Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pakub kostja hageja kui lennuettevõtja poolt opereeritavatel lendudel toitlustusteenust. 2017 detsembris sõlmisid hageja ja kostja 01.04.2013 lepingule lisa 1, mis reguleerib kostja poolt hagejale tasu maksmist vastavalt kostja poolt hageja lendudel pakutud teenuse mahule. Lepingu lisa p 7.1 (a) – (c) kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale protsentuaalse summa arvestatuna lendudel osutatud teenuste mahult. Lisa 1 p 7.1 (e) kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale olukorras, kus kogu müügi maht ületab 2018. aastal 2017. a müügi mahtu vähemalt 30% võrra, 2,5% tasu arvestatuna kogu müügimahult. Kostja pakkus hageja reisidel 2017. aastal teenust kogusummas 1 019 499,50 eurot. 2018. a pakkus kostja teenust kokku summas 1 399 295,85 eurot (millest 140 461,28 eurot moodustas hageja poolt reisijatele ette tellitud toitlustus). Pärast 2018. aastal kostja poolt hageja lennureisidel ostutatud teenuse mahu selgumist ei tasunud kostja hagejale protsentuaalset summat arvestatuna osutatud teenuselt summas 140 461,28 eurot (hageja poolt reisijatele ette tehtud toitlustus). Samuti ei tasunud kostja hagejale vastavalt lepingu lisa p-le 7.1 (e) 2,5% kogu müügimahu tõusult, kuigi kostja poolt hageja lennureisidel pakutud teenuse maht 2018. aastal 2017. aasta mahtu 37,25 % võrra. Hagejal on kostja vastu lepingu lisa 1 p-st 7.1 (a) ja punktist 7.1 (e) tulenev nõue. Lepingu lisa 1 p 7.1 (a) kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale 20% kogu Buy on Board netomüügilt ja ettetellimuste netomüügilt pardal. Hageja hinnangul on hageja poolt reisijatele ette tellitud toitlustus summas 140 461,28 eurot käsitletav lepingu lisa 1 p 7.1 (a) kohase ettetellimusena. Hageja tellis reisijatele toitlustust summas 140 461,28 eurot ette, et tagada kostjale võimalikult suur läbimüük. Kostja jaoks ei ole vahet, kas reisija tellib endale toitlustuse ette ise või teeb seda hageja reisija eest, tegemist on ette tellitud teenusega. Lähtudes lepingu lisa 1 p 7.1 (a) alusel on hagejal kostja vastu põhinõue summas 28 092,25 eurot (140 461,28 eurot * 20%). Lepingu lisa 1 p 7.1 (d) kohaselt muutuvad nõuded sissenõutavaks kuupõhiselt iga järgneva kuu 22 päeval. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 22.01.2019. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 22.01.2019. Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on hageja põhinõudelt summas 28 092,25 eurot arvutatava viivisenõude suuruseks 652,67 eurot, millele lisandub 6,15 eurot päevas. Lisa p 7.1 (e) kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale olukorras, kus kõigi müükide netomaht ületab 2018. aastal 2017. a müügi mahtu vähemalt 30% võrra, 2,5% tasu arvestatuna kogu müügimahult. 2018. aasta müügimaht oli kokku 1 399 295,85 eurot (millest 140 461,28 eurot moodustas hageja poolt reisijatele ette tellitud toitlustus), kasv oli võrreldes 2017. aastaga 37,5%. Hagejal on kostja vastu lepingu lisa 1 p 7.1 (e) alusel nõue summas 34 982,39 eurot (1 399 295,85 eurot * 2,5%). Lepingu lisa 1 p 7.1 (d) kohaselt muutuvad nõuded sissenõutavaks kuupõhiselt iga järgneva kuu 22 päeval. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 22.01.2019. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 22.01.2019. Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on hageja põhinõudelt summas 34 982,39 eurot arvutatava viivisenõude suuruseks 812,74 eurot, millele lisandub 7,66 eurot päevas. Hageja rõhutab, et poolte vahel on enne kohtumenetlust olnud vaidlus küsimuses, kas hageja poolt reisijatele ette tellitud teenus summas 140 461,28 eurot on hõlmatud lepingu lisa 1 p-ga 7.1 (e). Hageja hinnangul tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS §-ist 29. Lepingu lisa 1 p 7.1 (e)

