24. märts 2020.a. xxxxx kohtumaja, Võru tn. 12, xxxxx
Tsiviilasja number
2-15-17629
Tsiviilasi
A. R.
hagi If P&C Insurance AS vastu hoone taastamisväärtuse tuvastamiseks, kindlustushüvitise summas 17127,05 eurot tasumiseks, kahju kindlakstegemise kulude summas 1891,44 eurot ja sissenõudmiskulude summas 398 eurot hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
19 416,49 eurot
– isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Menetlusosalised ja nende Hageja: A. R. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajad xx; Hageja lepinguline esindaja: Keit Kukk – Legal Room õigusbüroo, Wismari 35-2, Tallinn; e-post [email protected] Kostja: If P&C Insurance AS - registrikood xxxxxxxx, asukoht: Lõõtsa tn 8a, Tallinn, Harju maakond, 11415 Kostja lepinguline esindaja: Allan Habicht, Lõõtsa tn 8a, Tallinn; e-post [email protected] Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et xxxxxxx külas xxxxxxxxx A. R. kuuluva xxxxxxxxx talu kinnistul asunud ja 2014. aastal tulekahjus hävinud hoone taastamisväärtus on 63 790,82 eurot.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista If P&C Insurance AS-lt A. R. kasuks If P&C Insurance AS ja A. R. vahel 28.04.2014 sõlmitud kindlustulepingu alusel täiendav kindlustushüvitis
7894,90 eurot ja sissenõudmiskulud 398 eurot, seega kokku 8292 (kaheksa tuhat kakssada üheksakümmend kaks) eurot 90 senti.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue kindlustushüvitise, summas 9232,15 eurot ja kahju kindlakstegemise kulude, summas 1891,44 eurot, kokku 11 123,59 euro väljamõistmiseks.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja A. R. taotleb kohtule esitatud hagiavalduses IF P&C Insurance AS vastu 1) tuvastada, et tules hävinud ehitise, asukohaga xxxxxxxxx talu, xxxxxxx küla, xxxxxxxx taastamisväärtuseks on kokku 73 351,48 eurot; 2) mõista IF P&C Insurance AS-ilt välja kindlustushüvitis summas 17 127,05 eurot; 3) mõista IF P&C Insurance AS-ilt välja kahju kindlakstegemise kulude hüvitis summas 1891,44 eurot ja kindlustushüvitise sissenõudmiseks kantud kulude hüvitis summas 398 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. R. ja IF P&C Insurance AS kodukindlustuse lepingu, mille kohta väljastas kostja 28.04.2014 kodukindlustuspoliisi nr xxxxxxxxxxxxxx (I kd tl 811). Kindlustuslepingu objektiks olid xxxxxxxxx talu, xxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxx xxxxxxxx asuvad hooned, sh 1998. a ehitatud puitehitis. Kindlustusleping oli sõlmitud hoone taastamisväärtuse osas maksimaalses summas 73 600 eurot ning kindlustuskaitse alla kuulus ka tulekahju põhjustatud varalise kahju hüvitamine. 2014. aastal toimus kostja juures kindlustatud hoones põleng, mille tagajärjel hoone suures osas hävis. Hageja pöördus kostja poole kindlustushüvitise saamiseks. Kostja teatas hagejale 28.11.2014 kahju hüvitamisest summas 55 985,92 eurot vastavalt R. O. ja MR V. koostatud kalkulatsioonile. Kindlustusandja maksis väljahoone taastamiseks ettemaksuna välja 45 000 eurot.
2.01.04.2015 pöördus hageja kostja poole ja teatas, et ei nõustu kostja pakutud kahjuhüvitise suurusega, kuna määratud hüvitisega ei ole võimalik hoonet taastada. Kostja hinnangu aluseks võetud ekspertiisiarvamus ja hinnapakkumine on puudulikud, sest ei kajasta ventilatsioonisüsteemi ja teisaldamissõrestiku taastamist, projekteerimisja ehitusjärelevalvekulusid, hinnapakkumises on toodud odavamad materjalid ning hoone soovitakse taastada väiksemana kui see algselt oli. Kindlustushüvitise summa määramise
aluseks tuleks võtta hageja tellitud ekspertiis ning kostjal tuleb hagejale täiendavalt hüvitada 17 127,05 eurot. II. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (I kd tl 104-107). Vastuväidete kohaselt lähtus kostja kahju suuruse määramisel MR V. hinnangust, mille kohaselt on hoone taastamismaksumus 56 224,43 eurot. Lisaks on andnud hinnangu ka OÜ R. E. summas 56 760,24 eurot. Kostja leiab, et hageja väited kindlustusobjekti taastamisväärtuse osas ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kahjukäsitluse käigus on tavaline, et kindlustusobjekti taastab kindlustusandja koostööpartner. MR V. ja R. E. OÜ on olnud aastaid kostja koostööpartneriteks ning tegemist ei ole ettevõtetega, kelle ehitushinnad oleks turu keskmisest madalamad. Kostja kogemuse kohaselt on nimetatud ettevõtete kalkulatsioonide alusel võimalik kindlustusobjekte taastada. Kostja kasutas kahju suuruse kontrollimisel R. OÜ-d ja E. G. OÜ-d ning kumbki ekspert ei toonud välja, et kostja oleks hoone taastamisväärtuse osas põhimõtteliselt eksinud. Hoone ülevaatusel fikseeris MR V. hoone mõõtmed ja konstruktsiooni, vaatlusakt on hageja poolt allkirjastatud. Ehitusettevõte on koostanud kalkulatsiooni lähtudes hoone ülevaatuse aktist ja hagejalt saadud infost. Ventilatsioonisüsteemi ega hoone teisaldamist võimaldavat konstruktsiooni ei ole mainitud ehitusprojektis ega hoone ülevaatuse aktis. Sündmuskohal ei tuvastanud ehitusettevõtted ega eksperdid, et tegemist oleks erilise konstruktsiooniga hoonega, mille taastamismaksumus erineks tavapärasest ehitusmaksumusest. Hoone ülevaatusel ei viidanud ükski detail ventilatsioonisüsteemi olemasolule. Kostja kohustuseks ei ole ehitist taastada oluliselt paremas seisus, kui see oli enne kahjujuhtumit. Hoone taastamismaksumuse juures on projekteerimistöödega arvestatud. Kahju hüvitamise otsuse aluseks olnud MR V. hinnangu positsioonis nr 32 on kajastatud projekteerimiskulu summas 1720 eurot. Hoone taastamise kohta on esitatud neli kalkulatsiooni ja koostatud kaks arvamust. Hagejal on kohustus tõendada, et hoone taastamismaksumuseks on 73 351,48 eurot. Kostja leiab, et kahju suuruse kindlakstegemiseks tuleb tellida kohtulik ekspertiis.
4.Kostja on osundanud asjaolule, et kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks hüpoteegipidaja Swedbank AS ning hageja peab tõendama ka seda, et soodustatud isik ei soovi ettemaksu ületavas osas kasutada oma õigusi. Kinnistul on kehtiv hüpoteek K. L. kasuks. Selleks, et nõuda hüvitise tasumist endale, peaks hageja esitama hüpoteegipidajate nõusoleku. Lisaks ei ole hageja nõue ettemaksu ületavas osas muutunud sissenõutavaks. Kodukindlustuse tingimustes TH-S-20131 on välja toodud, et kindlustusandja maksab hüvitist ettemakset ületavas osas, kui vara taastatakse kindlustuskohas. Ettemakse suuruseks on kinnisasja turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tõttu, kuid mitte rohkem kui vastavalt kindlustuslepingule arvutatud hüvitis. AS Pindi Kinnisvara on esitanud arvamuse nr 361680, mille kohaselt oli hageja kinnistu turuväärtus enne tulekahju 80 000 eurot ja pärast tulekahju 35 000 eurot. Lähtudes tingimuste TH-S-20131 p-st 138 on kostja kohustuseks hüvitada ettemaksena 45 000 eurot. Ülejäänud osa kindlustushüvitisest saab hageja nõuda hoone taastamistööde käigus ja taastamistööde kohta esitatud kuludokumentide alusel. Kuna hageja ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga asunud hoonet taastama, siis ei ole 45 000 eurot ületav kindlustushüvitis muutunud sissenõutavaks.
