Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-103361
Tsiviilasi
Bombus OÜ hagi Marks Estonia OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2280,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bombus OÜ (registrikood 12635554, Lauresi tee 1-11, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald 76702, Harju maakond); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, Tallinn 10141; telefon: 6410387; e-post: [email protected]); Kostja: Marks Estonia OÜ (registrikood 12423602, Tamme tn 1b, Luige alevik, Kiili vald 75404, Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Marks Estonia OÜ (registrikood 12423602) hageja Bombus OÜ (registrikood 12635554) kasuks välja 2117,55 (kaks tuhat ükssada seitseteist eurot ja 55 senti) eurot, millest 2036,89 eurot on põhinõue ja 80,66 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Marks Estonia OÜ (registrikood 12423602) hageja Bombus OÜ (registrikood 12635554) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnenud päevast (24.04.2019) põhinõude summalt 2036,89 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Marks Estonia OÜ (registrikood 12423602) hageja Bombus OÜ (registrikood 12635554) kasuks menetluskuludena välja 1784 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend neli) eurot, millest 1534 eurot on hageja õigusabikulud ja 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt Marks Estonia OÜ (registrikood 12423602) hageja Bombus OÜ (registrikood 12635554) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1734 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2036,89 eurot, sissenõutavaks muutud viivise 80,66 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimuste alusel 2018. a talvest kuni sügiseni vee-, kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsioonisüsteemide ehitustöid xxx külas aadressil xxx. Kostja tasus hagejale tööde eest esitatud arveid vastavalt tööde etappide lõpetamisele. Viimase arve nr 415PR esitas hageja kostjale 18.10.2018. Kostja tasus kõik varasemad arved, kuid viimast arvet tähtaegselt ei tasunud. Samas ei esitanud kostja teostatud tööde ega arve suhtes pretensioone ega vastuväiteid.
2.28.12.2018 esitas hageja kostjale e-kirja teel meeldetuletuse tasumata arve osas. Vastusena hageja meeldetuletusele hakkas kostja esitama erineva sisuga otsitud põhjendusi, miks ta ei ole arvet tasunud. Kostja asus esitama töö vastuvõtmisele ja arve tasumisele lisatingimusi, mida pooled varem ei olnud kokku leppinud. Hageja leidis, et ta on töövõtulepingu alusel tööd teostanud ja kostjale lõplikult üle andnud. Kostja ei ole puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud, mistõttu ei saa nendele tugineda hiljem.
3.Kostja on põhjendamatult keeldunud viimase arve tasumisest. Kostja esitatud erinevad ettekäänded arve tasumata jätmisel on otsitud ja väljuvad poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Vaatamata kokkulepete puudumisele on hageja esitanud kostjale täiendavalt tööde teostamisel koostatud tööjoonised ja fotod. Hageja esitas arve kostjale juba 18. oktoobril 2018, kostja sai arve kätte ega esitanud arve ega sellel kajastatud tööde osas kuni 2018. a detsembri lõpuni pretensioone. Kostja ei ole töös esinevatest puudustest hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud, samuti ei nähtu kostja vastustest, et tööl esineksid puudused, millele kostja saaks tugineda.
4.Pooled ei ole lepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisintressimäärast erinevas määras. Seega saab hageja nõuda tähtaegselt täitmata kohustuselt viivisintressi VÕS § 113 sätestatud määras ehk 8% aastas. Hageja nõudis hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 80,66 eurot. Intress on arvestatud perioodi 25.10.2018-23.04.2019 eest. Samuti nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutuvat viivist seaduses ettenähtud määras kuni nõude täitmiseni.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja teostas kostjale töid ja hageja esitas 18.10.2018 kostjale teostatud ja algses hinnapakkumises kajastatud töödele lisandunud tööde eest arve summas 2036,89 eurot. Kostja ei esitanud arves kajastatud tööde ja mahtude osas pretensioone, jättis samas arve tasumata. Hagejale teadaolevalt on kostja arve esitatud kujul ja mahus aktsepteerinud. Kostja on kajastanud arve samas mahus oma 2018. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis. Kostja pidi olema teadlik arvest ja selle sisust, sest vastupidisel juhul oleks ta kajastanud käibedeklaratsioonil valeandmeid.
6.Hageja arvel oli märge, et kõik pretensioonid tuleb esitada hiljemalt 3 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Hageja pidas ekslikuks kostja väidet, et arve esitamine ei tõenda töö teostamist. Kostja väide on ainetu sest kostja on arve vastu võtnud ja maksuhalduri juures deklareerinud. Kõik kostja vastuväited puudutavad varasematel arvetel kajastatud töid, milliste eest on kostja juba tasunud ning mille osas poolte vahel vaidlusi ei esinenud. Kostja otsitud ja eksitavad pretensioonid on esitatud oluliselt hiljem pärast tööde teostamist ning nende eest arvete esitamist. Esmakordselt esitas kostja 18.10.2018 esitatud arvel kajastatud töö osas küsimusi
28.detsembril 2018 ehk enam kui kaks kuud pärast viimaste tööde teostamist ja üleandmist.
7.Ebaõiged on kostja vastuväited, et hageja ei esitanud tööde teostusjooniseid ja paigaldatud seadmete kasutusjuhendeid. Hageja on juba oma 28.12.2018 e-kirjas tuginenud kokkuleppele, mille kohaselt esitab hageja dokumentatsiooni pärast seda, kui kõik tööde eest väljastatud arved on tasutud. Sellist kokkulepet ei ole kostja järgnenud kirjavahetuses eitanud, kuid nõudis teostusjooniste esitamist enne arve tasumist. Tulles kostja soovile vastu, esitas hageja teostusjoonised ja fotod xxx vahendusel kostja edastatud lingi kaudu. Lingile laetud jooniste ja fotode osas ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid ega küsimusi. Tööde akteerimise detailsemaid kokkuleppeid poolte vahel enne tööde teostamist ei sõlmitud. Kõigi paigaldatud seadmete kasutusjuhendid on koos seadmetega üle antud ning need on avalikult seadmete tootjate kodulehtedelt kättesaadavad. Kõigi seademete eest on kostja juba tasunud ja vaidlusalust arvet ei ole esitatud seadmete eest.
8.Kostja viide VÕS § 637 lõikele 5 on asjakohatu, sest hageja teostas töid kostjale kuuluval ja tema valduses oleval kinnistul. Ehitustööde osas teostas kostja ise pidevat ehitusjärelevalvet, mis on nähtav esitatud kirjavahetusest. Kostja etteheide, mille kohaselt ei ole paigaldatud ventilatsiooniseadme juurde edastatud kasutusjuhist ega garantiitingimusi, on ainetu, sest vaidlusaluse arve alusel ei paigaldanud hageja ventilatsiooniseadet.
9.Kostja väide, et ta on tellinud teostatud tööde dokumenteerimise hinnapakkumise summas 1200 eurot, on asjakohatu. Hageja on kostjale edastanud teostatud tööde teostusjoonised ning pildimaterjali. Sealjuures ei ole võimalik kolmandal isikul, kes ei ole töid teostanud või teostanud nende osas järelevalvet, teostusjooniseid koostada. Kostja e-kirjad on genereeritud kahjude tõendamiseks. Kogu vajamineva dokumentatsiooni teostatud on hageja kostjale esitanud. Pooled ei ole eelnevalt kokku leppinud, et hagejal tuleks lepingu täitmise raames koostada spetsiifilisi teostusdokumente ja sellist teenust ei ole näidatud algselt A Pi nimele esitatud hinnapakkumisel.
10.Alusetu on kostja väide, et tal on hageja vastu seoses purunenud reoveepumbaga nõue 260 eurot. Hageja ei ole kostjaga sõlminud garantiilepingut paigaldatud toodete osas. Sellist garantiikohustust ei tulene seadusest. Algselt eraisikule A Pile tehtud hinnapakkumises märkis hageja garantiitingimused, kuid kostja kui majandustegevuses tegutseva isikuga hagejal garantiikokkuleppeid ei ole. Kostja ei ole hagejalt kunagi nõudnud ühegi seadme parandamist või väljavahetamist. Samuti nähtub kostja vastusele lisatud arvelt, et tundmatu isik on xxx soetanud tooteid kogumaksumusega 106,58 eurot, millele lisandub käibemaks. Ebaselgeks jääb, kuidas on tekkinud kostjale kahju summas 260 eurot.
11.Kostja vastuse punktides 20-23 toodu ei puuduta hagi esemeks olevas arves nr 415PR kajastatud töid ja on asjakohatud. Kõik tööd, milles esinevad kostja väidetud puudused, on kostja hagejalt juba 2018. a suvel vastu võtnud ning nende eest väljastatud arved tasunud. Lähtudes kirjeldatud puuduste iseloomust ei ole ühelgi juhul tegu varjatud puudustega. Kostja ei saa puudustele enam tugineda. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu.
12.16.12.2019 seisukohtades selgitas hageja, et vaidlusaluses arves kajastatud tööde kohta ei ole hageja kostjale kunagi kirjalikku hinnapakkumist esitanud. Kostja esitatud hinnapakkumises kajastatud tööd tegi hageja juba eelnevalt ning nende tööde eest esitatud arved on kostja tasunud. Hagi esemeks olevad tööd tellis kostja hagejalt täiendavalt 2018. a oktoobris pärast seda, kui algselt tellitud tööd olid lõpetatud ja kostjale üle antud. Hinnapakkumine oli tehtud eraisikust tellijale, kellena A P algselt esines.
13.Oktoobris 2018 leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja teostab xxx aadressil xx asuva eramu keldris täiendavalt kanalisatsioonitorustiku isoleerimistööd ning ehitab välja ventilatsioonisüsteemi välja- ja sisseviigud. Vastavat asjaolu kinnitab hageja R Hi allkirjastatud seletusega, mis on lisatud. R H osales isiklikult pooltevaheliste kokkulepete sõlmimisel, tööde teostamisel ning üleandmisel.
14.Hageja teostas kostjale 16.-18. oktoobril 2018 kokkulepitud tööd, andis need 18. oktoobril 2018 A Pile isiklikult üle ning esitas teostatud tööde eest samal päeval arve. Kostja sai arve kätte ning deklareeris selle Maksu- ja Tolliametis 2018 oktoobrikuu sisendkäibemaksu arvestuses, küsides arvel näidatud käibemaksu riigilt tagasi või tasaarvestades selle enda käibemaksukohustusega. Arve deklareerimine tähendab, et kostja pidi olema teadlik teostatud töödest ning nende eest väljastatud arvest. Arve deklareerimisega kinnitas kostja, et temale on vastavad tööd hageja poolt teostatud. Teostatud tööde eest esitatud arve alusel kostja hagejale tasu ei maksnud ega esitanud pretensioone tööde kohta.
15.16.-18. oktoobril 2018 teostatud tööde osas ei sõlminud pooled garantiikokkuleppeid. Tööde käigus ei paigaldanud hageja kostjale seadmeid. Asjaolu, et hageja on eraisikust tellijale esitatud hinnapakkumises varem pakkunud paigaldatavatele toodetele garantiid, ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähendust, sest hageja ja kostja kui majandustegevuses tegutsevate isikute vahel ei ole garantiikokkuleppeid.
16.Kõik kostja tasaarvestusavalduses esitatud positsioonid puudutavad ehitustöid, mida hageja teostas kuni 2018. a septembrini. Nende tööde eest kostjale esitatud arved on tasutud. Tööde osas ei ole kostja esitanud kuni käesoleva kohtuvaidluseni sisulisi pretensioone. Asjaolus, et kostja on palunud selguse huvides täpsustada arvetel näidatud tööde mahtu, ei ole midagi ebamõistlikku. Kostja on esitatud arved tasunud ega ole arvel esitatud töötundide osa esitanud pretensioone ligemale aasta jooksul. Kostja pretensioonid ei puuduta töid, mis on käesoleva hagi esemeks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väide, et ta on tasunud hagejale 292 eurot alusetult.
17.Alusetu ja ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole edastanud teostusjooniseid või muud dokumentatsiooni. Hageja on kõik materjalid kostjale esitanud ning on vastavat asjaolu tõendava e-kirja esitanud kohtule. Tõsiseltvõetav ei ole kostja vastuväide, mille kohaselt puudus tal võimalus teostatud töid üle vaadata. Hageja teostas töid kostja valduses oleval kinnistul ja ehitustööde üle tegi regulaarselt kontrolli omanikujärelevalve teostaja.
18.Ebaõige on kostja väide, et tal tuleb seoses tööde dokumenteerimisega kanda täiendavat kulu. Kostja kinnitas dokumentatsiooni saamist oma e-kirjaga. Kostja kahjunõue seoses paigaldatud reoveepumba purunemisega on põhjendamatu ja esitatud õigusliku aluseta. Pooled ei ole kokku leppinud garantiitingimustes, mille kohaselt vastutaks hageja seadmel kolme aasta jooksul tekkinud puuduste eest. Lisaks eelnevale ei ole kostja tõendanud, et pumbal olid puudused juba üleandmise ajal ning uue pumba soetamisega seonduvad kulud on 260 eurot.
19.Paigaldatud seadme Solofit kasti kaas ei sisaldunud hageja pakkumises. Kostja ei ole seda hagejalt kunagi tellinud ega selle eest hagejale tasu maksnud. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal kohustus vastava eseme soetamisega kaasnevat kulu kostjale hüvitada. Kostja kahjunõue seoses dušisegisti eksliku paigaldusega on alusetu. Hageja paigaldas segisti detailid vastavalt tootja juhisele ning kostja võttis töö vastu. Kostja nõue seoses ventilatsioonisüsteemi puudustega on paljasõnaline ning sellega seonduvat kahjunõuet esitatud ei ole.
20.Kostja väide, mille kohaselt on ta eelisoleeritud toru eest tasunud 736,20 eurot, jääb arusaamatuks. Kostja esitatud tõenditest ja selgitustest ei nähtu, et kostja oleks sama toote eest tasunud korduvalt. Seega jääb selgusetuks kostja väide kahju tekkimise osas.
21.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja on kahju nõude esitamisel tuginenud umbmäärastele hinnapakkumistele, kuid ei ole tegelikult puudusi kõrvaldama asunud ega ole kandnud sellega seonduvaid kulusid. Hageja pidas hinnapakkumisi fiktiivseteks.
22.Hageja ei nõustunud kostja ja tema asjatundja väitega, et hageja ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust. Kostja tellis hagejalt üksikud eritööd (eramu hoonesiseste küttesüsteemide, ventilatsioonisüsteemide ja vee- ning kanalisatsioonisüsteemide ehitus). Nende tööde teostamiseks puudub vajadus hankida eraldi ehitusluba ja sellist ehitusluba ei ole kostjale kunagi väljastatud. Eelnevast tulenevalt ei ole vastavalt EhS § 15 lg 1 teise lause kohaselt tegemist töödega, mida tuleb dokumenteerida ehitusseaduse ja selle alusel antud määrustes kehtestatud nõuete kohaselt. Eelnevast tulenevalt on arhitektuursele alusjoonisele koostatud informatiivsed teostusjoonised kostja vajaduste jaoks piisavad. Kostjal ei saa olla hageja teostatud töödega seoses takistusi kasutusloa taotlemiseks eeldusel, et muud nõuded eramu ehitamisel on nõuetekohaselt täidetud.
