SmartLynx Airlines Estonia OÜ hagi Airo Catering Services Eesti Osaühingu vastu teenustasu nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 5. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
69 517,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Kostja (vastustaja): Airo Catering Services Eesti Osaühing (registrikood 10195447), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Kaspar Endrikson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 5. novembri 2019 otsus jätta muutmata.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Rahuldada kostja Airo Catering Services Eesti Osaühingu taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1096,81 eurot ja mõista see summa hageja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kostja Airo Catering Services Eesti Osaühingu kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.SmartLynx Airlines Estonia OÜ (hageja) esitas 7. mail 2019 Harju Maakohtule hagi Airo Catering Services Eesti Osaühingu (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista: (1) kasutustasu 28 092,25 eurot, sellelt summalt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivise 652,67 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest; (2) boonustasu 34 982,39 eurot, sellelt summalt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivise 812,74 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
-
pooled sõlmisid 1. aprillil 2013 teenuse osutamise lepingu (edaspidi: leping), mille alusel pakub kostja hageja kui lennuettevõtja opereeritavatel lendudel toitlustusteenust; lepingule vormistati mh lisa 1 (appendix 1, tõlgetes „liide 1“, edaspidi: lisa); pooled sõlmisid detsembris 2017 lepingule muudatuse nr 1 (amendments No. 1), mis reguleerib kostja poolt hagejale tasu maksmist vastavalt pakutud teenuse mahule (edaspidi: muudatus) ja millega muudeti mh lisa; muudetud lisa p-de 7.1 (a) – (c) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kasutustasu protsentuaalse summana, mis arvutatakse lendudel osutatud teenuste mahult; lisa p-ga 7.1 (e) kohustus kostja lisaks tasuma boonustasu 2,5% kogu müügimahult, kui see ületab 2018. aastal 2017. aasta mahtu vähemalt 30% võrra; kostja pakkus hageja reisidel 2017. aastal teenust 1 019 499,50 euro ulatuses ja 2018. aastal 1 399 295,85 euro ulatuses. Pärast 2018. aasta teenuse mahu selgumist ei tasunud kostja hagejale kasututustasu arvestatuna osutatud teenustelt summas 140 461,28 eurot (hageja poolt reisijatele ette tellitud toitlustus). Samuti ei tasunud kostja hagejale boonustasu, kuigi aastane teenuste maht kasvas 37,25% võrra; neil asjaoludel on hagejal kostja vastu: o lisa p 7.1 (a) alusel kasutustasu nõue (1) summas 28 092,25 eurot (= 140 461,28 × 20%) ja o lisa p 7.1 (e) alusel boonustasu nõue (2) summas 34 982,39 eurot (= 1 399 295,85 × 2,5%) lisa p 7.1 (d) kohaselt muutusid mõlemad nõuded sissenõutavaks hiljemalt
22.jaanuaril 2019, millest alates nõuab hageja kostjalt viivist. Viivise arvutamisel lähtub hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
lepingu p 3.2 alapunktide kohaselt osutab kostja hagejale järgmisi teenuseid: o p 3.2.1 toitlustusteenus, mis koosneb kahest alaliigist, mille mõlema eest maksab kostjale tasu hageja: ▪ lennumeeskonnale tellitav toit ning ▪ lennureisijatele tellitav toit; 2 (7)
-
-
-
-
-
-
o p 3.2.2 toitlustusvarustuse käitamine lennul, mis hõlmab kostja poolt hagejale lennutoitlustuse seadmete (nt kärud, käsikastid, termokastid) renti; o p 3.2.3 Buy on Board (eesti keeles „osta pardalt“) toimingud, mis jaotuvad kaheks: ▪ lennuki pardal reisijate ostetud toit (edaspidi: BoB) ja ▪ Flight Shop (eesti keeles „pardapood“, edaspidi: FS) tähendab lennuki pardal reisijate ostetud kaupu, mis pole mõeldud lennu ajal tarbimiseks; o p 3.2.4 ettetellitud einete toitlustus tähendab reisijate poolt kas lennuki pardalt või internetist etteostetavat toitu; seega eristab hageja tellimusi (p 3.2.1) teistest toidu müügiga