5.Kostja hinnangul on hageja nõue kahju kindlakstegemise ja kindlustushüvitise sissenõudmiseks kantud kulude väljamõistmiseks tõendamata. Poolte lepingus puudub kokkulepe, mille kohaselt oleks kindlustusvõtja pidanud palkama eksperdi või nõuandja. Hageja esitatud arvamus on ebausaldusväärne ning kahju kindlakstegemise kulu summas 1891,44 eurot põhjendamatult suur. III. Hageja seisukoht kostja vastuse osas
6.Hageja poolt 24.04.2016 esitatud arvamuses kostja vastuse kohta (I kd tl 125-131) ei vaidlusta hageja ettemaksuna 45 000 euro kättesaamist, kuid hageja leiab, et kostja on kohustatud hüvitama lisaks ettemaksule veel 28 022,97 eurot, mitte 10 895,92 eurot. Kindlustusandjal on kohustus hüvitada tehtud tööde tegelik väärtus. Kui töid ei ole veel tehtud, siis on võimalik tööde maksumust hinnata ka kalkulatsioonide alusel. Hageja on seisukohal, et kostja määratud summaga ei ole võimalik hoonet esialgsel kujul taastada. Hageja on alustanud taastamistöid kindlustuskohas (tellitud on projekteerimisdokumendid) ja soovib olla kindel, et kostja hüvitab talle reaalselt tehtavad kulutused. Seonduvalt kostja märkusega kindlustuslepingus soodustatud isiku - Swedbank AS-i kohta selgitab hageja, et lepingu sõlmimise ajal olid tal tõepoolest kohustused Swedbank AS ees, kuid käesolevaks hetkeks on kohustused lõppenud ning hüpoteegid kinnistusraamatust kustutatud. Hageja on seisukohal, et nõude sissenõutavuse puudumine ei takista esitamast tingimuslikku nõuet. Hageja täiendab oma taotlust ning palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks täiendavalt 17 127,05 eurot (lisaks 10 895,92 eurole, mille kostja on vabatahtlikult olnud nõus tasuma) alates hetkest, mil hoone on taastatud.
7.Hageja hinnangul on kostja väited hinnapakkumiste usaldusväärsuse kohta tõendamata. Asjaolu alusel, et ettevõte on olnud kindlustusandja koostööpartner, ei kinnita, et kahjujuhtumi objektiks olnud hoone saab esialgsel kujul taastatud ega selgita erinevusi hageja poolt tellitud ekspertiisi ja hinnapakkumiste vahel. Hageja on esitanud kohtule ekspertiisi, mille kohaselt on hoone taastamisväärtus oluliselt kõrgem kostja pakutust. Muuhulgas ei nõustu hageja kostja väitega, et hoonel puudus ventilatsioonisüsteem ja puitsõrestik. Vaatlusaktist nähtub, et hoone oli teisaldatav. Ventilatsiooni ja puitsõrestiku olemasolu nähtub eelduslikult ka põlengu sündmuskohal tehtud fotodelt, mis on kostja valduses. IV. Menetluse käik ja poolte seisukohad
8.19.12.2016 teavitas hageja, et kostja poolt ettemaksuna väljamakstud summa on kulutatud hoone taastamiseks ning esitas kohtule vastavad kuludokumendid (I kd tl 132-155) 07.12.2018 kohtumäärusega määras kohus asjas ehitustehnilise ekspertiisi teostamise, määrates eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase. Ekspert esitas kohtule 14.06.2019 ehitustehnilise ekspertiisi akti xxxxxxxxx, xxxxxxx külas, xxxxxxxxx talus 08.06.2014. a tulekahjus kahjustada saanud hoone taastamisväärtuse leidmiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt on hoone taastamisväärtus 54 329,51 eurot (sh käibemaks) (I kd tl 200).
9.Kostja teatas 05.07.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et kuna hageja on asunud kohtumenetluse kestel kindlustusobjekti taastama, on temale pärast kuludokumentide, fotode ja korrektse kontonumbri esitamist hüvitatud täiendavalt 10 895,92 eurot. Kostja on seega hagejale kindlustustingimustega kokkulepitud korras tekkinud kahju täies ulatuses hüvitanud (II kd tl 5).
