pankrotis) eest NFLAT OÜ-le 1 000 000 eurot. Tagatiskokkuleppe tühisuse osas viidatud Riigikohtu lahendist sellist universaalset järeldust ei tulene, et mistahes universaalne tagatiskokkulepe on automaatselt tühine. Sellise vastuväite esitamine halduri poolt on seejuures hea usu põhimõttega vastuolus, st vastuväite eesmärgiks on alusetult vabaneda oma kohustuste täitmisest olukorras, kus puudub vaidlus, et hageja on teinud makse 1 000 000 eurot võlgniku kohustuste täitmiseks. − Isegi kui tagatiskokkulepe oleks tühine, siis saaks hageja nõuda makstud summa tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, sest faktiliselt on võlgniku laenukohustus tagasi makstud ja seda sõltumata sellest, kas selleks alus esines või mitte. − Hageja vaidlustas NFLAT OÜ poolt algatatud täitemenetluse ja palus tunnistada sundtäitmise lubamatust. Paraku Tallinna Ringkonnakohus jättis Mutual Properties OÜ hagi tagamise avalduse rahuldamata ja hageja oli sunnitud suurema kahju ärahoidmiseks tasuma NFLAT OÜ-le 1 000 000 eurot.

− Kuna hageja taotleb esitatud hagiga oma nõude tunnustamist, ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS §423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja on esitanud oma nõude Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetlusse Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis) ja AS DNB Bank vahel sõlmitud laenulepingu nr 31-06K33 ning AÕS §349 lg 3 alusel. Nõudesummaks on 574 575,92 eurot, millest väidetav põhinõue 258 468,70 eurot ning viivised 316 107,22 eurot. Nõudeavalduse (ja hagiavalduse p-s 1.5.) tõi hageja välja, et laenulepingust nr 31-06K33 tulenev nõude loovutas Luminor Bank AS (laenuandja Danske Bansk AS õigusjärglane) NFLAT OÜ-le. Täpselt samal alusel, so laenulepingu nr 31-06K33 alusel ning täpselt samas summas, so 574 575,92 eurot (põhinõue 258468,70 eurot+ viivised 316107,22 eurot), on nõude Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetlusse esitanud ka NFLAT OÜ. − Hageja poolt 24.08.2020 esitatud vastusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on notar Robert Kimmel tasunud NFLAT OÜ-le kokku 997 456 eurot, selgitusega Immaculate OÜ laenulepingust nr 228/05K23 ning Alterberg-Reval AS laenulepingust nr 31-06K33 tulenevate kohustuste täitmine. − Notari poolt tehtud ülekande selgitusest nähtuvalt on notar teinud ülekande kahest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole senimaani selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ülekantud summa ülekande selgituses viidatud laenulepingute vahel jagunes. − Lähtuvalt AÕS § 349 lg-st 3 sõltub nõude ülemineku ulatus sellest, millises ulatuses võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldati. Hageja ei ole tõendanud, et notar Rober Kimmel poolt tehtud ülekandega rahuldati laenulepingust nr 31-06K33 tulenev nõude summas 258 468,70 eurot, nagu hageja väidab. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut, kas laenulepingust nr 31-06K33 tulenev nõue on hagejale üle läinud ning millises summas. − Eelviidatu põhjal on alust kahelda ka hageja viivisnõude põhjendatuse osas, sest hageja on viivisnõude arvestamisel võtnud aluseks põhinõude summaks 258 468,70 eurot, kuid jätnud tõendamata, kas selles ulatuse ikka on nõue talle läinud või mitte. Seetõttu esitas haldur vastuväite ka hageja viivisnõudele ning jääb esitatud vastuväite juurde. − Seonduvalt hageja viivisnõudega märgib haldur, et isegi juhul kui hageja tõendab edasises menetluses, et talle on läinud üle laenulepingust nr 31-06K33 tulenev nõue summas 258 468,70 eurot ning seetõttu saab viivise arvestuse aluseks võtta eelnimetatud summa, siis esineb alus viivise vähendamiseks vastavalt võlaõigusseaduse §-s 162 sätestatule mõistliku suuruseni, mis halduri hinnangul ei saa ületada väidetavat põhinõuet. − AÕS § 349 tuleneva nõude esmaseks eelduseks on, et kinnisasja omanik, kellele kinnisasjale on kolmanda isiku kohustuse tagamiseks seatud hüpoteek, tasub hüpoteegiga tagatud nõude. Haldur osundab, et kui tagatavaid nõudeid ei teki, kui tagatavaid nõudeid ei olegi algusest peale kokku lepitud, st kui tagatiskokkulepet ei ole sõlmitud või kui selles ei ole kokku lepitud konkreetses või vähemalt piisavalt määratletavas nõudes, mida hüpoteek peaks tagama, siis AÕS § 349 ei kohaldu. − 07.10.2015 hüpoteekide seadmise lepingu p-st 2 nähtub, et hüpoteegiga, summas 1 000 000 eurot, mis seati Aia tn 2/ Uus tn 12 kinnistule seonduvalt lepiti kokku, et sellega on

tagatud: Kõik nõuded Altenberg Reval Aktsiaselts, registrikood 10205654 vastu, mi tulenevad Hüpoteegipidaja ja Altenberg Reval Aktsiaseltsi vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingustest ja nende võimalikest lisadest. Seejuures on notar sama lepingu p-s 2.3. selgitanud et ta on pooli informeerinud võimalusest sõlmida tagatiskokkulepe konkreetse võlakohustuse tagamiseks, kuid vaatamata eeltoodule soovitakse sõlmida lepingu selles toodud tingimustel. − Hüpoteekide loovutamise NFLAT OÜ-le tagatiskokkulepet ei muudetud. Riigikohus on lahendi 3-2-1-64-12 p-s 27 muuhulgas leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Eriti küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. − Arvestades, et laenuleping nr laenuleping nr 31-06K33 sõlmiti 30.11.2006, hüpoteek seati alles 07.10.2015 ning seda mitte Altenberg-Reval Aktsiaseltsile vaid kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale, selles ei määratletud tagatiskokkulepet ei sõlmitud konkreetse võlakohustuse tagamiseks, vaid see vormistati nö globaalse tagatiskokkuleppegn, siis on eelviidatud Riigikohtu seisukohta arvestades alust arvata, et tegemist on tühise tagatiskokkuleppega. Kui hüpoteegi tagatiskokkulepe ei kehti, ei ole hagejal AÕS § 349 lg-st 3 tulenevat nõuet, sest AÕS § 349 lg 3 alusel saab üle minna vaid hüpoteegiga tagatud nõue.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest – kuivõrd hageja ei ole esile toonud, mis oli see mõjuv põhjus, ei ole võimalik hinnata, kas ennistamise taotlus on tähtaegselt esitatud. Hageja tõi välja, et tõlgendas TsMS-i selliselt, et hiljem on vajadusel võimalik kaasata ja lähtus asjaolust, et NFLAT OÜ nõue jääb rahuldamata ning seetõttu ei hakanud hagi eraldi esitama.

Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.