seotud teenuste liikidest tunnus, et need esitab ja nende eest tasub kostjale hageja ise. Teiste teenuste (p-d 3.2.3 ja 3.2.4) puhul on tellijateks vahetult reisijad, kes tasuvad tellimuse eest ise; lisa p-s 7 lepiti kokku, milliste lepingu p-s 3.2 loetletud teenuste müügilt maksab kostja hagejale kasutustasu. Lisa p-de 7.1 (a) ja (b) kohaselt tuli seda maksta lepingu p-s 3.2 nimetatud kahelt kategoorialt: BoB toimingud ja ettetellitud einete toitlustus. Seega ei näinud leping ette tasu p-s 3.2.1 nimetatud kategoorialt ehk hageja tellimustelt. Pooled ei ole 2013. aastal rakendunud kasutustasu süsteemi praktikas kordagi arvestanud ega maksnud kasutustasu hageja tellimustelt ning ka hageja ise pole kunagi, st kuni praeguste nõuete esitamiseni, hageja enda tellimustelt kasutustasu maksmist nõudnud; muudatus käsitles üksnes kasutustasu määra (tasu protsente eristati ja tõsteti). Hakati eristama lepingu p-s 3.2.4 nimetatud kategooria (ettetellitud einete toitlustus) müügilt makstavat kasutustasu suurust sõltuvalt sellest, kas reisija teeb tellimuse lennu ajal (p 7.1 (a) – tasu 20%) või enne lendu internetist (p 7.1 (c) – tasu 15%). Lisaks leppisid pooled kokku boonustustasu maksmises, kui kasutustasu arvestuse aluseks olevate kategooriate müük 2018. aastal on 2017. aasta müügist 30% suurem (p 7.1 (e)). Pooled ei leppinud muudatuses kokku hageja tellimustelt kasutustasu maksmises; lisa p 7.1 (a) kohaselt on hagejal õigus kasutustasule hageja lendudel teostatud kahe kategooria müügi eest: BoB ja lennuki pardal tehtud ettetellimuste (pre-order sales on board). BoB tähendab reisijate poolt lendude pardal tehtud oste, mis on mõeldud lennu ajal tarbimiseks. Hageja tellimused BoB kategooriasse ei kuulu, vaid need on ettetellimused, aga samas pole need lennuki pardal tehtud tellimused; kuivõrd hageja tellimused ei kvalifitseeru BoB müügiks ega lennuki pardal tehtud ettetellimusteks, siis pole hagejal lepingu lisa p 7.1 (a) alusel õigust kasutustasu nõuda; lisa p 7.1 (e) näeb ette boonustustasu maksmise, kui 2018. aastal on hageja lendudel kostja teenuste müük võrreldes 2017. aastaga kasvanud vähemalt 30%. Samas punktis on kokku lepitud metoodika ja valem, milliste teenusekategooria kogumüüki arvesse võetakse. Selle järgi liidetakse kogumüügi arvutamisel üksnes järgmised kategooriad: BoB, FS, pardal teostatud ettetellimused ning internetist tehtud ettetellimused. Hageja tellimused ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse. Pardapoe müük (FS) hõlmab hageja lendudel reisijate sooritatud oste. FS ja BoB erinevus seisneb selles, et lennupoe tooted ei ole mõeldud pardal tarbimiseks; hageja tellimused on ettetellimused. Seega ei käsitle ka hageja ise hageja tellimusi FS kategooria alla kuuluvana. Internetist tehtud ettetellimused on aga ostud, mille reisija sooritab enne lendu ning mis on mõeldud tarbimiseks lennu ajal. Need tellimused tuleb esitada läbi kostja käitatava veebilehe. Tellimuse peab esitama ja selle eest tasuma ostu sooritav reisija ise. Seda kinnitavad lisa p-des 9–14 ja järgnevas eraldiseisvas ettetellimuste lisas kokku lepitud detailsed tingimused. Hageja tellimused neile ilmselgelt ei vasta; 3 (7)
-
-
lisa p-s 7.1 (e) märgiti 2017. aasta kogumüügi summa 1 019 499,50 eurot. See sisaldab üksnes reisijate ostutehingute käivet ega sisalda hageja tellimuste käivet. Hageja tellimusi 140 461,28 euro ulatuses ei saa liita 2018. aasta kogumüügi arvutamisel. Seega on 2018. aasta müügimaht 1 258 834,57 eurot (= 1 399 295,85 – 140 461,28). Järelikult ei olnud 2018. aasta müügimaht 2017. aasta mahust vähemalt 30% võrra suurem ja hagejal ei tekkinud lisa p 7.1 (e) alusel õigust nõuda boonustasu; hageja põhinõuete põhjendamatuse tõttu pole alust nõuda kostjalt ka viivist.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 5. novembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega rahuldas maakohus kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.
