Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1 (7)

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

kuuluva kinnisasja piirides, vastavalt xxx valla ehitusspetsialisti H L poolt 22.05.2018. a koostatud skeemile (II kd, tl 46).

Kohtuotsuse põhjendav osa

katastriüksuse piirid on joonise kohaselt saadud Maa-ametist seisuga 23.05.2012 (II kd, tl 41). Kostja on vastu vaielnud tõendi usaldusväärsusele, kuid ei ole esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et dokumentaalses tõendis sisalduvad andmed on ebaõiged. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud dokument „Mõõtmise protokoll, koostatud 15.12.2016“ ei sisalda andmeid kinnisasjade vahelise piiri kulgemise kohta. Tõendist nähtuvalt on mõõdetud vahemaad abihoone katuse räästast piirdeaiani, mis peaks asuma kinnistu piiril (I kd, tl 161). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saab kohus lugeda piirdeaia kinnisasjade vahelisel piiril asuvaks. Samuti ei nähtu dokumendist „xxx abihoone (sauna) ehituslike mõõtmete kindlakstegemise protokollist, koostatud 17.06.2014“ andmeid kinnisasjade vahelise piiri kulgemise kohta (I kd, tl 160). Kohus leiab, et hagejad on eelnevalt kirjeldatud tõenditega, millele hagejad tuginevad, tõendanud ehitise ulatumise kostja kinnisasjalt hagejate kinnisasjale.

-

V K ütlused (II kd, tl 74); T H ütlused (II kd, tl 76); Kruntide xxx ja xxx piiriprotokollid (I kd, tl 127); Aerofoto, millel näha sauna olemasolu 1994.a (I kd, tl 195); xxx Vallavalitsuse 21.10.2011 kiri (I kd, tl 9); Projektdokumentatsioon (I kd, tl 200-205).