23.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hageja õigusabikulu ilma käibemaksuta. Hagiavalduse koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kulus 3 h. Kostja vastusele vastamiseks kulus 3,8 tundi. 16.12.2019 seisukoha koostamisele kulus 2,8 tundi. Kostja 20.01.2020 seisukohtade ning tõenditega tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus 2,2 tundi. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 11,8 tunni ulatuses summas 1534 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe tööde tegemiseks, hageja on tööd teostanud ja kostjale üle andnud ning tööd on vähemalt keskmise kvaliteediga. Arve esitamine ei tõenda tööde teostamist ega kokkuleppe olemasolu. Hageja on ise esitanud poolte e-kirjade vahetuse, kus kostja on palunud selgitada 42 töötunni sisu. Varasemalt esitatud arvete kohaselt oli töötunni maksumuseks 20 eurot.
25.Hageja on varem saanud tasu 146 töötunni eest, mille kohta hageja ei suutnud selgitada, kuidas töötunnid on saadud. Kostja leidis, et ta on alusetult tasunud hagejale 2920 eurot. Kostja on varem küsinud, et hageja selgitaks, mida arvetel sisalduvad töötunnid sisaldavad.
26.Kostjal on vastunõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumise tõttu hageja poolt. Kostja ja hageja vahel oli töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale ehitustöid, mis olid märgitud hinnapakkumises või milliste tegemises lepiti eraldi kokku. Hageja ei ole tehtud tööde osas esitanud kaetud tööde akte ega teostusjooniseid ja paigaldatud seadmete kasutusjuhendeid. Kostja viitas VÕS § 641 lõikele 1 ja § 637 lõikele 5.
27.Kostjal ei ole võimalik välja selgitada, kas töö vastab lepingutingimustele, kui hageja ei esita tööd puudutavat dokumentatsiooni. See on eeltingimuseks, et saada kasutusluba ning tagada hiljem paigaldatud seadmete parandamine. Paigaldatud ventilatsiooniseadme juurde ei ole edastatud kasutusjuhist ega garantiitingimusi. Hageja on hinnapakkumises märkinud, et garantii on 2 aastat, kuid kostja ei tea garantiitingimusi.
28.Kostja küsis teostatud tööde dokumenteerimise kohta hinnapakkumise, mille kohaselt läheb dokumentatsioon maksma 1200 eurot. Tegemist on puuduse kõrvaldamisega, mille eest vastutab hageja ning mida ta ei ole kõrvaldanud. Kostja on selgitanud ja palunud korduvalt dokumendid edastada.
29.Hageja paigaldatud reoveepump läks katki, kuid hageja leidis, et ta selle eest ei vastuta, sest garantiiaeg oli 1 aasta. Kostja pidi ostma uue veepumba ja selle ise paigaldama. Kostja oli hagejale reoveepumba ja selle paigaldamise eest tasunud 260 eurot (arve nr 371PR). Lähtudes eeltoodust on kostjal hageja vastu nõue 260 eurot, sest hageja vastutas seaduse alusel paigaldatud seadme vastavuse eest 3aastat.
30.Kostja viitas VÕS § 646 lõikele 5. Paigaldatud seadmel Solofit, mis asub roostevaba kasti sees, on puudu kasti kaas, mille maksumus on 55 eurot. Kostja on tasunud nõuetekohase seadme eest, mistõttu on 55 eurot täiendav kulu, mille eest vastutab hageja.
31.Hageja on paigaldanud valesti duši tarvikud ega ole puudusi kõrvaldanud. Hageja ei suutnud jälgida tarvikute paigaldamise joonist. Puuduse kõrvaldamine võib minna maksma kuni 1500 eurot, sest tuleb lahti võtta plaaditud plaadid, paigaldada uus hüdroisolatsioon ja teha uus plaatimine.
32.Ühes ruumis puudub ventilatsioon. Kostja on palunud kolmandal isikul välja selgitada paigaldatud ventilatsiooni vastavus. Ventilatsiooniseadmel puudub juhtpult. Samuti on hageja jätnud eelisoleeritud toru eest esitatud arves nr 361PR arvestamata, et kostja oli varasemalt tasunud selle eest ettemaksu. Eeltoodu aluse on kostja tasunud alusetult 736,20 eurot.
33.Kokku on kostja nõue hageja vastu 6671,20 eurot. Alusetult tasutud on 2920 eurot, teostusdokumentatsiooni taastamise kulu on 1200 eurot, alusetult tasutud reoveepumba kulu on 260 eurot, kasti kaane soetamise kulu on 55 eurot, dušši valesti paigaldamisega tekitatud kahju on ligikaudu 1500 eurot ja alusetult saadud on 736,20 eurot. Kostja esitas tingimusliku
tasaarvestuse avalduse. Juhul, kui kohus leiab, et hageja tasunõue kuulub rahuldamisele, palus kostja hageja nõude tasaarvestada tema nõudega.
34.20.01.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja nõue on endiselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud nõude tööde teostamist ja üleandmist. Hageja ei ole tõendanud, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja esitati töid puudutav dokumentatsioon. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on leppinud kokku arves märgitud tööde mahus ja tasus. Hageja esitatud R Hi selgitused ei ole tõendiks ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kuna hageja ei ole tõendanud tööde mahtu, ei ole tal õigus nõuda arves märgitud tasu.
35.Kostja deklareeris arve, pidades selles osas eelnevalt nõu Maksu ja Tolliametiga, kes teatas, et deklareerimine on lubatud. Arve edastatakse reeglina raamatupidajale, kes selle deklareerib. Reeglina selgub alles pärast arve esitamist, kas arve kuulub tasumisele või mitte. Arve deklareerimine ei võta hagejalt kohustust tõendada, et töö on teostatud nõuetekohaselt, see on üle antud ja selle tegemises on kokku lepitud.
36.Alusetu on hageja väide, et ta enne arvete tasumist ei pidanud kostjale esitama töödega seotud dokumentatsiooni. Kostja viitas VÕS § 641 lõikele 1. Ilma dokumentatsioonita ei saa kontrollida tööde vastavust. Hageja oli kohustatud tööde teostamist dokumenteerima vastavalt majandus- ja taristuministri 04. septembri 2015 määrusele nr 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded ”. Hageja pidi dokumendid kostjale üle andma.
37.Kostja viitas EhS § 15 lõikele 2 ja lõikele 3. Hageja edastatud teostusjooniste osas andis seisukoha volitatud ehitusinsener H K, kes leidis, et hageja esitatud ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele, on puudulikud ega võimalda ehitusprotsessi jälgimist ning kasutatud materjalide sidumist objektiga. H K leidis, et esitatud maja aluse eelisoleeritud torustiku skeemi ei saa lugeda teostusjooniseks selle oluliste puuduste tõttu. Joonis oli koostatud arhitektuursele alusjoonisele, kuid sellel puudusid teostusjoonise koostaja andmed. Puudusid mõõtketid, torustiku kõrgusmärgid, toru läbimõõdud, liitmike asukohad, sulgarmatuuride asukohad, kalded ja toruliini kinnitusviis.
38.Hageja esitatud keldri ja põrandaaluse kanalisatsioonitorustiku skeemi ei saa H K hinnangul lugeda teostusjooniseks oluliste puuduste tõttu. Joonis oli koostatud arhitektuursele alusjoonisele, kuid sellel puudusid teostusjoonise koostaja andmed. Puudusid mõõtketid, torustiku kõrgusmärgid, toru läbimõõdud, liitmike asukohad, sulgurarmatuuride asukoha, kalded, toruliini kinnitusviis ja kasutatud materjalide nimetused.