sõnastuse ja mõtte kohaselt on sättega hõlmatud kõik müügiartiklid. Hageja hinnangul liigitub hageja poolt reisijatele ette tellitud teenus pardalt ette tellitud müügiks. Olenemata sellest, millise teenuse liigi alla kõnealust teenust liigitada, hõlmab lepingu lisa 1 p 7.1 (e) kõiki müüke. Asjaolu, et hageja tellis toitlustuse reisija eest, ei tähenda, et tegemist oli teenusega, mis ei ole hõlmatud pooltevahelise lepingu ja selle lisaga. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 28 092,25 eurot, põhivõlgnevuselt summas 28 092,25 eurot arvutatavad viivised (hagiavalduse kohtule esitamise seisuga summas 652,67 eurot) seadusjärgses määras tasumata summalt päevas kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 34 982,39 eurot ning põhivõlgnevuselt summas 34 982,39 eurot arvutatavad viivised (hagiavalduse kohtule esitamise seisuga summas 812,74 eurot) seadusjärgses määras tasumata summalt päevas kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastus Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Pooled sõlmisid 2013. a lepingu, mille kohaselt osutab kostja hagejale lepingu punktis 3.2 sätestatud järgmisi teenuseid: 3.2.1 toitlustusteenus (sealhulgas meeskonna toitlustus lennul); 3.2.2 toitlustusvarustuse käitamine lennul; 3.2.3 Buy on Board toimingud (BoB ja FS) ning 3.2.4 ettetellitud einete toitlustus. Punktis 3.2.1 nimetatud toitlustusteenus koosneb kahest alaliigist: (i) hageja poolt oma lennumeeskonnale tellitav toit ning (ii) hageja poolt lennureisijatele tellitav toit ning mille mõlema eest maksab kostjale tasu hageja. Punktis 3.2.2 nimetatud teenus (toitlustusvarustuse käitamine lennul) hõlmab kostja poolt hagejale lennutoitlustuse seadmete (nt kärud, käsikastid, termokastid) renti. Punktis 3.2.3 nimetatud BOB ehk Buy on Board (eesti keeles „osta pardalt“) tähendab reisijate poolt lennuki pardalt ostetud toitu; FS (Flight Shop, eesti keeles „pardapood“) tähendab reisijate poolt lennuki pardalt ostetud kaupu, mis pole mõeldud lennu ajal tarbimiseks. Punktis 3.2.4 nimetatud ettetellitud einete toitlustustus tähendab reisijate poolt kas lennuki pardalt või internetist etteostetavat toitu. Seega eristab hageja tellimusi (punkt 3.2.1) teistest toidu müügiga seotud teenuste liikidest see, et need esitab ja nende eest tasub kostjale hageja ise. Teiste teenuste (lepingu punktid 3.2.3 ja 3.2.4) puhul on tellijaks ja kostjale tasujaks reisijad vahetult. Koos lepinguga sõlmiti 2013. a ka lepingu lisa 1, mille punktis 7 lepiti kokku, milliste lepingu punktis 3.2 sätestatud teenuste müügilt maksab kostja hagejale tasu (teatud protsent kostja müügikäibest – edaspidi „boonus“). Lepingu lisa 1 punktide 7 (a) ja (b) kohaselt tuli boonust maksta üksnes lepingu punktis 3.2 sätestatud kahelt teenustekategoorialt: Buy on Board toimingud ehk BoB ja FS (lepingu punkt 3.2.3) ja ettetellitud einete toitlustus (lepingu punkt 3.2.4). Seega ei näinud leping ette boonuse maksmist lepingu punktis 3.2.1 sätestatud teenuse kategoorialt ehk hageja tellimustelt. Seda kinnitab asjaolu, et pooled ei ole 2013. a alguse saanud boonussüsteemi rakendamise praktikas kordagi arvestanud ega maksnud boonust hageja tellimustelt ning ka hageja ise pole kunagi, s.t. kuni hagi esitamiseni, hageja tellimustelt boonuse maksmist taotlenud.

