Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ning otsis tööd. Võlgnik töötas perioodil 08.12.2016-24.07.2019 AS-is xxx puhastusteenindajana. Alates 31.07.2019 on võlgnik töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ning talle on määratud töötutoetus päevamääraga 5,65 eurot. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgniku sissetulekud koosnenud töötasust, peretoetustest, vanemahüvitistest, sünnitushüvitistest ja töötutoetustest. Võlgnikul on kokku kolm ülalpeetavat. 21.10.2019 esitas V F kohtule seoses menetluse 7-aastase tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 16.01.2020 esitas seisukoha võlausaldaja xxx AS, mille kohaselt võlausaldaja ei nõustu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlausaldajale laekunud 34,59 eurot. 16.01.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, milles kinnitab, et võlgnikul ei ole võlausaldajale tasumata nõudeid. Võlausaldajal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 21.01.2020 esitas seisukoha võlausaldaja xxx AS. Võlausaldaja soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et alates kohustustest vabastamise menetlusest on võlgnik tasunud oma nõudest vaid 2,77%. Arvesse tuleb võtta, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud arvestatavas ning menetluse lõpetamine võlgniku suhtes soodsa otsusega riivab antud juhul võlausaldaja õigusi. Võlausaldaja on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. 27.01.2020 esitas seisukoha võlausaldaja xxx AS, milles palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ning võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldajaga sõlmitud lepingust nr xxx tuleneva nõude. Võlgnikul on käesoleval hetkel veel kohustused võlausaldaja ees tulenevalt käenduslepingust nr xxx ning laenulepingust nr xxx. Võlgniku perre on menetluse ajal sündinud kaks last, mistõttu ei ole võlgnik saanud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses täiel määral täita. Võlgnik on siiski menetluse kestel sõlminud töölepinguid ning tööle asunud vähem kui kolm aastat pärast laste sünde, täites sellise käitumisega PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Samuti on võlgnik andnud teavet usaldusisikule oma sissetulekute ning tegevuse suhtes. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on enam kui seitse aastat möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ning võlgnik on esitanud 21.10.2019 taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruanne 21.10.2019. Usaldusisik selgitas aruandes, et võlgnik on ajavahemikul 10.10.2012-21.10.2019 teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku

summas 3892,96 eurot. Võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse ajal sündinud kaks last. Võlgnik töötas perioodil 08.12.2016-24.07.2019 AS-is xxx puhastusteenindajana. Alates 31.07.2019 on võlgnik töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ning talle on määratud töötutoetus päevamääraga 5,65 eurot. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgniku sissetulekud koosnenud töötasust, peretoetustest, vanemahüvitistest, sünnitushüvitistest ja töötutoetustest. Võlgnikul on kokku kolm ülalpeetavat. Kohus möönab, et võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud ligikaudu 2,7 % ulatuses, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul laste kasvatamise tõttu tööturult eemal olnud, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Sealjuures on võlgnik teinud eeltoodule vaatamata väljamakseid võlausaldajatele. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul laste kasvatamise tõttu tööturult eemal olnud. Lisaks on võlgnik töötuna läbinud eesti keele kursused, et leida tööd, mille tulemusel töötas võlgnik perioodil 08.12.2016-24.07.2019 AS-is Sokotel puhastusteenindajana. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.