AS Finora Capital hagi Mace Ehitus OÜ, A A vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
67 150,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Finora Capital (registrikood 12324050, asukoht Tartu mnt 10, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jaak Kütt (Skyline Legal Advisory OÜ, asukoht Pärnu mnt 10, 10145 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja I: Mace Ehitus OÜ (registrikood 12470395, asukoht Mäenurga-2, Hellenurme küla, Elva vald, 67514 Tartu maakond, e-post: [email protected]); Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige E A (isikukood xxxx); Kostja II: A A (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxx).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
12.06.2019 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Vinni Hageja nõustaja: A G Kostja II: A A
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista kostjatelt Mace Ehitus OÜ ja A A solidaarselt hageja AS Finora Capital kasuks võlgnevus kogusummas 57 239,39 eurot, sellest põhivõlg 39 840 eurot, intressid 4601,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 12 797,87 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I Mace Ehitus OÜ täiendavalt hageja AS Finora Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivised summas 9910,93 eurot.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 4.2 Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 1875 eurot.
5.Jätta kostja Mace Ehitus OÜ 27.06.2019 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
6.Jätta rahuldamata kostjate taotlused asja sisulise arutamise taastamiseks, asja läbivaatamise edasilükkamiseks ja uue kohtuistungi määramiseks.
2-19-6109
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja AS Finora Capital esitas 21.04.2019 Harju Maakohtule hagi kostja I Mace Ehitus OÜ ja kostja II A A vastu, mille kohaselt taotleb välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus kogusummas 57 239,39 eurot, sellest põhivõlg 39 840 eurot, intressid 4601,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 12 797,87 eurot ning kostjalt I hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 9910,93 eurot. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja I ja II kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Finora Capital ja Mace Ehitus OÜ 21.03.2017 faktooringulepingu nr xxxx, mille alusel faktooris hageja kostja I poolt oma tellijatele esitatud arveid. Faktooringulepingu alusel loovutas kostja I oma nõude (arve nr A-170703) L AS-i vastu summas 57 239,59 eurot faktoorile. Arve faktooriti osaliselt (arve kogusumma oli 77 350,80 eurot), kuna osa arvest (20 111,21 eurot) oli L AS omaosalusena varem tasutud. Loovutatud nõude eest tasus faktoor 11.08.2017 kostjale I 45 791,67 eurot. L AS pidi arve tasuma 30.10.2017 (90 päeva arve kuupäevast, s.o 31.07.2017). Nõude loovutamise järgselt tasus L AS 11.09.2017 loovutatud nõude summa siiski otse kostjale I, mitte faktoorile, nagu arvel märgitud. Vastavalt faktooringulepingu üldtingimuste punktile 7.1 tekkis kostjal I seetõttu kohustus vastav summa hagejale tagastada. Faktooringulepingu p. 7.1. sätestab, et kui ostja on tasunud aktsepteeritud arve alusel müüjale, siis kohustub müüja maksma eelnimetatud viisil saadud summad kolme pangapäeva jooksul faktoorile lisades kirjaliku informatsiooni ostja kohta: ostja nimetuse, arve numbri ja makse laekumise kuupäeva.
3.Faktooringulepingust tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks sõlmis A A hagejaga 17.07.2018 käenduslepingu, millega kohustus käendama kostja I poolt faktooringulepingu ja selle alusel 11.08.2017 faktooritud arvel nr A-170703 põhinevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks on käenduslepingus 57 239,39 eurot. Kostja I on tasunud faktooringulepingu alusel järgmised maksed: 25.01.2018 intresse summas 7051,92 eurot; 02.03.2018 põhivõlgnevuse tagasimakse summas 5791,67 eurot ja intressimakse summas 905 eurot; 26.03.2018 põhiosa tagasimakse summas 160 eurot ja intressid summas 840 eurot. Perioodil 11.08.2017 – 30.10.2017 arvestati põhivõlalt intressi vastavalt faktooringulepingule 5,6% ehk
2-19-6109 summas 3205,42 eurot. Perioodil 11.03.2017 – 15.02.2018 arvestati ka lisaintressi 96 päeva eest määras 0,07% päevas summas 3846,50 eurot (kokkuleppel kostjaga I oli intressimäär 0,07% päevas). Vastav intresside kogusumma 7051,92 eurot tasuti kostja I poolt 25.01.2018 intressimaksega. Perioodil 15.02.2018 – 01.03.2018 arvestati 16 päeva eest intressi määraga 0,07% päevas hageja makstud avansi summalt 45 791,67 eurot, mis annab intressisumma 512,87 eurot. 02.03.2018 maksis kostja I hagejale põhivõla tagasimakse summas 5791,67 eurot ja intressimakse summas 905 eurot. Intressimaksest 392,13 eurot arvestati intresside ettemaksuna. Perioodil 01.03.2018 – 15.04.2018 arvestati intresse summas 1232 eurot. Võttes summast maha intresside ettemakse 392,13 eurot, jäi intressivõlgnevuseks 839,87 eurot. 26.03.2018 tasus kostja I hagejale makse summas 1000 eurot, millest tasuti intressivõlgnevus 839,87 eurot ja vähendati põhivõlgnevust 160 euro võrra. 15.04.2018 seisuga oli põhivõlgnevuse jääk seega 39 840 eurot.
