Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 3925,93 euro ulatuses. Pärandvarasse ei kuulu märkimisväärselt vara, vaid arvelduskontol olev jääk 0,96 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Põhimõtteliselt oleks see võimalik Kxxxx-Kxxxxx Kxxxxxxxx makstud 1300 eurot osas. Kohus kuulas ära avaldajate esindaja 17.03.2020 telefoni teel ja arutas nimetatud raha üle kandmise asjaolusid: pärandaja oli kandnud pärast laenude võtmist ja veidi enne oma surma 1300 eurot Kxxxx-Kxxxxx Kxxxxxxxe makseselgitusega „Kxxxxxx“. Rahvastikuregistri andetel on KxxxxxKxxxxx xxxxxxx ja avaldajal, Kxxx Kxxxxxx ühine laps, millest võib järeldada, et nad on elukaaslased. Seega vajas selgitamist, miks sai üks avaldajatest pärandajale väljastatud laenu arvelt tulu. Avaldajate esindaja sõnul oli ülekanne varem antud laenu tagasimakse. Nimetatud laenu osas puuduvad tõendid, sest laen anti sularahas. Kohus leiab, et kuigi selline raha üle andmine ühele avaldajatest tundub kahtlane, oleks igasugune menetlus raha tagasi võitmiseks või nõudmiseks oluliselt kulukam kui sellest menetlusest saadav kasu. Isegi kui Kxxxx-Kxxxxx Kxxxxxxxe makstud raha oleks võimalik tagasi võita või nõuda, kataks saadav raha vaid mõningal määral pankrotikulud, sh tagasivõitmise nõude esitamise kulud, ja võlausaldajate nõuded. Pankrotimenetlus kujuneks olulisel määral kallimaks, kui menetlusest saadav kasu. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Rxxx Kxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 180 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 2 tundi tunnitasumääraga 90 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 180 eurot, millel lisandub käibemaks 20%, s.o 36 eurot, kokku 216 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Eeltoodust ja PärS § 143 lg-st 1 lähtuvalt saab kohus anda menetlusabi ja jätta ajutise halduri tasu täies ulatuses riigi kanda. Ajutise halduri tasu ilma käibemaksuta on kokku 180 eurot ja jääb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Nimetatud summale lisandub käibemaks, sest PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäär ei hooma käibemaksu. Riigi vahenditest tuleb seega tasuda ajutise halduri tasu summas 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldajate tehtud menetluskulud jätta nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.