Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5008
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
XX ja YY hagi DD vastu ehitise osa kõrvaldamise nõudes Harju Maakohtu 08.11.2018 otsus XX ja YY apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
3500 eurot
Hageja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja (apellant): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Hagejate lepinguline esindaja Jelena Lehter Kostja (vastustaja): DD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Lilia Kožina Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada poolte taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja juurde 29.11.2019 kuupäevaga katastriüksuse piiride kindlaksmääramise ja piiri kokkuleppimise protokoll ning 29.11.2019 kuupäevaga piiriprotokoll LY19 1009 8379.
2.Jätta Harju Maakohtu 08.11.2018 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades YY ja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.04.2015 esitasid XX ja YY Harju Maakohtule hagiavalduse DD vastu üle naaberkinnisasjade piiri ulatuva ehitise osa kõrvaldamise nõudes. 01.06.2018 täiendasid hagejad oma nõuet, mille kohaselt paluvad hagejad kohustada kostjat tema arvel teisaldama kostjale kuuluva ehitise osa pikkusega 5640 mm, parempoolse laiusega 1400 mm ja vasakupoolse laiusega 1670 cm hagejatele kuuluva ehitise seinast arvates, mis asub hagejatele kuuluva kinnisasja piirides, vastavalt Saue valla ehitusspetsialist HL poolt 22.05.2018 koostatud skeemile.
2.Hagejad on Harjumaal, Kernu vallas, Vansi külas, Laine AÜ 23 (registriosa nr 5361202, edaspidi Laine AÜ 23) kinnisasja ühisomanikud. Kostja on Harjumaal, Kernu vallas, Vansi külas, Laine AÜ 22 (registriosa nr 5580002, edaspidi Laine AÜ 22) kinnisasja omanik. Hagejad ja kostja on naabrid, nende kinnisasjadel on ühine piir. Kostja saun ehitati vahetult hagejate sauna seina vastu. Kostja saun ei vasta kinnitatud projektile ega tuleohutusnõuetele ning on püstitatud ehitusloata.
3.Hagejad tellisid mõõdistustööd, et kindlaks määrata maaüksuste vaheline katastripiir. Selle käigus selgus, et kostja saun asub osaliselt Laine AÜ 23 kinnisasjal. Nimelt ulatub kostja saun hagejate kinnisasjale ühest sauna nurgast 167 cm ja teisest nurgast 140 cm.
4.Kostja ei tegutsenud heauskselt, kuna enne sauna ehitamist ei kontrollinud ta, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse. Kostja oli teadlik krundi piiridest hiljemalt 1998. a piiriprotokolli koostamisest. Laine AÜ 23 endised omanikud ei ole andnud nõusolekut kostjale sauna püstitamiseks.
5.Kostja saun on püstitatud pärast 2001. aastat, so pärast maa esmakinnistamist, mistõttu kuulub kohaldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 148. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-5008
7.Kinnisasjadele Laine AÜ 23 ja Laine AÜ 22 on ehitatud saunahooned aastaid tagasi eelmiste omanike suulisel kokkuleppel. Kostja krundile on saun ehitatud 1994. aastal. Endiste omanike vahel mingeid vaidluseid sauna püstitamise osas ei olnud.
8.Kostja krundil on püsitatud saun, pindalaga 19,96 m2, mis ei vaja ehitusluba, mistõttu on hagejate väited ehitise ebaseaduslikkusest asjakohatud.
9.Hagejad, kui Laine AÜ 23 uued omanikud, tellisid mõõdistustööd maaüksuste vahelise katastripiiri kindlaksmääramiseks, kuid kostjat ei kutsutud mõõdistuste teostamise juurde. Varasemalt oli 1998. a koostatud piiriprotokoll, kuid selles märgitud piirimärgid asuvad hagejate kinnisasjal. Hagejad on piiri omavoliliselt muutnud ja hagejate poolt paigaldatud piirdeaia asukoht ei pruugi vastata kinnisasjade piirile. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis 08.11.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kinnisasi Laine AÜ 23 kanti kinnistusraamatusse 27.09.2001 ning kinnisasi Laine 22 AÜ kanti kinnistusraamatusse 22.08.2001.
