Menetlusosalised ja nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617 Harju maakond, lepinguline esindajad esindaja: Anne-Liis Veski, e-post: [email protected]). Kostja: Harry Alles (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi Harry Allese vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Harry Alleselt OK Incure OÜ kasuks võlgnevus summas 10 000 eurot, mis koosneb põhivõlast 8544,80 eurot ja viivisest 1455,20 eurot.
4.Välja mõista Harry Alleselt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 550 eurot.
5.Menetluskuludelt tuleb Harry Allesel tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-4)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal (esialgne laenuandja) ja Harry Alles (kostja) XX.XX.XXXX. a väikelaenu laenulepingu, mille järgi sai kostja olemasoleva laenu refinantseerida ja täiendavalt laenu summas 5017 eurot. Laenujäägiks moodustus 8544,80 eurot, mis sisaldab ka lepingutasu. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena 5 aasta jooksul intressimääraga 15,90% aastas. Viivitusintressiks lisandus 0,066% päevas.
2.Kostja jättis igakuised maksed tagastamata. Laenuandja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 24.07.2018. a nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas laenuandja kostjale, et loovutab lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le (hageja).
3.Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 8544,80 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu üldtingimustele määraga 0,066% päevas alates laenulepingu ülesütlemisest 25.07.2018. a kuni 18.11.2019. a. Viivise suuruseks on 2712,63 eurot, mida hageja on otsustanud vähendada 1455,20 eurole.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8544,80 eurot ja viivised 1455,20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.
9.TF Bank AB (publ) Eesti filiaali ja Harry Allese vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingust nr XXX (tlk 6) nähtuvalt sai kostja laenu juurde 5017 eurot ning kohustus laenujäägi summas 8544,80 eurot tagastama 5 aasta jooksul igakuiste osamaksetena (60 osamakset) hiljemalt 10.02.2022. a (tlk 9).
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
11.Kostja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed tasumata, oli hagejal laenulepingu üldtingimuste p 4.5.2 järgi õigus öelda leping üles. Hageja on öelnud lepingu üles 24.07.2018. a (tlk 12). Tõendeid selle kohta, et kostja oleks põhivõlgnevuse katteks makseid teinud, kohtule esitatud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale laenusumma 8544, 80 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Lepingu järgi on viivise määraks 0,066% päevas ja 24,15% aastas. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt (8544,80 eurot) perioodi 25.07.2018. a kuni 18.11.2019. a eest summas 2712,63 eurot, mida on vähendanud 1455,20 eurole.
14.VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
15.Nimetatud piirangu võimalikku rikkumist peab kohus kontrollima omal algatusel ning võlausaldaja (hageja) kohustus on tõendada, et rikkumine puudub.
16.Riigikohus on märkinud, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus (Riigikohtu 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14) ning on asunud seisukohale, et tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises, lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13).
17.Kuivõrd hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest koosnes refinantseeritav summa, võis esialgse laenulepingu järgne võlgnevus, mida XX.XX.XXXX. a väikelaenu laenulepinguga refinantseeriti, sisaldada ka intressi ja viivist, millelt käesoleva laenulepingu järgi tuli maksta intressi ning mille tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist.
18.Laenulepingust nähtuvalt oli kostja arvelduskontole väljamakstavaks summaks 5017 eurot. Seega sai kostja täiendavalt laenu juurde 5017 eurot ning kuna hageja ei ole tõendanud esialgse laenulepingu järgse võlgnevuse koosseisu, ei ole hageja tulenevalt VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud piirangust õigustatud nõudma viivist summalt, mis ületab 5017 eurot.
19.Seega oleks viivis põhivõlalt s.o 5017 eurolt perioodi 25.07.2018. a kuni 18.11.2019. a eest 1596,01 eurot ning kuna hageja on viivist vähendanud 1455,20 eurole, on hageja viivisenõue põhjendatud.
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 10 000 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8544,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 1455,20 eurot.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 550 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
25.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 10 000 eurot tasuda riigilõivu 550 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt menetluskuluna hüvitamisele.
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.