X Xi hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise 11 900 euro, viivise 952 euro ja alates 05.10.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
13 804 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga (bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja esindaja: Martin Petermann (e-post [email protected]) 05.03.2020
kohtuistung kohtuistungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaat Margus Sorga, kostja esindaja Martin Petermann
RESOLUTSIOON:
1.Jätta X Xi hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise 11 900 euro, viivise 952 euro ja alates 05.10.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuid kostjal nende puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.X X esitas 04.10.2018 hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise 11 900 euro, viivise 952 euro ja alates 05.10.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 19.08.2017 kella 16:00 paiku Harjumaal Rae vallas Tallinna ringteel Kiili poolt Jüri suunas liiklusõnnetus, mille käigus hageja juhitud sõiduauto Volkswagen Passat sõitis libeduse tõttu teelt välja. Sõiduk oli kindlustatud kostja superkasko kindlustusega. Kindlustuspoliisi nr x kohaselt oli kindlustusperiood 10.03.2017 – 09.03.2022 ja omavastus liiklusõnnetuse puhul 200 eurot.
3.Hageja esitas kostjale sõidukikindlustuse esmase teate liiklusõnnetuse päeval 19.08.2017 ja müügikuulutuse põhjal sõiduauto turuväärtuse hinnangu 11 900 eurot 21.-22.08.2017.
4.Kostja vastas 04.10.2017 kahju hüvitamisest keeldumisega, mille hageja sai kätte 05.10.2017. Kostja leidis, et hageja ületas lubatud piirkiirust. Piirkiirust ületamata poleks liiklusõnnetust juhtunud. Kostja tugines keelduvas otsuses kahtlustele ja 01.10.2017 X OÜ eksperdiarvamusele nr 17014. Kostja leidis, et hageja rikkus kindlustustingimuste punkte 10, 10.1.5.
5.Hageja hinnangul ei tõenda ekspertarvamus liiklusõnnetuse põhjusi, sest lähtutud on ebaõigetest andmetest, algandmed on oletuslikud ja ei vasta tegelikele asjaoludele ning järeldused on vastuolulised. Ekspert kontrollis sündmuskoha teeolusid alles 08.09.2017 ja 20.09.2017. Ekspert pole arvestanud, et liiklusõnnetuse päeval olid ilmastikuolud erakorralised. Samuti pole ekspert fikseerinud sõiduauto trajektoori ning arvamuse arvutuskäik ei ole kontrollitav. Ei ole arusadav, millest järeldas ekspert, et hageja ületas enne ringristmikku sõidukiirust, sest pidurdusjälgi enne ringristmikku ei olnud. Samuti ei ole teada, mis põhjustas liiklusõnnetuse. Ekspert ei ole arvestanud muude võimalikke põhjustega, mille tõttu võis liiklusõnnetus juhtuda.
6.Hageja sõitis ringristmikul esimest korda ja sisenes ristmiku paremasse kurvi, kui ta nägi vasakult lähenemas teist sõiduautot, kellele otsa sõitmist kartes hageja pidurdas järsult. Pidurdamise tulemusena hakkas sõiduauto otse libisema ja hageja üritas uuesti pidurdada, kuid ajas piduri- ja gaasipedaali segamini ning pidurdamise asemel hoopis kiirendas. Hageja üritas veel kiirust lisades muuta sõidusuunda paremale, et saada teepervele tagasi või liikuda mööda kraavi äärt tagasi teele. Kui hageja oli mõistnud, et tal ei õnnestu kraavist mööda pöörata, siis ta pidurdas intensiivselt. Kõik otsused toimusid ca ühesekundilise ajavahemiku jooksul. Hageja sattus liiklusõnnetuse tulemusena šokiseisundisse ja detailsemat kirjeldust ei suuda õnnetusest anda. Hageja oli sel päeval teel Rakvere haiglasse, et külastada oma vähihaiget isa. Hageja sõitis enne ringteele jõudmist lubatud sõidukiirusega.
7.Kuna eksperdiarvamus oli ebaõige ja see lähtus ebaõigetest lähteandmetest, ei ole kostja tõendanud, et hageja on toime pannud liikluslepingu rikkumise. Lisaks ei ole kostja arvestanud seda, et isegi kui hageja liiklusrikkumine aset leidis ja oleks tõendatud, siis kuivõrd mõjutas hageja käitumine kindlustusjuhtumi toimumist VÕS § 445 lg 2 ja VÕS § 452 lg 3 p 2 järgi.
8.Eksperdiarvamus ei vasta esitatud uurimisülesandele, mille kohaselt tuli tuvastada, millistel tehnilistel asjaoludel liiklusõnnetus toimus. Eksperdi väitel olid teeolud kuivad, kuid tee oli niiskusest libe ja ekspert ei tutvunud teeoludega õnnetuse toimumise päeval, vaid 3-5 nädalat hiljem. Eksperdiarvamuse järgi oli ilm õnnetuse päeval pilves sademeteta, õhutemperatuuriga 22,4 kraadi ja tuulekiirus oli 4,3 m/s (puhanguti 8,0 m/s). Vastavalt riigi ilmateenistuse ilmapäeviku järgi olid vastaval päeval hoopis tugevad äikesetormid ja hoovihmad, mis viisid mitmeid ilmajaamu rivist välja. Hageja leiab, et ilmastikuolud mõjutasid oluliselt teeolusid ja sündmuskohast tehtud pildid ei näita tegelikke olusid, kuna 30 kraadise õhutemperatuuri puhul aurab asfaldil vihm äärmiselt kiiresti. Samuti võisid sellel päeval esinenud tugevad pagid mõjutada libisemise hetkel sõiduauto trajektoori või olla isegi liiklusõnnetuse põhjustajaks.
9.Liiklusõnnetus toimus 19.08.2017, kuid esimene eksperdi toiming tehti sündmuskohal alles 20 päeva hiljem 08.09.2017 ja teine 32 päeva hiljem 20.09.2017. Ekspert tegi sündmuskoha ülevaatuse, tuvastas sõiduki teelt väljasõidukoha ja mõõtmestas paiknemise. Algandmed ei saa olla objektiivsed, sest teeolusid saab tuvastada ainult kohapealse sõidutee vaatlusega vahetult pärast liiklusõnnetust. Teel võis olla õliplekke, rahet, peent killustikku, niiskust või midagi muud, mis võis põhjustada libisemise, kuid tugeva tuule tõttu enam hiljem teel ei olnud. Eksperdiarvamusele lisatud kaugelt tehtud fotodest ei ole võimalik tuvastada, mis vedelikuga on sõiduteel tegemist. Sündmuskoha fikseerimiseks oleks ekspert pidanud sõiduauto libisemise trajektoori ülevalt alla vaates meetri kaupa pildistama või filmima.
10.Eksperdiarvamust pole võimalik kontrollida, kuna sealt ei nähtu arvutiprogrammi sisestatud andmeid, valemeid, uurimismeetodeid ja lahenduskäigu kirjeldust. Fotodelt ei nähtu algusest lõpuni pidurdamine ja hageja ka ei pidurdanud algusest lõpuni, vaid lõpus. Ei ole teada, kus on fikseeritud pidurdamise algkoht. Ekspert oletab ja simulatsiooni sisestatud algandmed on valed. Seega on eksperdiarvamus koostatud vääral eeldusel, et hageja pidurdas intensiivselt kraavi jõudmiseni, et sõidukiirust vähendada. Selliseid pidurdusjälgi sündmuskohal ekspert ei leidnud. Pidurdusjälgede puudumine tõendab hageja väiteid, et hageja sõitis lubatud kiirusega. Ekspert on jätnud tuvastamata, millisest hetkest algas libisemine. See on oluline tegeliku kiiruse tuvastamiseks, kuna lubatud sõidukiiruse ala sündmuskohal vähenes astmeliselt 110 km/h, 90 km/h, 70 km/h, 50 km/h ja libisemise korral ei ole võimalik juhil enam kiirust kontrollida.
11.Eksperdi järeldus on vastuolus ekspertarvamuse väidetega. Arvamuses leiab ekspert, et vasakpoolsel sõidurajal liikunud sõiduk on ringteega liitumisel tee plaanikõvera puutuja suunaliselt otse teelt välja sõitnud ja lõppjärelduses leiab ekspert, et sõiduk kaldus teelt väljasõidu eelselt tarvilikust sõidujoonest oluliselt kõrvale. Ühtegi tõendit trajektoori kohta ei ole esitatud.
