3.Välja mõista kostjalt D. L. ́ilt hageja Bondora AS kasuks Bondora AS ja kostja D. L. vahel 11.07.2024 sõlmitud krediidilepingust nr xxxx sissenõutavaks muutunud ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 2491,03 eurot vastavalt alltoodud maksegraafikule ning viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuupäev 02.01.2025 03.02.2025 03.03.2025 01.04.2025 02.05.2025 02.06.2025 01.07.2025 01.08.2025
4.Jätta rahuldamata Bondora AS nõueded intressi, lepingute haldustasu, sissenõudekulude ja sissenõutavaks muutunud viivise osas.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja ja kostja sõlmisid 21.04.2024 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (leping 1), mille alusel sai kostja laenu 2126 eurot (millest 126 oli lepingutasu ning kostjale kanti 2000 eurot). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale intressi määraga 33,65 % aastas, lepingu sõlmimise tasu oli 126 eurot, lepingu haldustasu on 4% aastas, krediidi kogukulu oli 4798,42 eurot, viivisemäär oli 33,65 % aastas. Leping oli sõlmitud 60 kuuks. Krediidi kulukuse määr on 51,66%. Hageja ja kostja sõlmisid 11.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (leping 2), mille alusel sai kostja laenu 2764 eurot (millest 164 oli lepingutasu ning kostjale kanti 2600 eurot). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale intressi määraga 31,49 % aastas, lepingu sõlmimise tasu oli 164 eurot, lepingu haldustasu on 4% aastas, krediidi kogukulu oli 6043,60 eurot, viivisemäär oli 31,49 % aastas. Leping oli sõlmitud 60 kuuks. Krediidi kulukuse määr on 48,48%. Hageja tasus kostjale kokku kahest lepingust tulenevalt 4600 eurot. Kostja oli jätnud laenulepingute alusel tasumata osaliselt/täielikult 01.11.2024, 02.12.2024, 02.01.2025, 03.02.2025 ja 03.03.2025 osamaksed. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 04.02.2025. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka talle selleks antud täiendava tähtaja jooksul, siis ütles hageja lepingu üles 05.03.2025. 4 (10)
Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja lepingu xxxx põhinõude katteks 133,41 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja makseid teinud. Seega on hageja põhinõude suuruseks 1992,59 eurot. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 33,65 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 290,62 eurot (lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 01.11.2024 kuni 03.03.2025 tasumisele 290,62 eurot, mida kostja tasus summas 0 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 290,62 eurot). Hageja nõuab lepingu haldustasu vastavalt lepingule 4 % laenusummast. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 01.11.2024 kuni 03.03.2025 eest (s.o 5 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 36,83 eurot hageja kasuks välja mõista. Sissenõudmisega seotud kulud summas 5 eurot palub hageja kostjalt välja mõista, kuivõrd kostjale on saadetud tasuline meeldetuletuskiri 03.01.2025. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist summas 24,35 eurot lepingujärgses määras, s.o. 33,65 % aastas ning hageja arvestab viivist krediidisumma 1992,59 eurot tasumisega viivitamiselt alates 06.03.2025 (ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 14.04.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel alates 15.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 33,65 % tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja lepingu xxxx põhinõude katteks 54,45 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja makseid teinud. Seega on hageja põhinõude suuruseks 2709,55 eurot. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 31,49 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 369,29 eurot (lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 01.11.2024 kuni 03.03.2025 tasumisele 369,29 eurot, mida kostja tasus summas 0 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 369,29 eurot. Hageja nõuab lepingu haldustasu vastavalt lepingule 4 % laenusummast. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 01.11.2024 kuni 03.03.2025 eest (s.o 5 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 47,86 eurot hageja kasuks välja mõista. Sissenõudmisega seotud kulud summas 5 eurot palub hageja kostjalt välja mõista, kuivõrd kostjale on saadetud tasuline meeldetuletuskiri 03.01.2025. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist summas 33,11 eurot lepingujärgses määras, s.o. 31,49 % aastas ning hageja arvestab viivist krediidisumma 2709,55 eurot tasumisega viivitamiselt alates 06.03.2025 (ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 14.04.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel alates 15.