39.Hageja esitatud esimese korruse kanalisatsioonitorustiku skeemil esinesid puudused. Joonis oli koostatud arhitektuursele alusjoonisele, kuid sellel puudusid teostusjoonise koostaja andmed. Puudusid mõõtketid, torustiku kõrgusmärgid, toru läbimõõdud, liitmike asukohad, sulgarmatuuride asukohad, kalded, toruliini kinnitusviis, kasutatud materjalide nimetused.
40.Hinnapakkumises nr 303RH märgitud osade tööde osas puudusid teostusjoonised. Teostusjoonised puudusid põrandakütte torustiku ja kollektorite paiknemise kohta, soojasõlme kohta tarbeveetorustiku paiknemis kohta. Hinnapakkumistes nr 315RH ja 316RH sisalduvate ventilatsioonitorustike ja seadmete kohta puuduvad teostusjoonised. Puuduvad kaetud tööde aktid, torustike survestamise aktid, ehitustööde päevikud, kasutatud materjalide sertifikaadid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid. Seega ei ole tööd, milliste eest hageja on nõude esitanud, ei ole teostatud nõuetekohaselt ja hageja vastutab puuduste eest.
41.Hageja on esitanud üksnes ühe paigaldusjuhendi, mis ei ole tõendiks, sest puudub tõlge. Samuti on tõendamata, et esitatud paigaldusjuhend puudutab hageja paigaldatud dušisegistit. Hageja tarnitud segistit ei ole võimalik paigaldada esitatud joonisel kujutatud viisil.
42.Kostja tasaarvestas esimeses järjekorras hageja nõude arves nr 415PR märgitud materjali osas kokku 773,41 eurot, millele lisandub käibemaks 154,62 eurot. Teises järjekorras tasaarvestas kostja arves nr 415PR märgitud tasu töötundide eest 924 eurot, millele lisandus käibemaks 184,80 eurot. Kolmandas järjekorras tasaarvestas kostja viivise nõude.
43.Kostja ja hageja leppisid kokku tööde teostamises, mis olid märgitud hinnapakkumistes nr 315RH, 316RH ning 303RH. Kostjale tekkis kahju seoses dokumentatsiooni mittevastavusega. Kostja arvestas kahjuks hageja esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud ehitusspetsialistile tasutud 270 eurot ja tööd puudutava dokumentatsiooni taastamisega seotud kulu 1200 eurot ehk kokku 1470 eurot. Kostja on korduvalt palunud hagejal edastada nõuetekohane dokumentatsioon. Kostja hoiatas 19.02.2019 kirjas hagejat, et kui dokumendid korda ei saa, tellitakse teenus kolmandalt isikult.
44.Kostjale on tekkinud kahju hageja kolme dušisegisti mittenõuetekohase paigaldamisega. Kostja esitas fotod, mis tõendavad, et hageja ei ole paigaldanud dušisegisteid vastavalt juhendile. Kostja esitatud tootja juhises on märgitud, kuidas paigaldada ei tohi, aga hageja on just selliselt paigaldanud. Paigaldamise info pidi hagejal olemas olema. Kostja on andnud hagejale aja, et puudus kõrvaldada, mida hageja teinud ei ole. Tootja esindaja on märkinud, et võimalusel tuleb kasutada märgades tsoonides pinnale liimitavaid lahendusi. Kui see on keeruline, tuleb järgida tüübel-kruvi paigaldamise juhist. Kinnitus tohib olla sellisel juhul ainult plaatide taga olevas karkassis. Hageja ei ole paigaldanud kinnitust plaatide taga olevasse karkassi. Kõik kolm seinatagust torustikku on valesti paigaldatud, mis ei võimalda segistit õieti paigaldada. Hageja tarnis ühe segisti ja paigalduse tegi kostja. Kaks segistit on veel paigaldamata, aga neid ei saa nõuetekohaselt paigaldada, kuna torustik tuleb ümber teha. Dušši veetoru saab kinnitada ainult sinna, kus on paigaldatud veevõtutoru, millist kohustust hageja on rikkunud.
45.Kostja kahjuks on kolme dušisegisti nõuetekohaselt paigaldamisega tekkinud kulu. Plaatimisetöödeks ja parandustöödeks ehk vanade plaatide eemaldamiseks, hüdroisolatsiooni taastamiseks ja uuesti plaatimiseks 3 segisti juures kulub töötundidele kokku 950 eurot. Kastmiskraani paigaldusele ja kolme dušisegisti ümber ehitamisele kulub kokku 660 eurot. Kogumis kulub 1610 eurot.
46.Kostja tasus hagejale alusetult 736,20 eurot. Hageja jättis eelisoleeritud toru eest esitatud arves nr 361PR summas 736,20 eurot arvestamata, et kostja oli varasemalt tasunud ettemaksu 736,20 eurot. Hageja esitas hinnapakkumise 303RH summas 16323,50 eurot, milles oli eraldi rida: tarbeveetorustik, soojuspumbast tarbimiskohta - hind 1368 eurot. Antud summa kostja tasus ning mille osas hageja vastuväidet esitanud ei ole. Seega tasus kostja alusetult 736,20 eurot. Kostja juhtis sellele tähelepanu 06.12.2018, kuid hageja raha ei tagastanud.
47.Lisaks tasus kostja alusetult 2920 eurot, mille osas ei ole hageja tõendanud ega selgitanud töötundide sisu. Arves nr 400PR on märgitud tunnitöö lisatöödele 48 h ulatuses ja kokku summas 960 eurot. Hageja lisatöid ei teostanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid arves nr 400PR märgitud 48 h töötunni suuruse lisatööde sisu ja mahtu. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet lisatööde teostamise kohta, kuigi kostja on seda korduvalt küsinud. Arve nr 379PR alusel on kostja tasunud 98 töötunni eest 1960 eurot, mille kohta ei ole hageja samuti esitanud tõendeid ega selgitusi. Kokku on hageja saanud kostjalt alusetult 2920 eurot.
48.Puuduse kõrvaldamisega seotud kahju on 55 eurot. Paigaldatud seadmel Solofit, mis asus
roostevaba kasti sees, oli puudu kasti kaas, mille maksumus on 55 eurot. Kostja on tasunud nõuetekohase seadme eest, mistõttu on 55 eurot, täiendav kulu, mille eest vastutab hageja.
49.Kokku on kostja nõue hageja vastu 6791,20 eurot. Sellest on tööd puudutavate dokumentide mittevastavusega tekitatud kahju 1470 eurot, kolme dušisegisti paigaldamisega tekkinud kulu 1610.- eurot, alusetult hagejale enammakstud summa on 736,20 eurot, alusetult töötundide eest tasutud summa on 2920 eurot ja kasti kaane soetamise kulu on 55 eurot. Kostja tasus heauskselt arved, sest hageja lubas kõik puudused kõrvaldada. Kostja ei avastanud kõiki puudusi koheselt. Kostja viitas VÕS § 646 lõikele 5.
50.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Hagiavaldusega tutvumisele ja asjaolude selgitamisele vastuse koostamiseks kulus 3 h. Kostja esialgseks vastuseks vajalike materjalide kogumiseks, analüüsiks ja vastuse koostamiseks kulus 3 h. Hageja 30.08.2019 vastusega tutvumisele ja asjaolude selgitamisele kulus 1 h. Kostja 20.02.2020 vastuseks vajaliku materjali selgitamiseks kulus 1 h, kogutud materjali analüüsiks koos kliendiga 1 h ning vastuse koostamine ja edastamine 5 h. Kokku osutas esindaja kostjale õigusabi 14 h ulatuses. Ühe töötunni maksumuseks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on kulu 1400 eurot. Lisaks kulus kostjal ehitustehnilisele konsultatsioonile 270 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 1670 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
51.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
52.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja teostas XXX asuvas eramus 2018. a talvest kuni sügiseni erinevaid töid, sealhulgas vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitustöid; 2) 18.10.2018 esitas hageja kostjale lisatööde eest arve nr 415PR, mida kostja ei tasunud.