12.Hageja leiab, et kindlustustingimuse punkt 10.1.5 on tühine tüüptingimus. Kostjal ei ole alust keelduda täieliku kindlustushüvitise maksmisest, sest hageja on end riski vastu kindlustanud (VÕS § 423 lg 2), kindlustusriski suurenemisest pole teatamata jäetud (VÕS § 445 lg 1), hageja teatas samal päeval kindlustusjuhtumist (VÕS § 449 lg 2) ja hageja ei pannud liiklusõnnetust toime tahtlikult (VÕS § 452 lg 1). Isegi, kui hageja oleks kindlustusriski suurendanud, siis kostja võib kahju hüvitamise tasumisest keelduda ainult selles ulatuses, mis oli tekkinud lisakskindlustusvõtja rikkumise tulemusena. Kostjal ei ole õigust ka osaliseks keeldumiseks, sest ta ei ole tõendanud, millises ulatuses on hageja kindlustusriski suurendanud.
13.Kindlustustingimuste 10.1.5. on hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Tegemist on üllatusliku punktiga, kuna suurematel ettevõtjatel nagu ERGO Insurance SE, If P&C Insurance AS ja PZU SA ei ole kaskokindlustustes sellist tüüptingimust. Keskmise inimese jaoks tähendab kaskokindlustus seda, et ka oma süü korral
hüvitab kindlustusselts kahju. Kostja reklaamib end kodulehel väitega, et kaskokindlustus hüvitab kulud ka siis, kui olete süüdlaseks ise. Ükski mõistlik tarbija ei ostaks endale kaskokindlustust, kui kindlustushüvitist ei maksta ka minimaalseima piirkiiruse ületamisel või liikluskorraldusvahendite vastu eksimisel. Punktis 10.1.5. on eksitav ja üllatav, seega eksitava kauplemisvõttega tarbijakaitseseaduse § 16 lg 2 järgi.
14.Kaskoindlustuse sisuks on kindlustushüvitise maksmine kindlustusvõtja süül toimunud liiklusõnnetuse korral. Vastav arusaam on üldteada ja ka kostja reklaamib end sama põhimõttega. Hageja ei oleks kostjaga kunagi sõlminud kaskokindlustuslepingut, kui ta oleks kostja punkti
10.1.5.tõlgendamisviisist teadnud, et sõltumata kiiruse ületamise suurusest, võib kostja kindlustushüvitise täielikult maksmata jätta. Kostja otsus punkti 10.1.5. alusel ei saa olla õige, et kui eksperdiarvamuse põhjal võis hageja ületada piirkiirust maksimaalselt 35+/-5 km/h, siis on kostjal õigus täielikult keelduda kahjukindlustuse maksmisest. Tüüptingimustest ei ole võimalik aru saada, mis olukorras piirkiiruse ületamisel makstakse kindlustushüvitist välja osaliselt ja millal on kostjal õigus täielikult keelduda. Samuti pole võimalik aru saada, miks kostja valis käesxal juhul täieliku keeldumise.
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-08 leidnud, et kui 50 km/h alas ületatakse kurvis piirkiirust 40-50 km/h ja juht tegeleb tähelepanu kõrvalejuhtiva tegevusega, siis see ei anna alust kindlustusandjal keelduda täielikult kindlustushüvitise maksmisest.
16.Kohustuslikus liikluskindlustuses kehtivad soodsamad tingimused kindlustusvõtjale kui kostja kaskokindlustuses, sest liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 2 punkti 1 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu alles siis, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ületas lubatud sõidukiirust enam kui 41 km/h. Seega on kostja tüüptingimus kaskolepingu olemuse ja sisuga vastuolus ning teist poolt nii ebamõistlikult kahjustav, et on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.
17.Saksamaa kohtupraktikas on leitud, et piirkiiruse ületamine on sõidukijuhtide tavaline viga ning lugedes piirkiiruse ületamise kaskokindlustuslepingu rikkumiseks, kaotaks kaskokindlustus oma mõtte. Peale piirkiiruse rikkumise peab Saksamaal VVG § 81 lg 2 järgi raskest hooletust õnnetusjuhtumi põhjustamiseks esinema veel täiendavaid tegureid: libedus, tugev vihm, löökaugud, piiratud nähtavus, kurviderohke tee vms. Kindlustusriski suurenemine peab olema Saksamaal kestva iseloomuga, sest muidu ei ole ta eristatav tahtlikult põhjustatud liiklusõnnetusest.
18.Hageja nõuab kindlustushüvitist 11 900 eurot, mis oli kostja poolt kindlustatud sõiduauto harilik väärtus vahetult enne kahjujuhtumi saabumist. Hageja informeeris hinnast kostjat 22.09.2017 e-kirjaga ja kostja ei ole hinnale vastu vaielnud.
19.Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitiselt 11 900 eurolt seadusjärgset viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel alates päevast, mil kostja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest 05.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni so 04.10.2018, mis on hagi esitamise seisuga 952 eurot. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kostja vastus
20.Kostja leiab, et hagi on alusetu ega kuulu rahuldamisele.
21.Hageja sõitis 19.08.2017 kell 16:00 Tallinna ringteelt Jüri lähedal Volkswagen Passatiga registreerimisnumbriga xX teelt välja kraavi. Liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt oli sõiduk enne maandumist kraavis läbinud 11,1 m pika õhulennu, millele oli eelnenud 11,3 m pikkune intensiivne pidurdamine. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävis. Sõiduki kindlustamiseks oli
hageja ja kostja vahel sõlmitud sõidukikindlustuse leping nr x. Kostja keeldus hagejale liiklusõnnetuse käigus hävinud sõiduki hüvitamisest sõidukikindlustuse lepingu punktide 10. ja
10.1.5.alusel, kuna hageja suurendas liiklusõnnetuse saabumise tõenäosust, ületades oluliselt lubatud sõidukiirust.
22.Kostja tellis pärast kahjuteate saamist OÜ-lt X eksperdiarvamuse, mille koostas riiklikult tunnustatud liiklustehniline ekspert J L . Eksperdiarvamuse kohaselt pidi sõiduki kiirus ringteele välja sõites olema 85±5 km/h.
23.Kostja on seisukohal, et eksperdi arvamuse koostamisel kasutatud algandmed on õiged. Liiklusõnnetuse toimumise päeval liikus tõesti üle Eesti tugev äikesetorm, kuid õnnetuse toimumise ajaks oli see jõudnud sündmuskohast Jüri lähedal märgatavalt ida poole. Seda kinnitab ilmapäeviku 19.08.2017.a sissekanne kell 15:52, kus märgitakse, et äikesevöönd koos laussajuga on jõudnud Võsule. Sissekandele on lisatud radaripilt, millelt nähtub äikesevööndi paiknemine põhja-lõuna suunal ning selle serv on Võsul, mitte enam Jüri kohal. Ilmateenistuse andmed ei kinnita hageja väidet võimsatest pagidest ja hiidrahest, mis viisid auto libisemisse. Kella 16 ajal kerkis temperatuur 29,7 kraadini vaid Võrus, Harjumaal jäid temperatuurid 22 kraadi juurde. Hageja ei kirjeldanud äärmuslikke ilmaolusid 22.09.2017 kostjale saadetud täiendavas seletuses liiklusõnnetuse toimumise kohta. Hageja palub arvestada asjaoluga, et eelnevalt päeval oli vihma sadanud, kuid tee oli peamiselt kuivanud, sest päike hakkas paistma (võimalik märja auru teke). Tee ei olnud kuiv teede ristumise koha pealt väikesel lõigul. Hageja poolt 22.09.2017 kirjeldatud ilmastikuolud on nähtavad ka sündmuskohal hageja poolt tehtud fotodel, mis on lähteandmeteks eksperdi arvamusele, fotode tegemise ajaks on ajavahemik 16:34-16:44, so u 30-45 minutit pärast õnnetuse toimumist. Eelnevast lähtudes ei pea kostja tõendatuks, et õnnetuse ajal esinesid äärmuslikud ilmastikuolud, ning et need mängisid rolli liiklusõnnetuse põhjustamisel. Tee oli sündmuskohal vaid osaliselt niiske, mitte veega kaetud.