3.1.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude lepingust tulenevaks raha maksmise kohustuse täitmise nõudeks (VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1). Pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle, selles osas kohaldas kohus VÕS § 29 lg-d 1, 4 ja 5.
3.2.Esiteks tuvastas maakohus, et lisa p-st 7.1 (a) tuleneb kostjale kohustus tasuda hagejale kasutustasu müügi eest alates 1. jaanuarist 2018 BoB ja ettetellimuste müügilt pardal 20% netomüügist (netomüük = tulu miinus käibemaks ja miinus jäätmed).
3.2.1.Lisa p 1.1 sõnastusest nähtub, et BoB kategooriasse kuuluvad kostja tarnitud toidud, joogid ja muud müüdavad esemed, mida pakutakse reisijatele pardal tarbimiseks. Seega kuuluvad BoB kategooriasse üksnes ostud, mis reisijad tegid pardal lennu ajal tarbimiseks.
3.2.2.Pardal tehtud ettetellimused on ostud, mida reisijad saavad küll teha lennuki pardal, aga nad tarbivad neid mõnel järgmisel lennul (nt tagasilennul). See nähtub lennuki pardal olevast menüüst ja vautšeritest/tellimuskupongidest ettetellitava toidu kohta. Viide vautšerile sisaldub ka lepingu p-s 12.1.1, mille kohaselt annab meeskond lennu lõppedes kostjale üle mh vautšerid.
3.2.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ette tellitud toitlustus käsitletav lepingu lisa p-s 7.1 (a) märgitud ettetellimusena. Lepingu p 3.2 kohaselt on BoB ja ettetellitud toitlustus kaks erinevat kategooriat. Seega ei ole nõue (1) lisa p 7.1 (a) alusel kasutustasu ega viivise saamiseks põhjendatud.
3.3.Teiseks tuvastas maakohus, et lisa p 7.1 (e) näeb ette kostja kohustuse tasuda hagejale kasutustasu müügi summa põhjal järgmiselt: kui ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2018 on vedaja saavutanud kõigi müükide netomüügi 30% või kõrgema kasvu (suurenenud kogumüük) võrreldes ajavahemikuga 1. jaanuar – 31. detsember 2017. Kui kogumüük suureneb 30%, siis kohustub kostja lisaks alapunktides (a) ja (b) sätestatule maksma vedajale suurenenud kogumüügi pealt lisaks 2,5% kasutustasu.
3.3.1.Kuigi vaidlusaluses punktis kasutatakse väljendit „kõigi müükide“, siis tuleb selle tõlgendamisel arvestada punkti sõnastust tervikuna. Seega saab kogumüügi arvutamiseks liita üksnes järgmised teenusekategooriad: BoB, FS, pardal teostatud ettetellimused ning internetist tehtud ettetellimused. Sama kinnitavad lisa p-s 7.1 (e) märgitud metoodika ja valem selle kohta, milliste teenusekategooriate kogumüügid liidetakse.
3.3.2.Eeltoodust järeldub, et hageja tellimused ei kvalifitseeru BoB ega pardal teostatud ettetellimuste müügiks. Hageja tellimused ei kvalifitseeru ka FS ega internetist tehtud ettetellimusteks. Pardapoe müük hõlmab hageja lendudel reisijate sooritatud oste. Internetist tehtud ettetellimused on ostud, mille reisija sooritab enne lendu ja mis on mõeldud tarbimiseks lennu ajal. Tellimused tuleb esitada läbi kostja poolt selleks spetsiaalselt loodud veebilehe. Maakohus nõustus kostja arusaamaga, et sama tuleneb lisa p-dest 9–14, aga ka ettetellimusi käsitleva eraldi lisast. 4 (7)
3.3.3.Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru hageja poolt ette tellitud toitlustus lisa p 7.1 (e) kogumüügi arvestuse alla.
