Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-3208 1) Ajutise halduri tasu summas 9 (üheksa) eurot ja 60 senti (sh käibemaks) maksta halduri tasu katteks välja V. S.i pankrotivarast Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxxx AS SEB Pank. 2) Ajutise halduri tasu summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti (sh käibemaks summas 79,40 eurot) maksta välja riigieelarvelistest vahenditest Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx AS SEB Pank.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V. S.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 03.03.2020. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

30.03.2020 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: V. S. omab arvelduskontot nr xxxxxxxxxxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 28.03.2020 on 0 eurot. Maanteeameti vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana on registreeritud sõiduk Ford Escort, registrimärgiga xxxxxx, esmane registreerimisaasta 1992, registrikanne on peatatud 01.10.2014. Võlgnik selgitas, et sõiduk jäi

2-20-3208 Venemaale, kus ta elas ja töötas 5 aastat ning seda ei ole enam olemas. Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduk Mazda, registrimärgiga xxxxxx, esmane registreerimisaasta 1994, konfiskeeritud Viru Maakohtu 15.11.2018. a kohtulahendi nr 1-18-xxx alusel. Võlgnik selgitas, et sõiduk konfiskeeriti joobes sõitmise tõttu. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 380 eurot kuus. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töövõimetoetusele. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 1) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 664,95 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ; 2) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 2 827,22 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ; 3) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 864,95 eurot, sissenõudja Castovanni OÜ; 4) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 2 012,35 eurot, sissenõudja BIGBANK AS; 5) Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 779 eurot, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus; 6) Kohtutäitur Krista Järvet nõue summas 260 eurot, sissenõudja Politsei– ja Piirivalveamet (rahatrahv); 7) Kohtutäitur Krista Järvet nõue summas 400 eurot, sissenõudja Politsei– ja Piirivalveamet (rahatrahv); 8) Kohtutäitur Hille Kudu nõue summas 2 306,44 eurot, sissenõudja TF Pank AB Eesti Filiaal. Kokku on täitemenetluse toimikute kohaselt võlgniku suhtes menetluses 8 täitemenetlust nõuete summaga 10 114,91 eurot. Võlgniku poolt esitatud vara ja võlgade nimekirjas on võlgadena samuti välja toodud menetluses olevad täitemenetlused. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 10 114,91 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Hinnang võlgniku varalisele seisundile V. S.i kohustused moodustavad kokku summas 10 114,91 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Võlgnikul vara puudub, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ainult töötuskindlustushüvitis. Võlgnikul on kaks alaealist last. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur V. S.i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik enda teadmatuse ärakasutamist laenude võtmisel, ta võttis enda nimele laenu ja sai selle eest tasu, aga ei mõistnud, et laenukohustus jääb tema kanda. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelse kiirlaenude võtmise. Ajutine pankrotihaldur leiab, et V. S.i

2-20-3208 maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi V. S.i pankrotimenetluses. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks ning esineb PankrS § 29 lg 1 alus menetluse raugemiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. V. S. on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1, 31 ja 171 lg 11 ajutine haldur palus:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. S.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 114,91 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgnikul on tema poolt kergemeelne kiirlaenude võtmine, mida võlgnik, arvestades tema sissetulekut (töövõimetuspension), tasuda ei suuda.

2-20-3208 Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi V. S.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.aprillil kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. S.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.