12.Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et piirdeaia asukohta saaks lugeda kinnisasjade vaheliseks piiriks. Samas leidis maakohus, et hagejad on topo-geodeetilise uurimistööga, Kernu Vallavalitsuse ehitusnõunik HL 04.07.2014 e-kirjaga ja aerofotoga tõendanud, et ehitis (saun) ulatus kostja kinnisasjalt hageja kinnisasjale.
13.Maakohtu hinnangul on AÕS § 148 lg 3 järgi nõude esitamine võimalik siis, kui ehitis on ehitatud pärast naaberkinnisasjade koosseisu kuuluva maa esmakinnistamist. Seda kinnitab ka see, et enne maa esmakinnistamist maatükile püstitatud ehitise üle piiri ulatumisega seonduvaid nõudeid reguleerib asjaõigusseaduse rakendamise seaduse
(AÕSRS) § 14.
14.Maakohus leidis, et dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu sauna olemasolu Laine AÜ 22 krundil enne 1998. aastat. Tunnistajate CC ja TT ütluseid ei pidanud maakohus sauna ehitamise aja osas usaldusväärseteks. Maakohus leidis, et usaldusväärsed on Laine AÜ 22 piiriprotokolli lisaks olevas eksplikatsioonis märgitud andmed sauna puudumise kohta. Kohtu hinnangul ei olnud usutav, et katastriüksuste piiride kättenäitamisel 1998. a ei märganud maamõõtja ning piirinaabrid seda, et Laine AÜ 22 ja Laine AÜ 23 piiril asub ehitis. Maakohus pidas usaldusväärseks tunnistaja VV ütluseid, millest nähtuvalt valmis saun enne 2000. a. Kuna hagejatele kuuluv kinnisasi kanti kinnistusraamatusse 27.09.2001, so pärast sauna ehitamist, ei saa hagejad nõuda AÕS § 148 alusel üle kinnisasjade vahelise piiri hagejate kinnisasjale ulatuva ehitise eemaldamist.
15.Hagejate avaldatud asjaoludel on võimalik nende nõude rahuldamine AÕSRS § 14 lg 2 alusel. AÕSRS § 14 lg-s 2 nimetatud nõude eelduseks on maa omaniku nõusoleku puudumine tema maatükile ehitamiseks ning ehitise püstitamine maakasutusõiguseta või ehitusloata. Hagejad ei toonud käesolevas asjas esile ega tõendanud ehitise püstitamist maa omaniku nõusolekuta ja maakasutusõiguseta või ehitusloata AÕSRS § 14 lg 11
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-5008 mõistes. Hagejate nõudest lähtudes ning hagejate nõude aluseks valitud asjaolusid arvestades puudus kohtul alus asjas tuvastada, kas ehitise püstitamiseks oli AÕSRS § 14 lg 11 mõistes ehitusluba olemas või mitte. Seetõttu ei olnud hagejate avaldatud asjaoludel hagejate nõude rahuldamine ka AÕSRS § 14 lg 2 järgi võimalik. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Hagejad paluvad menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
17.Maakohus kohaldas valesti AÕS sätteid. AÕS § 148 ei sätesta eeldusena, et seda saab kohaldada üksnes pärast esmakinnitamist püstitatud ehitise puhul.
18.Kostja sai oma kinnisasja piiridest teada mitte kinnistamisavalduse esitamisel, vaid piiriprotokolli allkirjastamisel. Seega sai kostja piiridest teada hiljemalt 1998. a augustis. Võttes arvesse, et hagejad esitasid oma nõude kinnisasja piiri kaitseks, ebaseaduslikult rajatud ehitus ulatub üle kinnisasja piiri ning ehitamise ajal teadis kostja oma krundi piiridest ja tegutses pahauskselt, on kõik eeldused AÕS § 148 kohaldamiseks täidetud.
