Hageja: D. G., ik xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev Kostja: V. G., ik xxx, aadress avalduses xxx, registreeritud aadress xxx Kostja lepinguline esindaja: Vadim Vilde
20.05.2019,
21.10.2019,
18.11.2019,
RESOLUTSIOON
1.Jätta D. G. hagi V. G. vastu hüvitise summas 115 000 eurot nõudes rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 27.05.2019 määrus, millega seati hagi tagamiseks kinnistusraamatusse V. G.le (isikukood xxx) kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistule xxx (registriosa number xxx) kohtulik hüpoteek 115 000 eurot.
3.Jätta kostja ja hageja menetluskulud hageja D. G. kanda.
4.Välja mõista D. G.’lt V. G. kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). 1(7)
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ X ja V. G. 28.03.2012.a vahetuslepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel sai V. G. enda omandisse Xxx kinnistu asukohaga: xxx Lepingu kohaselt oli soetatava vara väärtus 14 000 eurot. Kuna kostja elas peamiselt Tallinnas ja tal puudus võimalus tegeleda kinnistu säilitamise ja arendamisega, volitas kostja V. G. hagejat käsutama ja kasutama kinnistut ja selle oluliseks osadeks olevaid ehitisi. Volikiri vormistati notariaalselt. Peale seda oli kinnistu hageja otseses valduses kuni 2018.a oktoobrini. V. G. kutsus volituse tagasi 2018.a oktoobris. Kuni selle ajani tegi hageja kinnistu oluliste osade parendusi, mille tulemusena on kinnistu väärtus oluliselt suurenenud. Kinnistu olulised osad on hooned (endise puhkebaasi hooned), mis võõrandamislepingu sõlmimise momendil olid kasutamata ja halvas seisundis. 12.10.2018.a tehtud eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistu väärtus 129 000 eurot. Hageja arvates tekkis volikirja väljaandmisega poolte vahel käsundileping VÕS § 619 lg 1 mõttes, millega kostja andis hagejale käsundi mh tagada kinnistu ja selle oluliste osade säilitamine ja arendamine. Lähtudes kinnistu väärtusest võõrandamislepingu sõlmimise ja volikirja andmise päeval (14 000 eurot) ja kinnistu väärtusest seisuga 2018.a oktoobrikuus (129 000 eurot) on hageja kulud kinnistu väärtuse suurendamiseks vähemalt 115 000 eurot. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et kostja on hageja poeg ja nende suhted olid perekondlikud suhted. Perekondlikest suhetest lähtuvalt oli kostja teadlik hoonete säilitamiseks ja arendamiseks tehtavatest kulutustest.
2.Kostja V. G. vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kunagi sõlminud käsunduslepingut ega andnud käsundit hagejale. Kostja volitas hagejat 16.06.2010 käsutama ja kasutama kinnistut ja selle oluliseks osadeks olevaid ehitisi. Peale volituse vormistamist andis ta kinnistu hageja otsesesse valdusesse ja kinnistu oli hageja valduses kuni 2018.a oktoobrini. Tõele ei vasta hageja väide, et vara väärtus oli selle soetamisel 14 000 eurot. Vahetuslepingu punkti 3.1 kohaselt oli kinnistu väärtuseks 12 000 eurot (hageja poolt kohtule esitatud koos hagiga). Käesoleva kinnisaja väärtust ei tõenda ühtegi hindamisakt. Hageja väide, et ta on teinud kulutusi vähemalt 115 000 euro ulatuses, on paljasõnaline, sest enne kinnistu omandi üleminekut OÜ-lt X, mille seaduslikuks esindajaks oli hageja, tegutses antud kinnistul puhkebaas ja kinnistu seisukord oli hea. Hagiavalduse p. 11 kohaselt 12.10.2018.a tehtud eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistu väärtus 129 000 eurot. Eelnimetatud eksperdi arvamus ei oma juriidilist jõudu ega saa olla tõendina, kuna eksperdiakti kohaselt kohtule esitatud ekspertarvamus ei ole mõeldud esitamiseks krediidiasutusele ja esitamiseks kohtule. Hageja ei ole tõendanud milliseid konkreetseid töid ta teostas, milliseid kulutusi tegi. Tuginedes hageja väidetele, on hageja kasutanud, käsutanud ja valitsenud kostjale kuuluva vara puhkebaasina nii isikliku (videosalvestus, Lisa 1) kui ka äri eesmärgil (puhkebaasil on OÜ X. logo, mille juhatuse liige on hageja, Lisa 4). Seega teenis hageja kostja omandilt kasu. Hageja käsutades ja kasutades kostjale kuuluva kinnisasja, tarvitas elektrit ning vett ning tasus selle eest hageja ise. Kõik arved ja maksed tegi kuni maini 2019 kostja. Hageja väidab hagi p-s 8, et kostja kutsus 2(7)
volituse tagasi 2018.a oktoobris ning kostja ei esitanud hagejale teadet selle kohta, et tema volitused on tagasi võetud. See ei vasta tõele, sest kostja võttis hagejalt isiklikult volituse originaali tagasi juba 2015 aastal (põhjuseks olid perekondlikud vaidlused ning hageja ja kostja ema V. G. abielulahutus).