3.3.4.Lisa p-s 7.1 (e) on summaliselt välja toodud 2017. aasta kogumüügi suurus, mis sisaldab üksnes reisijate ostutehingute käivet ja selles ei sisaldu hageja tellimuste käive. Kuna lepingus viidatud 2017. aasta käive ei sisalda hageja tellimusi, siis ei ole 2017. ja 2018. aasta võrreldavad, kui hageja tellimused lisada kogumüügi arvestusse.
3.3.5.Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja tellimuste väärtust 140 461,28 euro ulatuses võtta arvesse 2018. aasta kogumüügi arvestuses. Hageja esiletoodud andmete põhjal on 2018. aasta müügimaht kokku 1 258 834,57 eurot (= 1 399 295,85 – 140 461,28). Boonuse saamise õiguse tekkimiseks pidanuks 2018. aasta kogumüügi suuruseks olema vähemalt 1 325 349,45 eurot (= 2017. aasta müügitulu 1 019 499 eurot + 30%). Seega ei ole 2018. aasta müügimaht 2017. aasta müügimahust vähemalt 30% võrra suurem ja hagejal ei ole tekkinud lisa p 7.1 (e) alusel õigust nõuda täiendavalt boonustasu maksmist.
3.3.6.Maakohtu hinnangul on kostja veenvalt põhistanud, et pooled ei ole lepingu ja boonussüsteemi kehtivuse jooksul hageja tellimusi kunagi lugenud ettetellitud toidu hulka kuuluvaks ega hageja tellimustelt kasutustasu arvestanud.
3.3.7.Neil kaalutlustel ei ole põhjendatud hageja nõue (2) lisa p 7.1 (e) alusel boonustasu ega viivise saamiseks.
3.4.Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 34 t ulatuses tunnihinnaga 178,80 eurot (käibemaksuta), st kokku summas 6079,20 eurot (= 34 × 178,80). Kostja õigusabikuludele lisandub tõlgete ja äriregistri väljavõtete kulu 196 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 6275,20 eurot (= 6079,20 + 196). Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi mõlemas nõudes rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 29 lg-d 1, 4 ja 5. Hagejal on õigus boonustasule, kui suureneb kõigi müükide netomüük. Kuigi arvestuse valemis puudub eraldi liidetav „hageja poolt ette tellitud müük“, ei tähenda see, et nii tähistatud müügi summat ei võeta lepingu järgi alates 2018. aastast kasutustasu arvestusse. Valemis on kirjas teenuse liigid, mille järgi arvutati 2017. aasta käive, mida võrreldakse 2018. aasta tulemusega. Lisa muudeti alates 2018. aastast ning hageja poolt ette tellitud müüki pidid pooled alates sellest ajast käibena arvesse võtma. Maakohus ei arvestanust asjaoluga, et alates 2018. aastast muutsid pooled kasutustasu arvestamise süsteemi. Asjaolu, et pooled ei võtnud varasemalt arvesse hageja poolt ette tellitud toitlustusteenuse mahtu ei oma tähendust, varasem tekst ei sisaldanud üheselt mõistetavat väljendit „kõigi müükide netomüük“.
4.2.Teiseks on hageja poolt reisijatele tellitud teenus käsitletav lisa p 7.1 (a) kohase ettetellimusena. Hageja tellis reisijatele toitlustust 140 461,28 euro ulatuses ette, et tagada kostjale võimalikult suur läbimüük. Kostja jaoks ei ole vahet, kas reisija tellib endale toitlustuse ette ise või teeb seda hageja reisija eest, mõlemal juhul on tegemist ette tellitud teenusega. Seega tuli ka kõnealuselt osasummalt maksta kasutustasu.
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
5 (7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu ja muudatuse sõlmimise kohta. Kostja pakutud teenuste müügimahtudes ei ole pooltel samuti vaidlust.
