Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-120969
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktiva Finance Group OÜ hagi J J vastu võlgnevuse nõudes 3 461,34 eurot Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja P B Kostja J J (isikukood xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht xxx) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks xxx AS ja J J vahel 03.02.2021 sõlmitud järelmaksulepingutest nr xxx ning nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 1 578 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 395,85 eurot ning alates 04.07.2025 viivis põhivõlgnevuselt (1 578 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista J Jlt välja põhivõlgnevus 1 578 eurot ületavas osas, intress summas 106,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 395,85 eurot ületavas osas ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 65% ulatuses J J kanda ja 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ enda kanda.
5.Jätta J J menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 65% ulatuses J J enda kanda.
7.Välja mõista J Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 442 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus J Jle avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Jlt (J) (võlgnikult, kostjalt) 3048,70 euro saamiseks. Kohus tegi 05.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.11.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas kohtule hagiavalduse 03.12.2024 (täpsustatud 19.12.2024). Hagi aluseks on kostja ja xxx AS vahel 03.02.2021 sõlmitud lepingutest tulenev võlgnevus.
3.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1619,60 eurot, intressivõlgnevuse 106,26 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1306,78 eurot ning viivised alates 30.11.2024 kuni põhinõude summas 1619,60 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Hagi kohaselt on nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel võetud arvesse kliendi poolt esitatud andmeid ning kasutanud on nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Hagis on selgitatud, et kaupade müügil ja teenuste osutamisel krediiditingimustel, viiakse xxx AS-i poolt läbi kliendi taustakontroll, mille tulemus väljendatakse krediidireitinguna. Kostjal oli lepingute sõlmimise ajal positiivne koondreiting. sisemine reiting. Kostjal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo 2
Eesti AS-i erakliendi riskihinnang on olnud aktsepteeritav 9,7 (Telia jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on 15%). Hagis on selgitatud, et erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest, kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Järelmaksulepingute osas hinnati hagi kohaselt isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. 19.12.2024 menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja tõi järelmaksu müügilepingu nr xxx osas välja, et nimetatud lepingu alusel sai kostja kokku 1399 eurot, mille pidi tagastama maksegraafiku alusel 20.03.2021-20.02.2023, igakuise osamaksega 73,54 eurot. Kostjalt ei ole laekunud ühtegi makset. Laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud ja ülesütlemine oli kehtiv. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu siis, siis ülesütlemine oli kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1399,00 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksu müügilepingu nr xxx alusel sai kostja kokku 179,00 eurot ja lepingutasu 15,90 eurot, mille kostja pidi tagastama maksegraafiku alusel 20.03.2021-20.02.2025, igakuise osamaksega 6,13 eurot. Kostjalt ei ole laekunud ühtegi makset. Ülesütlemine oli kehtiv. Ümberarvestuse kohaselt on muutunud sissenõutavaks alatest 1. osamaksest so 20.03.2021 kuni 45. osamakseni so 20.11.2024 summas 177,11 eurot. Juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks ning hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 19.12.2024. a sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 177,11 eurot, (so osamaksed 20.03.2021 – 20.11.2024) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 177,11 eurolt alates 19.12.2024.a kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: maksepäev kuulub tasumisele 20.12.2024 5,80 € 20.01.2025 5,91 € 20.02.2025 6,08 €
4.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 08.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 08.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja11.03.2020 kliendilepingu ja 03.02.2021 järelmaksu müügilepingud. Järelmaksu müügilepingu nr xxx alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 1 399 eurot. Järelmaksu müügilepingu nr xxx alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 179 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad järelmaksulepingud tarbijakrediidilepingute tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki
2.jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingute kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
4
Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on selgitatud, et lepingute sõlmimise ajal oli kliendil positiivne koondreiting. Tuvastati, et kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Selgitatud on, et erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta. Krediidiandja kinnitas, et lepingute sõlmimisel arvestati krediidisaaja suhtes võimalik lubatav krediidilimiit enne tarbijakrediidi lepingute sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning kasutati nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. 5
