lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-14908/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-14908/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
907
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
KVK Lahendused OÜ14683190(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-14908

Tsiviilasi

KVK Lahendused OÜ hagi I. I. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6830,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KVK Lahendused OÜ (registrikood 14683190), lepinguline esindaja J. N. Kostja I. I. (isikukood XXX), lepingulised esindaja A. V.

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda1.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 1

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.KVK Lahendused OÜ esitas 02.10.2024 Harju Maakohtule hagi I. I. vastu võla nõudes. Hageja väitel on hageja ja X OÜ vahel suusõnalise tellimuse alusel sõlmitud töövõtuleping. Tööd on tellija poolt vastuvõetud akti alusel 14.12.2021, tellija ega kostja tööde eest tasunud ei ole. Kostja on andnud 14.12.2021 eraisiku käenduse, millega on käendanud tellija kohustust 14.12.2021 allkirjastatud aktist tuleneva tasukohustuse täitmisel.
2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab et see tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on 14.12.2021 sõlmitud käendusleping tühine, kuna seal ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Käsunduslepingu kehtivus 3.1 Hageja väitel on kostja andnud 14.12.2021 eraisiku käenduse, millega on käendanud Tellija kohustust 14.12.2021 allkirjastatud aktist tuleneva tasukohustuse täitmisel (käendusleping on dtl 11-12). Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. 3.2 Kostja on seisukohal, et talle ei ole teada, et hageja ja X OÜ vahel oleks teostatud tööde aktist nr 1 tulenevalt mistahes võlaõiguslikke suhteid ning X OÜ-l oleks seetõttu hageja ees kohustusi, mida kostja saaks käendada (dtl 88 p 14). Lisaks on kostja seisukohal, et käendusleping on tühine kuna lepingus ei ole kokku lepitud rahalise vastutuse maksimumsummat (dtl 89 p 17). 3.3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama sätte lg 2 näeb ette tarbijakäenduslepingu tühisuse, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 3.4 Kuna kostja on füüsiline isik, siis on käesoleval juhul tegemist tarbijakäenduslepinguga. Lepingu punktis 1.1 (dtl 11) on välja toodud, et käendaja vastutab aktist nr 1 summas 5070,99+km tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest ning punktis 1.2 (dtl 11) on välja toodud, et käendaja vastutab nimetatud jäänud rahaliste kohustuste (s.h kõigi kõrvalnõuete ja tekitatud kahju jms eest) täitmise eest. 3.5 Kohtu hinnangul on jäetud käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma lahtiseks kuivõrd lepingu punktis 1.1 on kirjas summa 5070,99, millele lisandub käibemaks ja punktis 1.2 on välja toodud, et käendaja vastutab kõigi kõrvalnõuete ja tekitatud kahju ja muu sellise täitmise eest. Kuna lepingus ei ole käendaja rahalise vastutuse maksimumsummas kokku lepitud, siis on leping VÕS § 143 lg 2 tulenevalt tühine ning käsunduslepingu alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada.
4.Kohustusega ühinemine 4.1 Hageja on oma hagiavalduse punktis 1.2 (dtl 3) tuginenud sellele, et kostja palvel esitas hageja tööde eest arve kostjale eraisikuna. See tähendab, et kostja eraisikuna nõustus X OÜ kohustuse täitmisega X OÜ eest. 4.2 Kohus selgitas 28.05.2025 koostatud kohtunõudes, et kohtu hinnangul võib olla tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 mõttes ning andis pooltele võimaluse selle kohta oma seisukoha ja tõendite esitamiseks (dtl 121). 4.3 Hageja selgitas 10.06.2025, et Tellija ja kostja muutusid kohustusega ühinemisel solidaarvõlgnikeks ehitustööde eest tasumise kohustuse osas ning kohustusega ühinemine toimus kohustuse täitmise eesmärgil, mitte tagamise eesmärgil ehk VÕS § 178 lg 3 sätestatud vorminõue sellele ühinemisele ei kehti. Kostja esitas oma palve arve esitamiseks kostjale eraisikuna suuliselt telefoni teel (dtl 125 p 1.9). Oma väidet hageja tõendanud ei ole. 4.4 Kostja on oma 11.06.2025 dokumendis avaldanud, et pooltel puudus kohustusega ühinemiseks mistahes vormis kokkulepe (dtl 128 p 3). 4.5 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole esitanud ühtegi veenvat tõendit selle kohta, et kostja oleks palunud, et hageja esitaks arve kostjale eraisikuna. Kuna hageja ei ole VÕS § 178 kohaldamise eelduseid tõendanud, siis ei saa kohus nõuet selle sätte alusel rahuldada.
5.Kostja poolt võla tunnistamine 5.1 Hageja on oma 10.06.2025 vastuses esitanud väite, et kostja on tellija juhatuse liikmena tellijal põhivõlgnikuna tekkinud kohustust mitmel korral tunnistanud, nii käenduslepingus kui maksegraafikus kui hilisemas e-kirjavahetuses (dtl 125 p 1.9). 5.2 Kohus selgitab, et isegi kui kostja on tellija juhatuse liikmena tellija võlga hageja ees tunnistanud, ei saa selle alusel võlga välja nõuda kostjalt kui hageja ja tellija vahelise võlasuhte osaliseks mitteolevalt isikult. Menetluskulude jaotus
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja nõude täies ulatuses rahuldamata, siis jätab kohus ka kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
7.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja