5.Määrata Gennadi Dudini menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot. Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistult Gennadi Dudini kasuks menetluskuluna 48,75 eurot.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Gennadi Dudin (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 4000 eurot, sh 2000 eurot uue juhatuse surve all tasutud raha ning 2000 eurot moraalse kahju hüvitisena. Hagiavalduse kohaselt oli Gennadi Dudin Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu juhatuse liige. Peale uue juhatuse valimist andis ta kõik dokumendid uuele juhatusele üle, inventari üleandmist ei nõutud. Inventar oli varastatud. Uus juhatus ähvardas hagejat vanglaga ja nõudis raha tagastamist. Hagejal tekkis hirm ja ta tasus 2000 eurot ära. Hiljem ähvardas Valentina Kremen hagejat veel enam kui 5000 euro suuruse nõudega. Hageja mõistis, et temalt pressitakse lihtsalt raha välja ning tegi korteriühistule avalduse, milles palus tagastada tasutud 2000 eurot. Korteriühistu uus juhatus koosnes sisuliselt vanast juhatusest, kuid enam ei sobinud hageja poolt tehtud ja varem sobivaks tunnistatud kulutused. Kõik dokumendid olid korteriühistu raamatupidaja käsutuses ja kättesaadavad igal ajal kõigile korteriomanikele, ka juhatusele. Juhatuse liikmed olid alati kõikide kulutustega kursis. Revisjonikomisjon tegi oma tööd korralikult. Enne millegi allkirjastamist tuli neil tutvuda dokumendi sisuga. Kui keegi juhatuse liikmetest ei tutvunud dokumendi sisuga korralikult, näitab see seda, et ta ei täitnud oma tööülesandeid. Kõiki kulusid sai vaadata ka raamatupidaja Tamara Puzenko juures OÜ-s Konsultatsioonibüroo Toompere ja Ottender. Kõigi finantsküsimuste eest vastutab notariaalselt kinnitatud KÜ juhatus solidaarselt.
2.Hageja on lisaks olnud pikemat aega pidevas stressis ja pinge all. Trepikodadesse riputati 2015. ja 2016. aasta arved sildiga „Dudin, ära rebi maha, ikka viskame iga elaniku postkasti“. Nii rikkus kostja ka isikuandmete kaitse seadust. Hageja nõuab enda ja oma pere unetute ööde tõttu tekkinud moraalse kahju hüvitisena 2000 eurot.
3.Hageja on esile toonud, et osaühing Toompere ja Ottender, kus töötab kostja lepinguline esindaja Talis Toompere, on huvitatud osapool, sest KÜ raamatupidaja KÜ raamatupidaja Tamara Puzenko, kes algatas pärast isiklikku tüli hagejaga juhtkonna vahetamise (käis uksest ukseni ja kogus allkirju eesmärgiga korraldada erakorraline koosolek, et esitada umbusaldust tollasele juhtkonnale), töötab selles firmas. T.Puzenko ja tema hea sõbranna Valentina Kremen kallutasid hagejat tasuma 2017. aasta eest 1407,55 eurot ja 2016. aasta eest 593 eurot. Kuna hageja ei nõustunud, käivitati tema vastu täiendavad karmid meetmed. Omades ligipääsu kõikide korteriühistu dokumentidele, kasutas T.Puzenko neid hageja kõrvaldamiseks. Asjaolu et hageja eest on ühistule ülekande teinud hageja elukaaslane Jelena Kuznetsova, ei võta hagejalt õigust nõude esitamiseks. Jelena Kuznetsova täitis hageja väidetavat kohustust.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt avaldas Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu 11.10.2017 juhatuse esimehele ehk hagejale umbusaldust. 12.10.2017 võttis uus juhatus üle dokumendid viis läbi esmase revisjoni 2017. aasta majandamiskulude õiguspärase kasutamise osas ning avastas ühistu rahade väärkasutuse. Endine esimees ehk hageja oli süstemaatiliselt kasutanud ühistu rahalisi vahendeid enda isiklikuks tarbeks ja kandnud enda eramu ehitamise kulusid ühistu majandamiskulude hulka. 