Kohtu poolt määratud ekspert on hinnanud ehitise taastamise maksumuseks 54 329,51 eurot, mis on vähem, kui kostja koostööpartnerite pakutud hoone taastamismaksumus, kuid MR V. , R. E. OÜ, R. OÜ, E. G. OÜ ning riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase arvamus hoone taastamismaksumuse osas on samas suurusjärgus. Seega ei ole kostja eksinud kindlustushüvitise arvutamisel (II kd tl 5).
10.Hageja on 19.07.2019 kohtule esitatud seisukohas taotlenud eksperdiarvamuse täpsustamiseks eksperdile täiendavate küsimuste esitamist, kuivõrd ekspertiisiakt ei kajasta kõiki hoone taastamisega seotud aspekte. Kohus võimaldas menetlusosalistel vastavalt TsMS § 303 lg 3 eksperdile küsimuste esitamise 16.09.2019 kohtuistungil. Ekspert selgitas esitatud arvamuse tagamaid ja vastas menetlusosaliste täiendavatele küsimustele seoses ekspertiisiga. Kohus määras eksperdile tähtaja esitatud küsimuste alusel täiendava arvamuse esitamiseks. 23.09.2020 esitatud täiendava eksperdiarvamuse kohaselt on kindlustuseseme taastamisväärtus koos käibemaksuga 63 790,82 eurot (II kd tl 59-63).
10.Kostja 15.10.2019 kohtule esitatud seisukohas kinnitab, et on maksnud hagejale hüvitisena kokku 55 895,92 eurot ning enamat ei pea kostja hüvitama. Kindlustustingimuste kohaselt maksab kostja hüvitist ettemakset ületavas osas tegelike taastamiskulutuste alusel, mis tehti kahe aasta jooksul, arvates ettemaksest, tingimusel, et ettemakset on kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks (üldtingimuste punktid 4, 136-140). Hageja ei ole tegelikult suuremaid kulutusi kandnud. Lisaks ei ole eksperdiarvamuse kohaselt ka kõik kulud põhjendatud, näiteks hoone aluspuud, põrandatalad, alumine laudis; omanikujärelevalve kulud, trepp ja ava piire, õhksoojuspump) Arvestades esialgset hinnangut 54 392,51 eurot ning täiendava eksperdiarvamuse järgi põhjendatud kulutusi summas 2678,35 eurot, on kujuneks hüvitise suuruseks 57 070,86 eurot. Sellest tuleks maha arvata omavastutus 170 eurot ning tasumata osamaksed 158,50 eurot. Kuna kostja on juba hüvitanud hagejale 55 895,92 eurot, tuleks kostjal hüvitada veel 846,41 eurot. Õigusrahu huvides on kostja teinud hagejale ettepaneku täiendavalt 4000 euro hüvitamiseks, millele hageja ei ole vastanud (II kd tl 86-88).
11.Hageja leiab 29.10.2019 esitatud seisukohas, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, oluliselt suurem hoone taastamisväärtus, kui kostja on pakkunud. Kostja seisukoht, et kõik kulud ei ole olnud vajalikud, ei ole õige. On loogiline, et lammutatud hooneosad tuleb taastada. Õhksoojuspumba olemasolu ja hoone lammutamiskulusid on kostja tunnistanud, aktsepteerides MR V. hinnapakkumist. Eritellimusmööbli hinda ei oska ehitusettevõtted öelda, aga see ei muuda kulu põhjendamatuks. Trepipiirded võivad olla erinevalt kinnitatud ega pea olema süvistatud. Seega ei nõustu kostja nende asjaolude kohta antud eksperdiarvamusega. Hageja on teinud kompromissettepaneku, et kostja tasub täiendavalt 15 000 eurot.
12.Pooled ei saavutanud vaidluse lahendamiseks kompromissi, kuivõrd nende arusaam kompromissist oli väga erinev.
V. KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, lahendades tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja tõendatud osaliselt, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
Hageja on esitanud nõude kindlustuslepingust tuleneva kindlustushüvitise saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Tulenevalt VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vastavalt VÕS § 489 lg 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt. VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Kindlustusväärtus on VÕS § 479 lg 1 ja 3 kohaselt kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal; ehitise kindlustusväärtuseks loetakse selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.