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 31,49 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt on 21.04.2024 sõlmitud laenulepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud alljärgnevatest andmetest. Laenutaotluses märkis kostja, et on lahutatud, üks ülalpeetav, tööandja Xxxx Ab, sissetulek 3200 eurot, igakuised kohustused 21 eurot ning igakuised elamiskulud 960 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, sissetulek on 2815,98 eurot, igakuised kohustused 800,46 eurot, elamiskulud 960 eurot, kehtivate laenude kuumkased Bondorale 96,58 eurot ning leidis, et kostjale jäi vaba raha 878,23 eurot. Hagiavalduse kohaselt on 11.07.2024 sõlmitud laenulepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud alljärgnevatest andmetest. Laenutaotluses märkis kostja, et on lahutatud, ülalpeetavaid ei ole hagiavaldusesse märgitud (krediiditoimikus nähtub, et 2 ülalpeetavat), tööandja 5 (10)
Xxxx, sissetulek 3200 eurot, igakuised kohustused 21 eurot ja igakuised elamiskulud 960 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, sissetulek on 2930,34 eurot, igakuised kohustused 716,17 eurot, elamiskulud 960 eurot, kehtivate laenude kuumkased Bondorale 307,57 eurot ning leidis, et kostjale jäi vaba raha 845,42 eurot. 06.05.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet siis hageja nõude ümberarvestamisel loobub lepingu sõlmimise tasust, on loobunud intressimäärast (st arvestanud intressimääraks 0 %) ning samuti on hageja loobunud lepingu igakuisest haldustasust ja võimalikest viivistest, mis on sissenõutavaks muutunud lepingu kehtivuse ajal. Ülesütlemine toimus 05.03.2025. Juhul, kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohtu hinnangul ei ole täidetud ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse 23.12.2024, st alates sellest ajast kuni käesoleva seisukoha esitamiseni ei ole kostja kordagi tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Laenulepingu nr xxxx puhul palub hageja arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 01.12.2025 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal 01.12.2025 tasuda 22,86 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule. Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata. Laenulepingu nr xxxx puhul palub hageja arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 02.01.2025 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal 02.01.2025 tasuda 15,59 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule. Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata. Kostja seisukoht
2.Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte KÄPO kaudu 16.04.2025. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg hiljemalt 30.04.2025. Kostja hagivastust ei esitanud. Kohus tegi 09.05.2025 lahendi teatavaks tegemise määruse ja see on kostjale kätte toimetatud samuti Ametlike Teadaannete kaudu 08.06.2025. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud kuni kohtuotsuse tegemiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas 6 (10)
kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
5.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
6.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 21.04.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr xxxx ja 11.07.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja sai kokku laenu 4600 eurot. Laen on kostjale välja makstud summas 4600 eurot (11.07.2024 2600 eurot ja 21.04.2024 2000 eurot). Nimetatud lepingud on kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena.
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 21.04.2024, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36%. Seega kolmekordne määr oli 52,08%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 51,66% aastas. 11.07.2024 lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega kolmekordne määr oli 49,95%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 48,48% aastas. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.
8.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Eeltoodud sätted kehtisid ka kostjaga sõlmitud krediidilepingu sõlmimise ajal samas sõnastuses.
9.Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: 7 (10)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus peab kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel.
10.Hagiavalduse kohaselt on 21.04.2024 sõlmitud laenulepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud alljärgnevatest andmetest. Laenutaotluses märkis kostja, et on lahutatud, üks ülalpeetav, tööandja Xxxx Ab, sissetulek 3200 eurot, igakuised kohustused 21 eurot ning igakuised elamiskulud 960 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, sissetulek on 2815,98 eurot, igakuised kohustused 800,46 eurot, elamiskulud 960 eurot, kehtivate laenude kuumaksed Bondorale 96,58 eurot ning leidis, et kostjale jäi vaba raha 878,23 eurot.