19.Maakohus rikkus oluliselt selgitamiskohustust AÕSRS § 14 osas. Maakohus selgitas pooltele nõude kvalifikatsiooni ja alternatiivse nõude aluseid pärast menetlustähtaja möödumist ega andnud pooltele tähtaega tõendite esitamiseks lähtudes kohtu muutunud selgitustest. Hagejatel ei olnud seega võimalik esitada tõendeid AÕSRS § 14 lg 11 eelduste täitmiseks.
20.Maakohus jagas valesti tõendamiskoormust AÕSRS § 14 osas, kuna negatiivse asjaolu (nõusoleku puudumise) tõendamise võimalused on piiratud. Hagejatel piisab oma tõendamiskoormuse täitmiseks põhistamisest, et nõusolekut ei pruugi olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal oli naabrite nõusolek.
21.Hagejad on esitanud piisavalt tõendeid nõude rahuldamiseks, sealhulgas AÕSRS alusel. Piisavalt on tõendeid tõendamaks, et saun oli rajatud peale 2001. aastat. Nii kostja kui ka hagejate esitatud piiriprotokollides puuduvad andmed Laine AÜ 22 ehitatud sauna kohta. Maa-ameti 1995. a aerofotol puudus Laine 22 saun. Pildil olevat varju ei saa saunaks nimetada. Kernu Vallavalitsuse 21.10.2011 kirja nr 7-3.3/986-2 kohaselt kinnitas vallavanem Enn Karu, et maakatastri plaanil (mõõdistatud 1996) ei ole kostja krundil sauna näidatud. 03.06.1997 koostatud tõendi kohaselt asusid krundi erastamisel Laine AÜ 22 krundil ainult aiamaja ja kasvuhoone, kuid puudus saun. Maa-ametiga 1999. a kooskõlastatud maaüksuse Laine AÜ 22 plaanil puudub saun. Erastamise toimikusse kuuluvad dokumendid (projekt, piiriprotokoll, tõend) tõendavad sauna puudumist.
22.Kostja pidi tõendama, et ta tegutses ehitamisel heauskselt. Kui isik ei ole piirialal ehitades piiri täpset kulgemist kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Kostja tunnistajad kinnitasid, et krundi piiridest oldi teadlik nii maaüksuse valdamise kui ka erastamise ajal. Krundi piirid erastamisel ei muutunud ja samad piirid kehtivad tänaseni. Krundi omanikel puudus alus kahelda maakatastris olevate andmete õigsuses. Seega ei täitnud kostja enda tõendamiskoormust.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-5008
23.Apellant märgib täiendavalt esitatud 29.11.2019 koostatud piiriprotokolli kohta, et ehkki sellega on tuvastatud varasemate mõõdistuste ebaõigsus, ulatub kostja saun hagejate kinnisasjale ühest nurgast 60 cm ja teisest nurgast 34 cm.
Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Samuti palub kostja välja mõista enda menetluskulud hagejatelt.
25.Kostja hinnangul kinnitab täiendavalt esitatud 29.11.2019 piiriprotokoll seda, et hagejate nõue on alusetu. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Hagejad esitasid apellatsioonimenetluses täiendava dokumentaalse tõendina 29.11.2019 kuupäevaga katastriüksuse piiride kindlaksmääramise ja piiri kokkuleppimise protokolli ning kostja esitas 29.11.2019 kuupäevaga piiriprotokolli LY19 1009 8379. Kolleegiumi hinnangul tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldada. Poolte esitatud tõendid on kolleegiumi hinnangul ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks ja pooled on nõustunud vastaspoole esitatud dokumendi vastuvõtmisega.