4.Perioodil 15.04.2018 – 30.04.2018 on arvestatud põhivõlalt intressi 0,07% päevas (kokkuleppel kostjaga I oli intressimäär 0,07% päevas). Perioodil 01.05.2018 – 30.06.2018 on arvestatud põhivõlgnevuselt viivist 0,3% päevas (faktooringulepingu üldtingimuste p. 2.2). Perioodil 01.07.2018 – 30.11.2018 on arvestatud põhivõlalt intressi 0,07% päevas (kokkuleppel kostjaga I oli intressimäär 0,07% päevas). Perioodil 01.12.2018 – 10.04.2019 on arvestatud põhivõlgnevuselt viivist 0,3% päevas (faktooringulepingu üldtingimuste p. 2.2). Hageja teavitas kostjaid 27.02.2019 nõudekirjas kohustusest tasuda faktooringulepingust ja käenduslepingust tulenev nõue hiljemalt 08.03.2019. Kostjad hageja kirjale ei vastanud ja nõudesummat hagejale ei tasunud. Hageja on korduvalt püüdnud kostjatega suhelda. Vaatamata hageja kõikidele pingutustele ja kulutustele ei ole kostjad võlgnevust tasunud. 10.04.2018 seisuga on kostja I võlgnevus hageja ees 67 150,32 eurot. Sellest summast on kostjal II solidaarne võlgnevus hageja ees 57 239,39 eurot (tulenevalt käenduslepingust kostja II maksimaalne vastutus hageja ees). Hageja kogu nõue kostja I vastu on 67 150,32 eurot, sellest põhivõlg 39 840 eurot, intressid 4601,52 eurot (418,32 eurot + 4183,20 eurot, 0,07% päevas alates 15.04.2018 kuni 30.04.2018 ja 01.07.2018 kuni 30.11.2018) ja viivis 22 708,80 eurot (7171,20 eurot + 15 537,60 eurot, arvestatakse lepingujärgset viivist – 0,3% päevas põhivõlgnevuse summast alates 01.05.2018 kuni 30.06.2018 + alates 01.12.2018 kuni 10.04.2019). Arvestades käenduslepingust tulenevat kostja II maksimaalselt vastutust, nõuab hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt põhivõla tasumist summas 39 840 eurot, intresside tasumist summas 4601,52 eurot ja viivise võlgnevuse osalist tasumist summas 12 797,87 eurot. Kostjalt I nõuab hageja täiendavalt viiviste tasumist summas 9910,93 eurot.
5.04.06.2019 esitas hageja seisukoha kostjate vastustele. Kostja I on andnud kostjale II notariaalse volituse, mis hõlmab ka faktooringlepingute sõlmimist. Kostja I ja kostja II on kohtule valetanud volituse puudumise osas. Hagiavalduse lisas 4 toodud konto väljavõttega tõendas hageja arve A-170703 avansi tasumist summas 45 791,67 eurot hagejalt kostjale I ning vastava arve osalist tasumist kostja I poolt. Muude arvete osas hagejal nõuded puudusid ja hageja ei pidanud vajalikuks kohut varasemate arvestustega koormata. Selguse huvides esitas hageja oma varasema perioodi konto väljavõtte, mis tõendab, et hagi lisas 4 ilmnev makse summas 104 710,64 eurot (17.08.2017) oli varasema arve nr A-170603 tasumiseks (nagu ka makse selgituses oli märgitud). AS S ei võimalda elektroonselt võtta aastast pikema perioodi konto väljavõtet, seetõttu palub hageja arvestada konto väljavõtet (periood 28.02.2017 – 01.02.2018) ja hagi lisas 4 toodud konto väljavõtet (periood 10.08.2017 – 09.08.2018). Hageja nõue põhineb 11.08.2017 faktooritud arvel nr A-170703, mida ei ole hagejale kogu ulatuses tasutud. Kõigi maksete ja laekumiste kohta on hageja koostanud selguse huvides ka arvestuse. Kostja I ja kostja II on esitanud täiesti ebaõiged faktiväited, nagu oleks kostjal II puudunud volitus faktooringulepingu sõlmimiseks ja et hoopis kostja I omab ise nõuet hageja vastu. Selline kohtule tahtlike valeväidete esitamine võib muude
2-19-6109 eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku (KarS) § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (vt Riigikohtu 14.04.2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10, p 15).
6.Kostja II on esitanud seisukoha, et ta on sõlminud käenduslepingu hageja survel ja väljapääsmatus olukorras, mistõttu olevat käendusleping vastuolus heade kommetega ja tühine. Hageja tõendab, et heade kommetega vastuolu eeldused, millele kostja II viitab, tegelikult puudusid ja kindlasti ei olnud hagejale selgelt äratuntavad. Hageja viitab sellega seoses järgnevatele asjaoludele: faktooringulepingus oli kostja I esindajaks määratud just kostja II; kostjale II oli antud ka notariaalne volikiri kostja I nimel tegutsemiseks; kostja II on kostja I ainuosaniku P OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige (seda nii käenduslepingu sõlmimise ajal kui ka käesoleval ajal). Seega võis kostja II anda kostja I juhatusele osaniku nimel korraldusi või kostja I juhatust välja vahetada. Hagejal puudus igasugune alus eeldada, et kostja II tegutseb kostja I nimel käsundit täites mingitel muudel põhjustel kui isiklik majanduslik huvi. Hageja esitab tõendina kostjaga I ja II vahetatud e-kirjad, millest nähtub, et kostja II oli aktiivselt kostja I huvides tegutsev ja pooltel oli selge ühine majanduslik huvi. Näiteks 09.07.2018 e-kirjas on kostja II muuhulgas teatanud: „Jätkame riigihangetel osalemist. Koheselt tuleb teistkordselt avalikuks Xxxx ehitustööde raamlepingu hange. (Esimene tühistati) Uuesti korraldatakse ka Xxxx osalise rekonstrueerimise hange. jne..... September/Oktoober alustame Xxxx rekonstrueerimise töödega. Lepingu maksumus ca 1,5 milj € koos KM iga. Lahendus puudub ka Xxxx ehitusobjektilt saamata ca. 200 000 € laekumise osas. Ilmselt ilma kohtuta asi ei lahene. Täna tööd ei ole ja vaba raha puudub. Igasugune inkasso, kohus ja muu kolmas mõjutusvahend võib viia selleni et Mace Ehitus ei saa osaleda enam riigihangetel, tekivad õigusabikulud ja sellega kaob igasugune võimalus teenida lisaraha ning muutub võimatuks tasuda võlgnevus Teile.“
7.Käenduslepingu tingimused räägiti kostjaga II põhjalikult läbi ning kostja II sai väga hästi aru, millise kohustuse ta nimetatud lepinguga võtab. Kostja II oli pikaajaliselt tegutsev kostja I huvides ja hageja võis arvestada tema majandusliku huvi ning isikliku kasu olemasolu. Hageja peab eluliselt väheusutavaks, et kostja II oleks esindanud ja tegutsenud kostja I huvides mitme aasta vältel altruistlikult ja tasu saamata. Hagejale ei ole arusaadav, millistel sõltuvussuhetel või isiklikel põhjustel kostja II võis käenduslepingu sõlmida ja kas kostja II sellist põhjust või väidet on üldse otseselt esitanud. Kostja II on märkinud ühe sellise võimaliku kaudse põhjusena vaid asjaolu, et kostja II ei soovinud, et hageja pööraks kohesele täitmisele nõude kostja I vastu, mille juhatuse liige on tema poeg. Samas oli kostjal II võimalus kostja I juhatust muuta, samuti ei tähenda kostja I võimalik tsiviilõiguslik vastutus kostja I juhatuse liikme isiklikku vastutust ning muidugi ei saanud hageja oma nõuet kohe täitmisele pöörata, vaid pidi enne kohtusse pöörduma. Seega puudub hageja arvamusel käenduslepingu sõlmimise juures kostja II sõltuvussuhe või isiklik põhjus, mis kallutas kostjat II käenduslepingut sõlmima.