53.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe arves nr 415PR märgitud tööde tegemiseks, kas arves märgitud tööd on tehtud ja kostjale üle antud ning kas hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal on hageja nõude vastu tasaarvestuslik vastunõue.
54.Hageja väitis, et tal oli arves nr 415PR kajastatud tööde tegemiseks kostjaga sõlmitud eraldi kokkulepe. Tööd tehti valmis ja anti kostjale üle 18.10.2018 ja kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni kuni 2018. a detsembri lõpuni. Kostja vastuväited puudutavad hageja varasemaid töid, milliste eest on juba tasutud. Kostja pretensioonid on esitatud hilinemisega, sest tegu ei olnud varjatud puudustega. Hageja ja kostja vahel ei ole garantiikokkuleppeid. Ühegi seadme parandamist ei ole kostja hagejalt nõudnud. Lisaks on hinnapakkumised tehtud mitte kostjale, vaid eraisikule A Pile.
55.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist vaidlusaluses arves kajastatud tööde tegemiseks, nende tööde tegemist ja kostjale üle andmist. Lisaks on kostjal hageja nõudele tasaarvestuslik vastunõue. Kokku oli kostja nõue hageja vastu 6791,20 eurot, millega ta soovis hageja nõude tasaarvestada juhul, kui kohus hageja nõuet põhjendatuks peab.
56.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Hageja on tõendanud kostjaga kokkuleppe sõlmimist ja tööde üleandmist. Vaidlusaluses arves kajastatud töödes
esinevatele puudustele ei ole kostja viidanud ega tuginenud. Kostja tasaarvestusavalduses toodud väited on tõendamata.
57.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega tuli hagejal tasunõude rahuldamise eeldusena tõendada kostjaga kokkuleppe olemasolu töö tegemiseks ning tasunõude sissenõutavaks muutumist ehk töö kostjale üleandmist.
58.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Seega on iseenesest õiged kostja viited, et lepingulised tööd peavad olema puudusteta ja koos töödega tuli üle anda tööga seotud dokumendid. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kellel oli kohustus üle antud töö viivitamatult üle vaadata. Seega ei saanud kostja viivitada tööde üleandmisega ega asuda ülevaatusel tuvastatavatele puudustele viitama hiljem.
59.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Lisaks peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama kooskõlas VÕS § 644 lõikega 2. Eeltoodust tuleneb, et kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik oleks pidanud puudustest teatama ilma viivituseta ning puudusi oleks tulnud täpselt kirjeldada. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus viidata puudustele tuginemise õiguse minetamisele, kui puudustest ei olnud teavitatud õigeaegselt.
60.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kuitöö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Alles siis, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist kooskõlas VÕS § 646 lõikega 5. Seega peab tellija puuduste avastamisel esmalt nõudma nende kõrvaldamist töövõtjalt, mitte kolmandatelt isikutelt. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
61.VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut. Seega tuleneb seadusest, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingute osas kehtib garantii siis, kui töövõtja on endale lepingu alusel garantiikohustuse võtnud. Garantiikohustuse olemasolule viitav pool peaks tõendama vastava lepingulise kokkuleppe olemasolu.
62.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 18.10.2018 arve nr 415PR summas 2036,89 eurot (toimiku lk 21). Arve oli esitatud 2 töömehe 42 töötunni eest hinnaga 22 eurot tunnis, Uponor ventilatsioonitorustiku eest, Sololifti RST toru ja põlvede eest, ISO ventilatsiooni eest, tarbevee solenoid klappide ja liitmike ning tarvikute eest. Arvel oli märgitud, et pretensioonide esitamise tähtaeg on 3 päeva arve kättesaamisest. Seega oli arve esitatud töötajate töötundide ning erinevate materjalide eest.
63.Hageja esitas kohtule R Hi digitaalselt allkirjastatud selgituse (toimiku lk 74-76), milles viimane selgitas, et ta tegi 2018. a suvel xxx objektil ventilatsioonisüsteemide, küttesüsteemide ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide töid. Töid tehti varem esitatud hinnapakkumise alusel. Tööd lõpetati 2018. a septembri keskel ja anti üle. Kuu aega hiljem soovis tellija esindaja A P, et täiendavalt teostataks maja all asuvas keldris kanalisatsioonitorude isoleerimistööd ning ehitatakse hoone keldri kaudu ventilatsioonisüsteemi sisse- ja väljaviigud. Neid töid varasemas hinnapakkumises ei olnud. Tööde teostamine ja maksumus lepiti eraldi kokku A Piga. Töid tegid kaks inimest 16. kuni 18. oktoobrini 2,5 päeva jooksul. Isoleeriti kanalisatsioonitorud, paigaldati vajalikud vahedetailid, veeti kanalisatsioonitorud ning puuriti väljaviigud. Kokku kulus 42 tundi. Eelnevalt oli hageja kokku leppinud A Piga, et ühe töötunni tasu on 22 eurot. Töötasule lisandus materjali kulu. A P vaatas tööd üle 18.10.2018.
64.Kostja leidis, et R Hi selgitus ei ole arvestatav tõendina, kuid ei põhistanud oma seisukohta. Kohus leiab, et R Hi selgitust saab hinnata kirjaliku tõendina. Kirjaliku tõendina tõendab selgitus, et poolte vahel oli 2018. aastal kokkulepe torustiku isoleerimistööde ja ventilatsioonisüsteemi sisse- ja väljaviikude tegemiseks ning viidatud töödega seotud materjalide tarnimiseks. Samuti tõendab kirjalik tõend, et kostja seaduslik esindaja vaatas tööd üle 18.10.2018. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks viidanud tööde ülevaatamisel 18.10.2018 või mõistlikul ajal pärast seda mistahes töödes kõrvaldamist vajanud puudustele. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja pidanud teatama puudustest arvel märgitud 3 päeva jooksul, oleks kostja siiski kohtu hinnangul pidanud teavitama puudustest mõistliku aja jooksul. Arvestades tööde teostamiseks kulunud 2,5 päeva ning tööde kohest ülevaatamist, oleks mõistlik aeg puudustest teavitamiseks olnud kohtu hinnangul mitte enam kui 14 päeva pärast tööde ülevaatamist.
65.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 28.12.2018 (toimiku lk 22-23) nähtub, et hageja tuletas kostjale detsembri lõpus ehk üle kahe kuu hiljem meelde arve tasumise vajadust. Kostja soovis seepeale saada lisatööde kirjeldust, teostusjooniseid ning dokumentatsiooni. Hagejale jäi arusaamatuks, millist lisatööde kirjeldust kostja silmas pidas. Samuti teatas hageja, et saadab pildid ja dokumentatsiooni, kui arve on tasutud. Kostja selgitas seejärel, et soovib teada, mida tehti arves kajastatud töötundide eest. Kostja samuti leidis, et selleks, et järelevalve saaks tööd üle vaadata, on vaja dokumentatsiooni. Hageja pidas kostja pretensiooni hilinenult esitatuks, kuigi soovis samas teada, millist dokumentatsiooni kostja soovib.
66.Kohus leiab, et kostja viited väidetavatele puudustele olid esitatud hilinenult. Kostja sõlmis lepingu majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oleks ta pidanud piisavalt täpselt selgitama, kas või millised puudused töödes esinesid ja milliste puuduste kõrvaldamist ta hagejalt nõudis. Seda ei ole kostja teinud. Kostja on vaid üldsõnaliselt viidanud dokumentatsiooni esitamise
vajadusele, kuid ei ole välja toonud, milliseid dokumente ta soovib ja kuidas on need seotud arve nr 415PR alusel teostatud töödega.
67.Hageja on viidanud, et arvel nr 415PR kajastatud tööde tegemiseks ei olnud eraldi vajalik ehitusluba, mistõttu ei olnud tal vajadust ka nende tööde tegemisel järgida ehitusseadustikust tulenevaid dokumenteerimise nõudeid. Kohus nõustub selle järeldusega. EhS § 15 lg 1 sätestab, et õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. EhS § 38 lg 2 näeb ette, et ehitusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhul. Ehitusseadustiku lisa 1 ei näe ette, et torustiku isoleerimisel ja välja- ning sisseviikude rajamiseks tuleb eraldi taotleda ehitusluba. Seega ei olnud arvel kajastatud tööde tegemiseks ehitusluba vaja. Kohus samas osundab, et kostja väidetest ja tõenditest võib järeldada, et kostja etteheited dokumentatsiooni esitamata jätmisega ei olnud tegelikult seotud mitte arve nr 415PR alusel tehtud töödega, vaid varasemate hageja teostatud töödega.
68.Hageja ja kostja vahelisest e-kirjade vahetusest veebruaris 2019 (toimiku lk 40 pöördel – 41) nähtub muuhulgas, et kostja soovis hagejalt saada lisatööde tunniarvestust. Kostja teatas, et kui ta dokumentatsiooni ei saa, tellib ta need kolmandalt isikult. Hageja pidas kostja nõuet esitada lisatööde tunniarvestus arusaamatuks. Täiendavalt hageja siiski selgitas, et 42 töötundi sisaldasid kahe mehe tööd ventilatsioonitorustike paigaldusel, avade puurimisel ja kanalisatsioonitorustike soojustamisel. Kostja soovis seejärel saada tundide ülevaadet päevade kaupa. Kohtu hinnangul nähtub poolte e-kirjade vahetusest, et kostja ei viidanud ühelegi sisulisele puudusele, mis takistanuks tal arve nr 415PR alusel tehtud tööde vastuvõtmist. Kostja nõuded esitada lisatööde arvestusi ei andnud talle õigust kasutada hageja suhtes mistahes õiguskaitsevahendeid. Kostja ei ole ise välja toonud, millist õiguskaitsevahendit ta tellijana kasutab ning mis annab talle õiguse keelduda teostatud tööde eest tasumisest. Kohus leib, et kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest viitega üksnes sellele, et ta soovis saada töötundide arvestust päevade lõikes, on vastuolus hea usu põhimõttega. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks VÕS § 638 alusel, sest kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest.
69.Kostja viited sellele, et varasemate tööde puhul oli hageja töötajate tunnitasu 2 euro võrra väiksem, on asjakohatud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et vaidlusaluse töö puhul lepiti kokku samas tunnitasus, mis varasemalt. Muid sisulisi vastuväiteid ei ole kostja hageja tasunõudele esitanud. Seega kuulub hageja töövõtu tasunõue rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda tööd vastuvõtnuks. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud ühegi õiguskaitsevahendi kasutamist, mis võimaldaks tal tööde eest tasumisest lõplikult keelduda.
70.Kostja tasaarvestuslikud vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata, sest need on põhistamata ja tõendamata. Kohus selgitas 11.11.2019 pöördumises (toimiku lk 68-69) kostjale vajadust tõendada oma vastuväiteid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid ei põhistanud ega tõendanud.
71.Kostja tasaarvestuslikust vastunõudest 6791,20 eurost moodustas 1470 eurot nõue seoses dokumentatsiooniga. Hageja ja kostja vahelisest e-kirjade vahetusest veebruaris 2019 (toimiku lk 40 pöördel – 41) nähtub, et kostja soovis hagejalt saada dokumentatsiooni 26. veebruariks 2019. Kostja teatas, et kui ta dokumentatsiooni ei saa, tellib ta need kolmandalt isikult.
72.Hageja esitas kohtule teostusjoonised (toimiku lk 64-66). Arhitektuursetele joonistele on märgitud torustike asukohad. 07.02.2019 saatis hageja kostjale ka e-kirja, milles teatas, et on lisanud pildid ja joonised (toimiku lk 67). A P tänas ja palus lisaks allkirjastada kaetud tööde aktid. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejalt nõudnud dokumentatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamist.
73.Ehitusinsener H K on koostanud 06.01.2020 A Pi palvel selgitused seoses xxx ehituse tehnilise dokumentatsiooniga (toimiku lk 87-92). Selgituste kohaselt tegi hageja A Pile hinnapakkumiste nr 303RH, 315RH ja 316RH alusel erinevaid tehnosüsteemidega seotud töid. H K leidis, et hageja koostatud joonised ei vasta teostusjoonistele esitatavatele nõuetele. Selgitusele on lisatud selles viidatud hinnapakkumine 315RH (toimiku lk 93-96), mis on esitatud mitte kostjale, vaid A Pile. Ehitustehnilise konsultatsiooni eest esitas asjatundja kostjale arve summas 270 eurot (toimiku lk 97). Seega tuvastas asjatundja dokumentatsioonis puudused alles kohtumenetluse ajal. Samas ei ole kostja ei kohtumenetlusele eelnenud ajal ega kohtumenetluse ajal nõudnud hagejalt dokumentatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamist.
74.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja RIR Ehituse OÜ-le 27.02.2019 saadetud e-kirja (toimiku lk 39), milles ta teatas, et hageja ei ole talle esitanud dokumente. xxx esitas kostjale 01.03.2019 hinnapakkumise (toimiku lk 40). Hinnapakkumine esitati Liivaranna 3 elamu vee-, kanalisatsiooni-, kütte ja ventilatsiooni teostusdokumentatsiooni kohta summas 1200 eurot.
75.Kohus leiab, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt kahjuna 1200 eurot, sest hinnapakkumisest ei nähtu, et tegemist oleks dokumentatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalike kuludega. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale dokumentatsiooni ja sama dokumentatsiooni on A P esitanud hindamiseks asjatundjale. Tellijana oli tal kohustus hinnata dokumentatsiooni vastavust nõuetele mõistliku aja jooksul pärast selle üleandmist. Samuti on tuleneb seadusest, et tellija saab nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist alles siis, kui ta on nõudnud töövõtjalt puuduste kõrvaldamist ning töövõtja ei ole mõistliku aja jooksul ise puudusi kõrvaldanud. Kostja ega A P ei ole esitanud hagejale nõuet kõrvaldada dokumentatsioonis esinevad puudused, mistõttu ei saa puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamise nõudele kohtumenetluses tugineda. Lisaks ei ole kostja tõendanud puuduste kõrvaldamiseks vajalikku kulu.
76.Kostja vastunõue tulenevalt dokumentatsioonis esinevatest puudustest ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et kostja ei ole tõendanud dokumenteerimist vajavate tööde tegemiseks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Asjas kogutud tõenditest, sealhulgas kostja enda esitatud H K hindamisaktist nähtub, et kokkulepped dokumenteerimist vajavate tööde tegemiseks olid sõlmitud hageja ja füüsilise isiku A Pi, mitte hageja ja kostja vahel.
77.Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja esitas mitmete tehnosüsteemidega seotud tööde tegemiseks erinevaid hinnapakkumisi (toimiku lk 35 pöördel – 36, lk 46), kuid kõigis hinnapakkumistes oli tellijaks märgitud A P. Kostja ei ole tõendanud, et vaatamata hinnapakkumistele sõlmiti lepingud tööde tegemiseks hoopis hageja ja kostja vahel. Ainuüksi asjaolust, et A P on kostja seaduslik esindaja, ei tulene kostjale õigust ennast samastada füüsilise isikuga ja esitada füüsilisele isikule kuuluvaid nõudeid. Seega ei ole kostjal õiguslikku alust tasaarvestada hageja tasunõuet väidetava dokumentatsioonist tuleneva kahjunõudega summas 1470 eurot.
78.Kostja väitis, et tal on hageja vastu kahjunõue tulenevalt kolme dušisegisti paigaldamisega summas 1610 eurot, kuid ka antud nõue on jäänud tõendamata. 02.08.2018 esitas hageja kostjale arve Hansgrohe dušši tarvikute eest summas 340 eurot (toimiku lk 45). Dušitarvikute paigaldust arvel märgitud ei ole ning vastavate tööde eest arve esitatud ei ole. Seega ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud väidet, et tal oli hagejaga sõlmitud kokkulepe segistite paigalduse kohta.
79.Kohtumenetluses heitis kostja hagejale ette segistite paigaldust vastuolus tootja joonistega, kuid oma väiteid kostja tõendanud ei ole. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja oleks mõistliku ajal pärast tarvikute tarnimist augustis 2018 palunud hagejal segistitega seotud puudusi
kõrvaldada ning hageja oleks puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kostja ei ole seega tõendanud eeldusi, mis temale kui tellijale annaksid õiguse esitada töövõtja vastu puuduste kõrvaldamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Vastuolus muude väidetega asus kostja 20.01.2020 menetlusdokumendis hoopis väitma (dokumendi punkt 24, toimiku lk 83 pöördel), et hageja tarnis segistid, kuid ühe segisti paigalduse tegi hoopis kostja seaduslik esindaja ise. Teised kaks segistit jäid paigaldamata. Seega on kostja esitanud kohtule selgelt eksitavaid ja vastuolulisi väiteid.
80.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule sõnumite vahetuse kellegi Heleniga, kellega on arutatud dušitarvikute tellimist ja paigaldust (toimiku lk 49-52). Tõenditest ei ole võimalik järeldada, kes kellega ja miks on sõnumeid vahetanud. 30.04.2019 on A P xxx esindajana saatnud e-kirja xx müügijuhile (toimiku lk 53), milles ta on soovinud teada, kuidas oleks õige paigaldada puitkarkassmajades seina dušilifti nii, et ei tekiks probleeme vee- ja aurutõkkega. Vastuseks saadeti A Pile juhend ja selgitati, et võimalusel tuleb vältida kruvi ja tüübelkinnitusi. Kui kinnitust kasutada, peab see olema plaatide taga karkassil. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe dušitarvikute paigaldamiseks ning hageja oleks rikkunud mistahes paigaldusnõudeid. Kostja on omaks võtnud, et tegelikult tegi ta paigalduse ise.
81.Hageja esitas kohtule tootja juhise dušisegisti paigaldamiseks (toimiku lk 77), kuid sellest ei saa järeldada, kas või millise toote paigaldas hageja ning kas paigaldus toimus juhise kohaselt või mitte. Juhisel puudub tõlge ning sellest ei nähtu, millise toote kohta see täpselt koostatud on või kust juhis pärineb. Ka kostja esitas kohtule juhise koos joonisega (toimiku lk 105), kuid tõlke puudumise tõttu ei ole antud tõendist samuti võimalik hinnata, mis joonisega tegu on ning millist toodet see puudutab. Seega ei ole kostja, kes esitas väite juhendile mittevastava paigalduse kohta, tõendanud, kuidas ja milline juhend millise paigalduse ette nägi ning kuidas hageja segistid ebaõigesti paigaldas.
82.Kostja esitas kohtule foto, mis pidi tema hinnangul tõendama, et segistite kinnitus ei olnud paigaldatud plaatide taga olevasse karkassi. Esitatud fotost (toimiku lk 98) ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kus on see tehtud ning mis on fotol kujutatud. Lisaks esitas kostja veel ühe foto kinnitatud segistist (toimiku lk 106), kuid fotost ei saa järeldada, kus on see tehtud ning kes on segisti paigaldanud. Fotost ja joonisest ei ole võimalik järeldada, kas tegemist on sama tootega. Seega ei tõenda esitatud tõendid kostja väiteid ebaõige paigalduse kohta ega selle kohta, et ebaõige paigalduse tegi hageja.
83.xxx on koostanud kostjale hinnapakkumise (toimiku lk 99-100) summas 660 eurot, millele lisandub käibemaks. Hind pidi sisaldama kastmiskraani paigaldust ja kolme dušisegisti ümberehitust, kuid täpsemaid selgitusi tööde sisu kohta pakkumisest ei nähtu. Kohus leiab, et antud tõend ei tõenda kostjale tekkinud kahju, sest kostja ei ole tõendanud töövõtulepingust tuleneva kahjunõude esitamise eeldusi. Lisaks sisaldab hinnapakkumine kastmiskraani paigaldust, mille osas ei ole kostja isegi väitnud, et tegemist oleks hageja teostatud tööga, milles olid puudused. Väiteid selle kohta, et plaatimise ja sellega seotud parandustööde tegemiseks kulub täiendavalt 950 eurot, ei ole kostja millegagi tõendanud. Seega on kokkuvõttes kostja tasaarvestuslik nõue summas 1610 eurot alusetu ja tõendamata.
84.Kostja väitis, et tal on hageja vastu nõue alusetult enam makstud 736,20 euro tagastamiseks. Nimelt tasus kostja ühe arve alusel ettemaksu, kuid hageja seda ei arvestanud. Kostja väited on jäänud tõendamata.
85.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.02.2018 esitas hageja A Pile arve nr 361PR arve, mis muuhulgas sisaldas tasu eelisoleeritud toru eest (toimiku lk 45 pöördel). Kostja esitas kohtule
maksekorralduse arve tasumise kohta (toimiku lk 101). Arve oli tasunud kostja.
86.A Pile esitatud hinnapakkumises nr 303 RH (toimiku lk 46) oli märgitud, et see sisaldab isolatsiooniga tarbeveetorustikku. Hinnapakkumine nägi ette 30% ulatuses ettemaksu tasumise. 06.12.2018 saatis A P hagejale e-kirja (toimiku lk 47), milles ta teatas, et oli tasunud ettemaksu, mida hageja on unustanud arvestada. Lisaks esitas kostja kohtule maksekviitungi (toimiku lk 48) xxx-le 127,90 euro tasumise kohta. Kostja ei ole põhjendanud, miks on ta tõendi esitanud, kes, kellele ja miks antud summa tasus ning kuidas see tõendab kostja väiteid isoleeritud toru eest kahekordselt tasumise kohta.
87.Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei tõenda, et tal oleks hageja vastu alusetult tasutud nõue summas 736,20 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks eelisoleeritud toru eest teinud makse kahekordselt. Hinnapakkumine, mis nägi ette ettemaksu tasumise, ei olnud esitatud kostjale, vaid kostja seaduslikule esindajale kui füüsilisele isikule. Seda, et kostja oleks ise või oleks A P füüsilise isikuna tasunud ettemaksu mistahes osas, tõendatud ei ole. Ainuüksi kostja 06.12.2018 e-kiri ei tõenda summa kahekordset tasumist.
88.Kostja leidis, et tal on hageja vastu nõue summas 2920 eurot, mis tulenes alusetult tasutud töötundide eest. Ka antud osas jäi kostja nõue põhistamata ja tõendamata. Kostja esitas kohtule hageja 08.05.2018 arve nr 379PR (toimiku lk 34) töötundide, teemantpuuri rendi, ventilatsiooni restide, kipsi luukide ning kanalisatsioonimaterjalide eest. Arve kohaselt oli ühe töötunni maksumuseks 20 eurot. Töötundide tasu oli arve kohaselt 1 960 eurot. Arve tasumise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks arvet tasunud.
