AS Finora Capital hagi Mace Ehitus OÜ, XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2019 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Mace Ehitus OÜ apellatsioonkaebus, 67 150,32 eurot XX apellatsioonkaebus, 57 239,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Finora Capital (registrikood 12324050), lepinguline esindaja Jaak Kütt Kostja I Mace Ehitus OÜ (registrikood 12470395), seaduslik esindaja YY Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.07.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
3.Rahuldada hageja AS Finora Capital taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 210 eurot ja mõista see summa kostjatelt Mace Ehitus OÜ-lt ja XX-t välja solidaarselt hageja AS Finora Capital kasuks. Kostjatel tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista Mace Ehitus OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1 100 eurot, mille tasumise osas sai kostja Mace Ehitus OÜ ringkonnakohtult menetlusabi. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ja nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
5.Välja mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1 100 eurot, mille tasumise osas sai kostja XX ringkonnakohtult menetlusabi. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ja nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
6.Makseinfo lisatakse käesolevale otsusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.AS Finora Capital (hageja) esitas 21.04.2019 hagi Harju Maakohtule Mace Ehitus OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 57 239,39 eurot ning kostjalt I veel 9 910,93 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hageja nõue kostja I vastu tulenes 21.03.2017 sõlmitud faktooringulepingust nr FF20170320042 ja kostja II vastu faktooringulepingust tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks 17.07.2018 sõlmitud käenduslepingust. Hageja faktooris kostja I poolt oma tellijatele esitatud arveid. Faktooringulepingu alusel loovutas kostja I oma nõude (arve nr A-170703) Lõuna Eesti Hooldekeskus AS-i vastu 57 239,59 euro ulatuses faktoorile. Lepingu sõlmimisel esindas kostjat I volikirja alusel kostja II. Loovutatud nõude eest tasus faktoor 11.08.2017 kostjale I 45 791,67 eurot. LõunaEesti Hooldekeskus AS pidi arve tasuma 30.10.2017 (90 päeva arve kuupäevast, s.o 31.07.2017). Nõude loovutamise järgselt tasus Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS 11.09.2017 loovutatud nõude summa siiski otse kostjale I, mitte faktoorile, nagu arvel märgitud. Vastavalt faktooringulepingu üldtingimuste punktile 7.1 tekkis kostjal I seetõttu kohustus vastav summa hagejale tagastada. Kostja I summat ei tagastanud. Kohustuse täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu. See ei sõlmitud sõltuvussuhetel või isiklikel põhjustel ning käendaja vastutuse maksimumsumma oli kostja II isikut arvestades mõistlik. Kostja I poolt hagejale varem tasutud summad olid seotud teiste lepingute ja nendest tulenevate kohustustega. Muude arvete kui arve A-170703 osas hagejal nõuded puudusid. Kostja I vastuväited
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Faktooringuleping oli tühine puuduste tõttu esinduses. Kostjat I esindanud isiku volikirja ei olnud lisatud hagile. Nõue oli ebaselge ja tõendamata. Hageja poolt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli kostja I tasunud hagejale kokku 119 459,26 eurot, s.t võimalik hageja nõue oli rahuldatud.
Kostja II vastuväited
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Faktooringuleping oli tühine kostja I esindaja volituste puudumise tõttu. Nõue oli ebaselge. Hageja poolt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli kostja I tasunud hagejale kokku 119 459,26 eurot, s.t võimalik hageja nõue oli rahuldatud. Käenduslepingu sõlmimisel puudusid kostjal II regulaarsed sissetulekud, ta oli töötu. Kostja II juhtis sellele hageja tähelepanu ja pakkus alternatiivseid võimalusi. Kostja II sõlmis käenduslepingu hageja survel ja möödapääsmatus olukorras, et hageja ei pööraks koheselt täitmisele nõuet kostja I vastu, mille juhatuse liige oli tema poeg. Käendusleping oli vastuolus heade kommetega. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 57 239,39 eurot. Kostjalt I mõistis kohus lisaks välja 9 910,93 eurot. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis neilt hageja kasuks välja 1 875 eurot. Vastuväite kohtu tegevusele jättis kohus rahuldamata ja nõndasamuti taotlused asja sisulise arutamise taastamiseks, asja läbivaatamise edasilükkamiseks ja uue kohtuistungi määramiseks. Asja menetluse käigus ei leidnud kinnitamist kostjate väide, nagu olnuks hageja ja kostja I vahel 21.03.2017 sõlmitud faktooringuleping tühine puuduste tõttu esinduses. Hageja esitas kohtule volikirja, millest nähtuvalt andis kostja I kostjale II notariaalse volituse, mis hõlmas ka faktooringlepingute sõlmimist. Esindusõiguse olemasolu möönis hiljem ka kostja II. Hageja selgitas piisavalt nõude alust ja suurust, viidates ka tõenditele, millega ta oma nõuet kinnitab. Kohus ei saanud asja lahendamisel lähtuda kostjate ebamäärastest vastuväidetest, justkui ei saaks hagejal nõuet olla. Ka kostjatel oli oma vastuväidete tõendamise kohustus. Käendusleping ei olnud vastuolus heade kommetega. Kostja II väited käenduslepingu väidetavat tühisust puudutavate faktiliste asjaolude osas olid paljasõnalised. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja II väidet, justkui oleks ta sõlminud käenduslepingu hageja survel ja väljapääsmatus olukorras. Hoopis hageja tõendas, et viited käenduslepingu heade kommetega vastuolu kohta puudusid: 1) faktooringulepingus oli kostja I esindajaks määratud kostja II; 2) kostjale II oli antud notariaalne volikiri kostja I nimel tegutsemiseks; 3) kostja II oli kostja I ainuosaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liige. Seega võis kostja II anda kostja I juhatusele osaniku nimel korraldusi või kostja I juhatust välja vahetada; 4) poolte e-kirjavahetusest nähtus, et kostja II tegutses aktiivselt kostja I huvides ja pooltel oli selge ühine majanduslik huvi. Kostja II viidatud „möödapääsmatu olukorrana“ ei kvalifitseerunud kostja II väide, et ta sõlmis käenduslepingu vältimaks kostja I (mille juhatuse liige on kostja II poeg) vastu täitmisnõude esitamist. Kostja I kui äriühingu tsiviilõiguslikku vastutust hageja ees ei tohi segi ajada juhatuse liikme võimaliku vastutusega. Hagejal puudus igasugune alus eeldada, et kostja II tegutseb kostja I nimel käsundit täites mingitel muudel põhjustel kui isiklik majanduslik huvi. Kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades eeldas hageja õigustatult, et kostja II oli kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud. Seega ei sõlminud kostja II käenduslepingut tarbijana. Käenduslepingus oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 57 239,39 eurot. See ei olnud ebamõistlikult suur. Hagejal oli põhjust eeldada, et kostja II suudab käendatud kohustuse täita. Kostja I vastuväide kohtu tegevusele, mille kohaselt ei lükanud kohus kohtuistungit edasi, kui kostja I esindaja ei ilmud kohtuistungile, oli põhjendamatu ja tuli jätta rahuldamata. Kohtuistungi toimumise päeval ega ka pärast seda kahe nädala kestel ei esitanud kostja I seaduslik esindaja kohtule mistahes dokumente, mis kinnitanuks tema väidet auto
katkiminekust. Pealegi pidi äriühing olema piisavalt hoolikas, et tagada esindaja osalemine kohtuistungil ning mitte seada kohtuistungil osalemist sõltuvusse vaid ühe isiku auto korrasolekust. Seejuures ei ole vajalik, et äriühingut esindaks kohtuistungil just seaduslik esindaja. Olukorras, kus hageja taotles 12.06.2019 kohtuistungil asja sisulist läbivaatamist, ei olnud kohtul alust hageja taotlust mitte rahuldada. Pealegi oli kohtuistungil kostja II, kellel oli notariaalses vormis volitus kostja I esindamiseks mh kohtus. Ei olnud põhjust arvata, et kostja I seaduslik esindaja oleks kostjale I olnud pädevam esindaja kui kostja II. Väited esindamisest loobumise ja volituse tagasivõtmise kohta olid paljasõnalised. Alles 27.06.2019 kohtule esitatud dokumendid kohtuistungilt puudumise kohta ei tõendanud kostja I väidet tema auto katkiminekust ega mõjuvat põhjust kohtusse ilmumata jäämiseks. Seda enam, et kostjad on menetluses tegutsenud oma menetlusõigusi kuritarvitades, menetlust süstemaatiliselt venitades. Kostjad olid saanud menetluses võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kostjate huvid ei jäänud menetluses kaitseta. Pealegi ei saa istungil uusi asjaolusid ja väiteid esitada. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus oli 1 875 eurot, sh riigilõiv 1 100 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 775 eurot. Kostja I apellatsioonkaebus
5.Kostja I esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme ja jättis kostja I täielikult õiguskaitseta, kui ei lükanud edasi asjas toimunud kohtuistungit. Kostjal I oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Nimelt läks tema esindaja auto teel kohtuistungile katki. Keegi teine ei saanud kostjat I esindada. Kostja I ei kuritarvitanud menetlusõigusi ja ei venitanud asjatult menetlust. Kostja II apellatsioonkaebus