8.Käendaja vastutuse maksimumsumma ei olnud ebamõistlikult suur. Võttes arvesse kostja II esitatud informatsiooni potentsiaalsete laekumiste ja projektide kohta (1,5 miljonit Xxxx rekonstrueerimine; Xxxx saadaolevad 200 000 eurot, samuti varasemalt faktooritud kostja I arvete suurust, nähtuvalt esitatud hageja konto väljavõtetest) oli selge, et ka kostja II on kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud ja saab neist kasu. Kostja II on aktiivselt tegutsev ettevõtja ja nagu nähtub avalikest registritest, on ta juhatuse liikmena jätkuvalt tegutsev kahes osaühingus ja kolmes MTÜ-s. Neist kahes osaühingus ja kahes MTÜ-s oli ta tegev ka käenduslepingu sõlmimise ajal. Seega oli hagejal alust eeldada, et kostja II suudab käendatud
2-19-6109 kohustuse tasuda ning hageja on selles eelduses jätkuvalt veendunud.
KOSTJA I VASTUVÄITED
9.Kostja I esitas 27.05.2019 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ning taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude aluseks oleva faktoorilepingu on allkirjastanud Mace Ehitus OÜ nimel A A. Vastavat volikirja ei ole hagile lisatud. Seega on faktoorileping tühine puuduste tõttu esinduses ja selle alusel ei ole võimalik nõuet esitada. Hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Hagi punktis 1 väidab hageja, et tasus kostjale 11.08.2017 45 791,67 eurot ja tõendab seda konto väljavõttega. Nimetatud lisast tuleneb aga, et kostja on tagastanud juba 17.08.2017 hagejale 104 710,67 eurot ning kokku 119 459,26 eurot. Seega ei saa hagejal tema enda andmete järgi Mace Ehitus OÜ vastu nõuet olla.
10.Kostja I esitas 27.06.2019 vastuväite kohtu tegevusele. Kostja I märgib, et Mace Ehitus OÜ oli avaldanud soovi osaleda kohtuistungil. Kohus oli määranud istungi toimumise ajaks 12.06.2019.a, kell 11:00 ja kutsunud sinna kostja. Kostja väitel ei saanud ta istungile ilmuda, sest teekonnal kohtusse kodust ütles üles kostja sõiduvahend. Kostja arvates esines mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 tähenduses ning kostja olevate sellest kohtule teatanud seaduses ettenähtud korras. TsMS § 419 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus otsustas asja sisuliselt läbi vaadata. Kostja I on seisukohal, et kohtu tegevus ei olnud õiguspärane.
11.TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Riigikohus on lahendis 3-2-1-149-11 (p 32) selgitanud, et kui poole huvid jäävad piisava kaitseta ja pool ei saa istungil osaleda mõjuval põhjusel, on istungi edasi lükkamine põhjendatud. Kostja I leiab, et antud juhul puudus istungilt mõjuval põhjusel kostja I ja kostjal II puudus ilmselgelt pädevus oma õiguste kaitsmiseks, millele viitab tema esitatud riigi õigusabi taotlus. Tuginedes eeltoodud asjaoludele ja põhjusel, et kostjate huvid jäid kostja I hinnangul piisavalt kaitseta, tulnuks kostja I arvates kohtuistung edasi lükata ja asja läbivaatamine oli menetlusnormi oluline rikkumine. Kohtu tegevus ei olnud kostja I arvates õiguspärane ja kostja I Mace Ehitus OÜ esitas sellele vastavalt TsMS §-le 333 lg 1 vastuväite. Kostja I palus vastuväide rahuldada, taastada asja sisuline arutamine ning määrata uus kohtuistung.
KOSTJA II VASTUVÄITED
12.Kostja II esitas 17.05.2019 esialgse vastuse hagile ja 27.05.2019 hagivastuse täiendused, milles hagi ega faktiväiteid ei tunnista ning taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi aluseks olev AS Finora Capital ja Mace Ehitus OÜ sõlmitud 21.03.2017 faktooringuleping nr xxxx on tühine eelkõige Mace Ehitus OÜ esindaja volituse puudumise tõttu. Hagejal puudub kostja I vastu nõue. Hagi asjaolude kohaselt tasus hageja kostjale I 45 791,67 eurot. Samas nähtub hagile lisatud pangakonto väljavõttest, et kostja I on hagejale tasunud kokku 119 459,26 eurot. Seega ei saa hagi asjaolude kohaselt hagejal kostja I vastu nõuet olla. Sellest tulenevalt võib osutuda vajalikuks vastuhagi esitamine.
