Luikse Teenus OÜ hagi Arvet Bergi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
763,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arvet Bergi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Arvet Berg (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja (hageja): Luikse Teenus OÜ (rk: 11603285), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. novembri 2019 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks Luikse Teenus OÜ menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Arvet Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja menetluskulud 1375 eurot ning viivise menetluskuludelt.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Luikse Teenus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 895 eurot ja mõista Arvet Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 895 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.1.Rahuldada hagi ning mõista Arvet Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 706,94 eurot, viivis alates 28.11.2018 kuni 27.11.2019 summas 56,56 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 706,94 eurot alates 28.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.2.Jätta menetluskulud Arvet Bergi kanda.
4.3.Määrata Luikse Teenus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 895 eurot ja mõista Arvet Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 895 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 895 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 180 eurot ja mõista Arvet Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja menetluskulude katteks ringkonnakohtus 180 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 180 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Luikse Teenus OÜ (hageja) esitas 28.11.2018 maakohtule Arvet Bergi (kostja) vastu hagi põhivõlgnevuse 706,94 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt koostas hageja 27.06.2018 pakkumuse XXXXXXX asuva kortermaja katuse remondiks hinnaga 8642,28 eurot (sh käibemaks). XXXXXXX korteri ühisomanikud on kostja ja Tiina Berg. 10.08.2018 edastas korteriühistu haldur P.K. korteriomanikele üldkoosoleku kutse. Teade sisaldas koosoleku päevakorda, mille p 6 järgi oli mh kavas arutada katusekatte vahetamise ja katusevahetusega seonduvaid küsimusi. Teatele oli lisatud hageja
hinnapakkumine. 17.08.2018 toimus XXXXXXX korteriühistu üldkoosolek. Koosolekul osalesid kõik seitse korteriomanikku ning hageja esindaja A.L.. Koosolekul otsustati, et katuse remonti rahastavad nelja korteri (sh korteri nr 4) omanikud. Protokolli kohaselt esitab arve tööde eest hageja. Otsuse poolt olid kõik koosolekul osalejad, sh kostja. Protokolli järgi pidi kostja panustama töödesse proportsionaalselt teiste korteriomanikega ligikaudu 10 m2 väljaehitamise eest, kuivõrd kostja soovis välja ehitada katusealuse pindalaga ligikaudu 10 m2. Ehitusest mõjutatud ruumide pindala oli 132,3 m2. Järelikult pidi kostja koosolekule tulles arvestama, et tema osalus katuseremondis on orienteeruvalt 7,6%, s.o 656,81 eurot. 21.09.2018 saatis A.L. haldurile arvestuse tehtud töödest, mille järgi oli kostja poolt 11,5 m2 katusealuse ehitamise eest tasutav summa 752,38 eurot (sh käibemaks), millele lisandus katuseakna paigaldus 96 eurot (sh käibemaks). Tööde käigus laiendati kokkuleppel kostjaga katusealust 11,5 m2 võrra. Hageja edastas kostjale katuse renoveerimistööde ja katuseakna paigalduse eest arve nr 18116 summas 706,94 eurot (sh käibemaks). Hageja leidis, et ta sõlmis üldkoosolekul osade korteriomanikega, sh kostjaga, suulise lepingu remondi teostamiseks. Hageja nõuab lepingu täitmist. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud ega hagejalt hüve saanud. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et leping oleks sõlmitud osade korteriomanike ja hageja vahel (protokolli järgi hagejat koosolekul ei viibinud). Hageja ja korteriühistu käitumisest nähtub, et nad lugesid end lepingupoolteks: hinnapakkumuse esitas hageja korteriühistule, läbirääkimised toimusid nende vahel ning tööd esitati vastuvõtmiseks korteriühistule. Korteriomanikud hääletasid koosolekul kulude jaotuse üle, lähtudes asjaolust, et selle majapoole katuse remondi eest tasumises kostja osalema ei pidanud, kuid ta võtab kulude kandmisest osa seetõttu, et saab oma korterit laiendada. Tegelikult ei ole kostja siiani oma korterit laiendada saanud. Hageja ei ole kostjale töid üle andnud, samuti on ilmnenud tööde mittevastavus nõuetele. Töö üleandmata jätmisel tasunõuet ei teki, kvaliteedipuuduste korral on õigus hinda alandada. Seega lepingu olemasolul esineks mitmeid aluseid tasumata jätmiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. novembri 2019 otsusega hagi ning mõistis Arvet Bergilt välja Luikse Teenus OÜ kasuks põhivõlgnevuse 706,94 eurot, viivise alates hagi esitamisest
28.novembril 2018 kuni 27. novembrini 2019. a 56,56 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates
28.novembrist 2019 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1375 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga, et korteriühistu 17.08.2018 üldkoosoleku protokollist ei nähtu lepingu sõlmimine hageja ja korteriomanikega ning asjaolud, et hinnapakkumuse esitas hageja ühistule, läbirääkimised toimusid nende vahel ja tööd esitati vastuvõtmiseks ühistule, viitavad sellele, et lepingupoolteks olid hageja ja korteriühistu. Samas varem, ajal, kui korteriühistut ei olnud moodustatud, lasid poole katusest remontida vastava majapoole korteriomanikud, sh kostja. Seekord soovis kostja remondis osaleda seetõttu, et tahtis oma korterit katusealuse arvelt suurendada. Hageja väidet, et leping sõlmiti ka seekord korteriomanikega eraldi ja iga korteriomanik pidi tasuma otse hagejale, kinnitavad A.L., M.L. ja P.K. vande all antud ütlused ning A.L., M.L., P.K. ja A.K. kirjalikud selgitused. Hageja seisukohta toetab ka märge üldkoosoleku protokollis, et tööde eest esitab arve hageja. Remondi
käigus paigaldas hageja kostja palvel kostja toodud katuseakna. Arve sisaldab tasu katuseakna paigaldamise eest ning selles osas on kostja arve tasumisega kohtuistungil nõustunud. Arvestades tunnistajate ütlusi ja kirjalikke selgitusi ning seda, kuidas majas varem on katuse remonti korraldatud, luges kohus tõendatuks, et ka praegu on leping sõlmitud hageja ja osade korteriomanike, sh kostja vahel. Leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Tööd on vastu võtnud korteriühistu, mitte kostja. Riigikohus on selgitanud, et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (3-2-1-80-08, p-d 22, 24; 2-14-61484, p 18). Riigikohus on ka selgitanud, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Vaidlus puudub selles, et kokkulepitud tööd on tehtud. Puudustele on kostja esmakordselt tuginenud 07.10.2019 kohtuistungil. Korteriühistu tellitud auditit kohtule esitatud ei olnud ja kostja ei avaldanud soovi seda esitada. Kostja ei ole esile toonud, millised puudused töödes esinesid. Hageja on nentinud, et teatud puudused esinesid, A.L. vande all antud ütluste kohaselt ei ole kõik puudused veel parandatud, sellega tegeletakse. A.L. hinnangul on tööd teostatud normaalse kvaliteediga. Teised korteriomanikud, kes katuse parandamises osalesid, on tööde eest maksnud ja töödega rahul. Kohus luges tõendatuks, et tööd on tehtud oluliste puudusteta ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata, kas ja millises ulatuses võiks kostja tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda. Riigikohtu arvates õigustab nimetatud säte tasu maksmisest keelduma üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (3-2-1-80-08, p 34). Lõplikes seisukohtades palus kostja võtta asja materjalide juurde tööde kvaliteeti iseloomustava auditi. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud auditit esitada hiljemalt 07.10.2019 kohtuistungil (audit on allkirjastatud 01.10.2019). Kuna uut tõendit ei ole võimalik menetleda ilma, et see ei tooks kaasa menetluse viibimist, jättis kohus auditi vastu võtmata. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda tehtud tööde eest tasumist. Nõude suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna hagi rahuldati, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Arvet Berg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada otsus menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistmise osas ning jätta kulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus hinnanud tõendeid igakülgselt ja kogumis ega märkinud sätet, mille alusel saab lugeda sõlmituks lepingu hageja ja kostja vahel, ning lepingu sisu. Tööde lõplikke rahastajaid (korteriomanikke) ei saa samastada lepingupoolega (korteriühistu); 2) ei ole kohus märkinud, mida tähendab õiguslikult asjaolu, et pool katusest remonditi varem ja selle eest tasusid korteriomanikud, kelle korterite kohal remonditav katus asus, sh kostja, ning et siis ei olnud korteriühistut moodustatud. Kohus ei selgitanud asjaolusid (kas fikseeriti vastav kokkulepe ja kuidas toimus tasumine); 3) ei ole kohus käsitlenud, miks kostja hääletas korteriühistu üldkoosolekul otsuse poolt, et katuse remonti rahastavad korterid nr 3, 4, 6 ja 7. Koosolekul otsustati esimese punktina, et
juurde ehitatud/laiendatud eluruumide pinnad kantakse registrisse hiljemalt 05.09.2018, ning seejärel p-s 6, et katuse remonti rahastavad nelja korteri omanikud. 05.09.2018 ei olnud midagi registrisse kantud ja selgus, et seda ei saagi teha. Seejärel esitas kostja taganemisavalduse ning vaidlustas kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsuse; 4) arutati korteriühistu üldkoosolekul vaid seda, kuidas jagunevad kulud korteriühistu siseselt. Kuivõrd lepingu täitmisega seotud dokumendid on adresseeritud korteriühistule, töid pole kostjale üle antud ja kostjale saadetud arve aluseks on märgitud korteriühistu üldkoosoleku protokoll, siis ei olnud kostjal võimalik aru saada, et võiks olla sõlmitud leping tema ja hageja vahel. Protokolli järgi ei osalenud koosolekul hagejat ega tema esindajaid, samuti pole märgitud, kellele arve esitatakse. Kohtu poolt käsitlemata asjaolud – kostjale esitatud arve alusena märgitu ja P.K. ütlused, mille kohaselt ta ei küsinud enne tööde vastuvõtmise aktile allakirjutamist kostjalt pretensioonide kohta, sest kostja seal pidevalt ei ela – kogumis teiste tuvastatud asjaoludega viitavad, et lepingu pooled olid hageja ja korteriühistu. Järelikult kostja ei olnud lepingupool ja sel alusel kostjalt raha nõuda ei saa; 5) on kohus alusetult tuginenud tunnistajate ütlustele. Küsimus, kas hageja sõlmis lepingu kostja või korteriühistuga, on õiguslik järeldus. Tunnistajad ei selgitanud lepingu sõlmimise asjaolusid. Tunnistajad maksid otse hagejale ega soovi sellega enam ühistu kaudu tegeleda; 6) ei ole kohus käsitlenud lepingu sisu ei tööde mahu, hinna ega muude punktide osas. Kui arve esitati ühistu protokolli alusel ja protokollis on märgitud kostja kanda 10 m2 tasu, siis lähtudes pakkumusest on ruutmeetri hind 65,32 eurot. Sellisel juhul oleks kostja osa 653,20 eurot, mitte 706,94 eurot. Selgusetu on, millest lähtudes on tehtud järeldus, et tööd on tehtud. Kuna kostjale töid ülevaatamiseks ei esitatud, siis sai kostja tööde kvaliteeti uurima hakata alles korteriühistu esimehena. Auditi asja juurde võtmata jätmine ei olnud õige, sest tunnistajad käsitlesid seda ja esindaja sai selle kätte pärast istungit. A.L. on hageja lepinguline esindaja ning vaid tema ütlustele tuginemine tööde teostamise ja kvaliteedi osas ei ole põhjendatud. Samas on tema ütlustest näha, et töödes esinesid puudused. Kui kohus leidis, et puuduste ulatus on selgusetu, tulnuks audit vastu võtta VÕS § 111 lg 1 eelduste kontrollimiseks; 7) on hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ka hagi rahuldamise korral. Hagi rahuldamisel eelkõige tunnistajate ütlustele tuginevalt on asjaolud kostjale esitatud alles kohtuistungil. Muudest tuvastatud asjaoludest lähtudes oli kostjal alus eeldada, et katuse remondi on tellinud korteriühistu ja tema on andnud nõusoleku osaleda selle rahastamises.
