nende Avaldaja Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu (registrikood 80119896), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Puudutatud isik M H (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu avaldus M H vastu osaliselt.
2.Välja mõista M Hlt Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu kasuks perioodil 03.2019 – 08.2019 väljastatud arvete alusel tekkinud põhivõlgnevus 256,55 eurot ja perioodi 01.05.-07.10.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 4,58 eurot.
3.Avaldus jätta põhivõlgnevuse 1379,57 euro ja viivise 545,33 euro osas rahuldamata.
4.Jätta Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu menetluskuludest 12 % M H kanda ja 88 % ulatuses Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu enda kanda.
Jätta M H menetluskuludest 88 % Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu kanda ja 12 % ulatuses M H enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu (avaldaja) esitas 07.10.2019 (täpsustatud 08.11.2019, 04.12.2019) Harju Maakohtule avalduse M H (puudutatud isik) vastu majandamis- ja
kommunaalteenuste osutamisest tekkinud põhivõlgnevuse 1636,12 euro ja viivise 549,91 euro nõudes.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi aadressil Vabriku 23-xxxx, Tallinn, omanik. Puudutatud isik on Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu xxxx. Puudutatud isik on ebaregulaarselt tasunud talle esitatud majandamiskulude arveid, seisuga 01.10.2019 on puudutatud isikul tekkinud põhivõlg 1636,12 eurot ja viivis 549,91 eurot. Alates 2019. aasta aprillist puudutatud isik lõpetas esitatud majandamiskulude arvete tasumise, kuivõrd teostas viimase makse 2019. aasta märtsikuus. Puudutatud isikule on saadetud korduvalt meeldetuletusi. Avaldaja soovib põhivõlgnevust ja viivist tõendada võlgnevuse tabeliga ja arvetega. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 1636,12 eurot ja viivised summas 549,91 eurot.
3.Kohus võttis 29.01.2020 kohtumäärusega avalduse menetlusse. Avaldus ja kohtudokumendid on toimetatud puudutatud isikule isiklikult kätte 27.02.2020. Avaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Puudutatud isik ei ole avaldusele tähtaegselt vastanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu avaldus M H vastu kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).
6.Puudutatud isikule kuulub korter aadressil Harju Maakonnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Vabriku tn 23-xxxx (registriosa nr xxxx). Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu on asutatud 17.02.2000.
7.Korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
8.Tallinn, Vabriku tn 23 korteriühistu põhikirja p 1.3 sätestab, et ühistu tegevuse eesmärgiks on elamu (välja arvatud korterite ja korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine, hooldamine ja remont ning seoses sellega ühistu huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele eluruumi kasutamisega seotud teenuste osutamine. Põhikirja p
3.2.6.järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide ja lifti hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteripinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu üldkommunikatsioonide kaudu saadud kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, küte, vee soojendamine,
kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinnast. Põhikirja p 3.2.9. kohaselt on ühistu liige kohustatud eelpoolt nimetatud loetelus toodud majanduskulude maksmisega viivitamisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist võlgnevuse summalt juhatuse poolt ettenähtud suuruses ja korras.