6.Kostja II esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Käendusleping ei olnud kehtiv ja sellest tulenevate kohustuste täitmist ei saanud kostjalt II nõuda järgmistel põhjustel: 1) käendusleping sõlmiti hageja survel ja väljapääsmatus olukorras. Kostjatel ei olnud ühist majanduslikku huvi äri ajamisel. Seda ei saanud mh tuletada asjaolust, et kostja II sai kostja I juhatusele osaniku nimel korraldusi anda või kostja I juhatust välja vahetada. Kostja I huvi oli kasumi teenimine osanikele ja kostja II ei olnud kostja I osanik. Kostja II oli kostja I esindaja isa. Kostja II sõlmis käenduslepingu, sest püüdis vältida olukorda, kus hageja pöörab oma nõude kostja I vastu täitmisele, s.t püüdis poja äriühingut päästa. Igasugune isiklik majanduslik huvi käenduslepingu sõlmimisel kostjal II puudus; 2) kostja II sõlmis käenduslepingu tarbijana. Käendus ei olnud seotud kostja II iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega; 3) asjaolust, et kostjaga II mitteseotud äriühingu projektide käive ulatus 1,5 miljonini, ei saanud järeldada, et kostja II suutis käendatud kohustuse tasuda. Kostja II ei olnud aktiivselt tegutsev ettevõtja. Kostjal II puudus igasugune vara. Seega ei olnud hagejal
alust eeldada, et kostja II suudab käendatud kohustuse tasuda. Käendaja vastutuse maksimumsumma oli ebamõistlikult suur. Vastus apellatsioonkaebustele
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebustes märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Esmalt vastab kohus kostja I apellatsioonkaebuse väidetele. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja I apellatsioonkaebuse väidetega menetlusnormi olulise rikkumise kohta, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise. Õige on, et kohus lahendas vaidluse kostja I seadusliku esindaja isikliku kohalolekuta, kuid samas osales istungil kostja I esindajana kostja II, kellel oli kostja I poolt 20.03.2017 väljastatud volikiri kehtivusega kuni 20.03.2020 (I kd, lk 67). Vaidlust ei ole selles, et see volitus hõlmas ka esindust kohtus koos kõigi volitajale kuuluvate protsessiosalise õiguste teostamisel. Puudub alus arvata ja volitusest ei nähtu, et kostja I seadusliku esindaja pädevus õigusvaidlustes oleks oluliselt suurem kostja I volitatud esindaja volitustest. Hageja on esitanud kohtule kirjalikud tõendid, so hageja ja kostjate kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostjad aktiivselt suhelnud hagejaga (I kd, lk 72-82). Lisaks eeltoodule on kostja I etteheited maakohtu otsusele üldsõnalised ja apellant ei ole esitanud kaebuses ühtki väidet ega asjaolu, mida ta oleks soovinud esitada maakohtu menetluses ja mis annaks aluse seada kahtluse alla maakohtu otsuse seaduslikkus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei anna kostja I apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks.
9.Vastuseks kostja II kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja menetlemisel ja tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme ning puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kostja II vastutus hageja ees tuleneb asjaolust, et faktooringulepingust tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks sõlmis kostja II hagejaga 17.07.2018 käenduslepingu, millega kostja II kohustus käendama kostja I poolt faktooringulepingu ja selle alusel 11.08.2017 faktooritud arvel nr A-170703 põhinevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise summas 57 239
eurot 39 senti. Nimetatud summa on märgitud ühtlasi käenduslepingus võimaliku vastutuse piirsummaks (tlk 21-22). Kostja II on korranud apellatsioonkaebuses maakohtu menetluses esitatud vastuväiteid hagile ja neile kõigile on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud, milliseid vastuseid ei pea apellatsioonikohus vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
10.Maakohtus esitasid kostjad väite, mille kohaselt on faktooringuleping tühine puuduste tõttu esinduses. Sellest edasises menetluses loobuti, kuivõrd hageja esitas koos hagiavaldusega volikirja, millega kostja I oli andnud kostjale II volituse (notariaalne volikiri tlk 67), mis hõlmas ka faktooringlepingute sõlmimist. Samuti olid käenduslepingu tingimused kostjaga II läbiräägitud, mida tõendab kohtule esitatud kirjavahetus (tlk 72-73). Puudub alus väita, et kostja II ei saanud aru, millise kohustuse ta käenduslepinguga võtab.