15.10.2017 leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja tagastab 2017. aastal väärkasutatud vahendid kokku summas 2000 eurot ning ühistu juhatus lubas, et kui hageja maksab väärkasutatud vahendid tagasi, ei pöördu ühitu õiguskaitseorganite poole ja loeb hageja poolt omastatu hüvitatuks. 25.10 2017 laekus Jelena Kuznetsovalt ühistu arveldusarvele 2000 eurot selgitusega ”Gennadi Dudin, majanduskulude raha tagastamine “. 14.12.2017 viis ühistu juhatus läbi täiendava revisjoni 2015. ja 2016. aasta majandamiskulude osas ja leidis, et elamu haldamisega mitteseotud kulusid kokku sellel perioodil on summas 3243,50 eurot ning tegi hagejale ettepaneku tasuda või tagastada asjadena ühistu vahenditest enda otstarbeks soetatu hiljemalt 22.01.2018. 16.01.2018 teatas hageja, et keeldub omastatud vahendeid tagastamast ja nõuab tagasi ka juba tasutud hüvitist.
5.Asjaolu, et ühistu majandusaasta aruanne on kinnitatud üldkoosoleku poolt ja juhatuse tegevus heaks kiidetud, ei tähenda, et aruandeaasta jooksul väärkasutatud rahalised vahendid muutuksid automaatselt õiguspärasteks kuludeks. Arvetele või sularaha tšekkidele lihtsalt peale kirjutamine, et see kulus kusagile korteriühistu remondiks, ei muuda raha sisulist kuritarvitamist õiguspäraseks, kui ühistu tarbeks neid kulutusi tegelikult ei tehtud. Juhatus kinnitas revidendi aruanded ja revidenti usaldati. Tagantjärele saab möönda, et revident ei täitnud oma ametikohustusi korrektselt. 17.05.2018 valiti korduvalt kokku kutsutud üldkoosolekul uus revisjonikomisjon ja uus juhatus. Arusaamatuks hageja etteheide, et OÜ Konsultatsioonibüroo Toompere ja Ottender on asjast huvitatud osapool.
6.Kostja leiab, et hageja hagis taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, sest hageja ei ole tasunud rahasummat, mille tagastamist ta nõuab. Tagasinõude õigus saaks olla Jelena Kuznetsoval. Tagastatava rahasumma suuruse -2000 eurot pakkus välja hageja ise. Kostja juhatus on esitanud hagejale tagasinõude suuremas ulatuses lähtuvalt revisjonide tulemusest ja asjaolust, et hageja on kostja rahalisi vahendeid kasutanud enda erahuvides. Hageja väited moraalse kahju tekkimise osas on tõendamata ja kahju suuruse kujunemine teadmata. Hageja ei ole selgitanud, milles kahju seisneb.
MENETLUSE KÄIGUS ESITATUD SEISUKOHAD
7.11.04.2019. a toimunud kohtuistungil jäi hageja jäi esitatud nõude juurde. Hageja väitel ei toimunud ametlikku materiaalsete väärtuste üleandmist uuele juhatusele, keegi avaldajaga ei suhelnud, lihtsalt lasti postkasti nimekiri kulutustest. Ühistul oli vana muruniiduk, käru, käärid, kruvikeerajad. Nende üleandmist esialgu ei nõutud. Keldri võtmed on viiel inimesel, hageja andis enda võtmed ära. Kui Tamara Puzenko palus, et hageja näitaks katkise rattaga käru, palus hageja ühte inimest ühistust, kes tuleks kaasa keldrisse. Seda käru enam ei olnud. Hageja vaatas üle nimekirja asjadest, mille üleandmist nõuti, ja andis Valentina Kremenile aiakäärid ja noa, paludes, et need tõmmataks nimekirjast maha, kuid
V.Kremen vastas, et need on väheväärtuslikud asjad. Osa asju kulus ära ning ei olnud kohustust neid asju alles hoida. Hageja kinnitas, et ei tunnistanud tema vastu esitatud nõuet, kuid kartis tõsiselt, et ta pannakse vangi ning seadusekuuleka inimesena tasus nõudes märgitud kuupäevaks 2000 eurot.