14.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: 1) A. R. ja If P&C Insurance AS vahel on sõlmitud kindlustusleping, mille objektiks on xxxxxxxxx, xxxxxxx külas, xxxxxxxxx talus 08.06.2014. a tulekahjus kahjustada saanud hoone. 2) Kindlustuslepingu oluliseks osaks on kindlustuse üldtingimused nr TG-20131 ja kodukindlustuse põhipaketi tingimused nr TH-S-20131. 3) Kindlustuslepingust tulenevalt on kostjal kohustus välja maksta hagejale hoone taastamisväärtus. 4) Kindlustuslepingu kohaselt on taastamisväärtuseks märgitud 73 600 eurot. 5) Kindlustatud hoone taastamist kindlustuskohas on alustatud. 6) Kostja on tasunud hagejale ettemaksuna 45 000 eurot ning 23.01.2016 kuludokumentide alusel täiendavalt 10 895,92 eurot, s.o kokku 55 895,92 eurot. 7) Kostja on väljamaksest lahutanud lepingulise omavastutuse 170 eurot ja tasumata kindlustusmaksed summas 158,50 eurot (II kd tl 4).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kes on soodustatud isik kindlustuslepingu mõttes, milline on kinnistu taastamisväärtus ja kas sellest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale täiendava kindlustushüvitise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
16.Hageja on palunud tuvastada xxxxxxx külas xxxxxxxxx asuva xxxxxxxxx talu hoone kindlustusväärtuse, mõista kostjalt välja täiendava kindlustushüvitise ja kahju kindlakstegemisega seotud kulud ning sissenõudmiskulud. Seega on hageja nõude rahuldamise eeldusteks, et poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta ja hageja on kindlustatud ja soodustatud isikuks, et on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum (realiseerunud kindlustusrisk), et ehitise kindlustusväärtuses on kokku lepitud, et on täidetud ehitise taastamismaksumusega võrduva kahjuhüvitise väljamaksmise tingimused, kuid kindlustushüvitis ei ole kostja (kindlustusandja) poolt (täielikult) välja makstud. Samuti see, et hageja on kandnud kulutusi kindlustusväärtuse kindlakstegemiseks ning täiendava hüvitise nõude esitamiseks kohtuväliselt.
17.Kohtu hinnangul on hageja täiendava kindlustushüvitise nõude osas täidetud järgmised eeldused: 1) poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta: 2) hageja on kindlustatud ja soodustatud isikuks; 3) on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum (tulekahju); 4) ehitise kindlustusväärtusena on kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustatud ehitise taastamise maksumus. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud ehitise taastamismaksumusele vastava kahjuhüvitise nõudmise eeldused. Seoses nimetatuga pooled vaidlevad, millega on määratud ehitise taastamismaksumus, kui suur see peaks olema ja kas see on kostja poolt (täielikult) välja makstud ning kes on soodustatud isikuks.
18.VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik see, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kindlustuslepingus on soodustatud isikuks märgitud muu isik, kui hageja, on kostja aktsepteerinud soodustatud isikuna hagejat, kui on hagejale kindlustushüvitise välja maksnud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja vastuväited sellele, et hageja ei ole soodustatud isikuks ega oma üleüldse õigust hüvitisele. Samuti on hageja esitanud tõendid (I kd tl 130) selle kohta, et Swedbank AS-i kasuks kinnistule seatud hüpoteegid on kustutatud. Hüpoteegipidaja K. L. nõusolekut asja materjalidest küll ei nähtu, kuid olukorras, kus kostja on enda arvutustele vastava kindlustushüvitise hagejale välja maksnud ja seeläbi aktsepteerinud hagejat kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuna, ei ole K. L. nõusoleku puudumine käesolevas kohtumenetluses asjakohaseks vastuväiteks.