28.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas, et hagejatele kuuluv kinnisasi kanti kinnistusraamatusse 27.09.2001 ning vaidlusalune saun ehitati enne kinnisasja kinnistusraamatusse kandmist. Eeltoodud asjaolu tuvastamisel ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning on sellele asjaolule õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hagejad ei saa nõuda kostjalt ehitise eemaldamist AÕS § 148 alusel. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagejate nõude lahendamiseks on asjakohaseks normiks AÕSRS § 14 lõike 2 teine lause. Ringkonnakohus neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda.
29.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse punktis 6 märgitud põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas, et kostjale kuuluv ehitis (saun) ulatub kostja kinnisasjalt hageja kinnisasjale, asendades need ringkonnakohtu käesoleva otsuse punktides 30-33 toodud põhjendustega.
30.29.11.2019 kuupäevaga katastriüksuse piiride kindlaksmääramise ja piiri kokkuleppimise protokolli (II kd tl 162-165) ning 29.11.2019 kuupäevaga piiriprotokolli LY19 1009 8379
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-5008 (II kd tl 171-172) kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et Laine AÜ 22 ja Laine AÜ 23 katastriüksuste piir punktide 4, 30, 31 ja 32 vahel (piiriprotokollis kui punktid 4, 53, 50 ja 12) kulgeb sirgjooneliselt, seejuures on punktides 30 ja 31 (piiriprotokollis vastavalt 53 ja 50) piiriks ehitise (saun-tööriistakuur) nurgad. Piiri kokkuleppimise protokollist ja protokollis sisalduvast kaardirakenduse väljavõttest nähtuvalt on saun-tööriistakuuri all silmas peetud Laine AÜ 22 kinnisasja omanikule kuuluvat ehitist ja selle nurkadena ehitise hagejatele kuuluva kinnisasja poolseid nurki. Seega on pooled 29.11.2019 kokku leppinud selles, et Laine AÜ 22 ja Laine AÜ 23 katastriüksuste piir kulgeb sisuliselt kahe ehitise (kostjale kuuluva sauna ja hagejatele kuuluva ehitise) vahelt.
31.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et kostja saun ulatub endiselt osaliselt hagejate kinnisasjale - ühest nurgast 60 cm ja teisest nurgast 34 cm. Vastavalt 29.11.2019 piirikokkuleppele on katastriüksuste vaheliseks piiriks sirgjoon, mis läbib kostjale kuuluva sauna hagejate poolse katastriüksuse nurki. Piiriprotokolli allkirjastamisega on külgnevate kinnisasjade omanikud nõustunud kinnisasja piiri asukohaga (maakatastriseaduse § 17 lg 5 3. lause). Seega on ka hageja nõustunud sellega, et sirgjooneline piir läbib punkte, milleks on kostja sauna välimised (hagejate kinnisasja poolsed) nurgad. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kokkulepitud piiripunktidest seega ühtegi ehitise osa Laine AÜ 23 katastriüksusele ulatuda.
32.Pooled on oma täiendavates seisukohtades ja kohtule esitatud piirikokkuleppes nõustunud sellega, et varasemalt oli kinnisasjade vaheline piir määratud valesti. Piirikokkuleppes on märgitud, et vigase mõõdistamise tulemusena lõikab Laine AÜ 22 ja Laine AÜ 23 katastriüksuste ühine piir Laine AÜ 22 omanikule kuuluvat sauntööriistakuuri (II kd tl 162-165). Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul enam hagejate nõude lahendamisel lähtuda varasemast 1998. a piiriprotokollist ega muudest tõenditest, millest nähtub kinnisasjade vahelise piiri varasem asukoht, vaid lähtuda tuleb piiri asukoha kindlakstegemisel 29.11.2019 piiriprotokollist.
33.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa hagejad nõuda kostjalt ehitise osalist eemaldamist. Kolleegiumi hinnangul ei oma seetõttu enam tähtsust ka asjaolu, kas kostja on ehitise püstitanud maaomanike nõusolekul või mitte.
34.Kolleegium ei pea vajalikuks eeltoodust tulenevalt käsitleda hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheiteid maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta.
35.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades apellantide kanda.
36.Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Meeli Kaur
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-5008
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.