8.Kostjat kohtuistungil esindanud V.Kremen, selgitas, et teda kutsuti KÜ Lääne 6 esinaiseks, sest seal ei toimunud midagi ja senine esimees ei meeldinud korteriomanikele. Alates 11.10.2017. a sai V.Kremenist korteriühistu Lääne 6 lepinguline majajuht. V.Kremen kirjeldas maja halba seisukorda. Inventarist oli olemas üks muruniiduk ja kaks nuga, üks lumelabidas, üks metallist reha, koridori pirnid pikad ja väiksed 10 tükki, kaks vana ämbrit, kaks moppi, kanister ja ühed oksakäärid. Hagejale tehti ettepanek tagastada kõik asjad. Hageja ei tagastanud ja helistas ühel päeval ning teatas, et ta on nõus asjad välja maksma. Küsimuse peale, et kus on majas LED-lambid, ütles hageja, et ta maksab 2000 eurot, need LED-lambid on ka sees. Raha maksmise järgselt hageja teatas, et nüüd ma olen vaba ja õnnelik ja kõik on ära makstud.
9.Kohus selgitas, et saab asja lahendamisel lähtuda esitatud tõenditest. Pooled kinnitasid, et rohkem tõendeid esitada ei soovi ja nõustusid kirjaliku menetlusega. Kohus edastas kostjale 25.09.2019. a kirja, milles palus esitada kohtule volikiri, millest nähtuvalt võisid (ja võivad) Talis Toompere ja Valentina Kremen korteriühistut käesolevas tsiviilasjas esindada. 10.10.2019. a esitati kohtule korteriühistu Lääne 6 juhatuse liikmete poolt allkirjastatud volikiri, millega volitati korteriühistut eisindama Valentina Kremen. Talis Toompere esitas volikirja 19.02.2020. Kohtule on esitatud ka T.Toompere haridust tõendav dokument.V.Kremen ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta vastab
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
11.Esmalt märgib kohus, et jätab V.Kremeni poolt menetluses esitatud asjaolud ja tõendid TsMS § 226 lg 3 alusel asja lahendamisel arvestamata, kuivõrd V.Kremen ei ole isikuks, kes saaks korteriühistut käesolevas tsiviilasjas esindada. Kohus on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kohtule tuleb esitada tõendid, millest nähtuks, et V.Kremen on isik, kes TsMS § 218 lg 1 järgi saab olla kohtus menetlusosalise esindajaks või tema tööleping, millest nähtuks õigus kostjat esindada. Nimetatud dokumente ei ole kohtule esitatud. Üksnes juhatuse liikmete volikiri ei ole selleks piisav.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja oli kuni 11.10.2017. a Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu juhatuse liige. Vaidlust ei ole ka selles, et uus juhatus on läbi
viinud revisjoni ja leidnud, et hageja on juhatuse liikmeks olemise ajal väärkasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid, mistõttu on uus juhatus teinud kaks otsust (15.10.2017 ja 14.12.2017. a) hagejalt väärkasutatud summade tagasinõudmiseks kogusummas 4651,35 eurot (1407,85 eurot 2017. aasta eest, 1312,33 eurot 2016. aasta eest ning 1931,17 eurot 2015. aasta eest). Kohus nõustub kostjaga selles, et üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruanne ja juhatuse tegevuse heaks kiitmine ei välista majandusaasta jooksul tekitatud kahju hüvitamise nõudmist.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et hageja elukaaslane tasus hageja eest korteriühistule 2000 eurot. Kostja väide, mille kohaselt ei saaks hageja seetõttu ise tagasinõuet esitada, ei ole asjakohane. Nõue 2000 euro tasumiseks oli suunatud hageja vastu, kes perekondlikus sisesuhtes volitas enda eest raha tasuma enda elukaaslast. See, et hageja ei tasunud raha enda kontolt, ei oma tähtsust, kuivõrd maksekorralduselt on näha, kelle eest ja milline kohustus täideti. Kostjal ei ole õigust sekkuda hageja ja tema elukaaslase vahelisse sisesuhtesse.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu 7.06.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22.10.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10).