2017. a detsembris sõlmisid pooled 2013. a sõlmitud lepingu lisas 1 sätestatud boonussüsteemi muudatuse. Boonussüsteemi muudatustega ei muudetud seda, milliste lepingu punktis 3.2 sätestatud teenustekategooriatelt makstakse boonust. Boonussüsteemi muudatus puudutas üksnes makstavate boonuste suurust (boonuse protsente eristati ja tõsteti). Sealhulgas hakati eristama lepingu punktis 3.2.4 sätestatud teenusekategooria (ettetellitud einete toitlustus) müügilt makstavat boonuse suurust sõltuvalt sellest, kas ettetellimus tehakse reisija poolt lennu ajal (punkt 7.1 (a) – boonus 20%) või reisija poolt enne lendu internetist (punkt 7.1 (c) – boonus 15%). Lisaks leppisid pooled kokku täiendavas boonuse maksmises, kui boonuse arvestuse aluseks olevate teenustekategooriate müük 2018. a on 2017. a müügist 30% suurem (punkt 7.1 (e)). Seega ei leppinud pooled ka 2017. a muudatuses kokku hageja tellimustelt boonuse maksmises. Lepingu lisa 1 punkti 7.1 (a) kohaselt on hagejal õigus boonusele hageja lendudel teostatud kahe teenustekategooria – (i) Buy on Board ja (ii) lennuki pardal tehtud ettetellimuste (pre-order sales on board) – müügi eest. Buy on Board tähendab reisijate poolt hageja lendude pardal tehtud oste, mis on mõeldud lennu ajal tarbimiseks. Seega peab tegemist olema lennu ajal ja reisija poolt tehtud ostuga, mistõttu hageja tellimused Buy on Board kategooria alla ei kvalifitseeru. Hagi kohaselt on hageja tellimused käsitletavad ettetellimusena. Lennuki pardal tehtud ettetellimused on ostud, mida reisijad saavad teha lennuki pardal, et osta ette toitu tarbimiseks mõnel järgmisel lennul (nt tagasilennuks). Pardal ettetellimusega toitu ostev reisija saab makse vastu hagejalt vautšeri/tellimiskupongi, mille eest on võimalik ostetud toit tulevikus aset leidval lennul kätte saada. Seega tuleb lepingust üheselt, et tegemist peab olema lennuki pardal reisija poolt teostatud ostuga. Järelikult ei kvalifitseeru hageja tellimused lennuki pardal tehtud ettetellimusteks. Kuivõrd hageja tellimused ei kvalifitseeru ei Buy on Board müügiks ega lennuki pardal tehtud ettetellimusteks, siis pole hagejal Lepingu lisa 1 punkti 7.1 (a) alusel õigust boonuse saamiseks. Kuivõrd hageja sellekohasel põhinõudel puudub lepinguline alus, siis on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ka hageja vastav kõrvalnõue viiviste osas. Lepingu lisa 1 punkt 7.1 (e) näeb ette täiendava 2,5% suuruse boonuse maksmise, kui 2018. a on hageja lendudel kostja teenuste müük võrreldes 2017. aastaga kasvanud vähemalt 30%. Samas punktis on sätestatud ka metoodika ja valem selle kohta, milliste teenustekategooria kogumüüki arvesse võetakse. Lepingu lisa 1 punktis 7.1 (e) sätestatu kohaselt võetakse kogumüügi arvestuses arvesse üksnes järgmised teenustekategooriad: (i) BOB ehk Buy on Board, (ii) FS ehk Flight Shop, (iii) pardal teostatud ettetellimused ning (iv) internetist tehtud ettetellimused. Hageja tellimused ei lähe ühegi nimetatud kategooria alla, s.h eelnevalt viidatud põhjustel Buy on Board ega pardal teostatud ettetellimuste müügi alla. Pardapoe müügi alla lähevad hageja lendudel reisijate poolt sooritatud ostud. Pardapoe erinevus Buy on Board müügist seisneb selles, et lennupoe tooted ei ole mõeldud pardal tarbimiseks. Hagi kohaselt on Hageja tellimused käsitletavad ettetellimusena. Seega ei käsitle ka hageja ise hageja tellimusi Flight Shopi kategooria alla kuuluvana. Internetist tehtud ettetellimused on ostud, mille reisija sooritab enne lendu ning mis on mõeldud tarbimiseks lennu ajal. Tellimused tuleb esitada läbi kostja poolt selleks spetsiaalselt loodud veebilehe. Tellimuse peab esitama ja selle eest tasuma ostu sooritav reisija ise. Seda tõendab lepingu lisa 1 punktides 9-14 ja sellele järgnevas eraldiseisvas ettetellimuste lisas sätestatud sellekohane detailne lepinguregulatsioon. Hageja tellimused ilmselgelt ei vasta eelnimetatud tingimustele.