19.Kindlustuslepingu üldtingimuste p 98 kohaselt on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ilma amortisatsiooni arvestamata. Üldtingimuste p 99 kohaselt määratakse hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh hoone üldpindala) alusel. Kindlustusandja maksab üldtingimuste p 140 järgi hüvitist ettemakset ületavas osas tegelike taastamiskulutuste alusel, mis tehti kahe aasta jooksul, arvates ettemaksest, tingimusel, et ettemakset on kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks (I kd tl 34, 36). Arvestades, et hoone taastamisväärtuseks on pooled kindlustuslepingus kokku leppinud 73 600 eurot, on hageja märgitud taastamisväärtus 73 351,48 eurot eluliselt usutav. Samas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et sellises suurusjärgus kulutused on tegelikult vajalikud hoone taastamiseks. Seega võib antud juhul olla tegemist ülekindlustuse olukorraga. Kuna aga pooled sellele tuginenud ei ole, kohus seda TsMS § 5 lg 1 alusel ei analüüsi.
20.Käesolevas asjas on riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase poolt antud eksperdiarvamuse kohaselt hoone maksimaalne taastamisväärtus 63 790,81 eurot. Hoones väidetavalt olnud eritellimusmööbli (sisseehitatud kappide) olemasolu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Teadmata on, millisest materjalist ning kui suured need olid, kui keeruka lahendusega jms. Hageja esitatud tõendid kappide maksumuse osas on sedavõrd laia hinnaskaalaga - 300-3225,60 eurot (I kd tl 44, tl 49, II kd tl 81), et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada mööbli taastamisväärtust. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei saa olla rikastumise allikaks. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne kindlustusjuhtumi toimumist olid hoones kapid, mille taastamise maksumuse hüvitamist hageja nõuab, ei ole hageja nõue selles osas tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuteks ka kostja vastuväited, et hoone taastamisel kulutused aluspuudele, põrandataladele, alumisele laudisele, omanikujärelevalvele, trepile ja trepiava piirdele ning õhksoojuspumbale ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole aluspuudele, põrandataladele ja laudisele tehtav kulu põhjendamatu, kuivõrd kindlustulepingu kohaselt arvestatakse hüvitiseks vajalikud taastamiskulud ilma amortisatsiooni arvestamata (kindlustuslepingu üldtingimuste p 98, I kd tl 34). Seega tuleb kindlustusjuhtumi korral hüvitada uue puitmaterjali maksumus ning ei saa arvestada kahjustada saanud (tahm, vesi vms) materjali maksumusega. Omanikujärelevalve kulud on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Ehitusseadustiku § 20 lg 1 järgi tagab omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Seega on omanikujärelevalve seaduse kohaselt nõutav ja hageja kulud omanikujärelevalvele on põhjendatud. Ka ekspert on omanikujärelevalve kuludega täiendavas arvamuses arvestanud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hoones oli varasemalt trepp (I kd tl 184). Seega on asjakohased ka vajalikud kulud trepi taastamiseks, ka nimetatud kulud on täiendavas eksperdiarvamuses kajastatud.
22.Hageja nõue kahju suuruse kindlakstegemise kulude, summas 1891,44 eurot väljamõistmiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 491 lg 1 sätestab, et kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et hageja oleks pidanud palkama eksperdi või nõuandja kahju kindlakstegemiseks ja suuruse määramiseks. Asjaolu, et hageja on kohtuväliselt vaidluse tekkimisel seda siiski omaalgatuslikult teinud, ei anna alust nõuda kantud kulude hüvitamist kostjalt. Samas nõue kindlustushüvitise sissenõudmiseks kantud kulude, summas 398 eurot väljamõistmiseks on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole sellele nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.
23.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Eksperdiarvamuse kohaselt on hoone taastamiseks vajalike kulutuste suurus 63 790,82 eurot. Kostja on hagejale välja maksnud 55 895,92 eurot, seega tuleb kostjal hüvitada veel 7894,90 eurot ning kindlustushüvitise sissenõudmise kulud 398 euro ulatuses.
VI. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannava pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja 16.03.2020.a. esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 1833,50 eurot (tl.107-109, II kd.). Kostja on kandnud menetluskulu ekspertiisikulu näol 2430 eurot (tl.104, II kd.) Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 50% poolte poolt pakutud kompromissisumma ulatuses (hageja pakkus viimati 13 000 eurot, kostja 4000 eurot). Mõlemad pooled pidasid vastaspoole pakutud kompromissiga nõustumist võimatuks vaatamata sellele, et kohus suunas pooli korduvalt kompromissi sõlmima. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ega mõista teiselt poolelt välja menetluskulusid, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.