2-19-6109
13.Hageja nõude aluseks on käendusleping. Nõude rahuldamise käenduslepingu alusel välistab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 esimese lause järgi see, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Täpsemalt viitavad tühisusele järgmised asjaolud. Lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal II regulaarsed sissetulekud, ta oli registreeritud Töötukassas töötuna ja samuti puudus muu vara, mille arvelt võimalikku kohustust täita. Selle tõttu pidi hageja juba lepingu sõlmimise ajal eeldama, et kostja II ei suuda käendusjuhtumi realiseerumisel põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kostja II juhtis sellele hageja tähelepanu nii käenduslepingu sõlmimisel kui sellele järgnevalt, lisaks pakkus kostja II hagejale mitmeid alternatiivseid võimalusi, mida kasutades oleks võimalik olnud põhivõlgniku hagejale võlgnetav summa osaliselt või täielikult tasuda. Hageja ei ole soovinud alternatiivseid võimalusi kasutada. Kostja II sõlmis käenduslepingu hageja survel ja möödapääsmatus olukorras vaid selleks, et viimane ei pööraks koheselt täitmisele nõuet kostja I vastu, mille juhatuse liige on tema poeg. Kostja II arvates vastavad eelkirjeldatud asjaolud Riigikohtu 31.01.2018. a lahendis nr 214-21710 p-s 49 toodud selgitustele, millisel juhtumil võib käendusleping olla heade kommetega vastuolus. Arvestades eeltoodut leiab kostja II, et käendusleping on tühine ja selle alusel hageja nõuet ei saa rahuldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus käsitleb esmalt hageja nõude alust ning nõude arvestuslikku külge (I); järgnevalt hindab kohus kostja II vastuväidet, mille kohaselt käendusleping olevat vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine (II); seejärel lahendab kohus kostja I menetlusliku vastuväite kohtu tegevusele (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse, lahendab hageja nõude ja jaotab menetluskulud (IV).
I
15.Hageja nõue põhineb hageja AS Finora Capital ja kostja I Mace Ehitus OÜ vahel 21.03.2017 sõlmitud faktooringulepingule nr xxxx, mille alusel hageja faktooris kostja I poolt oma tellijatele esitatud arveid (vt tl 5-8). Vaidlus puudub selles, et faktooringulepingu alusel loovutas kostja I oma nõude (arve nr A-170703) L AS-i vastu summas 57 239,59 eurot hagejale (vt tl 9-11). Loovutatud nõude eest tasus hageja 11.08.2017 kostjale I 45 791,67 eurot (vt tl 12). Nõude loovutamise järgselt tasus L AS 11.09.2017 loovutatud nõude summa siiski otse kostjale I, mitte hagejale (vt tl 14-20). Vastavalt faktooringulepingu üldtingimuste punktile 7.1 tekkis kostjal I seetõttu kohustus antud summa hagejale tagastada. Faktooringulepingu p. 7.1. sätestab, et kui ostja on tasunud aktsepteeritud arve alusel müüjale, siis kohustub müüja maksma eelnimetatud viisil saadud summad kolme pangapäeva jooksul faktoorile (vt tl 6).
16.Kostja II vastutus hageja ees tuleneb asjaolust, et faktooringulepingust tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks sõlmis kostja II A A hagejaga 17.07.2018 käenduslepingu, millega kostja II kohustus käendama kostja I poolt faktooringulepingu ja selle alusel 11.08.2017 faktooritud arvel nr A-170703 põhinevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks on käenduslepingus 57 239,39 eurot, mis on ühtlasi kostja II suurim võimalik vastutus hageja ees (vt tl 21-22).
2-19-6109
17.Asja menetluse käigus ei leidnud kinnitamist kostjate väide, nagu olnuks faktooringuleping tühine puuduste tõttu esinduses. Hageja esitas kohtule volikirja, millest nähtuvalt on kostja I andnud kostjale II notariaalse volituse, mis hõlmab ka faktooringlepingute sõlmimist (vt tl 67). Seega on hageja õigustatult märkinud, et kostjad on kohtule valetanud volituse puudumise osas. Seda on sisuliselt möönnud ka kostja II, kinnitades 04.06.2019 menetlusdokumendis loobumist vastuväidetest, mis põhinesid volituse tühisusele puuduste tõttu esinduses (tl 86 pöördel). Samuti kinnitas kostja II oma 26.06.2019 määruskaebuses, et volituse puuduste osas on ta vastuväitest loobunud ning selles osas ei ole üldse vaidlust.
18.Mõlemad kostjad on esitanud hageja nõudele ka vastuväite seoses asjaoluga, et hagile lisatud pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja I tasunud hagejale kokku 119 459,26 eurot. Kostja II leiab, et hagi asjaolude kohaselt ei saa hagejal kostja I vastu nõuet olla. Kostja I on aga seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja I märgib, et on tagastanud juba 17.08.2017 hagejale 104 710,67 eurot ning kokku 119 459,26 eurot. Seega ei saa hagejal ka kostja I arvates Mace Ehitus OÜ vastu nõuet olla. Kohus nimetatud kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja on oma nõude kujunemist ja suurust hagiavalduses üksikasjalikult kirjeldanud, lisades ka asjakohased tõendid (vt tl 2-22, tl 70).
19.Seoses kostjate vastuväidetega hagejale tasutud summade kohta selgitas hageja, et muude arvete osas lisaks arvele A-170703 hagejal nõuded puudusid ja hageja ei pidanud vajalikuks kohut varasemate arvestustega koormata. Selguse huvides esitas hageja siiski oma varasema perioodi konto väljavõtte (vt tl 68), mis tõendab, et kostja I poolt viidatud makse summas 104 710,64 eurot (17.08.2017) oli varasema arve nr. A-170603 tasumiseks. Lisaks esitas hageja oma 04.06.2019 menetlusdokumendiga ka arvestuse kõigi maksete ja laekumiste kohta (vt tl 70), rõhutades samas, et hageja nõue põhineb 11.08.2017 faktooritud arvel nr A-170703, mida ei ole hagejale kogu ulatuses tasutud. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas vaidluses saab kohus lahendada üksnes pooltevahelist vaidlust lähtuvalt 11.08.2017 faktooritud arvest nr A-170703, mitte hinnata pooltevahelisi muid õigussuhteid ja muude arvete tasumist. Seega ei ole asjakohased kostjate vastuväited seoses arve nr. A-170603 tasumisega või muude varasemate arvete tasumisega. Kostjad ei väida, et nimetatud arvete tasumine oleks toimunud õigusliku aluseta. Kostja II poolt viidatud võimalikku vastuhagi seoses kostja I poolt hagejale tasutud summaga kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kostjad esitanud tasaarvestuse avaldust ning kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu ka kostjate õigust tasaarvestuse tegemiseks.
20.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et hageja on piisavalt selgitanud nõude alust ja suurust, viidates ka tõenditele, millega ta oma nõuet kinnitab. Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostjate ebamäärasel tasemel vastuväidetest, justkui ei saaks hagejal nõuet olla. Ka kostjatel on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kui kostjad ei olnud päri hageja nõude või selle arvestusega, siis pidanuks nad esitama kohtule omapoolsed arvestused ja neid kinnitavad konkreetsed tõendid. Juba hagivastuses peab kostja esitama selge ja tervikliku seisukoha hagi osas ning kõik oma taotlused ja väited. Samuti peab kostja juba hagivastuses esitama tõendid oma faktiväidete tõendamiseks (TsMS § 394 lg 2 punktid 2 ja 3). Kohus on seisukohal, et kostjate asjakohaste vastuväidete puudumisel võla summa
2-19-6109 osas (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 18-19) ei olnud hagejal täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Kuna kostjad ei väida ning pole ka tõendanud, et kostjad oleksid teinud seoses vaidlusaluse arvega nr A-170703 hageja näidatust rohkem makseid, siis sellises olukorras hagejale oma nõude täiendava selgitamise kohustuse panemine oleks selgelt põhjendamatu.
21.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kostjate vastuväited hagile on vastuolulised: kostjad esitasid väite faktooringulepingu tühisuse kohta, kuid samas väitsid kostjad (nagu kohus eelnevalt tuvastas, et alusetult), nagu oleks hageja poolt nõutav summa kostja I poolt juba tasutud. Kostjad ei selgita, miks pidanuks oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev eeldatavalt mõistlik isik teisele isikule midagi tasuma väidetavalt tühise lepingu alusel.
II
22.Järgnevalt hindab kohus kostja II vastuväidet, mille kohaselt käendusleping olevat vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja II väidab, et käenduslepingu tühisusele viitab asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal II regulaarsed sissetulekud, ta oli registreeritud Töötukassas töötuna ja samuti puudus muu vara, mille arvelt võimalikku kohustust täita. Selle tõttu pidi hageja kostja II arvates juba lepingu sõlmimise ajal eeldama, et kostja II ei suuda käendusjuhtumi realiseerumisel põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kostja II olevat juhtinud sellele hageja tähelepanu nii käenduslepingu sõlmimisel kui järgnevalt, lisaks olevat kostja II pakkunud hagejale mitmeid alternatiivseid võimalusi, mida kasutades oleks võimalik olnud põhivõlgniku hagejale võlgnetav summa osaliselt või täielikult tasuda. Kostja II väitel sõlmis ta käenduslepingu hageja survel ja möödapääsmatus olukorras vaid selleks, et viimane ei pööraks koheselt täitmisele nõuet kostja I vastu, mille juhatuse liige on tema poeg. Arvestades eeltoodut leiab kostja II, et käendusleping on tühine ja selle alusel ei saa hageja nõuet rahuldada.
23.Kohus märgib esmalt, et kostja II väited käenduslepingu väidetavat tühisust puudutavate faktiliste asjaolude osas on paljasõnalised. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks kostja II väidet, justkui oleks ta sõlminud käenduslepingu hageja survel ja väljapääsmatus olukorras. Kohtu hinnangul on hoopis hageja (kuigi hagejal ei olnud iseenesest kohustust ümber lükata kostja II paljasõnalisi väiteid) tõendanud, et kostja II poolt viidatud käenduslepingu heade kommetega vastuolu eeldused tegelikult puudusid ega saanud olla hagejale äratuntavad. Kohus nõustub selles osas järgnevate hageja tähelepanekutega: 1) faktooringulepingus oli kostja I esindajaks määratud just kostja II (vt tl 7-8); 2) kostjale II oli antud notariaalne volikiri kostja I nimel tegutsemiseks (vt tl 67); 3) kostja II on kostja I ainuosaniku P OÜ juhatuse liige (vt tl 71, tl 82). Seega võis kostja II anda kostja I juhatusele osaniku nimel korraldusi või kostja I juhatust välja vahetada; 4) Poolte ekirjavahetusest nähtub, et kostja II oli aktiivselt kostja I huvides tegutsev ja pooltel oli selge ühine majanduslik huvi (vt tl 72-81). Näiteks 09.07.2018 e-kirjas on kostja II mh teatanud: „Jätkame riigihangetel osalemist. Koheselt tuleb teistkordselt avalikuks Xxxx ehitustööde raamlepingu hange. (Esimene tühistati) Uuesti korraldatakse ka Xxxx osalise rekonstrueerimise hange. jne..... September/Oktoober alustame Xxxx rekonstrueerimise töödega. Lepingu maksumus ca 1,5 milj € koos KM iga. Lahendus puudub ka Xxxx ehitusobjektilt saamata ca. 200 000 € laekumise osas. Ilmselt ilma kohtuta asi ei lahene. Täna tööd ei ole ja vaba raha puudub. Igasugune inkasso, kohus ja muu kolmas mõjutusvahend võib viia selleni et Mace Ehitus ei saa osaleda enam riigihangetel, tekivad õigusabikulud ja sellega kaob igasugune võimalus teenida lisaraha ning muutub võimatuks tasuda võlgnevus Teile“ (vt tl 74); 5) Käenduslepingu tingimused räägiti kostjaga II
2-19-6109 põhjalikult läbi (vt tl 72-73) ning kostja II sai seega selgelt aru, millise kohustuse ta nimetatud lepinguga võtab.
24.Kohus nõustub eeltoodud asjaolusid arvestades hagejaga, et hagejal puudus igasugune alus eeldada, et kostja II tegutseb kostja I nimel käsundit täites mingitel muudel põhjustel kui isiklik majanduslik huvi. Kostja II oli pikaajaliselt tegutsev kostja I huvides ja hageja võis arvestada tema majandusliku huvi ja isikliku kasu olemasolu. Kohtule pole esitatud mistahes tõendeid kostja II poolt väidetud käenduslepingu sundolukorras sõlmimise kohta. Kostja II poolt viidatud „möödapääsmatu olukorrana“ ei kvalifitseeru kostja II väide käenduslepingu sõlmimisest põhjusel, et hageja ei pööraks koheselt täitmisele nõuet kostja I vastu, mille juhatuse liige on kostja II poeg. Hageja märgib õigesti, et kostja I kui äriühingu tsiviilõiguslikku vastutust hageja ees ei tohi segi ajada kostja 1 kui juhatuse liikme võimaliku vastutusega. Riigikohus on oma 23.03.2004 otsuses nr 3-1-1-7-04 selgitanud, et „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seega on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada tema osanikeks, aktsionärideks, liikmeteks või juhtivtöötajateks olevate füüsiliste isikutega.“ Seega kostja I tsiviilõiguslik vastutus ei tähenda automaatselt kostja I juhatuse liikme isiklikku vastutust ning samuti ei saanuks hageja oma nõuet ka kostja I vastu koheselt täitmisele pöörata, vaid pidanuks enne kohtusse pöörduma. Lisaks oli kostjal II kui kostja I ainuosaniku P OÜ juhatuse liikmel soovi korral võimalus kostja I juhatust muuta.