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et tõendamist ei leidnud, et käendusleping sõlmiti hageja survel ja väljapääsmatus olukorras. Kohus on tõendeid hinnates kostja II vastuväited ümber lükanud ja tuvastanud asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ja nimelt, et kostja II on kostja I ainuosaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liige (I kd, lk 71, 82), keda kostja I oli määranud enda esindajaks faktooringulepingus (I kd, tl 7-8). Lisaks andis kostja I notariaalse volikirjaga volituse kostjale II kostja I nimel tegutsemiseks. Seega võis kostja II anda kostja I juhatusele osaniku nimel korraldusi või kostja I juhatust välja vahetada. Hageja esitas maakohtus e-kirjavahetuse (I kd 72-81) millest nähtus, et kostja II oligi kostja I huvides aktiivselt tegutsev, teatades kostja I riigihangetel osalemisest, Vastseliina ehitusobjektilt 200 000 euro laekumise viibimises kostjale I ja töö puudumises. Kostja II on ka hagejale teatanud, et inkasso, kohtu jm mõjutusvahendid võivad viia selleni, et Mace Ehitus ei saa osaleda enam riigihangetel, tekivad õigusabikulud ja sellega kaob igasugune võimalus teenida lisaraha ning muutub võimatuks tasuda võlgnevus Teile (I kd, lk 74). Samas on kostja II avaldanud, et riigihangetel osalemisel on võimalus tasuda hagejale võlgnevus, kuid teine võimalus on kostja I pankrot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus kostjate ühisest majanduslikust huvist leidis tõendamist ja puudub alus tõendeid hinnates jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Kostja II ei tõendanud, et tal oli käsundit täites mingi muu põhjus kui isiklik majanduslik huvi. Kostja II oli pikaajaliselt tegutsev kostja I huvides ja hageja võis arvestada tema majandusliku huvi ja isikliku kasu olemasolu.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja II oli kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud ja seega ei sõlminud kostja II käenduslepingut tarbijana. Kostjad ei tuginenud maakohtus sellele. et kostja II oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Tõendamist leidis, kostja II sõlmis käenduslepingu seoses majandustegevusega. Kostja II on kostja I ainuosaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liige. Kaebuse väide, et kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsumma 57 239 eurot 39 senti (I kd, lk 21) on ebamõistlikult suur, ei ole tõendamist leidnud. Hageja esitas tõendid, millest nähtuvalt on kostja II ettevõtja, kes tegutseb 2 osaühingus juhatuse liikmena ja kolmes MTÜ-s (I kd, lk 82). Lisaks kinnitab asjaolu, et kostja II suudab käendatud kohustust täita, tema enda poolt hagejaga peetud kirjavahetuses avaldatud potentsiaalsete laekumiste kohta ehitusobjektidelt ja varasemalt faktooritud arvete suurusele.
Menetluskulud
13.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja ringkonnakohus ei näe põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda.
14.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 150 euro (5 h x 30 eurot) hüvitamist apellatsioonkaebustega tutvumise ja vastuse koostamise eest, millele ei lisandu käibemaks ning kohtuistungi osutatud 2 esindaja õigusabi osutamise eest vastavalt istungi kestusele esindaja J.Küti esindustasu arvestusega 30 eurot tund ja adv. M.Vinni osalemise eest arvestusega 125 eurot tund käibemaksuta. Kostja vastuväitel ei olnud vajalik 2 esindaja osavõtt istungist, kuid muid vastuväiteid ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja õigusabi osutamise ajakulu vajalik ja põhjendatud (sh kaebuste ja kostjate seisukohtadega tutvumine ja vastuse koostamine 5 t kokku 150 euro ulatuses ning ringkonnakohtu istungil osutatud õigusabi eest arvestusega 60 eurot). Esindajate tunnitasu määrad vastavalt 30 eurot ja 125 eurot on kohased. Ringkonnakohus rahuldab hageja esindajate õigusabitasu nõude osaliselt, kuivõrd ei pea menetluse asjaolusid arvestades põhjendatuks 2 esindaja kohtuistungil osalemise tasu hüvitamist põhjendatuks ja rahuldab taotluse osaliselt summas 60 eurot, millele lisandub kaebusega tutvumise ja vastuse koostamise tasu 150 eurot, st kokku kuulub hüvitamisele 210 eurot. . Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peavad kostjad tasuma viivist.
15.Kostja I esitas 5.08.2019 apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse ja kostja II esitas 8.08.2019 apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse ja ringkonnakohus on taotlused rahuldanud (ringkonnakohtu 6.12.2019 määrus ja 10.12.2019 määrus) ja nad on kumbki oma apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud vastavalt riigilõivu 1100 euro tasumisest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus hoiatas, et pool, kelle kahjuks lahend tehakse, kannab menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskuludest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). Kostjatelt tuleb riigituludesse välja mõista kummaltki ringkonnakohtus kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv (TsMS § 190 lg 3).
16.Nimetatud summa tuleb kummalgi kostjal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ja nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse käesolevale otsusele. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.