Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Harju Maakohtu 07.10.2014. a kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik käesolevas menetluses kohustusi täitma ei asunud. PankrS § 173 lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus saatis 07.02.2020. a võlgnikule kutse ärakuulamisele ja vande andmisele võlgniku enda poolt avaldatud ning rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxx (tl 87, 96). Kahetsusväärselt võlgnik 12.03.2020. a vande andmisele ei ilmunud, ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest kohut ei teavitanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlausaldaja Bigbank AS ei nõustu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 7 121,30 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlausaldajale toimunud väljamakseid, mis tähendab võlausaldaja hinnangul, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Kohus nõustub võlausaldaja vastuväidetega. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata. Võlgnik esitas aruande perioodi 01.01.2016. a 31.12.2016. a ja perioodi 01.01.2017. a ja 31.12.2017. a kohta, edaspidi enam mitte. Võlgnikul on olemas kohtu poolt ettevalmistatud aruande vorm, võlgnik on teadlik aruande esitamise kohustusest. Kohus on 03.10.2019. a, 27.11.2019. a ja 28.11.2019. a kirjades palunud võlgnikult andmeid ning aruannet kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on kohtu kirjad jätnud tähelepanuta. Seda, et võlgniku elukoht või sidevahendite andmed oleksid muutunud, võlgnik kohtule teatanud ei ole. Võlgniku poolt perioodi 01.01.2017. a kuni 31.12.2017. a kohta esitatud konto väljavõttelt nähtub, et võlgnikul on olemas töötasu, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Seega puuduvad kohtu hinnangul võlgnikul takistused oma kohustuste täitmiseks kohustustest vabastamise menetluses. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes viieaastase tähtaja möödumise ootamist. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kuivõrd S M ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb S M kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku S M kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.