24.Eksperdi lähtematerjaliks olid 13 sündmuskohal tehtud fotot. Osad lähtematerjaliks olnud fotod on tehtud ringteele väljasõidu kohast väga lähedalt ning olid eksperdile saatmise formaadis ka suurendatavad. Fotolt on suurendamisel näha, et hageja liikumissuunas ringteele läheneval sõidurajal on enne teekattemärgist 943 Teeandekoht (valged kolmnurgad) tee puhas, sõidujäljed kuivanud, tee keskosa veidi niiske, mitte märg. Foto ristmikust on tehtud hageja poolt 19.08.2017 umbes 44 minutit pärast õnnetuse toimumist. Ringteele väljasõidul ei olnud hageja väidetud õli või kruusa, mis oleks liiklemist takistanud. Kuna sündmuskohal tehtud fotodelt on väga hästi nähtavad ringtee ääres teepervel pinnases xad vaod ning sõiduki asukoht pärast kokkupõrget kraavipervega, ei saa olla eksimust eksperdi poolt nii pidurdusteekonna kui õhulennu rekonstrueerimisel ning skeemile kandmisel. Ekspert on sõiduki kiiruse kraavipervega kokkupõrkamise hetkel leidnud tuginedes õhulennu pikkusele, õhkupaiskumise ning maandumise koha kõrguste erinevusele, sõiduki vigastuste ulatusele ja eritunnustele ning õhkupaiskumise nurgale kuni 5 kraadi. Ekspert on saanud kiiruseks kokkupõrke hetkel 53 km/h ning kõik lähteandmed sellise hinnangu andmiseks on fotodel ning maastikul fikseeritavad. Ekspert on välja toonud, et hageja ütluste kohaselt eelnes teelt väljasõidule sõiduki pidurdamisega kaasnev libisemine. Seega lähtus ekspert õnnetuse modelleerimisel ka hageja antud ütlustest.
25.Kostjale 19.08.2018 esitatud kahjuteates ja 22.09.2017 saadetud seletustes ei ole hageja kirjeldanud, et pärast libisemisse sattumist jõudis ta veel kiirendada. Kahjuteates märkis hageja, et vihmase ilma tõttu tekkis libisemine ja libises üle ringtee teisele poole kraavi. 22.09.2017 seletuse järgi tundis hageja, et libisedes tee-ääre mügarik kergitas masina õhku. Pärast hüvitamisest keeldumise otsuse saamist ja eksperdi arvamusega tutvumist väitis hageja kostjale 16.10.2017 saadetud kirjas esmakordselt, et pärast libisemisse sattumist kiirendas ta teadlikult sooviga tagasi teepervele jõuda. Hagiavalduses väidab aga hageja, et pärast esimest pidurdamist ja libisemist ajas ta sassi piduri ja gaasi pedaalid, mistõttu kiirendas. Seega erinevad hageja
selgitused võimaliku kiirendamise kohta. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja pidurdamist alles ringristmikule välja sõitmisel. Seega pidi pidurdamine, libisemine ning kiirendamine toimuma 17,5 meetrisel lõigul. Eksperdi arvamuses sisalduvale skeemile leheküljel 5 on märgitud õhulennu rekonstrueeritud pikkus 11,1 m ja sellele eelnenud pidurdusjälje pikkus 11,3 m. Hagiavalduses selgitab hageja, et ta sisenes ringristmikule paremasse kurvi, kui nägi vasakult lähenemas sõidukit, mistõttu pidurdas järsult ja hakkas otse libisema. Seega on hageja ise fikseerinud, et pidurdamine algas ringristmikule välja sõites. Libisemise suund oli hageja sõnul otse. Võttes arvesse, et hageja sattus libisemisse alles ringristmikul, on vahemaa ringistmikule väljasõidust kuni teise pidurdusjälje alguseni eksperdi skeemilt mõõdetuna 17,5 m. Selle vahemaa sisse peaks jääma hageja kirjeldatud esimene pidurdamine, libisemine ning uuesti kiirendamine. Liikudes 50 km/h läbib sõiduk 17,5 meetrit 1,26 sekundiga. 1,26 sekundi jooksul pidi hageja seega pidurdama, libisema, vahetama jala pidurilt gaasile ning rakendama gaasi. Kuna libisemine aeglustab, pidi sõiduki kiirus hageja poolt väidetava kiirenduse alguseks olema veelgi väiksem kui 50 km/h. Kostja on seisukohal, et 1,26 sekundi jooksul ei ole eluliselt usutav kiirendamine 50 km/h tunnis liikumisel kuni sellise kiiruseni, mis võimaldaks veel pärast intensiivset pidurdamist paisata sõiduki õhku 11,1 meetriseks lennuks arvestades, et teepervega kokkupõrke kiiruseks jääks 53 km/h. Seetõttu ei pea kostja usaldusväärseks ja tegelikkusega kooskõlas xaks hageja alles peale eksperdi arvamusega tutvumist esitatud väidet vahepealse kiirendamise kohta.
26.Kostja on seisukohal, et eksperdi arvamus tõendab hageja poolset sõidukiiruse olulist ületamist ning hageja väited ei ole realistlikud. Eksperdi arvamus on, et külglibiseva sõiduki suurim tehniliselt võimalik liikumiskiirus, mille korral sõiduk saab teelt väljasõitmata ringteele liikuda 80 km/h. Selle tulemi saamiseks on ekspert modelleerinud tavalise sõiduki liikumisteekonna liiklusõnnetuse toimumise kohas. Isegi kui kostja oleks rikkunud kehtestatud liiklemiskorda näiteks 70 km/h kiirusega ringteele sõites, oleks tal olnud võimalik kurv läbida ilma teelt välja sõitmata. Luues teoreetilise konstruktsiooni, et hageja oleks teelt välja sõitnud kiirusega 55-70 km/h, siis võiks eksperdi arvamusele tuginedes kahelda selles, et vaid kiiruse ületamine põhjustas liiklusõnnetuse ning kaalumisele tuleks, kas või kui palju kuuluks kindlustushüvitis vähendamisele. Kuna eksperdi arvamuse kohaselt ületas hageja suurimat tehniliselt võimalikku kurvi läbimise kiirust, siis saab järeldada, et just kiiruse ületamine oli peamiseks liiklusõnnetuse põhjuseks.
27.Hageja viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08 võis ekspertiisi kohaselt sama kurvi ohutult läbida kiirusel 104 km/h ning just seetõttu leidis kohus, et kiirus ei olnud peamiseks väljasõidu põhjuseks, vaid juhi kirjeldatud kõrvaline tegevus – katuseluugi avamine. Igal ohutusnõude rikkumise juhul tuleb eraldi kaaluda, kas ja mis ulatuses ohutusnõude rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi saabumise riski. Ohutusnõuded nõuavad kindlustusvõtja tegutsemist või hoidumist teatud käitumisest ning nende eesmärk on vähendada tõenäosust, et kindlustusjuhtum toimub. Liikumiskiirust saab sõiduki juht ise kontrollida. See on juhi teadlik käitumine ja valik. Kiiruse kohaldamine vastavaks lubatule, esinevatele liiklusoludele ja juhi kogemusele on üks juhi olulisemaid kohustusi liiklusohutuse tagamisel. Nii eksperdi arvamuses kui hagiavalduses on välja toodud, et ringteele lähenemisel vähenes lubatud sõidukiirus astmeliselt 110 km/h, 90 km/h, 70 km/h, 50 km/h. Kuna hageja väidab, et liikus sellel teelõigul esmakordselt, siis pidi piirkiiruse alandamine muutma juhi tähelepanelikuks võimalike, temale veel teadmata, ees ootavate olukordade suhtes. Eksperdi arvamusele tuginedes pidi hageja jätma mitme järgneva liiklusmärgi mõjualas kiiruse alandamata. Sõites võõral teel ei ole selline käitumine kohane tavapärase hoolsusega juhile.
28.Kostja on seisukohal, et kohalduvad sõidukikindlustuse tingimuste punktid on kooskõlas VÕS-i tüüptingimuste ja kindlustuslepingu regulatsiooniga. Riigikohtu otsuse 3-2-1-10-09 punktis 13. leiab kolleegium, et VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamisel ei ole välistatud,
et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi sellepärast, et kindlustusvõtja rikkus VÕS § 444 sätestatud kohustust. Seega ei ole kindlustusandjal õigus jätta kindlustushüvitis maksmata lihtsalt ohutusnõude faktilise rikkumise korral, vaid kohustus vähendada hüvitist selles ulatuses, milles ohutusnõude rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi saabumist. Kui ohutusnõude rikkumine ainsana põhjustas riski suurenemise, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest. Tuginedes eksperdi arvamusele leiab kostja, et hageja juhitud sõiduki ringteelt väljasõitmise põhjustas vaid lubatud sõidukiiruse oluline ületamine. Praegusel juhul on kindlustusrisk suurenenud ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu ning sellest tulenevalt vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest täies ulatuses.
