Hageja: E L (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Charlotta Rebecca Zobel, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, e-post xxx; Kostja: E P (isikukood xxx).
Menetluse liik
04.06.2025 kohtuistungil, osales hageja E L ja hageja lepinguline esindaja advokaat Charlotta Rebecca Zobel.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega E P suhtes.
Mõista välja kostjalt E Pilt (isikukood xxx) hageja E L (isikukood xxx) kasuks hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust (xxx fassaadi krohvimistööde tegemiseks) tulenev põhivõlg 8 600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (20.09.2022-07.07.2025 perioodi eest) 2 718,62 eurot.
Mõista välja kostjalt E Pilt (isikukood xxx) hageja E L (isikukood xxx) kasuks tagaseljaotsuse tegemise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 8 600 eurolt alates 08.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 5 881,38 eurot.
Mõista kostjalt E P hageja E L kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 3 999,42 eurot (s.o riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3 229,42 eurot koos käibemaksuga).
4.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (3 999,42 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.E L (hageja) esitas 20.01.2023 Harju Maakohtule hagi E P (kostja) vastu võla ja viivise nõudes.
2.Nõude alusena toob hageja esile järgmist: Hageja ja kostja sõlmisud suulise töövõtulepingu xxx, fassaadi krohvimistööde tegemiseks maksumusega 11 500 eurot. Hageja teostas objektil kokkulepitud tööd ning ka lisatööd, mille kostja hagejalt täiendavalt tellis. Lisatööde hinnaks oli kokku 1 100 eurot. Kokku on hageja teostanud töövõtulepingu alusel töid 12 600 euro ulatuses. Kostja on hagejale tasunud teostatud tööde eest 4 000 eurot. Ülejäänud osas, ehk 8 600 euro ulatuses, ei ole kostja hagejale tööde eest tasunud. See summa moodustabki hageja nõude. Lisaks nõuab hageja kostjalt kohustuse täimisega viivitamise eest viivist seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates otsuse tegemisest kuni nõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.
3.Harju Maakohus võttis 27.01.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 21 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kostja esitas 20.02.2023 vastuse hagile.
4.Kohus määras käesolevas tsiviilasjas kohtuistungi toimumise ajaks 15.05.2025 kell 14:00. Kostja esitas 14.05.2025 kohtule taotluse 15.05.2025 kohtuistungi edasilükkamiseks seoses lepingulise esindajaga lepingu lõpetamisega. Kohus võttis kostjaga telefoni teel ühendust istungiks määratud päeval ning kostja selgitas, et esindaja ütles ootamatult lepingu üles ja tal on uue potentsiaalse esindajaga juba kohtumine kokku lepitud. Kohus kooskõlastas kostjaga (ja koheselt ka hageja esindajaga) uue istungi aja ja tühistas 15.05.2025 määratud kohtuistungi.
5.Kohus määras uue kohtuistungi toimumise ajaks 04.06.2025 kell 11:00. Kohtuistungi sekretär helistas 02.06.2025 kell 10:48 kostja E P, isikukood xxx, rahvastikuregistris märgitud telefoninumbril xxx, millelt vastas kostja. Kostja kinnitas, et on 04.06.2025 kell 11:00 toimuva kohtuistungi kutse kätte saanud, on istungist teadlik, kuid viibib xxx, mistõttu ei saa istungil osaleda. Videosilla vahendusel kostja istungil osaleda ei soovinud, kuna internetiühendus xxx olevat halb. Kostja kinnitas, et soovib ise istungil osaleda aga esindajat ei ole ning hakkab Eestisse tagasi saabudes esindajat otsima.
6.Kostja 04.06.2025 kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kohus selgitas kohtuistungil, et kostja on ise soovinud asja arutamist kohtuistungil, kuid on jätnud teist korda kohtuistungile ilmumata. Mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmise kohta kostjal pole. Istungil puudub kostja oma valiku tõttu sõita kohtusse ilmumise asemel xxx. Kostja on menetluse kestel kahel korral juba vahetanud esindajat ning kohus andis 15.05.2025 kostjale võimaluse kolmanda esindaja leidmiseks, kuid kostja pole seda kasutanud.
7.Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.
8.TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 04.06.2025 kohtuistungil taotles hageja istungile mitteilmunud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostja pole avaldanud, et ta oleks nõus kirjaliku menetlusega. Kostja on avaldanud just seda, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
9.TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Kuivõrd kostja ei ilmunud määratud kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse.
11.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
1.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
2.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud suuruseks 3 229,42 eurot (koos KM-ga).
3.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
4.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused
5.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.