3.Viru Maakohtu 27.05.2019 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 115 000 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) OÜ X. oli Xxx kinnistu ja seal oleva puhkebaasi omanik alates 03.10.2002. 2) V. G. volitas 16.06.2010 hagejat valdama, kasutama ja käsutama tema igasugust vara, ükskõik kus see ka asuks ehk millest koosneks, sh sõlmima selle vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise suhtes kõiki seadusega lubatud tehinguid. 3) OÜ X. (seaduslik esindaja D. G.) ja V. G. sõlmisid 28.03.2012.a vahetuslepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel sai V. G. omandisse Xxx kinnistu asukohaga: xxx ja OÜ X. sai endale V. G.le kuulunud sõiduauto Volkswagen Passat; 4) D. G., V. G. ema V. G. ja V. G. olid perekondlikes suhetes kuni 2015 a-ni, mil D. G. ja V. G. lahutasid abielu; 5) Kuni 2015 majandati xxx oma sisult pere ettevõttena. 6) Ka peale 28.03.2012 jätkas hageja xxtegutsemist kostja poolt 16.06.2010 antud tähtajatu volituse alusel. 7) V. G. lõpetas volituse 2018.a oktoobris ja sellest ajast sai tagasi ka valduse.
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja majandas puhkebaasis kuni 2015 pere huvidest lähtuvalt. Peale 2015 a-t majandas hageja puhkebaasis isiklikest huvidest lähtuvalt, so kasutas puhkebaasi enda huvides ja sai sellelt tulu.
8.Kuigi hageja soovib kulutuste hüvitamist alates 28.03.2012, so alates ajast, mil kostja sai kinnistu omanikuks, peab kohus asja õigeks lahendamiseks käsitleda vaidlust alates 03.10.2002, so ajast, mil hagejale kuuluv äriühing OÜ X. omandas Xxx kinnistu koos seal asunud puhkebaasiga. 8.1 Periood 03.10.2002 kuni 28.03.2012 Xxx kinnistu seal asunud puhkebaasi omanikuks oli OÜ X., mille seaduslikuks esindajaks oli hageja. Kinnistuga seotud kulutusi kandis eeldatavalt OÜ X.. 8.2 Periood 28.03.2012 kuni 2018 oktoober 28.03.2012.a vahetuslepingu ja asjaõiguslepingu alusel sai Xxx kinnistu omanikuks kostja. Kuigi kinnistu omanikuks oli kostja, kehtis jätkuvalt kostja poolt hagejale 16.06.2010 antud volitus kogu kostja vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et ka sel perioodil majandas puhkebaasi hageja. Oma sisult olid hageja ja kostja vahelised suhted sarnased käsunduslepingule (VÕS § 619)- kostja volitas hagejat kinnistut ja seal asuvat puhkebaasi valdama, kasutama ja käsutama. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma 3(7)
käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja käsundiandjana ei nõudnud hagejalt kinnistu kasutamise eest tasu. VÕS § 620 lg.1 ja 2 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS 628 lg.2 kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel.
9.Käsundi täitmisest tulenevate kulude hüvitamise. Hageja motiveeris esialgu nõuet üksnes kinnistu turuväärtuse suurenemisega, so tänu hageja tegevusele kinnistu ja puhkebaasi majandamisel on perioodil alates 16.06.2010 kuni 2018 oktoobrini kinnistu väärtus suurenenud 14 000 eurolt (hageja viitas ekslikult auto väärtusele, kinnistu ning selle oluliste osade ja mööbli väärtuseks oli vahetuslepingu sõlmimise ajal 12 000 eurot) 129 000 euroni. Maakohus on seisukohal, et kinnistu turuväärtuse muutusega ei saa tõendada VÕS § 682 lg.2 mõttes hüvitamisele kuuluvaid mõistlikke kulusid, mida käsundisaaja on teinud. Maakohus andis hagejale võimaluse esitada mõistike kulude loetelu ja tõendid kulude tegemise kohta. Sisuliselt ei ole hageja seda nõuet korrektselt täitnud. Maakohus jätab arvestamata kohtule 03.12.2019 esitatud venekeelsed kalkulatsioonid, sest need on esitatud ilma vajaliku eestikeelse tõlketa. Hageja väidete kohaselt on ta teinud perioodil alates 28.03.2012 käsundi esemeks olevale kinnistule järgmised tööd: 1) Katusekatte vahetus; 2) Siseruumide renoveerimine ja remont; 3) Kamina ehitus 4) Varikatuse (lehtla) ehitus kinnistule Tunnistajad V. S. ja I. S. kinnitasid, et puhkebaasi puhul oli tegemist pereettevõttega. Tunnistaja V. S. ütles, et ei teadnud kinnistu omanikuvahetusest ja eeldas, et kinnistu kuulus hagejale. Ta aitas hagejat puhkebaasi renoveerimisel ja remontimisel tasuta. Töid teostati koos alates 2002 a-st, so enam kui 10 aasta jooksul. Selleks ajaks, mil tema puhkebaasi esimest korda külastas, oli puhkebaasis remonditud üks või kaks tuba ja katus ning paigaldatud plastikaknad. Sel ajal oli hoonel toimiv veevärk, köeti kaminaga, kahes toas oli põrandaküte. Ülejäänud sisetööd tehti koos. Ehitusmaterjalid ostis hageja. Kinnistu territooriumile ehitati lehtla. Tunnistaja I. S. ütles alates ajast mil G.te perekond sai puhkebaasi omanikuks, renoveeriti peahoone, saun, köök, juurdeehitise esimene korrus ja teise korruse sanitaarremont, paigaldati uus katusekate (Rannila profiil), renoveeriti fassaad, paigaldati plastikaknad. Sel ajal kui ta esimest korda külastas puhkebaasi (2002-2003), lõpetas hageja just uue katuse paigaldamist. I.S. ei olnud kindel kas esimese külastuse ajal olid hoonetel juba plastiaknad või mitte. Hageja reoveeris puhkebaasi pere ja külaliste jaoks. Hageja perekonna hulka kuulusid sel ajal hageja, tema abikaasa Valentina, poolõde perega ja kaks poega (sh kostja). Hoone ei olnud ammortiseerunud, seda lihtsalt parendati ja tehti kaasaegseks. Tunnistaja A.M. ütluste kohaselt renoveeris tema katuse, lehtla, kaminasaali põranda ja tegi seina ja laeremondi. Katuse maksumus oli 9000 kuni 10000 eurot, veranda 4000 kuni 5000 eurot, kaminasaal ca 8000 eurot. Katus paigaldati 2012 a-l. Katuse remont oli vajalik, sest katuse lasi läbi 4-5 kohast, sarikad ja rest olid mädanenud. 4(7)
Uusmaa kinnisvarabüroo 12.10.2018 arvamusest 186/1018 JK tuleneb, et katus on paigaldatud ca viimase viie aasta jooksul ja plastiaknad on paigaldatud 2009. ca viimase 5 aasta jooksul) vahetatud katusekate, aknad (2009.a) ja välisuksed, renoveeritud osade tubade ja san.ruumide siseviimistlus ning renoveeritud san.ruumides vahetatud san.tehnika, uuendatud torustik ja tehtud elektriline põrandaküte. Visuaalse vaatluse põhjal on hoone põhikonstruktsioonide üldine seisukord hea, enamike ruumide seisukord on lihtne hea, renoveeritud san.ruumide seisukord hea/väga hea, osade renoveerimata ruumide seisukord hea/rahuldav. Arvamusest tuleneb, et kinnisvara büroo esindaja teostas üksnes visuaalne ülevaatuse. Ülevaatuse käigus ehitustehnilist ekspertiisi ta ei teostatud, so katusekatte paigalduse, akende vahetuse ja teiste tööde tegemise aeg on märgitud kas tellija poolt 2018 antud selgituste või visuaalse vaatluse põhjal. Maakohus on seisukohal, et hageja ja tunnistajate ütluste vastukäivuse tõttu ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et hagiavalduses väidetud katusekatte paigaldus, plastikakende vahetus ja muud hageja poolt väidetud tööd, tehti kõik perioodil alates 28.03.2012 (alates ajast mil kinnistu omanikuks sai kostja). Tunnistaja V. S. ütluste kohaselt selleks ajaks, mil tema puhkebaasi esimest korda külastas (2002-2003), oli puhkebaasis remonditud üks või kaks tuba ja katus ning paigaldatud plastikaknad. Sel ajal oli hoonel toimiv veevärk, köeti kaminaga, kahes toas oli põrandaküte. Seega tunnistaja V.S. ütluste kohaselt olid eelpool nimetatud tööd tehtud ajal, mil kinnistu omanikuks oli OÜ X.. Tunnistaja I. S. ütluste kohaselt ajast, mil G.te perekond sai puhkebaasi omanikuks (03.10.2002 OÜ X.), renoveeriti peahoone, saun, köök, juurdeehitise esimene korrus ja tehti teise korruse sanitaarremont, paigaldati uus katusekate (Rannila profiil), renoveeriti fassaad, paigaldati plastikaknad. Sel ajal kui ta esimest korda külastas puhkebaasi (2002-2003), lõpetas hageja D. G. just uue katuse paigaldamist. I.S. ei olnud kindel kas esimese külastuse ajal olid hoonetel juba plastiaknad või mitte. Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt renoveeris tema katuse, lehtla, kaminasaali põranda ja tegi seina ja laeremondi. Katuse maksumus oli 9000 kuni 10000 eurot, veranda 4000 kuni 5000 eurot, kaminasaal ca 8000 eurot. Katus paigaldati 2012 a-l. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et katus vahetati peale 28.03.2012. Uusmaa kinnisvarabüroo 12.10.2018 arvamust 186/1018 JK kinnistul teostatud tööde aja kohta ei saa pidada usaldusväärseks sest need on tehtud kas töö tellija selgituste või visuaalse vaatluse põhjal. Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et perioodil alates 28.03.2012 on ta teostanud käsundi esemeks oleval kinnistul töid, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada ning mida VÕS 628 lg.2 kohaselt võiks lugeda hüvitamisele kuuluvateks mõistlikeks kuludeks. VÕS § 620 lg.1 ja 2 tulenevalt oli hagejal kohustus tegutsema hagejale kui käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kulud, mida hageja tegi seoses sellega, et ta ise sellel kinnistul hagis toodud perioodil puhkebaasi majandas, ei ole kuludeks, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Hageja ei eitanud, et sai puhkebaasi majandamisest ruumide väljaüürimisel tulu. Kohus arvestab siinjuures osaliselt ka tunnistajate V. S. ja I. S. ütlusi selles osas, et suure osa renoveerimis ja remonditöödest aitas V.S. teha tasuta. Hagi tagamise tühistamine TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus Viru Maakohtu 27.05.2019 hagi tagamise määruse, millega seati kostjale kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteeki summas 115 000 eurot. Saata kohtuotsus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5(7)
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kotjale on osutatud vastavalt Hugo OÜ-ga (Eesti Õigusbüroo) sõlmitud kliendilepingutele ja Eesti Õigusbüroo poolt esitatud arvetele 19.03.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabi 49 h, tunnihinnaga 40 eurot, õigusabikulud 1960,00 eurot (49*40). Hageja ei ole kostja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr 40 eurot on põhjendatud ja vajalik ning vastab sarnase õigusteenuse eest makstavale keskmisele tasule. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Eesti Õigusbüroo arveid ei ole kohtule esitatud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine kokku 11,5 h (vastus hagile 6 h, hageja seisukohaga tutvumine, juriidiline analüüs ja vastus kohtunõudele 5,5 tundi) arvestatud tasu 460 eurot (240+220 eurot). Kohus leiab, et selleks kulunud aeg ja tasu on põhjendatud. Esindaja on osutanud õigusabi kostja nõustamisele, kolmeks kohtuistungiks ettevalmistumisele ja esindamisele sh hageja vastuse ja tõenditega tutvumine, juriidiline analüüs kokku 25 h (7,3+7+10,7) ja arvestanud tasu 1000 eurot (292+280+428). Kohtuistungite protokollide kohaselt kestis 21.10.2019.a kohtuistung 14 min (algus 14.00, lõpp 14.14), 18.11.2019 kohtuistung 53 min (algus 14.00, lõpp 14.53) ja 19.02.2020 kohtuistung 3 h 20 min (algus 11:00, lõpp 13.21), seega istungitel osalemise aeg kokku 4 h 27 min. Kohus leiab, et kliendi nõustamisele kulunud aeg ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Kuna kohtule jääb selgusetuks nõustamisele ja kohtuistungite ettevalmistumisele kulunud aeg, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajaks kohtuistungiteks ettevalmistumiseks ja istungitel osalemiseks kokku 8 h (4,27+3,73) ja tasuks 320 eurot (8x40). Eraldi on välja toodud kliendi nõustamine, päringute teostamine, menetlusdokumendi koostamine, hageja seisukohaga tutvumine, juriidiline analüüs, kohtunõudele vastuse koostamine, kliendi nõustamine, hageja seisukoha ja tutvumine ja analüüs, vastuse koostamine kokku 10,7 h (3,2+2+7,3) tasu 500 eurot (128+80+292). Menetluskulude nimekirjast ei selgu, mis päringuid, millal ja mis menetlusdokumendi koostamisega on tegemist. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajaks 5 h ja tasuks 200 eurot (5x40). Arvestades kostja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajaks kokku 24,5 h (11,5+8+5) ja õigusabikulude suuruseks 980 eurot (460+320+200). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6(7)
Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab välja hagejalt kostjalt kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 980 eurot ja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.