29.Liikluskorraldusvahendite ja õigusaktidega kehtestatud piirkiirusest kinnipidamine ei ole kindlustusvõtjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Ohutusnõuete, milleks on ka kostja tingimuste punkt 10.1.5., kehtestamine on sõidukikindlustuses tavapärane. Seda kinnitab Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt kirja pandud Sõidukikindlustuse hea tava, mille kohaselt on kliendil (kindlustusvõtjal) kohustus järgida kokkulepitud ohutusnõudeid, sest kindlustusriski hindamisel ja aktsepteerimisel on kindlustusandja eeldanud, et klient täidab neid nõudeid. Näiteks on sõiduauto puhul tavalised muuhulgas nõue, et sõiduki kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid ja rakendada asjakohaseid juhtimisvõtteid. Kui klient ei täida ohutusnõudeid ja selle täitmata jätmisel on seos kahju toimumise või kahju suurusega, siis on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.
30.Kostja ei nõustu, et Eestis kaskokindlustust pakkuvate seltside seas on tavapärane täies ulatuses kindlustushüvitise maksmine kindlustusvõtja poolse ohutusnõude rikkumise või liikluseeskirja rikkumisel raske hooletuse korral. Vähendamise või keeldumise alused on näiteks Swedbank P&C Insurance AS-i kaskokindlustuse tingimustes ja Seesam Insurance AS sõidukikindlustuse tingimustes. Erinevate kindlustusseltside vabatahtlike kindlustusliikide kindlustuskaitsete ulatus on erinev, kuid üldistust, et igal juhul kindlustusvõtja süül toimunud kindlustusjuhtumi korral kahju alati hüvitatakse, teha ei saa. Sobilik ei ole hageja kaskokindlustuse tingimuste võrdlus kohustusliku liikluskindlustuse tagasinõude alustega. Liikluskindlustus on seadusest tulenev kahju põhjustanud isiku kohustuslik vastutuskindlustus. Sõidukikindlustus on seevastu vabatahtlik kahjukindlustus, milles kindlustuskatte ulatus on määratud poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingus.
31.Kostja vaidleb hageja kindlustushüvitise summale vastu ja leiab, et sõiduki väärtus vahetult enne kahjujuhtumi toimumist oli 10 000 eurot. Auto24.ee portaali väljavõtte kohaselt oli analoogsete sõidukite keskmine turuhind perioodil 19.07.2017-19.09.2017.a 10 044 eurot ja hindade mediaan 9994 eurot. Portaalis näidatud hinnad kajastavad müügipakkumisi, mis on tavaliselt kaubeldavad ostja kasuks. Kostja hinnangul on sõiduki kahjujuhtumi järgne maksumus 2000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt on hageja omavastutus liiklusõnnetuse korral 200 eurot. Hagi rahuldamise korral kuuluks hagejale hüvitamisele maksimaalselt 7800 eurot olukorras, kus avariiline sõiduk jääb hagejale ning maksimaalselt 9800 eurot olukorras, kus hageja annab avariilise sõiduki kostjale üle. Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: * Tallinna ringteel Kiili poolt Jüri suunas toimus 19.08.2017 kella 16:00 paiku liiklusõnnetus, kus hageja juhitud Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga xX, sõitis teelt välja kraavi ja selle tagajärjel sõiduk hävis;
* hageja ja kostja vahel oli sõlmitud superkasko sõidukikindlustuse leping nr x perioodiga 10.03.2017 – 09.03.2022 ja omavastutusega 200 eurot (I kd lk 7-8); kindlustuslepingu lisaks on Salva Kindlustuse AS Sõidukikindlustuse Tingimused SKT-13.11 (I kd lk 9-11 pöördel) ja Salva Kindlustuse AS Kindlustuse Üldtingimused KÜ-13 (I kd lk 12-15); * hageja esitas kostjale sõidukikindlustuse esmase teate ja nõude kahju hüvitamiseks liiklusõnnetuse toimumise päeval 19.08.2017 (I kd lk 15a-15b); * sõiduauto turuväärtuse hinnangu 11 900 eurot esitas hageja 21.-22.08.2017 e-kirjaga (I kd lk 15c); * kostja teatas kahju hüvitamisest keeldumisest 04.10.2017 (I kd lk 15d-15d pöördel), mille hageja sai kätte 05.10.2017 (I kd lk 16); * peale liiklusõnnetust tellis kostja X OÜ riiklikult tunnustatud eksperdilt J L ilt ekspertiisi; ekspert koostas 01.10.2017 eksperdiarvamuse nr 17014 (I kd lk 17-20); * hageja taotlusel viis kohus läbi kohtuliku ekspertiisi; ekspert T T esitas kohtule eksperdi arvamuse TS 2-18-14923 - 12.07.2019 (I kd lk 114-122).
34.Pooled vaidlevad selle üle: * kas liiklusõnnetuse põhjustas hageja poolt maksimaalse sõidukiiruse ületamine või tingisid õnnetuse lisaks kiirusele ka muud tegurid; * kui suur on hagejale tekkinud sõidukikahju.
35.Ekspertiisiaktide usaldusväärsusest
35.1.Hageja leiab, et X OÜ eksperdiarvamus ei vasta esitatud uurimisülesandele, mille kohaselt tuli tuvastada, millistel tehnilistel asjaoludel liiklusõnnetus toimus. Liiklusõnnetus toimus 19.08.2017, kuid esimene eksperdi toiming tehti sündmuskohal alles 20 päeva hiljem 08.09.2017 ja teine 32 päeva hiljem 20.09.2017. Hageja hinnangul ei tõenda ekspertarvamus liiklusõnnetuse põhjusi, sest lähtutud on ebaõigetest andmetest, algandmed on oletuslikud ja ei vasta tegelikele asjaoludele ning järeldused on vastuolulised. Eksperdiarvamust pole võimalik kontrollida, kuna sealt ei nähtu arvutiprogrammi sisestatud andmeid, valemeid, uurimismeetodeid ja lahenduskäigu kirjeldust. Ekspert oletab ja simulatsiooni sisestatud algandmed on valed. Ekspert Taaniel X on hageja hinnangul eiranud kohtu juhiseid ja koostanud eksperdiarvamuse, mida ei saa kasutada tegelike sündmuste tõendamiseks. T. X on sidunud oma ekspertiisi eelnevalt tehtud ekspertiisiga toetudes vaid varasema eksperdiarvamuse lähtematerjalidele. T. X ei ole kontrollinud algandmete paikapidavust ja sõiduki ning selle rehvide seisukorda.
35.2.Kostja leiab, et mõlema eksperdi arvamuse koostamisel kasutatud algandmed on õiged.
35.3.Kohtul puudub käesxal juhul alus kahelda riiklikult tunnustatud ekspertide pädevuses ja kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärsete tõenditega.
35.4.X OÜ on liiklusõnnetuse tehniliste asjaolude väljaselgitamisel lähtunud kahjuavaldusest, kahjuteate e-kirjast, 19.08.2017 ajavahemikul 16:34-17:54 sündmuskohal tehtud 13-st fotost ja 1 videosalvestisest, 25-st juhtumijärgsest fotost sõidukist, hageja poolt 22.09.2017 kostjale ekirjaga edastatud selgitusest juhtumi asjaolude kohta. Seega on eriteadmistega isik ja ekspert lähtunud uurimisülesande käsitlemisel suuresti ka hageja enda vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist esitatud fotodele ja selgitusele ning nimetatu lisab arvamusele usaldusväärsust. Eriteadmistega isik on lähtunud sündmuste rekonstrueerimisel hageja enda selgitustest. J. X on modelleerinud sõiduki Volkswagen Passat (xX) liikumise ja teelt väljasõidu modelleerimise tarkvaraga PC-Crash 8.3.
35.5.Taotluse kohtuliku ekspertiisi määramiseks esitas hageja 29.11.2018 (17 kuud peale õnnetuse toimumist) ja kuivõrd liiklusõnnetus toimus 19.08.2017, siis pidi hageja juba taotlust
esitades mõistma, et eksperdil on uute andmete kogumine oluliselt raskendatud kui mitte võimatu ning nimetatud eksperdile peale ekspertiisi tegemist etteheitmine ei ole asjakohane.