Kernu vallavalitsuse 10.03.2017 kirjas on märgitud: „Aerofotode põhjal saab väita, et kõnealune saun on püstitatud peale 1995. aastat. Sellise väikeehitise püstitamise kavatsusest tulnuks kohalikku omavalitsust teavitada“ (I kd, tl 132). xxx piiriprotokolli juures asuvast eksplikatsioonil ei ole kujutatud krundiga xxx vahetult piirnevat ega krundil xxx piirile vahetus läheduses asuvaid ehitisi (II kd, tl 47 pöördel). Piiriprotokoll on koostatud augustis 1998.a (II kd, tl 47). Harju Maavalitsuse 03.06.97.a tõendis omandi registreerimise kohta on märgitud xxx asuvate hoonete kohta järgmist: „Maatükkil asuvad hooned ja rajatised: Ühekorruseline aiamaja kasuliku pinnaga 31,1m2 garaažiga ja kasvuhoone“ (II kd, tl 51). Tõendil on M Ki allkiri, millega omanik kinnitab 03.06.1997.a omandiõigust tõendavate dokumentide ja 1997.a aastal koostatud inventariseerimisdokumentatsiooni vastavust tegelikkusega (II kd, tl 51). N S andis järgmise sisuga ütlused: „Ma aitasin sauna ehitamisel krundile xxx. Ma tutvusin M Kiga siis, kui mul endal veel krunti ei olnud. Mitu korda käisin kohal, et teda aidata. Sauna vundament oli juba valmis, kui ma hakkasin seal käima. B isiklikult juhtis ehitamist. Kahe sauna vundamendid, kruntidel xxx ja xxx olid valatud ühel ajal. Pärast nulltsükli valmimist kujutas Ki sauna karkass endast sõjaväe veoki karkassi. B juhtis karkassi paigaldamist ja me viiekesi paigaldasime seda kohale, vundamendile. B on ise endine ehitaja. Vundament oli valatud enne 1988. aastat ja sellest ajast hakkasin mina seal abiks käima. Pärast karkassi paigaldamist ehitustööd toimusid sõltuvalt raha olemasolust. Kuna on vaja palju materjali, siis sõltuvalt sellest jätkusid ehitustööd. Aastat, millal saun sai lõplikult valmis, ma ei mäleta. Minu arvates saun sai valmis enne 2000. aastat. 2000. aastal läksin ma pensionile ja ma nägin pealt, kuidas kolm inimest lükkasid sauna veidi edasi, sest sauna oli vaja veidi ümber paigutada. Neid oli siiski neli inimest.“ [---] „See on õige, et karkass paigaldati 1988. aastal. 2000. aastal oli vaja nihutada tervet ehitist, mitte karkassi. Karkass iseenesest on väga kerge. 2000. aastal oli ikka veel sõjaväe auto karkass. Sellest ajast, kui meie nihutasime sauna, on tehtud juurdeehitisi, välitrepp ja sissekäik ja väike ruum, kus riietatakse lahti. Mäletan, et kahe sauna vahel on väike vahemaa ja see vahemaa külgseinapidi kaeti laudadega kinni. Juurdeehitis on tehtud Ki krundil pikki vahemaad. 2000. aastal paigaldati ümber ainult Ki poolt sauna. See saun on tavaline kuur, umbes 4 x 2,5 meetrit“ (II kd, tl 71). V K andis järgmise sisuga ütlused: „Sauna ehitamine oli 80-ndate alguses. Kuna mitte mina ei tegelenud ehitamisega, sellega tegeles minu abikaasa ja sauna asukoha kokkulepetega naabritega tegeles abikaasa. Ehitus kiiresti ei toimu, kõik on seotud ettevalmistusega ja materjalidega. Ma ei mäleta täpselt, millal saun sai valmis, kuid kui meil oli 40. pulma-aastapäev, oli saun valmis. Ma abiellusin 1953. aastal.“ [---] „Ma tean väga hästi oma krundi piire. Ka sauna ehitamisel teadsin. Meie sauna pole ümber ehitatud. Me ei ole oma sauna nihutanud. Saun näeb täpselt selline välja, nagu ta valmimise ajal sai ehitatud. Muutusteta. N S on aidanud meid ehitamisel“ (II kd, tl 74). T H andis järgmise sisuga ütlused: „Võin täpselt öelda, et 1993. aastal nad juba kasutasid sauna. 1993. aasta suvel oli mul 10. pulma-aastapäev. Minu juurde tulid Peterburist külalised, olime kõik suvilas ja ma läksin T juurde, et kutsuda teda külla. Siis nad mulle ütlesid, et just sai saun köetud, käivad saunas ära ja siis tulevad.“ [---] „Ma mäletan 10. pulma-aastapäeva seetõttu, et just siis käisid mu juures Peterburi külalised. See on ainus kord, kui käisid külalised Peterburist. Pulma-aastapäev on juunikuus, abiellusime 1983. aastal. Asi on selles, et kui me vastastiku elame, siis me käime ka üksteisel külas. Nendel sündis 1989. aastal poeg. Siis kui ta oli veel väike, teda pesti saunas. Ma tean sauna valmimisest mitte ainult nende sõnadest, mis ma rääkisin pulma-aastapäeva küllakutsest. See oli kuni 2-aastane poiss, kui teda pesti saunas. Ta oli hästi väike, sest õue viidi teda vankris. Me räägime T saunast. Peremees M ise ehitas sauna, keegi veel aitas neid, ma ei tunne neid kõiki, olid mingid meesterahvad. Ma ei ole öelnud, et sauna kasutamist alustati 1993. aastal. Ma ütlesin, et 1993. aastal sauna juba kasutati. Sellest hetkest, kui saun võeti kasutusse, sauna pole ümber ehitatud ega liigutatud“ (II kd, tl 76). 5 (7)

Kruntide xxx ja xxx piiriprotokollid ilma lisadokumentideta ei sisalda andmeid kruntide hoonestuse kohta (I kd, tl 127). Kohtule esitatud aerofotolt, millele on kirjutatud käsitsi „1994“, nähtub, et xxx asuvast hoonest langeb vasakule poole vari, mis ulatub xxx katastriüksusele. Aerofotolt ei ole kohtule nähtav, kas vari kujutab endast üle katastriüksuste piiri ulatuvat ehitist või on tegemist xxx asuva hoone varjuga, mis ulatub naaberkinnisasjale (I kd, tl 195). xxx Vallavalitsuse 21.10.2011 kirjas on märgitud järgmist: „Aerofotolt paistab, et krundi xxx saun asub osaliselt krundil xxx. Maakatastri plaanil (mõõdistatud 1996. a) ei ole kummalgi krundil sauna näidatud“ (I kd, tl 9). Aianduskooperatiiv „xxx“ korrektuurprojektist krunt xxx nähtuvalt oli nähtud ette krundile saun-tööriistakuuri ehitamine selliselt, et see külgneb krundil xxx asuva ehitisega (I kd, tl 201, II kd, tl 8). Kohus on asjas uuritud tõendite põhjal seisukohal, et dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu kostja krundile sauna ehitamist enne 1998. augustit. xx piiriprotokolli juures asuv eksplikatsioon tõendab, et piiride kättenäitamisel 1998.a sauna ei olnud (II kd, tl 47). Sauna puudumist näitab ka M Ki 03.06.1997.a allkirjastatud tõend, milles M K kinnitab omandiõigust tõendavate dokumentide ja 1997.a aastal koostatud inventariseerimisdokumentatsiooni vastavust tegelikkusega (II kd, tl 51). Sauna olemasolu 1998.a ei tõenda kostja esitatud piiriprotokollid, sest nendes puudub teave kruntide hoonestuse kohta (I kd, tl 127). Kohus ei näe aerofotolt sauna, mida kostja hinnangul aerofotolt näha võib (I kd, tl 195). xxx Vallavalitsuse 21.10.2011 kirjast ei ole aru saada, millisele aerofotole vald viitab (I kd, tl 9). Korrektuurprojekt saab tõendada sauna projekteerimist, mitte selle ehitamist. Projektist ei nähtu andmed selle kohta, et krundil oli juba olemas saun (I kd, tl 201, II kd, tl 8). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et dokumentaalsete tõendite kohaselt ei saanud sauna xxx olla enne 1998. aastat. Tunnistajate V K ja T H ütlustest nähtuvalt oli kostja krundil saun olemas 1993. aastal. Tunnistajate ütlused on dokumentaalsete tõenditega vastuolus, sest dokumentaalsete tõendite kohaselt ei saanud kostja krundil sauna olla enne 1998. aastat. Kohus arvestab asjaoluga, et tunnistaja V K on kostja lähisugulane, mis võis tunnistajat mõjutada ütluste andmisel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid pidada tunnistaja T Ht ebausaldusväärseks. Asjaolu, et tunnistaja T H ütlused kinnitavad V K ütluste sisu sauna valmimise aja kohta, ei muuda iseenesest T H ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja T H on krunt xxx läheduses asuva krundi kasutaja olnud ning seetõttu said talle olla teada sauna ehitamisega seonduvad asjaolud. Samuti on tunnistaja põhjendanud, miks talle on jäänud elulise sündmusena meelde kostja krundil sauna olemasolu 1993.a, sest samal ajal olid tunnistajal külalised Peterburist. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus T H ütluste usaldusväärsust hinnata ütluste endi sisu ja tunnistaja isiku põhjal. Kohus peab tunnistaja ütluste ja teiste tõendite usaldusväärsust hindama tõendite koosmõjus. Kohus peab usaldusväärseks krundi xxx piiriprotokolli lisaks olevas eksplikatsioonis märgitud andmeid. Nende andmete usaldusväärsust kinnitab M Ki 03.06.1997 allkirjastatud tõendis andmete puudumine sauna kohta. Kohus hinnangul ei ole usutav, et katastriüksuste piiride kättenäitamisel 1998.a ei märganud maamõõtja ning piirinaabrid seda, et kruntide xx ja xxx piiril asub ehitis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistajate T H ja V K ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks sauna valmimise aja osas. Hagejad ei ole kohtule avaldanud sauna ehitamise aega. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, millele hagejad tuginevad, et saun valmis pärast hagejate kinnistu esmakinnistamist 2001.a. Seetõttu ei ole hagejate esitatud tõenditega välistatud sauna ehitamine ajavahemikus 1999-2001.a. Tunnistaja N Si ütlustest nähtuvalt valmis saun enne 2000.a ning 2000. aastal paigutati saun Ki krundil (st krundil xxx) ümber. Saunana on tunnistaja nimetanud sõjaväe auto karkassi, mis on paigutatud vundamendile (II kd, tl 71). Kohtul puuduvad andmed, mis annaksid alust kahelda N Si ütluste usaldusväärsuses. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust pidada N Si ütlusi ebausaldusväärseteks või ebatäpseteks. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et saun ehitati valmis hiljemalt 2000.a.

alusel üle kinnisasjade vahelise piiri hagejate kinnisasjale ulatuva ehitise eemaldamist. AÕS § 148 käesoleval juhul ei kohaldu.

Kohus jätab ülaltoodut arvestades hagiavalduse rahuldamata.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.