25.Kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades on hageja õigustatult eeldanud, et kostja II oli kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud. Seega ei sõlminud kostja II käenduslepingut tarbijana. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Puuduvad andmed ja kostjad ei ole tuginenud sellele, et kostja II oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul seondus kostja II sõlmitud käendusleping majandustegevusega. Kostja II on kostja I ainuosaniku P OÜ juhatuse liige. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjale II ei kohaldu antud juhul võlaõigusseaduse tarbijasuhete regulatsioon, välja arvatud VÕS § 143 osas. VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 57 239,39 eurot (vt tl 21).
26.Ühtlasi nõustub kohus hagejaga, et käendaja vastutuse maksimumsumma ei olnud ebamõistlikult suur. Hageja on õigustatult viidanud kostja II poolt esitatud informatsioonile potentsiaalsete laekumiste ja projektide kohta (sh 1,5 miljonit eurot Xxxx rekonstrueerimine; Xxxx objektilt saadaolevad 200 000 eurot (vt tl 74) ning varasemalt faktooritud kostja I arvete suurusele (hageja konto väljavõtete, vt tl 68). Kostja II on aktiivselt tegutsev ettevõtja ja avalikest registritest nähtuvalt on ta juhatuse liikmena jätkuvalt tegutsev kahes osaühingus ja kolmes MTÜ-s (vt tl 82). Eelnevat arvestades oli hagejal kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja II suudab käendatud kohustuse tasuda.
27.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega ega tühine. Kostja II poolt viidatud Riigikohtu 31.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-21710 p-s 49 on Riigikohus selgitanud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: · käendajaks on
2-19-6109 põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; · käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; · käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; · eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kohus rõhutab, et käenduslepingu heade kommete vastusest saaks rääkida üksnes nimetatud asjaolude kogumi korral, kuid käesolevas asjas ei tuvastanud kohus isegi eraldivõetuna ühtegi käenduslepingu heade kommete vastasusele viitavat asjaolu (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 23-26). Kohtu hinnangul on kostja II poolt allkirjastatud käendusleping kehtiv.
III
28.Rohkem kui 2 nädalat pärast käesolevas asjas kohtuistungi toimumist esitas kostja I 27.06.2019 vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kostja I olevat kohtuistungilt puudunud mõjuval põhjusel, sest teekonnal kodust kohtusse olevat üles öelnud kostja I seadusliku esindaja sõiduvahend. Kohus märgib, et kohtuistungi toimumise päeval ega ka pärast seda kahe nädala kestel ei esitanud kostja I seaduslik esindaja kohtule mistahes dokumente, mis kinnitanuks tema väidet auto katkimineku kohta. Kostja I saatis kohtule 12.06.2019 üksnes e-kirja, mille kohaselt oli kostja teavitanud telefonile xxxx kell 09:22 kohtuistungile mitteilmumisest. 12.06.2019 kohtuistungi protokolli kohaselt oli kohtuni jõudnud vaid teave selle kohta, et kostja I seadusliku esindaja E A auto oli väidetavalt katki läinud teel xxxx poole. Samas ei olnud kohtuni jõudnud ühtegi taotlust ega tõendit seoses kostja I seadusliku esindaja väidetava auto katkiminekuga (vt tl 109). Lisaks märgib kohus, et kostja I seaduslikku esindajat ei saa samastada tema esindatava äriühinguga. Äriühing peab ka ise olema piisavalt hoolikas selleks, et tagada esindaja osalemine kohtuistungil ning mitte seada kohtuistungil osalemist sõltuvusse vaid ühe isiku auto korrasolekust. Seejuures ei ole vajalik, et äriühingut esindaks kohtuistungil just seaduslik esindaja.
29.Kohus leiab, et kujunenud olukorras, kus hageja taotles 12.06.2019 kohtuistungil asja sisulist läbivaatamist, ei olnud kohtul alust hageja taotlust mitte rahuldada. TsMS § 410 kohaselt on kohtul õigus asja sisuliselt arutada, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. Samuti on hageja oma 01.07.2019 e-kirjas juhtinud õigustatult tähelepanu asjaolule, et kostjal I Mace Ehitus OÜ-l oli 12.06.2019 kohtuistungil täisvolitusega esindaja A A. Kohtule esitatud notariaalsest volitusest nähtub, et antud volitus kehtib 3 aastat alates 20.03.2017 aastast ja on seega jätkuvalt kehtiv kuni 20.03.2020. Antud volitus andis kostjale II ka esindusõiguse kostja I esindamiseks kohtus (vt tl 67 ja tl 67 pöördel). Samuti on hageja õigustatult leidnud seoses kostja II õigusega esindada kostjat I, et pole põhjust arvata, et kostja I seaduslik esindaja E A oleks kostjale I pädevam esindaja kui kostja II A A (kumbki pole eeldatavalt juriidilise haridusega).
30.Kuigi kostja II märkis oma 01.07.2019 e-kirjas, et ta olevat kostja I Mace Ehitus OÜ esindamisest loobunud ja pealegi olevat ka esindatav oma volituse tagasi võtnud, on kostja II väited esindamisest loobumise ja kostja I poolt volituse tagasivõtmise kohta täielikult paljasõnalised.