35.6.Kohus leiab, et hageja tõlgendab vääralt 14.03.2019 määrust (I kd lk 105-107), millega kohus määras käesxas tsiviilasjas liiklustehnilise ekspertiisi. Hageja võtab määrusest põhjendamatult välja üksikuid lauseid, jätmata tähelepanuta lause konteksti. Kohus leidis määruse lk 4 teises lõigus, et ei pea vajalikuks esitada eksperdile hageja teist ja kaheteistkümnendat küsimust. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eelnevalt tehtud ekspertiisi sidumine käesxas tsiviilasjas tehtava ekspertiisiga. Kohus ei pea vajalikuks esitada eksperdile hageja kolmandat ja kuuendat küsimust ning kostja kolmandat ja kuuendat küsimust, kuivõrd need on oletuslikku laadi küsimused. Samuti ei pea kohus vajalikuks esitada eksperdile hageja kolmeteistkümnendat küsimust, kuivõrd tegemist on juriidilist laadi küsimusega. Nimetatud määruse lõigus põhjendas kohus, miks ta ei pea vajalikuks eksperdile hageja teist, kolmanda, kuuendat, kaheteistkümnendat ja kostja kolmandat ning kuuendat küsimust. Tegemist ei olnud eksperdile antud juhisega. Samale järeldusele võib jõuda viidatud kohtu poolt eksperdile ebavajalikuks peetud küsimusi lugedes. Isegi kui eeldada, et sellest lõigust võis välja lugeda juhiseid eksperdile, siis ei keelanud kohus eksperdil kasutada hageja poolt kostjale esitatud või ekspert J. Xi poolt kogutud andmeid, mis olid kogutud vahetult peale õnnetust ja kuu aega hiljem. Tegemist oli täpsemate andmetega, kui neid oleks õnnestunud eksperdil koguda peale 14.03.2019 määratud ekspertiisi.
35.7.Samuti leiab kohus, et põhjendamatu on hageja etteheide eksperdile, et ta ei ole kirjeldanud, milliseid uuringuid ekspert on teinud. Uurimistoimingud sisalduvad ekspertiisi punktis 2 (I kd lk 114) ning nendele viitas ekspert ka 05.03.2020 istungil antud selgitustes (II lk 1 pöördel). Lisaks selgitas ekspert (II kd lk 3), et viis läbi sõiduki kahjustuse ulatuse, ehk kahjustuse kuju ja kulgemise uuringu. Objektiivsed alused on sõiduki paiskumise trajektoor, lõppasend kraavi suhtes, tee suhtes, mille aluseks on sõiduki mass ja keskkonna kuju eripärad ning sõiduki kahjustuste ulatus. Eksperdi hinnang põhineb arvutustel ja ta ei kasutanud simulatsiooni tarkvara. Ekspert on ka selgitanud (II kd lk 2), et ekspertiisi teostamise ajaks oli sõidukit hoiustatud eksperdile teadmata tingimustel rohkem kui aasta, sõiduki rehvide seisukord ei ole võrreldav enam õnnetuse aegse seisukorraga.
36.1.Hageja märgib, et vastavalt riigi ilmateenistuse ilmapäevikule (I kd lk 22-26) olid 19.08.2017 tugevad äikesetormid ja hoovihmad, mis viisid mitmeid ilmajaamu rivist välja. Ilmapäeviku väljavõtte kohaselt liikus 9. augustil madalrõhulohk Läänemere lõunaosast Põhjalahele. Seetõttu oli ilm niiske ja palav. Juba hommikul sadas hoovihma ja oli kohati äikest lääne pool, ida pool selgines ja õhutemperatuur tõusis 30 kraadini. Päeval tekkis võimas äikesevöönd Kesk-Eesti kohal, see liikus tasapisi itta, kuid polnud nii ühtlane kui 12. augustil: mõni koht sai vaid mõõdukat äikest, teine päris tugevat. Äikesega kaasnesid kohati hiidrahe ja tugevad pagid (kuni 26 m/s), mis suutsid ka puid murda või välja juurida. Kagutuul oli esialgu nõrk või mõõdukas, kui tugevnes päeva jooksul, asendudes saartest edelatuulega (puhangud rannikualadel kuni 17 m/s). Hageja leiab, et ilmastikuolud mõjutasid oluliselt teeolusid ja sündmuskohast tehtud pildid ei näita tegelikke olusid, kuna 30 kraadise õhutemperatuuri puhul aurab asfaldil vihm äärmiselt kiiresti. Samuti võisid sellel päeval esinenud tugevad pagid mõjutada libisemise hetkel sõiduauto trajektoori või olla isegi liiklusõnnetuse põhjustajaks.
36.2.Kostja märgib, et liiklusõnnetuse toimumise päeval liikus tõesti üle Eesti tugev äikesetorm, kuid õnnetuse toimumise ajaks oli see jõudnud juba sündmuskohast Jüri lähedal märgatavalt ida poole. Seda kinnitab ilmapäeviku 19.08.2017.a sissekanne kell 15:52, kus märgitakse, et
äikesevöönd koos laussajuga on jõudnud Võsule. Sissekandele on lisatud radaripilt, millelt nähtub äikesevööndi paiknemine põhja-lõuna suunal ning selle serv on Võsul, mitte enam Jüri kohal. Hageja väidet võimsatest pagidest ja hiidrahest, mis viisid auto libisemisse ei kinnita ilmateenistuse andmed ja need ei vasta tõele. Kella 16 ajal kerkis temperatuur 29,7 kraadini vaid Võrus, Harjumaal jäid temperatuurid 22 kraadi juurde (I kd lk 56).
36.3.Kohus loeb 22.09.2017 hageja täiendava selgitusega (I kd lk 57) tõendatuks, et hageja ei viidanud erandlikele ilmastikuoludele peale liiklusõnnetuse toimumist. Hageja selgituste kohaselt oli eelneval päeval sadanud vihma, kuid tee oli peamiselt kuivanud, sest päike hakkas paistma (võimalik auru teke). Tee ei olnud kuiv teede ristumise koha pealt väikesel lõigul.
36.4.X OÜ ekspertiisiaktis märgitakse (I kd lk 18) ilmastikuolude kohta, et 19.08.2017 kell 16.00 oli vastavalt www.ilmateenistus.ee Tallinnas Harku vaatlusjaama andmetele valge aeg, pilves sademeteta ilm õhutemperatuuriga 22,4 kraadi C, suhteline õhuniiskus 79%, tuulekiirus 4,3 m/s (puhanguti 8,0 m/s), meteoroloogiline nähtavus 20 km. Teeolud olid kuivad (nähtavad olulise liigniiskuse tunnusteta). Hinnanguline haardetegur ebaühtlase kulumisega naastudeta talverehvi korral 0,8.
36.5.Ekspert selgitas 05.03.2020 toimunud istungil (II kd lk 2 pöördel ja 3), et ekspertiisi teostamisel kasutas ta sündmustiku ilmastiku hindamisel Eesti teede tehnokeskuse teeilmajaamade kaamerate infot. Eksperdile olid kättesaadavad 18.09.2017 Vaela teeilmajaama andmed ja Loo teeilmajaama andmed. Kuna Vaela teeilmajaam on lähemal Jüri ringristmikule, ca 4-5 km, siis pidas ekspert neid andmeid kõige adekvaatsemateks. Vaela teeilmajaam on salvestatud käesxas piirkonnas, et viimane vihmasadu oli lõpuga hommikul enne 10, see on 6 h enne õnnetuse juhtumist. kell 16.30 on Vaela ilmajaama mõõtetulemustel õhutemperatuur antud Vaela mõõtepunktis 22,7 kraadi, teepind 22,2 kraadi, teeseisundiks on hinnatud niiskus 0,01, ehk minimaalne niiskus, mida saab hinnata, õhuniiskus 75%, teepinna karedus 0,81, mis on väga heas vastavuses ekspertiisi sisendis hinnatud haardeteguriga. 16.40 õhutemperatuur 22,2 kraadi, teepind 21,3 kraadi, teeniiskuses 0,01, ehk minimaalne võimalik niiskus, õhuniiskus 77 %, teepinnakaredus 0,81. Kell 16.50 õhutemp 22,2, teepind 21,6, teeseis niiske 0,01, õhuniiskus 74%, teekaredus 0,81. Kõige olulisem rida on 19.08.2017, kell 17.10 on Vaela teeilmajaam mõõtnud õhutemp 22,7, teepind 22,6, teekate kuiv, õhuniiskus 72%, õhk oli kuivamas, tee kuivas. Andmed, mida ekspert sai Vaela teeilmajaamast, on väga heas korrelatsioonis X materjalidega ilma kohta. Ligilähedasemad andmed on saadavad ka Loo teeilmajaama andmetest. Siin on oluline erinevus vaid selles, et teeseisu staatus on kuiv alates kell 16.20 ja edasi. Tee haardetegur on 0,82. Ekspert ei tea, et ilma kohta oleks objektiivsemad andmed kättesaadavad. Ekspert leidis, et hagiavalduses esitatud ilmapäevik rajude tormide ja muu kohta, on ilmselgelt meelevaldne. Antud piirkonnas lõppes sadu enne kella 10 hommikul ja tee oli minimaalselt niiske. Teekatte kategooria oli kuiv või minimaalse niiskusega 0,01.
36.6.Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja etteheide, et ekspert ei ole arvamuses viidanud ilmastikutingimustele. Eksperdil puudus arvamuses põhjus täpsete ilmastikutingimuste kirjeldamiseks, kuna vastavat küsimust hageja eksperdile ei esitanud. Kohus leiab, et X OÜ arvamus ja ekspert T. Xe 05.03.2020 istungil antud selgitused kinnitavad hageja poolt 22.09.2017 esitatut, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel olid ilmastikuolud väga head. Sel hetkel ei esinenud erandlikke ilmastikuolusid, mis oleksid võinud mõjutada liiklusõnnetuse toimumist.
36.7.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud ka hageja poolt väidetu, et teel võis olla õliplekke, rahet, peent killustikku või midagi muud, mis võis mõjutada teel libisemist. Nimetatu ei nähtu hageja enda ja kostja esitatud fotolt (I lk 21 ja 58).
37.Liiklusõnnetuse kirjeldusest ja piirkiiruse võimalikust ületamisest
37.1.Hageja leiab, et ei ole arusadav, millest järeldas ekspert, et hageja ületas enne ringristmikku sõidukiirust, sest pidurdusjälgi enne ringristmikku ei olnud. Hageja sõitis ringristmikul esimest korda ja sisenes ristmiku paremasse kurvi, kui ta nägi vasakult lähenemas teist sõiduautot, kellele otsa sõitmist kartes hageja pidurdas järsult. Pidurdamise tulemusena hakkas sõiduauto otse libisema ja hageja üritas uuesti pidurdada, kuid ajas piduri- ja gaasipedaali segamini ning pidurdamise asemel hoopis kiirendas. Hageja üritas veel kiirust lisades muuta sõidusuunda paremale, et saada teepervele tagasi või liikuda mööda kraavi äärt tagasi teele. Kui hageja oli mõistnud, et tal ei õnnestu kraavist mööda pöörata, siis ta pidurdas intensiivselt. Kõik otsused toimusid ca ühesekundilise ajavahemiku jooksul. Hageja sõitis enne ringteele jõudmist lubatud sõidukiirusega. Kuna ekspert pidurdusjälgi sündmuskohalt ei leidnud, siis kinnitab see, et hageja sõitis lubatud kiirusega.
37.2.Kostja leiab, et kuna eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt ületas hageja suurimat tehniliselt võimalikku kurvi läbimise kiirust, siis saab järeldada, et just kiiruse ületamine oli peamiseks liiklusõnnetuse põhjuseks. Arvamuse järgi on külglibiseva sõiduki suurim tehniliselt võimalik liikumiskiirus, mille korral sõiduk saab teelt väljasõitmata ringteele liikuda 80 km/h. Selle tulemi saamiseks on eriteadmistega isik modelleerinud tavalise sõiduki liikumisteekonna liiklusõnnetuse toimumise kohas. Isegi kui kostja oleks rikkunud kehtestatud liiklemiskorda näiteks 70 km/h kiirusega ringteele sõites, oleks tal olnud võimalik kurv läbida ilma teelt välja sõitmata.
37.3.Kohus leiab, et hageja on toimunud liiklusõnnetuse kirjeldust ajas oluliselt muutnud ja seetõttu on hageja hilisemad selgitused vastuolus esialgsete selgitustega ning seetõttu ebausaldusväärsed. Hageja 19.08.2017 kahjujuhtumi teate (I kd lk 15b) kohaselt sõitis ta Tallinna ringteel suunaga Kiilist Jüri poole. Ringteed ja Tartu mnt ühendavale ringteele välja sõites tuleb teha suhteliselt järsk parempööre ringteele jõudmiseks. Seal tekkis vihmase tee tõttu libisemine ja hageja libises üle ringtee teisele poolel kraavi. Hageja 22.09.2017 selgituste kohaselt märkis hageja, et võttes kiirust maha vastavalt teeäärsetele märkidele – see aga nõuab piduripedaali kasutamist - tekkis järsult otse libisemine. Nimetatud kirjeldustes ei maini hageja hagis märgitud vasakult lähenevat sõiduautot, kellele otsasõidu vältimiseks hageja järsult pidurdas. Ka ei ole esialgses juhtumi kirjelduses gaasi- ja piduripedaali segamini ajamist ning vahepealselt kiirendamist. Ka ekspert T.X selgitas 05.03.2020 istungil (I kd lk 4), et hagis kirjeldatud asjaoludel õnnetuse toimumine ei ole tõenäoline. Ekspert selgitas, et ekspertiisid on jõudnud samale tulemusele sõiduki paiskumise trajektooris, mille algus ja lõpp olid kraavipervelt objektiivsed mõõdetavad. Samuti ei muutnud sõiduki mass paiskumise käigus. Sellise paiskumise eelduseks on sõiduki kiirus ringteelt mahasõitmisel 61 km/h. Sõiduk xX ei ole võimeline kiirendama u 1,2 sekundi jooksul (see on aeg, millega läbiti eesxa ringtee laius) kiiruselt 50 kiiruseni 61 km/h. Kiirus ei saanud olla väiksem ristmikule sõites, kuna sõiduk ei suuda kiirendada 1-1,2 sekundi jooksul rohkem kui 2-3 km/h kiiruse võrra. Lisandub juhi reaktsiooni pool, mis on tavapäraselt 0,8 - 1 sekund. Lisaks on tegu automaatkäigukastiga sõidukiga, mille läbisõit õnnetuse hetkel ca 200 000 km. Kulunud automaatkäigukastiga jõuajami rakendamine neutraalveeremisest või pidurdusrežiimist kiirendusega kaasneb minimaalselt poole sekundiline viivitus. Ekspert on veendunud, et sõiduki kiirus ei saanud olla väiksem kui 61 km/h. Kui juht ohtu nähes midagi selle vältimiseks ei teinud, siis on võimalik, et juht sõitis 61 km/h ringristmikule ja teadlikult ka 61 km/h kiirusega teelt välja. Kuna toimiku materjalides on juhi ütlused, mis viitavad intensiivsele pidurdamisele ja külglibisemisele, siis võeti seda arvesse ekspertiisi koostamisel.