Kostja seisukohta, et hageja tellimused ei lähe nn kogumüügi arvestuses arvesse, kinnitab ka asjaolu, et lepingu lisa 1 punktis 7.1 (e) on summaliselt välja toodud 2017. a nn kogumüügi suurus, milleks oli 1 019 499,50 eurot. Nimetatud summa sisaldab üksnes reisijate poolt teostatud ostutehingute käivet ning selles summas ei sisaldu hageja tellimuste 2017. a käive. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja tellimuste väärtust summas 140 461,28 eurot võtta arvesse 2018. a nn kogumüügi arvestuses. Sellisel juhul ja lähtudes hagis esitatud andmetest on 2018. a müügimaht kokku 1 258 834.57 eurot (1 399 295,85 – 140 461,28). See tähendab, et 2018. a müügimaht ei olnud 2017. a müügimahust vähemalt 30% võrra suurem ning hagejal ei tekkinud lepingu lisa 1 punkti 7.1 (e) alusel õigust täiendavaks boonuseks. Kuivõrd hageja sellekohane põhinõue on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ka hageja vastav kõrvalnõue viiviste osas. Kohtu põhjendused

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt ette tellitud toitlustus ei ole käsitletav lepingu lisa 1 p 7.1 (a) märgitud ettetellimusena. Lepingu lisa 1 p 7.1 (a) viitab selgelt ettetellimuste müügile pardal (lepingu sõnastuses on selgelt kasutatud sõna „pardal“). Kohtu hinnangul mõistab ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (s.o kasutades lepingus väljendit „müük pardal“), et tegemist saabki olla üksnes sellise müügiga, mis toimub lennuki pardal. Hageja poolt tehtud tellimused ei kvalifitseeru aga lennuki pardal tehtud tellimusteks ega ka Buy on Board müügiks. Kohtu nimetatud järeldust kinnitab ka asjaolu, et lepingu p 3.2 kohaselt on BoB ning ettetellitud toitlustus 2 erinevat kategooriat. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue lepingu lisa 1 p 7.1 (a) alusel boonuse ega ka viiviste saamiseks ei ole põhjendatud.