5.Luikse Teenus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle menetlusse võtmata või rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja nii apellatsioonkaebuses kui ka maakohtu istungil kinnitanud, et nõustus katuse eest maksma, kinnitades seega enda kohustust hageja ees. Kohus ei rahuldanud kostja kaebust korteriühistu otsusele. Isegi kui kostja tegi otsustuse katuse eest tasuda põhjustel, mis ei täitunud, ei pea selle eest vastutama hageja, kes on kõik oma kohustused täitnud; 2) on kohus õigesti tuvastanud poolte vahel lepingu olemasolu. Kostja sisuliselt tunnistas maakohtu istungil lepingu sõlmimist (selgitades, et oleks hageja arve ammu tasunud, kui sellel oleks kirjas ka katuseakna paigaldus). Hageja pakkumus edastati korteriomanikele koos üldkoosoleku päevakorraga. Täiendavalt esitas hageja esindaja A.L. pakkumuse ettepanekut üldkoosolekul korteriomanikele presenteerides. Kõigi korterite omanikud andsid poolthääle remondi sellisele korraldamisele, et korterid sõlmivad lepingu hagejaga. Asjaolu, et nelja korteriomanikuga sõlmiti suuline töövõtuleping, kinnitasid kõik tunnistajad. Kuna enne ühistu moodustamist oli pool katust vahetatud selliselt, et seda finantseerisid korteriomanikud, kelle korter asus selle katusepoole all, siis peeti õiglaseks, kui teise katusepoole vahetamist
finantseerivad selle poole all korterit omavad inimesed. Kostja on suuliselt andnud nõusoleku lepingu sõlmimiseks ja põhjendanud seda sooviga laiendada oma korteriomandit; 3) ei ole hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus on tuginenud tunnistajate ütlustele koosmõjus teiste tõenditega, enne istungit esitati tunnistajate kirjalikud selgitused ja hageja oli taotluses selgitanud, milles seisneb tunnistajate ülekuulamise vajadus. Hageja põhiline tõend oli üldkoosoleku protokoll.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks Luikse Teenus OÜ menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis A. Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja menetluskulud 1375 eurot ning viivise (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab Luikse Teenus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 895 eurot ja mõistab A. Bergilt Luikse Teenus OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 895 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkabus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire, kuna on ebaõigesti kaalutlenud hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagihind (hageja nõue) 763,50 eurot ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulude katteks 1200 eurot (120 eurot x 10 tundi). Riigikohus on 06.05.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus märkis, et hagis taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulud mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalistele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kuna pooled vaidlesid sisuliselt selle üle, kelle vahel on töövõtuleping sõlmitud. Vaidluse erilisele keerukusele ei ole tuginenud ka hageja lepinguline esindaja. Samuti ei olnud tõendite hulk ja menetluse kestus tavapärasest suurem. Seetõttu peab põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu olema samas suurusjärgus haginõudega. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku on 895 eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 6 tunni eest 720 eurot).
8.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele
esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hageja nõude.
8.1.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et vaidlusaluses asjas on sõlmitud suuline töövõtuleping hageja ja XXXXXXX korteriomanike (korterid nr 3, 4 (kostja), 6 ja 7) vahel. Maakohtu nimetatud seisukoht põhineb A.L., M.L. ja P.K. vande all antud ütlustel, A.L., M.L., P.K. ja A.K. kirjalikel selgitustel, samuti XXXXXXX korteriühistu 17.08.2018 üldkoosoleku protokollil. Nimetatud tõenditest nähtub, et korterite nr 3, 4, 6 ja 7 omanikud nõustusid hageja pakkumusega teha elamu katuse renoveerimistööd (lisaks kostjale katuseaken) ning kohustusid selle eest tasuma proportsionaalselt korteriomandi suurusega. Nimetatud tõenditest nähtub ka see, et kostja oli huvitatud katusealuse pinna arvelt enda eluruumi laiendamisega ning üksnes asjaolu, et eluruumi laiendamist ei õnnestunud ehitusregistrisse kanda, ei ole aluseks keelduda hagejale kui töövõtjale tööde eest tasumisest.
8.2.TsMS § 229 lg 2 kohaselt on üheks tõendi liigiks tunnistaja ütlus ning TsMS-i sätetest ei tulene, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada suulise töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei põhine seadusel. Samas on kostja jätnud arvestamata, et maakohtu otsus ei põhine ainult tunnistajate ütlustel. See, et kostja on jätnud kasutamata võimaluse esitada tõendeid enda vastuväidete kinnitamiseks, ei tähenda seda, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 sätteid. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole esitanud ka apellatsioonkaebuses taotlust uute tõendite asja juurde võtmiseks. Eeltoodu kinnitab, et kõik kostja vastuväited on paljasõnalised.
8.3.Maakohtu 07.10.2019 istungil on A.L. vande all selgitanud kostjale esitatud nõude suuruse kujunemise asjaolusid, sh seda, et nõue sisaldab endas katuseakna maksumust 96 eurot. Samal istungil on kostja kinnitanud (I kd, tl 141 pöördel), et katuseaken on paigaldatud ning selle eest tuleb maksta. Seetõttu on arusaamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostjale esitatud nõue sisaldab endas põhjendamatult katuseakna maksumust.
9.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt menetluskulude suuruse osas, ei anna nimetatud asjaolu alust jätta osa menetluskuludest hageja kanda. Maakohus on hageja nõude põhjendatult rahuldanud ning seetõttu jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude (õigusabikulude) suuruseks ringkonnakohtus 3 tunni ja 50 minuti eest 460 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude summas 460 eurot väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Arvestades hagi hinda ning seda, et vastuses apellatsioonkaebusele on hageja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, on põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 180 eurot (1 tund ja 30 minutit = 180 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.