37.4.X OÜ ekspertarvamuse kohaselt (I kd lk 18 pöördel-19) on vasakpoolsel sõidurajal liikunud sõiduk ringteega liitumisel tee plaanikõvera puutuja suunaliselt otse teelt välja sõitnud. Sõiduk on teega külgneval alal kraavi aluspervelt õhku paiskunud ning maandumisel põrganud esiosa vasaku poolega vastu kraavi perve. Kokkupõrkest kraavi pervega paiskus sõiduk 60...80kraadi
päripäeva pöördudes 1...1,5m eemale kraavi põhja sõiduki tagaosaga vastu kraavi vastasperve. Teega külgneval alal xad jäljed (rekonstrueeritud pikkusega 11,3m) viitavad, et sõiduk liikus teelt välja intensiivselt pidurdades. Sõiduki vigastuste ulatus ja eritunnused ning kokkupõrkele eelneva õhulennu rekonstrueeritud pikkus (11,1m) õhkupaiskumiskoha ja maandumiskoha kõrguste erinevus (1,6...1,7m) ja kuni 5 kraadise õhkupaiskumise nurk viitavad sõiduki õhku paiskumisele ja kokkupõrkele kraavipervega kiirusega 53±5km/h. Sõiduki kiirus teelt väljasõites teega külgneval alal paiknevate nähtavate pidurdusjälgede alguses on modelleerimise põhjal 66±5km/h. Hinnanguliseks haardeteguriks niiskel pinnasel on arvestatud väärtust 0,4. Vasakpoolse sõiduraja keskel liikuva sõiduauto suurim libisemiseta sõidukiirus ringteele liikumisel on modelleerimise kohaselt 70km/h. Külglibseva sõiduki suurim tehniliselt võimalik liikumiskiirus, mille korral sõiduk saab teelt väljasõitmata ringteele liikuda on 80km/h. Sündmuskoha fotol 9 esinevad ringteega lõikumise alas külglibisemisele viitavate rehvijälgede tunnused, kuid need ei ole ainuüheselt seostatavad sõiduki Volkswagen Passat liikumisega. Kuna sõidukijuht mainib oma seletustes, et sõiduki teelt väljasõidule eelnes sõiduki pidurdamisega kaasnev libisemine, siis on sõiduki liikumise modelleerimise põhjal tehniliselt võimalik, et intensiivselt pidurdava sõiduki Volksagen Passat liikumiskiirus ringteele väljasõidul oli 85+/-5 km/h. J. Li arvamuse kohaselt oli sõiduki Volkswagen Passat (xX) liikumiskiirus teelt väljasõidul modelleerimise põhjal 66±5km/h ja kokkupõrge kraavi pervega toimus kiirusel 53±5km/h. Sõiduk kaldus teelt väljasõidu eelselt tarvilikust sõidujoonest oluliselt kõrvale. Teelt väljasõidule eelneva Intensiivse külglibisemise ja pidurduse korral pidi sõiduki liikumiskiirus ringteele sõitmisel olema 85±5km/h.
37.5.Ekspert isik T. X leidis, et õnnetuse peamisteks tehnilisteks toimumise põhjusteks olid liiga suur sõidukiirus, sobimatu sõidujoon ning õnnetust soodustas ka ebasobilike rehvide kasutamine. Simulatsiooni sisendina kasutatud sõiduki tühimass, rehvide haardetegur, õhulennu pikkus, õhkupaiskumise ning maandumise koha kõrguste erinevus, sõiduki vigastuste ulatus ja eritunnused on korrektsed sisendid ja nende väärtused on määratud õieti. Ekspert nõustub, et teelt väljasõidule eelneva intensiivse külglibisemise ja pidurduse korral pidi sõiduki liikumiskiirus ringteele sõitmisel olema 85±5 km/h. Lubatud suurimat piirkiirust olulisel määral ületanud sõiduk kaldus teelt väljasõidu eelselt (ringristmikule lähenedes) tarvilikust sõidujoonest oluliselt kõrvale ja paiskus üle ringtee kraavi. Märkimisväärseks ja õnnetust soodustavaks asjaoluks võib pidada ka veel ebaühtlase kulumisega (mustri sügavus 2,2...4,5 mm) naastudeta talverehvide kasutamist ja seda augustis ca 20-kraadise (°C) õhutemperatuuriga suvepäeval. Ekspert leidis (I kd lk 115), et nimetatud ringtee läbimise maksimaalseks sõidukiiruseks on 80±10 km/h. Maksimaalse kiirusega paremkurvi läbimine on võimalik manöövriks valmistunud, teed hästi tundvale ja osavale juhile. Tavapärases liiklusolukorras maanteerežiimil sõitvalt juhilt ei saa pigem arvutusliku maksimumi lähedase kiirusega ohutut kurvi läbimist eeldada.
37.6.Nimetatud ekspertarvamustest saab järeldada, et eeldades hageja peale õnnetuse antud selgituste õigsust, oli tema poolt juhitud sõiduki kiirus ringristmikule sisenedes 85±5 km/h. Lisaks on eriteadmistega isik leidnud, et külglibiseva sõiduki suurim tehniliselt võimalik liikumiskiirus, mille korral saab sõiduk nimetatud teelt väljasõitmata ringteele liikuda on 80±10 km/h. Seega on eksperdid leidnud, et hageja sõidukiirus oli suurem, kui tehniliselt suurim võimalik liikumiskiirus kurvi läbimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et hagejal puudusid nimetatud ringristmikul varasemad sõitmiskogemused. Eeltoodud põhjustel saab väita, et liiklusõnnetuse toimumise põhjuseks oli hageja poolt lubatud sõidukiiruse oluline rikkumine.
37.7.Ekspert T. X on märkinud, et õnnetust soodustavaks asjaoluks võib pidada ka ebaühtlase kulumisega naastudeta talverehvide augustis ca 20-kraadise (°C) õhutemperatuuriga suvepäeval
kasutamist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja sõidukiirus oli suurem, kui tehniliselt suurim võimalik liikumiskiirus kurvi läbimiseks, siis ei ole kasutatavad rehvid käesxal juhul olnud liiklusõnnetust põhjustavaks teguriks. Samas on nii sõiduki kiirus kui õigete rehvide valik hageja mõjualas. Hagejal on võimalik valida sobiv sõidukiirus ja nõuetele vastavad rehvid.
38.Hageja ohutusnõuete täitmisest
38.1.Hageja leiab, et kostja ei ole arvestanud, et isegi kui hageja liiklusrikkumine aset leidis ja oleks tõendatud, siis kuivõrd mõjutas hageja käitumine kindlustusjuhtumi toimumist VÕS § 445 lg 2 ja VÕS § 452 lg 2 p 2 järgi. Isegi, kui hageja oleks kindlustusriski suurendanud, siis kostja võib kahju hüvitamise tasumisest keelduda ainult selles ulatuses, mis oli tekkinud lisakskindlustusvõtja rikkumise tulemusena. Kostjal ei ole alust keelduda täieliku kindlustushüvitise maksmisest, sest hageja on end riski vastu kindlustanud (VÕS § 423 lg 2), kindlustusriski suurenemisest pole teatamata jäetud (VÕS § 445 lg 1), hageja teatas samal päeval kindlustusjuhtumist (VÕS § 449 lg 2) ja hageja ei pannud liiklusõnnetust toime tahtlikult (VÕS § 452 lg 1). Kostjal ei ole õigust ka osaliseks keeldumiseks, sest ta ei ole tõendanud, millises ulatuses on hageja kindlustusriski suurendanud.
38.2.Kostja leiab, et kuna eksperdi arvamuse kohaselt ületas hageja suurimat tehniliselt võimalikku kurvi läbimise kiirust, siis saab järeldada, et just kiiruse ületamine oli peamiseks liiklusõnnetuse põhjuseks. Igal ohutusnõude rikkumise juhul tuleb eraldi kaaluda, kas ja mis ulatuses ohutusnõude rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi saabumise riski. Ohutusnõuded nõuavad kindlustusvõtja tegutsemist või hoidumist teatud käitumisest ning nende eesmärk on vähendada tõenäosust, et kindlustusjuhtum toimub. Liikumiskiirust saab sõiduki juht ise kontrollida. See on juhi teadlik käitumine ja valik. Kiiruse kohaldamine vastavaks lubatule, esinevatele liiklusoludele ja juhi kogemusele on üks juhi olulisemaid kohustusi liiklusohutuse tagamisel. Nii eksperdi arvamuses kui hagiavalduses on välja toodud, et ringteele lähenemisel vähenes lubatud sõidukiirus astmeliselt 110 km/h, 90 km/h, 70 km/h, 50 km/h. Kuna hageja väidab, et liikus sellel teelõigul esmakordselt, siis pidi piirkiiruse alandamine muutma juhi tähelepanelikuks võimalike, temale veel teadmata, ees ootavate olukordade suhtes. Eksperdi arvamusele tuginedes pidi hageja jätma mitme järgneva liiklusmärgi mõjualas kiiruse alandamata. Sõites võõral teel ei ole selline käitumine kohane tavapärase hoolsusega juhile.
38.3.VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Vastavalt VÕS § 445 lõikele 2 kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.
38.4.Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd hageja sõidukiirus oli suurem, kui tehniliselt suurim võimalik liikumiskiirus kurvi läbimiseks, siis oli ainuüksi nimetatud asjaolu liiklusõnnetust põhjustavaks teguriks. Kohtu hinnangul on hageja suurendanud kindlustusriski valides enda kogemustele ebakohase ja piirkiirust oluliselt ületava sõidustiili. Pooled ei vaidle selle üle, et ringteele lähenemisel vähenes lubatud sõidukiirus astmeliselt 110 km/h, 90 km/h, 70 km/h, 50 km/h. Kuivõrd hageja sisenes ringteele 85+/-5 km/h, siis pidi ta eirama vähemalt kahte teel kehtestatud piirkiiruse märki. Hageja ei täitnud ohutusnõudeid s.t ei pidanud kinni piirkiirusest, et vähendada kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Hagejal on võimalik valida sobiv sõidukiirus.