Flight Shop ehk pardapoe müügiks ega ka internetist tehtud ettetellimusteks. Pardapoe müügi alla lähevad hageja lendudel reisijate poolt sooritatud ostud (nimetatud osas vaidlus puudub ning hageja ei ole oma tellimusi ka nimetatud kategooria alla paigutanud). Tsiviilasja materjalide kohaselt on internetist tehtud ettetellimused ostud, mille reisija sooritab enne lendu ning mis on mõeldud tarbimiseks lennu ajal. Tellimused tuleb esitada läbi kostja poolt selleks spetsiaalselt loodud veebilehe (tlk 62). Kohtu hinnangul kinnitab nimetatut ka lepingu lisa 1 punktides 9-14 ja sellele järgnevas eraldiseisvas ettetellimuste lisas sätestatud sellekohane detailne lepinguregulatsioon (tlk 25). Punkti 9.1 kohaselt pakub kostja hageja reisijatele võimaluse tellida hageja lendudele ette eineid ja jooke. Hageja väide, et enne 2018 aastat oli reisijatel võimalus tellida endale internetist üksnes ise lennureisidele toitlustust ette, siis 2018 aastal hakkas hageja tellima kõikidele reisijatele toitlustust ette reisijate eest, ei ole tõendatud. Kostja poolt esitatud veebilehe väljavõttest nähtub, et ka 2019 on võimalik reisijal iseseisvalt toitu ette tellida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt ette tellitud toitlustus ei kvalifitseeru lepingu lisa 1 p 7.1 (e) kogumüügi arvestuse alla. Asjaolu, et hageja tellimused ei lähe kogumüügi arvestuses arvesse kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et lepingu lisa 1 p 7.1 (e) on summaliselt välja toodud 2017 kogumüügi suurus, mis sisaldab üksnes reisijate poolt teostatud ostutehingute käivet ning selles summas ei sisaldu hageja tellimuste 2017 käive. Nimetatu on tõendatud kostja pearaamatupidaja kinnituskirjaga (tlk 63). Kuna lepingus viidatud 2017 aasta käive ei sisaldanud hageja tellimusi, siis ei oleks ka 2017 ja 2018 kohtu hinnangul võrreldavad, kui hageja tellimused lisada kogumüügi arvestusse. Kohtu hinnangul ei saaks see olla sellisel juhul aga boonuse väljamaksmise mõtteks. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja tellimuste väärtust summas 140 461,28 eurot võtta arvesse 2018 kogumüügi arvestuses. Hagis esitatud andmete õigsuse korral oleks seega 2018 a. müügimaht kokku 1 258 834,57 eurot (s.o 1 399 295,85-140 461,28). Boonuse saamise õiguse tekkimiseks pidanuks 2018 kogumüügi suuruseks olema vähemalt 1 325 349,45 eurot (s.o 2017 aasta müügitulu 1 019 499 eurot + 30%). Nimetatu tähendab aga seda, et 2018 a. müügimaht ei olnud 2017.a. müügimahust vähemalt 30 % võrra suurem ning hagejal ei ole tekkinud lepingu lisa 1 p 7.1 (e) alusel õigust täiendavaks boonuseks. Kohtu hinnangul on kostja ka veenvalt põhistanud, et pooled ei ole lepingu ja boonussüsteemi kehtivuse jooksul hageja tellimusi mitte kunagi lugenud ettetellitud toidu hulka kuuluvaks ega hageja tellimustelt boonust arvestanud. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt (tlk 65-69) müüdi nt 2018 oktoobris ettetellitud toitu kokku 17 815,90 eurot väärtuses. Hageja ei ole tellimuste väärtust ettetellitud toidu summade hulka arvestanud. Hageja tellimuste väärtus 2018 oktoobris oli 40 341,88 eurot, mis on oluliselt suurem kui boonuste arvestusse lülitatud ettetellimuste väärtus (17815,90 eurot). Hageja on kostjale väljastanud arve 2018 oktoobri boonuste eest tasumiseks summas 17 970,12 eurot (tlk 70), mis vastab kostja boonuse arvestusele. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue lepingu lisa 1 p 7.1 (e) alusel täiendava tasu ega ka viiviste saamiseks ei ole põhjendatud.

