2-20-1697
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Määruse tegemise aeg ja koht
30. märts 2020, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-1697
Tsiviilasi
V. G. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik: V. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx linn, xxxxx Lüganuse vald, e-post xxx) Avaldaja esindaja: (e-post xxx)
Vandeadvokaat
Hillar
Villers
Ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael (asukoht Jaama 76 (Dkorpus), 50605 Tartu, sidevahendid: tel 7407610, GSM 56503342, e-post xxx, pankrotihalduri tunnistus nr 124)
Kuulutada välja V. G.i pankrot alates 30. märtsist 2020 kell 16.00.
2-20-1697
Viru Maakohtu menetluses on V. G.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 18.02.2020.a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.
22.10.2019 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku kohta: Võlgnik on alates 05.09.1992 abielus N. G.ga. Võlgnikul on täiskasvanud laps: A. G. Töötab OÜ-s xxx. Töötasu laekub AS-i Swedbank (viimaste kuude laekumised: jaanuar 241 eurot, veebruar 289,20 eurot). EMTA vastusest tulenevalt on isik töötanud 2019 aasta OÜ xxx, aastatulu on olnud 5 475,98 eurot, mis teeb kuu keskmiseks brutotuluks 456,25 eurot. Võlgnik elab Kiviõli linnale kuuluvas korteris üürilepingu alusel. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on V. G.i töövõime hinnatud osaliseks ja talle on määratud töötukassa otsusega nr TVT/17/023108 töövõimetoetus alates 12.06.2017-19.03.2021. V. G.`ile makstava töövõimetoetuse päevamäär on praegu 7,8603 eurot. Võlgniku arveldusarvelt nähtub, et võlgniku töövõimetoetus on summas ca 240 eurot kuus (06.veebruar 2020 on
2-20-1697 laekunud summa 243,67 Eesti Töötukassalt). Võlgniku sissetulekud kuus jäävad alla alampalga määra (2020 aastal 584 eurot). Andmed võlgniku vara kohta: V. G.il on II pensionisammas, Swedbank Pensionifond K30, osaku puhasväärtus 0,96356 eurot, osakute arv 1481,837 ja summa 1427,84. Isik ei ole liitunud 3.nda sambaga. Käesoleval ajal võlgniku II pensionisammas ei ole realiseeritav. Võlgnikul ei ole ei kehtetuid ega kehtivaid seoseid äriregistris, samuti kinnistusraamatus. Ka sõidukite registris ei ole võlgnikuga seotud sõidukeid 5 aasta jooksul enne pankrotimenetlust. Võlgnik omab AS Swedbank arvelduskontot nr xxxxxxxxx. Teistes krediidiasutustes võlgnik kontosid ei oma. Võlgniku võlad Kuna võlgnik ei oma vara, ei ole võlgnikul pandiga tagatud kohustusi. Võlgnik on pankrotiavalduses toonud kohustuste nimekirja. Pankrotimenetluses ei ole haldurile teada rohkem kohustusi. Võlgniku vastu ei ole algatatud sundtäitemenetlusi. Haldur kajastab kohustustena võlgniku toodud kohustusi. • Nord Collect OÜ (esialgne Monefit Estonia OÜ) – 1 862,19 eurot; • Bondora AS – 3 065,61 eurot; • Inbank AS – 3 249,89 eurot; • Aktiva Finants OÜ (nõue omandatud Placet Group OÜ-lt) – 2 442,07 eurot; • Creditstar Estonia AS – 8 454,90 eurot; Kokku summas 19 074,66 eurot. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgniku maksejõuetuse põhjused on seotud väikelaenude võtmisega. Kuid teatud määral on võlgnik olnud ka nn. laenukarussellis. Näiteks on AS Inbank laekunud summa 2 000,00 eurot, millest on tasutud AS-le Monefit Estonia 215,67 eurot ning 203,10 AS-le Inbank. Kuigi 2000 eurosest summast on võlgnik summa 1310 eurot võtnud välja sularahana. Creditstar Estonia ASlt on võetud laen summas 1500 eurot, millest Bondorale on tasutud 530 eurot ning Bestcredit OÜ-le 491,71 eurot. Võlgniku kontolt nähtuvalt on võlgniku teinud sageli oste SuperAlko poest. Möönata võib, et võlgnik ei ole aru saanud, kuid suured on ta võetud laenud ja kuidas ta peaks need tagasi maksma, kuid ajutine haldur ei saa temal olevate andmete põhjal kinnitada, et tegemist on tahtliku ja süstemaatilise tegevusega. Võlgnik on võtnud väikelaene igapäevaselt laenu andvatelt ühingutelt, nn. tarbijalaenu andjatelt, kellele laienevad kõrgendatud hoolsuskohustus laenude väljaandmisel, ehk laenuandja peab laenu andes ka veenduma laenusaaja laenu tagasimakse võimes. Halduril puuduvad andmed, kuidas laenuandjad on kontrollinud isiku laenu tagasimakse võime. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on eelnevas peatükis kirjeldanud võlgniku tegevust, tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele. Võlgnik ei ole omanud varasid või teinud haldurile teadaolevalt tehinguid, mida tagasivõita. Võlgniku kontolt ja kontole on laekunud raha tütre A. G.lt, kandeid on rohkem kui 40, esialgsel analüüsil on tütar ka isale andud raha rohkem kui 1 000 eurot. Võlgnikul on pangakontotehinguid K. K.ga, kes on võlgniku tütretütar. Võlgnik on ise selgitanud kohtule, et maksimum võib tütre perele antud summa olla ca 5 000 eurot, kuid antud raha ei ole võimalik tagasi nõuda, sest ka tütar on maksejõuetu ja tütrel on käimas kohustuste vabastamise menetlus. Kokkuvõte
2-20-1697 Varad puuduvad. Kohustused: vähemalt 19 000 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama haldurina. Haldur on nõus jätkama menetlust kirjalikus menetluses.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. G.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Sirje Taela. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 000 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on laenude võtmine. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Sirje Tael on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Sirje Taela V. G.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
27.04.2020 kell 11.30 Viru
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. G.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi, tunnitasuga 90 eurot tund. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks 81 eurot). Ajutine haldur nõustub summa vähendamisega 476,40 euroni (sisaldab käibemaksu), mille palub hüvitada riigieelarvelistest vahenditest. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja
2-20-1697 kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 eurot), mis kuulub väljamaksmisele riigieelarvelistest vahenditest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.