89.Samuti esitas kostja kohtule hageja 13.08.2018 arve nr 400PR (toimiku lk 34 pöördel). Arves on viidatud hinnapakkumisele nr 303RH-1 ning tunnitööle seoses lisatöödega. Tunnitööde tasuks on 960 eurot. Kostja esitas maksekorralduse arve tasumise kohta (toimiku lk 104). Kostja tasus arve 09.10.2018.
90.Kostja saatis hagejale 16.09.2018 e-kirja (toimiku lk 35), milles soovis lisatööd kokku leppida enne, kui neid tegema hakatakse. Kostja palus viimase kahe arve juurde lisada lisatööde spetsifikatsioon, et kõik oleks arusaadav. Samas ei saa antud e-kirjast järeldada, et kostja oleks pidanud lisatöid mingis osas või täielikult alusetuteks. Kostja on pärast e-kirja saatmist arve tasunud. Seega võib järeldada, et kostja võttis arve nr 400PR alusel tööd vastu. Kostja ei ole esitanud hagejale mistahes nõuet puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul pärast seda, kui arve esitati. Kohus ei pea usutavaks, et mõistlik tellija majandus- ja kutsetegevuses oleks arve täielikult tasunud olukorras, kus lisatöid üldse ei tehtud. Kui lisatööd oleksid jäänud täielikult või osaliselt tegemata, oleks kostja pidanud sellest teavitama mõistliku aja jooksul. Kuna kostja sellest töövõtjat ei teavitanud, tuleb ta lugeda tööd vastuvõtnuks. Tööde vastuvõtmise tulemusena läks kostjale üle tööde vastavuse osas tõendamise koormus ehk kostjal oleks tulnud tõendada, et arvel märgitud ulatuses talle töid ei tehtud. Kostja ei ole tööde täielikku tegemata jätmist millegagi põhistanud ega tõendanud. Seega on kokkuvõttes kostja nõue 2920 euro tagastamiseks jäänud täielikult põhistamata ja tõendamata.
91.Viimaks väitis kostja, et tal on hageja vastu nõue summas 55 eurot, mis seisnes tarnitud Sololifti kasti kaane soetamise kulus. Kohus leiab, et ka antud osas ei ole kostja tasaarvestustlik nõue põhjendatud ega tõendatud.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 07.02.2018 esitas hageja füüsilisele isikule A Pile arve nr 360PR erinevate seadmete, sealhulgas Sololifti roostevaba kasti eest sumas 420 eurot (toimiku lk 44 pöördel). Seega oli leping antud seadme tarnimise kohta sõlmitud hageja ja A Pi vahel. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tuleneb tema nõudeõigus antud seadme osas. Kostja ei
saa ennast samastada füüsilisest isikust juhatuse liikmega. Juba ainuüksi asjaolu, et antud seadme osas ei ole kostja tõendanud lepingu olemasolu tema ja hageja vahel välistab kostja tasaarvestuse avalduse põhjendatuse.
93.Kohus osundab, et arvest ei nähtu, kas tarnitud seadmega pidi kaasnema kasti kaas või mitte. Igal juhul oleks tegemist olnud puudusega, mis oleks pidanud tellijale olema koheselt nähtav. Asjas kogutud tõenditest aga ei nähtu, et tellija oleks puudusest mõistliku aja jooksul teavitanud ja nõudnud puuduse kõrvaldamist. Alles hageja ja A Pi vahelisest e-kirjade vahetusest veebruaris 2019 (toimiku lk 40 pöördel – 41) nähtub, et A P viitas Sololifti kasti kaane puudumisele. Kohus leiab, et kui leping oleks olnud sõlmitud hageja ja kostja vahel, oleks puudusest teavitatud hilinemisega, mis välistab õiguse puudusele tugineda.
94.02.05.2019 saatis kostja xxx-le e-kirja (toimiku lk 42 pöördel kuni 43), milles soovis saada kastile kaant. xxx saatis e-kirja, milles pakkus kaane maksumuseks 55 eurot ilma käibemaksuta (toimiku lk 44). Seega on antud puuduse osas kostja iseenesest tõendanud selle kõrvaldamise kulu, kuid muud eeldused, mis võimaldaksid kostjal nõuda hagejalt 55 euro hüvitamist, on jäänud tõendamata.
95.Kokkuvõttes on kostja tasaarvestuse avaldus summas 6791,20 eurot jäänud täielikult tõendamata. Algses vastuses hagile viitas kostja ka sellele, et tal on hageja vastu kahju nõue summas 260 eurot, mis tasuti reoveepumba eest. Kuigi kostja 20.01.2020 menetlusdokumendis antud kahju nõudele enam ei tuginenud, peab kohus vajalikuks selgitada, et ka kahju nõue summas 260 eurot ei ole põhistatud ega tõendatud.
96.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 24.03.2018 oli hageja esitanud kostjale arve nr 371PR (toimiku lk 42) reoveepumba, liitmike ja paigalduse ning tarvikute eest sumas 722,40 eurot. Reoveepumba hinnaks on arve kohaselt 260 eurot. Arve tasumise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. 05.05.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 41 pöördel), milles teatas, et reoveepump ei tööta enam. Kostja leidis, et tal on sellele garantii ning soovis teada, kes remondiga tegeleb.
97.Kostja ei ole tõendanud, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt andis hageja kostjale reoveepumba osas garantii. Kostja ei ole ka tõendanud, millisel põhjusel seade ei töötanud ning miks vastutas seadme puuduste eest hageja. Kostja ei ole ühelgi viisil tõendanud, milline oli seadme parandamise kulu. Ainuüksi kostja 05.05.2019 saadetud e-kiri ei tõenda kostja õigust nõuda hagejalt reoveepumba eest väidetavalt tasutud summa tagastamist.
98.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub täielikule rahuldamisele, sest kostja vastuväited ei ole mistahes osas põhjendatud ega tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 2036,89 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Viivise arvestusele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 80,66 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast 24.04.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 2036,89 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
99.Täiendavalt osundab kohus, et ei hinda asjas tõendeid, millised ei ole asjakohased. Kohus ei loe asjakohaseks kostja esitatud K S e-kirja (toimiku lk 86), milles on selgitatud, kuidas toimub käibemaksu deklareerimine olukorras, kus kohtuvaidluse tulemusena osutub hageja arve alusetuks. Kohus selgitas pooltele juba 11.11.2019 pöördumises (toimiku lk 68-69), et arvete deklareerimine ei oma töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise hindamisel tähendust. Samuti ei hinda kohus kostja esitatud xxx esitatud hinnapakkumist 20.01.2020 (toimiku lk 10216
103) materjalide eest summas 757 eurot. Kostja ei ole ühelgi viisil põhjendanud, millist asjaolu on ta soovinud tõendiga tõendada. Tõend ei puuduta kostja tasaarvestuse avalduses toodud asjaolusid. Tegu on asjakohatu tõendiga.
100.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
101.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestas hageja õigusabikulu ilma käibemaksuta. Hagiavalduse koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kulus 3 h. Kostja vastusele vastamiseks kulus 3,8 tundi. 16.12.2019 seisukoha koostamisele kulus 2,8 tundi. Kostja 20.01.2020 seisukohtade ning tõenditega tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus 2,2 tundi. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 11,8 tunni ulatuses summas 1534 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
102.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Hageja esindaja menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on kooskõlas dokumentide sisu ning mahuga. Seega loeb kohus hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aega tervikuna põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1784 eurot, millest 1534 eurot on õigusabikulud ja 250 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 1734 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.