-

-

22.05.2019 E-toimikus olevate dokumentidega esmane tutvumine. E-kirjavahetus kliendiga edasise tegevuskava osas. 0,2h, (Kaspar Endrikson); 23.05.2019 Hagiavalduse lisade analüüs. Kohtumine kliendiga seoses hagi materjalide analüüsi ja täiendavate tõendite esitamise vajaduse hindamisega. 2,8h; (Kaspar Endrikson); 24.05.2019 Tõendite analüüs. 0,6h; (Kaspar Endrikson); 27.05.2019 Tõendite analüüs. 1,4h (Kaspar Endrikson); 28.05.2019 Tõendite analüüs. 2,8h (Kaspar Endrikson); 30.05.2019 Telefonikõne kliendiga seoses täiendavate tõenditega, 0,2h (Kaspar Endrikson); 31.05.2019 Hagile vastuse koostamise ettevalmistus. 0,5h (Kaspar Endrikson); 31.05.2019 Telefonikõne kliendiga seoses täiendavate tõendite esitamisega. 0,4h (Kaspar Endrikson); 03.06.2019 Hagile vastuse koostamine. 5,4h (Kaspar Endrikson); 04.06.2019 Hagile vastuse koostamine. 4,8h (Kaspar Endrikson); 06.06.2019 Täiendavate tõendite kogumine ja tõendite analüüs. Hagile vastuse koostamine. Vastuse kohtule esitamine. 6,6h ( Kaspar Endrikson); 06.06.2019 Tõendite analüüs. Hagi vastuse täiendamine. 1h (Carri Ginter) 11.06.2019 Kohtudokumentide tõlketöö organiseerimine. 0,4h (Oliver Kuusk) 17.06.2019 Kliendile menetluse seisu kohta ülevaate koostamine ja edastamine. 0,1h (Kaspar Endrikson) 18.06.2019 Kohtudokumentide tõlketöö organiseerimine, kirjavahetus tõlkijaga 0,9h (Oliver Kuusk); 18.06.2019 Hagivastuse lisade tõlgete organiseerimine. 0,2h (Kaspar Endrikson) 19.06.2019 Hagivastuse lisade tõlkimise organiseerimine. 1,1h (Kaspar Endrikson) 21.06.2019 Hageja täiendavate seisukohtade analüüs. Vastuväidete kujundamine. Täiendavate tõendite kohtule esitamise vajaduse hindamine. 1,6h (Kaspar Endrikson) 25.06.2019 Tõlgete kohtule esitamine. 0,3h (Kaspar Endrikson); 02.07.2019 Kirjavahetus kliendiga seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega. 0,2h (Kaspar Endrikson) 14.08.2019 Täiendavate tõendite kogumine ja analüüsimine seoses hageja uute väidetega jäätmete riski jagamise ja boonussüsteemiga. 2,3h (Kaspar Endrikson) 14.08.2019 Kohtule täiendava seisukoha koostamine (uute tõendite esitamine seoses jäätmeriski jaotamise ja boonussüsteemi seostega). 0,7h (Kaspar Endrikson) 15.08.2019 Täiendava seisukoha koostamise jätkamine. 1,7h (Kaspar Endrikson) 16.08.2019 Täiendava seisukoha koostamise jätkamine. 1,6h (Kaspar Endrikson) 30.08.2019 Täiendava seisukoha täiendamine. 0,9h (Kaspar Endrikson) 02.09.2019 Täiendava seisukoha täiendamine. Seiskoha kohtule esitamine. 0,5h (Kaspar Endrikson) 23.09.2019 Kohtuistungi ettevalmistus. 0,8h (Kaspar Endrikson); 24.09.2019 Menetluskulude taotluse koostamine. Kohtutoimikuga tutvumise korraldamine kohtus. 0,5h (Aive Niinepuu) 24.09.2019 Kohtuistungi ettevalmistus. 1,8h (Kaspar Endrikson) 25.09.2019 Kohtuistungi ettevalmistus. 4,7h (Kaspar Endrikson) 26.09.2019 Kohtuistungi ettevalmistus. 0,5h (Kaspar Endrikson) 26.09.2019 Kohtuistungil osalemine. 0,7h (Kaspar Endrikson)

-

26.09.2019 Kohtuistungil osalemine. 0,7h (Carri Ginter) 26.09.2019 Kliendile kohtuistungist kokkuvõtte ja edasise tegevuskava kohta ülevaate koostamine ja edastamine. 0,5h (Kaspar Endrikson)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.