Tarmo Tina Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu hagi G Li vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi Hagihind
1395, 69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu (RK 80346178, asukoht Uus tn 1 Kiviõli 43121 Lüganuse vald) Hageja lepinguline esindaja: Irina Gromtsev (e-post [email protected] ) Kostja: G L (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu hagi rahuldada.
2.Välja mõista G Lilt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks korteriomandi asukohaga xxx võlgnevus summas 1395, 69 eurot sh põhivõlgnevus 993,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 402,19 eurot perioodi 01.01.2015-19.03.2019 eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud G Li kanda.
4.Välja mõista G Lilt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 368 eurot, sh. riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 168 eurot.
5.Välja mõista G Lilt Lüganuse vald Kiviõli linn Uus tn 1 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (368 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-18-135242 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu asutatud 09.08.2012 ja kostjale kuulus ajavahemikul 26.01.2017 kuni 21.02.2019 elamus korteriomand nr xx. Kostja oli korteriühistu liige. Arvestades kostja korteriomandi suurust, esitas hageja igakuiselt kostjale arveid, majandamiskulude eest. Hageja nõuab võlgnevust ajavahemiku 01.01.2015-19.03.2019 eest ja võlgnevus on kokku 1 395,69 eurot, millest 993,50 eurot on põhivõlg ja seisuga 19.03.2019 viivise võlg 402,19 eurot. KÜ põhikirja p. 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes majandamiskuludena. Kostja ostis korteriomandi, asukohaga xxx, 21.02.2017. Ostumüügilepingu sõlmimisel lasus korteriomandil eelmise omaniku võlgnevus summas 1940,49 eurot.
2.Kostja ei ole midagi hagejale tasunud seisuga 26.02.2017 oleva võlgnevuse katteks. Hageja soovib võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 01.01.2015-26.02.2017 eest. Alates korteriomandi soetamisest, so alates 21.02.2017 maksis kostja hagejale majandamiskulude katteks vaid 7 korda. Hageja viitab kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS §le § 7 lg 4, 13 lg 4, 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1, KOS § 13 lg 1, kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 12 lg 1 ja 2, 35 lg 1, 40 lg 1, korteriühistu põhikirja p-le 4.2.6, 6.3, 6.5 ning 09.08.2012 KÜ asutamiskoosoleku protokolli punktile 9 ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 993,50 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 19.03.2019 seisuga 402,19 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ostis korteriomandi 26.01.2017 kohtutäitur kaudu, makstes täituri arvele 450 eurot ja kohustusega maksta endise korteriomaniku P H 1884,48 eurosest võlast pool ehk 942 eurot KÜ arveldusarvele. Endine omanik pole seda tänaseni teinud. Korteriühistu pole kosjaga ühendust võtnud, pole esitatud arveid ja seega kuulub kohaldamisele VÕS § 821 lg 1 p 1. Kuna korteriühistu loeb kostjat kohustatud isikuks, siis arve tasumise tähtaeg on kostjal 30 päeva selle kätte saamisest. Seega oludes, kus korteriühistu soovib viiviste tasumist ja menetluskulude hüvitamist, hageja peab nimetama konkreetse ajahetke, mil arved olid kostjale kätte toimetatud, samuti peab kostja seda tõendama.
4.Kostja on maksnud kõik jooksvad kulud alates hetkest, kui ta sai korteri valdajaks, ise seal kunagi olemata või elamata. Kostja müüs 21.02.2019 korteriomandi A P, kes oli nõus kostja poolt P H sõlmitud kokkulepe alusel tasumisele kuuluva 942 eurot korteriühistule tasuma. Kostja leiab, et võttes P H eest kohustuse maksta korteriühistule pool P H võlgnetavast summast, ei tähenda, et ta oleks võtnud kohustust korteriühistu eest kogu nõutava võla osas või et tema kohustuse täitmise tähtaeg oleks saabunud. Kohustuse
2-18-135242 võtmine P H ees ei tähenda, et oleks võtnud kohustuse korteriühistu ees. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Arvestades hagi hinda 1395,69 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli ajavahemikul 26.01.2017 kuni 21.02.2019 korteriomandi xxx omanik ja Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. Kuna hageja nõuab võlgnevust perioodi 01.01.2015-26.02.2017 eest, siis tekkis suurem osa võlgnevusest enne kostja korteriomandi omanikuks saamist ning teine osa kostja korteriomandi omanikuks oleku ajal. Õige on hageja viide RKTKo nr 3-2-1-48-11, mille alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kuni 21.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 3 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
7.Riigikohus on leidnud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud (RKTKm 3-2-1-9716 p 14). Eeltoodust tulenevalt on korteri omandaja ja võõrandaja majandamiskulude võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 mõistes. Kohus leiab, et selline võõrandaja ja omandaja kokkulepe (notariaalleping) on solidaarvõla jagamine solidaarvõlgnike poolt oma sisesuhtes ning selline kokkulepe ei oma tähendust suhetes võlausaldajaga. Nimetatud jagamine puudutab üksnes omandaja ja võõrandaja kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhted VÕS § 69 mõttes. Sellest tulenevalt jäävad omandaja ja võõrandaja ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt vastutama. Sarnane õiguslik tagajärg tuleneb korteri võõrandajale ja omandajale alates 01.01.2018 kehtivast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 43 lg 2.
8.Eeltoodu alusel ei oma tähtsust kostja väited nii eelmise kui ka uue omaniku ja kostja vahelistest kokkulepetest majandamiskulude võlgnevuse tasumise osas. Kostja viidatud VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaldamisele ei kuulu, kuna reguleerib tasu sisse nõutavaks muutumist vastastikuste lepingute puhul, mitte korteriühistu ja kostja suhteid. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva KrtS §-st 40. Kostja võlgnevuse suurusele ja arvutusele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja esitatud kostja võlgnevuse arvestusest ja arvetest nähtub tasumata arvete number, teenus, tariif, arvestatud summa ja kuu mille eest tasumist nõutakse, sh. on arvetel välja toodud eelnev võlgnevus. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud. Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav ning kostjalt tuleb majandamiskulude võlgnevus välja mõista.
2-18-135242
9.Hageja nõuab kostjalt sisse nõutavaks muutunud viivist 19.03.2019 seisuga 402,19 eurot. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Kostja on majandamiskulude tasumisega viivitanud ning järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja on viivise arvestuse kohtule esitanud. Viivise tasumise kohustuse aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ning kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 ja alates 01.01.2018 kehtiv KrtS § 42 lg 1. Kostja on kinnitanud, et ta on maksnud kõik jooksvad kulud alates hetkest, kui ta sai korteri valdajaks. Kuna jooksvad arved on esitatud koos viise võlgnevusega, pidi kostja olema teadlik arvestatud viivistest, sh. suurusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. 19.03.2019 seisuga 402,19 eurot. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). TsMS § 133 lg-te 1 ja kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja palub välja mõista kostjalt põhinõudena 993,50 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 402,19 eurot. Seega on hagihinnaks 1395,69 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 368 eurot, sh. tasutud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 168 eurot. Hageja esindaja õigusabile kulunud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.