Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Baltic Agro esitas 16.09.2019 kostja vastu hagi rahalise kohustuse täitmise nõudes summas 34 894,13 eurot, viiviste nõue seisuga 31.07.2019 4640,19 eurot, koguvõlgnevus 39 534,32 eurot. Harju Maakohtu 23.09.2019 määrusega saadeti asi menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Hageja esitas 16.10.2019 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi tagamise avalduse. Kohus määrusega 21.10.2019 tagas hagi hageja taotletud viisil ja keelas PRIA-l kostjaks olevale äriühingule ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse 2019 ja mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summade ülekandmise hagi põhinõude 34 894 euro ulatuses. Kohus kohustas PRIA-t maksma need toetused – kui toetuste maksmise olukord tekibvälja kohtutäitur Ivi Kalmeti kontole. Kohus kohustas PRIA-t teavitama kohut, milliseid toetusi on kostja taotlenud 2019 ja 2020 aasta kohta.

Kohus võttis hagi määrusega 09.12.2019 menetlusse, väljastas kostjale ja küsis vastuse, vastamistähtaeg- 21 päeva jooksul kättesaamisest. Kostja seaduslik esindaja Axxxx Kxxxx sai kohtu määruse ja hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte 06.01.2020.a. Kostja kohtule vastust ei andnud. PRIA teatas kohtule 24.10.2019 kirjaga (tl.41-42) hagi tagamise määruse täitmise korras, et OÜ Karusoo Põld on 2019.aasta eest taotlenud toetusi: ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Aasta 2020 kohta toetuste taotlemise periood algab alles 2.mail 2020.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 23.04.2018 põllumajandustarvikute hoiu- ja müügilepingu nr MM-18-10208 ja hageja esitas kostjale tarnitud kaupade eest arved. Kostja on täies ulatuses jätnud tähtajaks 30.09.2018 tasumata järgmised arved: 1)30.04.2018 arve nr . A-184692 summas 9994,43 eurot; 2)11.05.2018 arve nr . A-186842 summas 21 099,35 eurot; 3)29.05.2018 arve nr . A-188839 summas 3800,35 eurot. Pooltevahelise lepingu p.6.4. kohaselt on kokkulepitud tähtajaks tasumata summalt viivise maksmine 0,2% päevas, kuid hageja on esitanud kostjale viivisenõuded vähendatud määras 0,05% päevas perioodi 30.09.2018- 31.07.2019 eest kokku summas 4640,19 eurot. Lähtudes hea usu põhimõttest ei esita hageja ka hagiavalduses täiendavat viivisenõuet lepingus kokkulepitud määras. Hageja esitab hagi VÕS § 3, § 8 lg.1, § 208 lg.1, § 76 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1,2 nimetatud õiguslikul alusel. Viivisenõue on esitatud TsMS § 367 sätetele tuginedes. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist seisuga 16.09.2019 kokku summas 39 534,32 eurot, mille hulgas põhivõlgnevus 34 894,13 eurot ja viivis seisuga 31.07.2019 4640,19 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled on sõlminud müügilepingu (tl.4-5) põllumajandustarvikute, konkreetsel juhul teravilja (seemneviljad) müügi kohta. Hageja on kostjale saatnud kauba 30.04.2018, (arve A-184692 tl.10), 11.05.2018 (arve nr . A-186842 tl.9 pöördel) ja 29.05.2018 (arve nr . A-188839 tl.9), kõigil maksetähtaeg 30.september 2018. Arved on tasumata kogusummas 34 894,13 eurot (tl.8 tasumata arvete nimekiri) ja hageja on arvutanud tähtaja ületanud arvetelt viivist seisuga 31.07.2019 4640,19 eurot ( arvutus tl.8 tabelis). VÕS § 208 lg.1 sätestab: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Käesoleval juhul on hageja kui müüja kauba ostjale ehk kostjale üle andnud, kostja ei ole ostuhinda tasunud. Hageja on taotlenud viivise maksmist kostjalt vastavalt lepingule, rakendades lepingus kokkulepitust madalamat viivisemäära. Kohus leiab, et viivisenõue summas 4640,19 eurot seisuga 31.07.2019 on põhjendatud. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et pooltevaheline leping on sõlmitud kostja majandus- või kutsetegevuses, mitte tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja on taotlenud viivise arvutamist TsMS § 367 sätete alusel ehk protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja 25.03.2020.a. seisuga on viivisesumma 8792,58 eurot (4640,19+4152,39). Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue 34 894,13 eurot ja viivis seisuga 25.02.2020 8792,58 eurot, kokku 43 686,71 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi, jääb hagi tagamine muutmata. Kohtutäitur Ivi Kalmet teatas kohtule 12.02.2020 (tl.49-50), et tema kontole on hagi tagamise korras Rahandusministeeriumi vahendusel laekunud summad PRIA-lt kohtu määruse aluse 16.12.2019, 07.02.2020 ja 07.02.2020 kokku summas 31 631 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõivuna 1000 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt 50 eurot 16.10.2019 (tl.28) ja andnud tagatise hagi tagamise avalduselt 1976,75 eurot 15.10.2019 (tl.29). 19.02.2020 esitas hageja menetluskulude nimekirja (tl.55), mille kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 765 euro ulatuses (käibemaksuta), mis kujuneb õigusabist 8,5 tunni eest tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 1000+50=1500 eurot. Riigilõiv RLS (Lisa 1) järgi on riigilõiv hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot 1000 eurot, hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud. Esmalt märgib kohus, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat ja tema taotletud tunnitasu on 90 eurot (käibemaksuta). Kohus nõustub, et olemata advokaat, võib siiski nõustuda kõrgelt kvalifitseeritud õigusabi tasuga 90 eurot tund. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud materjalide koondamises, päringute koostamises, konsulteerimises kliendiga 3,25 tunni ulatuses, hagiavalduse koostamises, täiendamises, lisade koondamises – 2 tundi, hagi tagamise avalduse

koostamises, materjalide koondamises ja analüüsis- 1,5 tundi, avaldusse täienduste sisseviimises, lisade koondamises- 1,75 tundi. Kokku 8,5 tundi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on n.ö. lihtkoosseisu hagiga, milles nõue põhineb ühel õiguslikul alusel. Kõik vajalikud dokumendid nõude esitamiseks (leping, arved, viivisearvestus) on hagejal olnud endal olemas, neid ei ole olnud vaja mujalt koguda. Seetõttu on liigne hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise aeg 3,25+2+1,75= 7 tunni ulatuses. Kohus märgib ka, et õigusabi osutamise väljundiks on kohtule esitatud hagiavaldus, mistõttu kliendiga konsulteerimine ei ole eraldi näidatav ajakulu, eriti olukorras, kus õigusabi tunnitasu on suhteliselt kõrge. Hagiavalduse lisad on 11 leheküljel, hagi sisuline tekst 1,5 lehekülge (see on põhjendatud, kuna nõude sisu on lihtne). Seetõttu leiab kohus, et hagi ettevalmistamise ja koostamise vajalik ajakulu ei saa ületada 4,5 tundi (hagi ettevalmistamine-koostamine 2 tundi, päringute tegemine, analüüs 2,5 tundi). Hagi tagamise avaldusega seonduv ajakulu 1,5 tundi. Kokku õigusabi ajakulu 6 tundi, tasu 540 eurot (käibemaksuta). Kokku hageja menetluskulu kostjalt väljamõistmisele 1590 eurot. Tagatis hagi tagamise avalduselt lahendatakse TsMS § 391 lg.2, § 195 korras. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.