31.Käsitledes konkreetselt E A kohtuistungilt puudumist, märgib kohus, et kohtuistungilt
2-19-6109
puudumisega seotud dokumendid esitas kostja I seaduslik esindaja kohtule alles 27.06.2019. Seejuures ei nähtu kohtu hinnangul nimetatud dokumentidest kostja I seadusliku esindaja väidetud asjaolu, et tema auto olevat kohtuistungi toimumise päeva hommikul katki läinud. Kohtule ei ole arusaadav, mida peaksid kostja I seadusliku esindaja arvates tõendama väljavõtted sissetulevatest ja väljaminevatest mobiilikõnedest või kohtule teadmata ajal ja kohas kohtule tundmatute autodega tehtud foto. Samuti ei kinnita kostja I poolt esitatud Messengeri sõnumivahetuskeskkonna väljavõte, et kostja I seadusliku esindaja auto oleks vahetult enne kohtuistungi toimumist katki läinud ja tal puudunuks igasugune muu võimalus kohtusse jõudmiseks. Kokkuvõtlikult, isegi juhul, kui kostja I poolt esitatud pildil on kostja I seadusliku esindaja auto ja kostja I seaduslik esindaja lasi oma autot tõepoolest kohtuistungi toimumise päeval teise autoga vedada, siis see ei kinnita kostja I väidet tema auto katkiminekust ega mõjuvat põhjust kohtusse ilmumata jäämiseks.
32.Kohus möönab, et üldjuhul on mõistlik eeldada, et isik laseb vedada oma katkist autot. Samas käesolevas asjas ei võimalda kostjate menetlust läbiv taktika asja läbivaatamisse takistamiseks kohtul ainuüksi kaudsete asjaolude alusel järeldada kostja I seadusliku esindaja auto katkiminekut just kohtuistungi toimumise päeva hommikul. Kohus märgib, et veoautoga ei ole keelatud vedada ka tervet autot, isegi eeldades, et veetav auto oli üldse kostja I seadusliku esindaja auto ja see oli tema ainsaks liikumisvahendiks. Kostja I esitatud Messengeri sõnumivahetuskeskkonna väljavõttelt võib järeldada, et auto vedamine maksab vaid 75 eurot, samas kui käesolevast kohtuasjast tulenev kostja I vastutus koos menetluskuludega läheneb 70 000 eurole. Ainuüksi raha hinda arvestades võis kostja I jaoks olla seega mõistlikum maksta 75 eurot auto vedamise eest lootuses lükata oma suuremahuliste võlakohustuste tasumist ebamäärasesse tulevikku. Kohus rõhutab veelkord, et üldjuhul kohtul eelviidatud kahtlusi ei tekiks, kuid käesoleva menetlusega seotud asjaolud ei võimalda kohtul uskuda kostja I versiooni, et just nimelt kohtuistungi toimumise päeva hommikul läks katki kostja I seadusliku esindaja ainus liikumisvahend ja muul viisil kohtusse jõudmine ei olnud võimalik. Nimelt on kostjad kohtu siseveendumuse kohaselt tegelenud oma menetlusõigusi kuritarvitades käesoleva asja süstemaatilise venitamisega.
33.Kohus märgib, et kostja I juhatuse liige ning kostja II on lähisugulased ning lisaks sellele omavahel ka ärilises mõttes väga lähedalt seotud (vt nt tl 72-81). Kohtu arvates kinnitavad kostjate venitamistaktikat ja menetlusõiguste kuritarvitamist käesolevas asjas järgmised asjaolud kogumis (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-d 34-36). Esiteks, kostjad on esitanud kohtule teadvalt valeväite, mille kohaselt hagi aluseks olev faktooringuleping on tühine kostja I Mace Ehitus OÜ esindaja volituse puudumise tõttu (vt tl 47 pöördel ja tl 59). Hageja esitas kohtule volikirja, millest nähtuvalt on kostja I andnud kostjale II notariaalse volituse, mis hõlmab ka faktooringlepingute sõlmimist (vt tl 67). Kohtule valeväite esitamist on sisuliselt möönnud ka kostja II ise, kinnitades oma 04.06.2019 menetlusdokumendis loobumist vastuväidetest, mis põhinesid volituse tühisusele puuduste tõttu esinduses (tl 86 pöördel). Viitamine kostja I esindaja volituste puudumisele on kostjate teadlik valeväide, sest neile ei saanud olla teadmata kostja I poolt kostjale II notariaalse volituse andmine. Teiseks, kostja II taotles 17.05.2019 tulenevalt materjalide mahukusest ja vaidluse väidetavast keerukusest pikendada hagile vastamise tähtaega kuni 03.06.2019 (vt tl 47). Kohus rahuldas nimetatud taotluse osaliselt, misjärel esitas kostja II hagile 27.05.2019 täiendatud vastuse (vt tl 52). Riigi õigusabi ei taotlenud kostja II ei oma esialgses ega täiendatud vastuses. Kolmandaks, oma 04.06.2019 menetlusdokumendis, olles teadlik, et kohus on määranud asjas kohtuistungi 12.06.2019, esitas kostja II taotluse pikendada hageja seisukohtadele vastamise tähtaega kuni 18.06.2019 (vt tl 86 pöördel). Oma taotlust põhjendas kostja vajadusega leida pädev esindaja, kuid riigi õigusabi kostja II ka seekord ei taotlenud. Kohus rahuldas kostja nimetatud
2-19-6109 tähtaja pikendamise taotluse osaliselt ja võimaldas kostjal II esitada hageja seisukohtadele kirjaliku vastuse hiljemalt 10.06 2019. Kohus märkis, et kostjal II on olnud piisavalt aega uue esindaja leidmiseks ning kostjal II on õigus kaasata esindaja ka 12.06.2019 kohtuistungile (vt tl 88). Neljandaks, 10.06.2019 õhtul pärast tööpäeva lõppu 1 päev enne kohtuistungit esitas kostja II kohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt on tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, milles kostjal II puudub pädevus enda esindamiseks. Mh leidis kostja II, et kuna õigusliku keerukuse tõttu ei ole volituse kehtivuse küsimus kostjale II arusaadav, on vajalik pädeva esindaja kaasamine (vt tl 89-94). Kohus jättis oma 11.06.2019 määrusega kostja II riigi õigusabi taotluse rahuldamata, märkides mh seda, et kostja II on kohtu hinnangul võimeline oma õigusi ise kaitsma ning samuti on kostjal II on olnud soovi korral piisavalt aega endale esindaja leidmiseks (vt tl 102).