38.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli õigus täies ulatuses keelduda kahju hüvitamisest.
39.Kindlustustingimuse punkt 10.1.5 tühisusest 39.1 Hageja leiab, et kindlustustingimuste 10.1.5. on hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Tegemist on üllatusliku punktiga, kuna suurematel ettevõtjatel nagu ERGO Insurance SE, If P&C Insurance AS ja PZU SA (I kd lk 66-78) ei ole kaskokindlustustes sellist tüüptingimust. Keskmise inimese jaoks tähendab kaskokindlustus seda, et ka oma süü korral hüvitab kindlustusselts kahju. Kostja reklaamib end kodulehel väitega, et kaskokindlustus hüvitab kulud ka siis, kui olete süüdlaseks ise. Punkt 10.1.5. on eksitav ja üllatav, seega eksitav kauplemisvõte tarbijakaitseseaduse § 16 lg 2 järgi. Tüüptingimustest ei ole võimalik aru saada, mis olukorras piirkiiruse ületamisel makstakse osaliselt kindlustushüvitist välja ja millal on kostjal õigus täielikult keelduda. Samuti pole võimalik aru saada, miks kostja valis käesxal juhul täieliku keeldumise.
39.2.Kostja on seisukohal, et kohalduvad sõidukikindlustuse tingimuste punktid on kooskõlas VÕS-i tüüptingimuste ja kindlustuslepingu regulatsiooniga. Riigikohtu otsuse 3-2-1-10-09 punktis 13. leiab kolleegium, et VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamisel ei ole välistatud, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi sellepärast, et kindlustusvõtja rikkus VÕS § 444 sätestatud kohustust. Praegusel juhul on kindlustusrisk suurenenud ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu ning sellest tulenevalt vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest täies ulatuses. Ohutusnõuete, milleks on ka kostja tingimuste punkt 10.1.5., kehtestamine on sõidukikindlustuses tavapärane. Seda kinnitab Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt kirja pandud Sõidukikindlustuse hea tava (lk 60-65.
39.3.Sõidukikindlustuse tingimuste punkti 10.1.5 kohaselt on juht kohustatud järgima vastavate liikluskorraldusvahendite või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid Vastavalt kostja sõidukikindlustuse tingimuste punktile 10. on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja rikub kindlustustingimustes nimetatud ohutusnõuet ning selle tõttu suureneb kindlustusjuhtumi saabumise risk.
39.4.Kohus leiab, et sõidukikindlustuse tingimuste punktid 10 ja 10.1.5 ei ole hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad. Liikluskorraldusvahendite ja õigusaktidega kehtestatud piirkiirusest kinnipidamine ei ole kindlustusvõtjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Kohus nõustub kostjaga, et käesxal juhul on kindlustusrisk suurenenud ainuüksi hageja kohustuse olulise rikkumise tõttu ning sellest tulenevalt vabaneb kostja oma täitmise kohustusest täies ulatuses. Kostjal oli õigus keelduda täielikult kohustuse täitmisest, kuna hageja sõidukiirus oli suurem, kui tehniliselt suurim võimalik liikumiskiirus kurvi läbimiseks ning selle läbimine liiklusõnnetusse sattumata oli hageja varasema kogemuste puudumisel võimatu. Ohutusnõuete kehtestamine on sõidukikindlustuses tavapärane ka teiste kindlustusandjate poolt (I kd lk 63-63 pöördel, 68, 75 pöördel).
40.Kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse võrdlusest
40.1.Hageja leiab, et kohustuslikus liikluskindlustuses kehtivad soodsamad tingimused kindlustusvõtjale kui kostja kaskokindlustuses, sest liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 2 punkti 1 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu alles siis, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ületas lubatud sõidukiirust enam kui 41 km/h. Seega on kostja tüüptingimus kaskolepingu olemuse ja sisuga vastuolus ning teist poolt nii ebamõistlikult kahjustav, et on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.
40.2.Kostja leiab, et hageja kaskokindlustuse tingimuste võrdlus kohustusliku liikluskindlustuse tagasinõude alustega ei ole sobilik. Liikluskindlustus on seadusest tulenev kahju põhjustanud
isiku kohustuslik vastutuskindlustus. Sõidukikindlustus on seevastu vabatahtlik kahjukindlustus, milles kindlustuskatte ulatus on määratud poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingus.
40.3.Kohtu hinnangul ei või kaskokindlustuse sõlmimine kujundada sõidukijuhis arvamust, et sõltumata juhi ohutusnõude rikkumisest korvab kindlustusandja rikkuja varalise kahju.
41.Saksamaa õigusega võrdlusest
41.1.Hageja märgib, et Saksamaa kohtupraktikas on leitud, et piirkiiruse ületamine on sõidukijuhtide tavaline viga ning lugedes piirkiiruse ületamise kaskokindlustuslepingu rikkumiseks, kaotaks kaskokindlustus oma mõtte. Peale piirkiiruse rikkumise peab Saksamaal VVG § 81 lg 2 järgi raskest hooletust õnnetusjuhtumi põhjustamiseks esinema veel täiendavaid tegureid: libedus, tugev vihm, löökaugud, piiratud nähtavus, kurviderohke tee vms. Kindlustusriski suurenemine peab olema Saksamaal kestva iseloomuga, sest muidu ei ole ta eristatav tahtlikult põhjustatud liiklusõnnetusest.
41.2.Kohus leiab, et käesxal juhul oli peale piirkiiruse rikkumise täiendavaks teguriks juhi kogenematus. Hageja on hagis märkinud, et sõitis nimetatud ringristmikul esimest korda. Seega tulnuks hagejal nimetatud ringristmikule sõites olla tavapärasest tähelepanelikum. Kuid X OÜ ja T Xe poolt läbiviidud ekspertiisid kinnitasid, et hageja sisenes ristmikule ületades lubatud sõidukiirust 35+/-5 km/h. Samuti oli hageja piirkiiruse rikkumine kestva iseloomuga. Kuivõrd hageja sisenes ringteele 85+/-5 km/h, siis pidi ta eirama vähemalt kahte teel kehtestatud piirkiiruse märki. Seega esines käesxal juhul lisaks korduvale piirkiiruse rikkumisele täiendav tegur juhi kogenematus konkreetse liiklussõlme läbimisel.
42.Kahju ja viivisenõudest
42.1.Hageja nõuab kindlustushüvitist 11 900 eurot, mis oli kostja poolt kindlustatud sõiduauto harilik väärtus vahetult enne kahjujuhtumi saabumist. Hageja informeeris hinnast kostjat 22.09.2017 e-kirjaga ja kostja ei ole hinnale vastu vaielnud. Samuti nõuab hageja kostjalt kindlustushüvitiselt 11 900 eurolt seadusjärgset viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel alates päevast, mil kostja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest 05.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni so 04.10.2018, mis on hagi esitamise seisuga 952 eurot. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist.
42.2.Kostja vaidleb hageja kindlustushüvitise summale vastu ja leiab, et sõiduki väärtus vahetult enne kahjujuhtumi toimumist oli 10 000 eurot
42.3.Kohus leiab, et kuna kostjal oli hageja poolt ohutusnõuete rikkumisest tulenevalt õigus kahju hüvitamisest keelduda ja hagi jääb seetõttu rahuldamata, siis puudub käesxal juhul vajadus kahju ulatuse hindamiseks ja viivisenõude analüüsimiseks. Seetõttu puudub vajadus poolte sõiduki väärtust tõendavate dokumentide (lk 79, 151-171 ja 174-175) hindamiseks.
43.Kokkuvõtvalt Osundatust tulenevalt tuleb X Xi hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise 11 900 euro, viivise 952 euro ja alates 05.10.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras jätta rahuldamata.
44.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuid kostjal nende puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata.
45.Otsuse kuulutamise ajast Kohus otsustas 30.03.2020 määrusega lükata kohtuotsuse kuulutamine edasi ja märkis resolutsiooni punktis 2, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.04.2020. Määruse põhjendavas osas märkis kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.04.2020. Kohus peab õigeks lähtuda 30.03.2020 määruse resolutsioonist ja teeb otsuse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu täna s.o 03.04.2020.
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.