11.Hagiavalduse kohaselt on 11.07.2024 sõlmitud laenulepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud alljärgnevatest andmetest. Laenutaotluses märkis kostja, et on lahutatud, ülalpeetavaid ei ole hagiavaldusesse märgitud (krediiditoimikus nähtub, et on 2 ülalpeetavat), tööandja Xxxx, sissetulek 3200 eurot, igakuised kohustused 21 eurot ja igakuised elamiskulud 960 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, sissetulek on 2930,34 eurot, igakuised kohustused 716,17 eurot, elamiskulud 960 eurot, kehtivate laenude kuumkased Bondorale 307,57 eurot ning leidis, et kostjale jäi vaba raha 845,42 eurot.
12.Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Krediidiandja oleks pidanud kontrollima täiendavate küsimuste esitamisega kostjalt lisaandmeid. Kohus leiab, et krediidiandja oleks ilmselgelt pidanud sissetulekuid kontrollima Maksu- ja Tolliametilt (oli erinevus taotluse kohaselt ja pangakontoväljavõtte vahel). Samuti oleks pidanud krediidiandja arvestama isiku ülalpeetavatega, ei nähtu et krediidiandja oleks arvesse võtnud esimese lepingu puhul kostja märgitud ühte ülalpeetavat ning teise lepingu puhul kahte ülalpeetavat. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et isik maksab alimente (nt O. G. ca 600 kuni 650 eurot kuus ning J. V. 150 – 300 eurot). Samuti oleks hageja pidanud ettevaatlik olema, kuna isikul on erinevate laenufirmade ees finantskohustused sh AS L ning teise laenu puhul oli juba Bondorale laen samuti kostjal tasuda.
13.Lisaks asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale 8 (10)
väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
14.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hageja ei ole teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik.
15.Eeltoodust järeldub, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, s.o hageja on esitanud väited, kuid mitte neid kinnitavaid tõendeid. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu xxxx alusel põhivõlga 1992,59 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2000 eurot, millele lisandus lepingutasu 126 eurot – kokku 2126 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 02.05.2024 kuni 02.04.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 133,41 eurot.
18.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu xxxx alusel põhivõlga 2709,55 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2600 eurot, millele lisandus lepingutasu 164 eurot – kokku 2764 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 01.08.2024 kuni 02.07.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 54,45 eurot.
19.Hageja ümberarvutuse kohaselt on hageja tulevikku suunatud põhivõlgnevuse nõue lepingu xxxx alusel kostja vastu 1653,86 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 2000 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 346,14 eurot (kõik tasutud summad arvestatud põhiosa katteks), mistõttu lepingut ei saa lugeda 05.03.2025 kehtivalt ülesöelduks.
20.Hageja ümberarvutuse kohaselt on hageja sissenõutavaks muutunud ja tulevikku suunatud põhivõlgnevuse nõue lepingu xxxx alusel kostja vastu 2491,03 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 2600 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 108,97 eurot (kõik tasutud summad arvestatud põhiosa katteks), mistõttu lepingut ei saa lugeda 05.03.2025 kehtivalt ülesöelduks.
21.Hageja on arvestanud kõik tasutud osamaksed üksnes laenu põhiosa katteks ning intressimääraks on hageja arvestanud 0 %. Seega on põhjendatud põhinõude rahuldamine.
22.Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt välja tulevikus lepingu alusel sissenõutavaks muutuvad maksed TsMS § 369 alusel. Kohtu hinnangul on TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud, kuna asjas tuvastatud asjaoludel tegi kostja viimase makse lepingu xxxx puhul 01.12.2025 (osaline makse) ja lepingu xxxx katteks 02.01.2025 (osaline laekumine), samuti ei ole kostja kohtumenetluses osalenud, mistõttu saab eeldada, et kostja vabatahtlikult oma kohustusi ei täida.
23.Kohus rahuldab sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt resolutsioonis toodud graafikule.
9 (10)
24.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Jätta rahuldamata Bondora AS nõuded intressi, lepingute haldustasu, sissenõudekulude ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
28.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (7045,14 eurot) ning sissenõutavaks muutunud põhinõude summat kokku 4144,89 eurot. Samuti arvestab kohus menetluskulude jaotamisel hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus resolutsioonis). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
30.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO kaudu 16.04.2025, kuid lahendi aja määrus Ametlike Teadaannete kaudu 08.06.2025. Kohtule on kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.