9.Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevuse 1636,12 euro välja mõistmist. Avaldaja on avaldusele lisanud tabeli, millest nähtub, et võlgnevus on arvestatud alates 2016. aasta juunist kuni 2019. aasta septembrini. Eeltoodud perioodile lisandub võlgnevus 713,64 eurot, mille arvestuse perioodi ei ole tabelis esile toodud. Avaldusele on lisatud tõendid, millest nähtub, et puudutatud isikule on esitatud arved 6 kuu eest, perioodi 03.2019 – 08.2019 kohta järgmiselt: arve 3/11, summas 42,96 eurot, maksetähtaeg 30.04.2019; arve 4/11, summas 42,64 eurot, maksetähtaeg 31.05.2019; arve 5/11, summas 41,16 eurot, maksetähtaeg 30.06.2019; arve 6/11, summas 38,49 eurot, maksetähtaeg 31.07.2019; arve 7/11, summas 39,26 eurot, maksetähtaeg 31.08.2019; arve 8/11, summas 52,04 eurot, maksetähtaeg 30.09.2019. Muu perioodi kohta väljastatud arvete kohta tõendid puuduvad. Lisatud arvete 3/11-8/11 järgi on võlgnevus 256,55 eurot. Avaldaja põhivõlgnevuse nõue on osaliselt tõendatud arvetega 3/11-8/11, perioodi 03.2019 – 08.2019 eest summas 256,55 eurot. Põhivõlgnevuse nõue on 1379,57 euro osas tõendamata. Avaldaja on selgitanud, et ta soovib võlgnevuse tekkimist tõendada võlgnevuse tabeliga, kuid nimetatud tabel ei tõenda võlgnevust. Võlgnevuse tabel võib olla abistav võlgnevuse kujunemisest arusaamiseks, kuid mitte eraldiseisvaks tõendiks TsMS § 299 lg 1 ja 2 mõttes. Kohus selgitas avaldajale 28.10.2019 määruses ja 22.11.2019 kirjas, et avaldajal tuleb esitada selge põhivõlgnevuse nõue, andmed väljastatud arve (kuupäev ja number) kohta ning viitama konkreetselt, millise tõendiga ja millist asjaolu ta soovib tõendada (TsMS § 363 lg 1 p 3). Lisaks märkis kohus, et võlgnevuse tabeli kohaselt on avaldaja arvestanud võlgnevust 2016. aastast, kuid tõendid võlgnevuse tekkimise kohta (arved) on esitatud viimase 6 kuu kohta; arusaadav ei ole ka millise perioodi eest on arvestatud tabelis märgitud võlgnevus 713,64 eurot. Avaldaja kohtule nõude aluseks olevaid asjaolusid ei täpsustanud ning täiendavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus perioodi 03.2019 – 08.2019 eest summas 256,55 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväidet ja tõendeid eeltoodud võlgnevuse tasumise osas.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
11.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
13.Avaldaja nõuab viivise 549,91 euro välja mõistmist. Võlgnevuse tabelist nähtuvalt on avaldaja arvestanud viivist määraga 0,07%, perioodi 07.2016 – 09.2019 eest. Kohus palus avaldajal
22.11.2019 kirjas täpsustada, kust viivisemäär 0,07% tuleneb. Kohus viitas, et esile tuleb tuua, kas pooled on sellises viivisemääras kokku leppinud. Samuti palus kohus täpsustada viivisenõude kujunemist. Avaldaja eeltoodut ei täpsustanud. Puudutatud isikule väljastatud arvetelt nähtub, et avaldaja on viivist arvestanud määraga 0,022% päevas. Kuivõrd kohus rahuldab põhinõude 256,55 eurot väljastatud arvete 3/11-8/11 osas, on põhjendatud rahuldada viivis arvetel 3/11-8/11 märgitud põhivõlgnevuse õigeaegse tasumata jätmise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestab viivist arvel märgitud maksetähtaja järgmisest päevast kuni avalduse esitamiseni. Viivis on kujunenud järgnevalt. Arve nr 3/11 4/11 5/11 6/11 7/11 8/11 Kokku
Maksetähtaeg Summa Viivise arvestusperiood 30.04.2019 42,96
01.05.– 07.10.2019 31.05.2019 42,64
01.06.– 07.10.2019 30.06.2019 41,16
01.07.– 07.10.2019 31.07.2019 38,49
01.08.– 07.10.2019 31.08.2019 39,26
01.09.– 07.10.2019 30.09.2019 52,04
01.10.– 07.10.2019
Viivitatud päevad
Viivise % päevas 0,021918 0,021918 0,021918 0,021918 0,021918 0,021918
Viivis eurodes 1,51 1,21 0,89 0,57 0,32 0,08 4,58
Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista perioodi 01.05.-07.10.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 4,58 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.Kohus rahuldab avalduse ca 12 % ulatuses (avaldaja palus 07.10.2019 avalduses välja mõista kostjalt kokku 2 186,03 eurot (põhinõue 1 636,12 eurot ja viivis 549,91 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 261,13 eurot (põhinõue 256,55 eurot ja viivis 4,58 eurot). TsMS § 172 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Kohus jätab avaldaja menetluskuludest 12% puudutatud isiku kanda ja 88 % ulatuses avaldaja enda kanda; puudutatud isiku menetluskuludest jääb 88% ulatuses avaldaja kanda ja 12% ulatuses puudutatud isiku enda kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 esimese lause järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul menetluskulude kindlaksmääramine takistaks menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist. Aleksandr Kondrašov
(digitaalselt allkirjastatud)
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.