34.Viiendaks, olukorras, kus vaatamata kostja II eelmärgitud taotlustele ei õnnestunud menetlust soovitud viisil venitada ning 12.06.2019 kohtuistungit edasi lükata, jättis kostja I seaduslik esindaja kohtusse ilmumata, viidates eluliselt ja matemaatiliselt väga ebatõenäolisele sündmusele ehk väidetavale kostja I seadusliku esindaja auto katkiminekule just kohtuistungi päeva hommikul. Seejuures jättis kostja I seaduslik esindaja oma auto väidetava katkiminekuga seotud asjaolud kohtule 12.06.2019 piisavalt põhistamata ega esitanud auto katkimineku kohta mistahes tõendeid. Kuuendaks, alles 27.06.2019 ehk 3 tööpäeva enne hiliseimat kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega esitas kostja I seaduslik esindaja vastuväite kohtu tegevusele koos taotlusega taastada asja sisuline arutamine ning määrata uus kohtuistung. Seejuures esitas kostja I oma 27.06.2019 menetlusdokumendis ka esmakordselt väite, et kostjal II olevat „ilmselgelt“ puudunud pädevus enda kaitsmiseks, millele olevat viidanud kostja II riigi õigusabi taotlus. Kohus märgib seoses sellega, et kostja II esitas riigi õigusabi taotluse alles 1 päev enne kohtuistungit, väljendamata kohtule esitatud varasemates hagivastustes üldse soovi esindaja kaasamiseks.
35.Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et asja sisuline arutamine ilma kostja I seadusliku esindaja osavõtuta oli põhjendatud. Kostja I ja kostja II on oma seisukohad ja vastuväited kohtule esitanud. Kohtu poolt antud tähtajaks (vt tl 56) kostja I täiendavaid seisukohti esitada ei soovinud Hageja märkis oma 01.07.2019 e-kirjas õigustatult, et kostjal I oli kohtueelselt võimalus korduvalt kõik oma seisukohad, vastuväiteid ja taotlused esitada ning istungil ei saa uusi asjaolusid ja väiteid esitada, mistõttu oleks täiendav kohtuistung sisutu ja tekitaks osapooltele vaid täiendavat kulu. Samuti ei olnud kohtu hinnangul vajalik kohtuistungil osalenud kostjale II riigi õigusabi andmine, mille kohta on kohus esitanud täpsemad põhjendused oma 11.06.2019 määruses (vt tl 101-102). Kohus on veendunud, et kostjad on saanud käesolevas asjas võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kostjate huvid ei ole jäänud käesolevas menetluses kaitseta ning kostjate vastuväidete osas võttis kohus seisukoha käesolevas kohtuotsuses, mille peale on kostjatel omakorda õigus esitada apellatsioonkaebus.
36.Kohus märgib, et TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt on kohtu kohustuseks mitte lubada menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Seega vastavalt seadusele ei saanud kohus ka käesolevas menetluses lubada kostjate poolset menetlusõiguste kuritarvitamist ja katseid menetlust süstemaatiliselt venitada (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 33-34). Kohtu ülesanne on lisaks kostjate õigustele tagada ka hageja seaduslike huvide kaitse ning TsMS § 2 tulenev õigustatud ootus, et lahendini jõutakse mõistliku aja jooksul.
37.Kokkuvõtlikult on kostja I 27.06.2019 vastuväide kohtu tegevusele põhjendamatu ja kohus jätab selle rahuldamata. Kohus ei nõustu ka kostja II poolt 01.07.2019 e-kirjas väljendatud
2-19-6109 seisukohaga, nagu olnuks asja läbivaatamine enne riigi õigusabi küsimuse lahendi jõustumist tema õiguste ja menetlusnormi oluline rikkumine. Riigi õigusabi küsimuses tehtava lahendi jõustumine ei ole kehtiva seaduse kohaselt kohtuotsuse tegemise eelduseks ega anna õigustust kostja II järjekordsele katsele menetluse venitamiseks (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-d 33-34). Kohus on teinud 11.06.2019 määruse kostja II riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks, mida kostjal II oli võimalik vaidlustada määruskaebe korras. Kostja II esitaski määruskaebuse, mille kohus edastab vastavalt seadusele lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebemenetlus ei takista aga kohtul asja sisulist lahendamist ega kohtuotsuse tegemist. Kohus ei luba kostjatel nende õigusi kuritarvitada ega rahulda kostjate taotlusi asja sisulise arutamise taastamiseks, asja läbivaatamise edasilükkamiseks ja uue kohtuistungi määramiseks.
IV
38.Lähtudes eeltoodud kohtu poolt tuvastamist leidnud asjaoludest kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse kogusummas 57 239,39 eurot, sellest põhivõlg 39 840 eurot, intressid 4601,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 12 797,87 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt I Mace Ehitus OÜ täiendavalt hageja AS Finora Capital kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 9910,93 eurot.
39.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt kohtu poolt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastatuavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 256 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse
2-19-6109 nõudma.
40.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
41.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud on 12.06.2019 menetlusdokumendi kohaselt summas 1765 eurot ning hageja palub menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta (vt tl 108). Seejuures on hageja kinnitusel tema esindaja Jaak Kütt ́iga seotud õigusabikulud kokku 540 eurot (18 h tunnihinnaga 30 eurot/h) ning hageja lepingulise esindaja Madis Vinni ́ga seotud õigusabikulu kohtuistungi ettevalmistamise eest summas 125 eurot (1 h, tunnihinnaga 125 eurot). Samuti palus hageja esindaja kohtul lisada esitatud menetluskuludele kohtuistungi ajakulu arvestusega 125 eurot tunnis vastavalt tegelikule ajakulule. Kuivõrd kohtuistung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 53 minutit (vt tl 109-110), siis sellega seotud menetluskulu on ümardatuna 110 eurot. Kokku on hageja lepinguliste esindajatega seotud õigusabikulu seega 775 eurot (540 + 125 + 110). Lisaks on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1100 eurot (vt tl 28).
42.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 30 eurot (käibemaksuta) on väga mõistlik ja samuti on mõistlik hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 125 eurot/h. Kohus leiab, et ka hageja esindajate poolt näidatud ajakulu käesolevas menetluses on põhjendatud. Seejuures võtab kohus arvesse ka hageja vajadust vastata kostjate põhjendatuks osutunud seisukohtadele ja esitada lähtudes kostjate vastustest omapoolseid täiendavaid tõendeid. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1875 eurot, sh riigilõiv 1100 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 775 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.