8.Maakohus kvalifitseeris hageja põhinõuded õigesti lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõueteks, seda ei ole pooled apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Vaidlustatud otsuse ja poolte seisukohtade järgi on ilmne, et viivise nõude rahuldamine sõltub üksnes põhinõuete edukusest. Pooled vaidlevad lepingu, eelkõige muudatuse ja sellega muudetud lisa tõlgendamise üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgenduse ja põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Muudatuse p (1) kohaselt soovisid pooled alates 1. jaanuarist 2018 muuta lepingu lisa. Täpsemalt leppisid nad muudatuse p-s (1.1) kokku lisa p 7.1 uue sõnastuse. Muudatuse p (2) sisaldab poolte kokkulepet, et alates 1. jaanuarist 2018 on tühised kõik muud lepingu, selle lisade ja/või muudatuste punktid, millega reguleeritakse vedaja kasutustasusid BoB, ettetellitud müügi ja FS eest ning maksekohustusi seoses värske toidu jäätmetekkega, v.a sama muudatus ise. Muudatuse p-s (3) leppisid pooled kokku, et kõik muud lepingu ja selle lisade tingimused jäävad muutumatuks.
8.2.Maakohus tõlgendas lepingus, lisas ja muudatuses sisalduvaid kokkuleppeid tervikuna nii, et muudatusega soovisid pooled üksnes täpsustada ja muuta kasutustasu määrasid ning sõlmida kokkuleppe boonustasu maksmiseks teatavatel tingimustel. Selline järeldus on kooskõlas VÕS § 29 lg-tega 1, 4 ja 5. Maakohus kohaldas neid sätteid õigesti, sest lähtus lepingudokumentide sõnastusest ja mõistliku isiku arusaamast, samuti võttis arvesse poolte endi varasemat tõlgendust ja käitumist ning lepingu eesmärki.
8.3.Põhjendatud ei ole hageja väide, et muudatusega lisa p 7.1 (e) lisamine tähendab ühtlasi boonustasu arvestuses kogu 2018. aasta müügi arvestamist. Sellist järeldust ei saa teha kõnealuse punkti sõnastuses kasutatud väljendist „kõigi müükide netomüük“ (ingl k net sales of all sales), sest samas punktis sisaldub ka valem kogumüügi arvutamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et valemi järgi tuleb liita BoB, FS, pardal teostatud ettetellimuste ja internetist tehtud ettetellimuste käibed. Kuna poolte väited lepingu sellest osast arusaamise kohta on erinevad, siis tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lähtuda mõistliku isiku arusaamast. Mõistlik isik eeldab, et kui lepingus määratletud võrdlussumma arvutamiseks on esitatud valem, siis kohaldub see mõlema võrdlusaasta kohta. Seega ei sisaldu kummagi aasta kohta lisa p 7.1 (e) järgi arvutatavas summas hageja tehtud ettetellimuste summa.
8.4.Hageja ei toonud esile ega tõendanud, milles avaldunuks poolte tahe muuta senist tasuskeemi üldisemalt. Muudatuse p-st (2) ei saa teha järeldust, et varasemad kokkulepped teenuste liigitamise kohta enam ei kehti. Eelkõige muudatuse ingliskeelsest tekstist on ilmne, et alates 1. jaanuarist 2018 sooviti lõpetada varasemad kokkulepped tasumäärade kohta (clauses [...] regulating Carrier’s royalties). Koostoimes muudatuse teiste sätetega on selge, et uued tasumäärad tulenevad muudetud lisast, aga teenuste liigituse osas juhindutakse lepingust ja senisest tasuskeemist. Niisiis on õige maakohtu järeldus, et hageja poolt reisijatele tellitud teenus ei ole lisa p 7.1 (a) kohane ettetellimus. Viidatud punkti sõnastuses on piisava selgusega märgitud „ettetellimuste müük pardal“ (ingl k pre-order sales on board) ning maakohus põhjendas kohaselt, miks ei saa sel viisil tähistatud käibega olla hõlmatud hageja enda tehtud ettetellimused.
6 (7)
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1859 euro hüvitamist, mis on tasu 10 t õigusteenuse eest tasumääraga 185,90 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle). Hageja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t 54 min (sh kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 t ning ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja seisukohta esitamine nimekirjas märgitud aeg 54 min). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ja pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1096,81 eurot (= 5 t 54 min × 185,90). Rahuldamata jääb kostja taotlus 762,19 euro (= 1859 – 1096,81) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.