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et korteriühistu juhatus on teinud 15.10.2017. a otsuse nõuda tagasi 1407,85 eurot 2017. aasta eest, samas on hageja tasunud 2000 eurot nimetatud otsuses märgitud nõude katteks. Hageja 16.01.2018. a vastuskirjast kostjale nähtub, et hageja ei ole nõus tasuma täiendavalt 2015. ja 2016. aasta eest nõutavaid väidetavalt väärkasutatud summasid. Seega on ilmne, et hageja tasus 1407,85 euro suuruse nõude katteks tegelikult 2000 eurot. Kostja väide, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et hageja tasub kokku 2000 eurot 2017. aasta eest, ei ole millegagi tõendatud. Ka on juhatuse teine otsus 2015. ja 2016. aasta eest tagasinõude esitamise kohta tehtud 14.12.2017.a., ehk pärast seda, kui hageja oli 25.10.2017.a. tasunud 2000 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on kostjale tasunud 1407,85 euro suuruse nõude katteks 2000 eurot ja seetõttu tuleb hagi makstud rahasumma tagastamise osas rahuldada osaliselt, s.o 592,15 euro ulatuses. Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistult tuleb Gennadi Dudini kasuks välja mõista alusetult saadud 592,15 eurot.
17.Kohus märgib täiendavalt, et Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu põhikirja punkti 50 kohaselt vastutavad Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu juhatuse liikmed juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. See tähendab, et Gennadi Dudin vastutab kahju eest koos teiste juhatuse liikmetega. VÕS § 65 lg 1 järgi sai korteriühistu valida, kas nõuab raha tagastamist ainult ühelt juhatuse liikmelt või kõigilt. Kui Gennadi Dudin tasus ainuisikuliselt ära kogu nõutava kahjusumma, siis on tal õigus esitada nõue teiste juhatuse liikmete vastu, kuivõrd VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle
võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
18.Hageja on palunud välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot. Hageja hinnangul on mittevaraline kahju seotud tema ja tema perekonna magamata ööde ja pideva stressiga. VÕS § 1043 sätestab et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
19.Hageja on paljasõnaliselt märkinud, et tema ja tema perekond on kostja tegevuse tõttu olnud stressis ning ei ole saanud magada. Tõendeid selle kohta, et hageja elukvaliteet oleks halvenenud ja seda kostja tegevuse tõttu, hageja vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele esitanud ei ole. Kohus märgib, et isegi kui hageja oleks esitanud tõendid mittevaralise kahju tekkimise kohta, saaks hageja mittevaralise kahju hüvitamist nõuda vaid iseenda läbielamiste korvamiseks ja mitte enda lähikondsete eest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi ligikaudu 15% ulatuses. Seetõttu jätab kohus 15% menetluskuludest TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja 85% hageja enda kanda.
21.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 325 eurot. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
22.Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja selle tasumine on hagiavalduse menetlusse võtmise eelduseks TsMS § 147 lg 1 kohaselt. Seetõttu leiab kohus, et hageja menetluskulu summas 325 eurot on olnud vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ja hageja põhjendatud menetluskulude suurusest on kostja kohustatud hüvitama hageja menetluskulud 48,75 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.