10.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403 4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 19.12.2024 menetlusdokumendis esitas hageja ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjal tagastada järelmaksu müügilepingu nr xxx alusel saadud summa 1 399 eurot. Hageja selgitas, et kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1 399 eurot ning ei ole teinud lepingu katteks mitte ühtegi tagasimakset. Laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Hageja palus välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja hinnangul tuleb järelmaksu müügilepingu nr xxx alusel kostjalt välja mõista 19.12.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 177,11 eurot (s.o osamaksed 20.03.2021 – 20.11.2024) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.12.2024 kuni tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus (20.12.2024, 20.01.2025 ning 20.02.2025) sissenõutavaks muutuvad osamaksed ja viivis iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
11.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kostja sai lepingu nr xxx alusel krediiti summas 1 399 eurot ning kostja ei teinud lepingu katteks tagasimakseid. Leping on lõppenud ning kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 1399 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja. Kostja sai lepingu nr xxx alusel krediiti summas 179 eurot ning kostja ei teinud lepingu katteks tagasimakseid. Ümberarvestuse kohaselt pidi kostja tagastama krediidi tagastama osamaksetena perioodil 20.03.2021-20.02.2025. Hageja 19.12.2024 menetlusdokumendi kohaselt on sissenõutavaks muutunud osamaksed 1-45 ning perioodil 20.12.2024 kuni 20.02.2025 muutuvad sissenõutavaks ülejäänud osamaksed. Kuivõrd käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik osamaksed sissenõutavaks muutunud, on leping lõppenud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 179 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja. Kohus märgib, et lepingutasu 15,90 väljamõistmine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel põhjendatud ei ole.
12.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
13.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 403 4 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga 6
ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 19.12.2024 menetlusdokumendis on hageja palunud lepingu nr xxx osas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral mõista kostjalt välja viivis. Hagiavalduses palus hageja nimetatud lepingu alusel välja mõista viivis viimase alates 21.07.2021 (viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.11.2024 ning edasiulatuva viivise alates 30.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd hageja 19.12.2024 menetlusdokumendi kohaselt möödus kõigi maksegraafiku järgsete osamaksete tasumise tähtaeg 20.02.2023, leiab kohus, et põhjendatud on viivise väljamõistmine alates 21.02.2023. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingu nr xxx osas põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 21.02.2023 kuni käesoleva kohtulahendi tegemiseni (s.o kuni 03.07.2025) eest summas 388,59 eurot ning alates 04.07.2025 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. 19.12.2024 menetlusdokumendis palus hageja lepingu nr xxx osas välja mõista 19.12.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 177,11 eurot, (so osamaksed 20.03.2021 – 20.11.2024) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 177,11 eurolt alates 19.12.2024.a kuni tasumiseni. Samuti palus hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Käesoleva kohtulahendi tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud kõik lepingu nr xxx osamaksed. Kuivõrd hageja 19.12.2024 menetlusdokumendi kohaselt möödus kõigi maksegraafiku järgsete osamaksete tasumise tähtaeg 20.02.2025, leiab kohus, et põhjendatud on viivise väljamõistmine alates 21.02.2025. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingu nr xxx osas põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 21.02.2025 kuni käesoleva kohtulahendi tegemiseni (s.o kuni 03.07.2025) eest summas 7,26 eurot ning alates 04.07.2025 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
14.Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hagis toodud asjaolude kohaselt ei teinud kostja käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks mitte ühtegi makset. Kostja kohustus lepingutest tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas 7
meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 578 eurot (1 399 + 179), sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 395,85 eurot (388,59 + 7,26) ning alates 04.07.2025 viivise põhivõlgnevuselt (1 578 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1 578 eurot ületavas osas, intress summas 106,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 395,85 eurot ületavas osas ning alates 04.07.2025 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 65% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 3 072,64 eurot (põhinõue 1 619,60 eurot + intress 106,26 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 1306,78 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 2 013,85 eurot (põhinõue 1578 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 395,85 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 65% kostja kanda ja 35% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 35% ulatuses hageja kanda ja 65% ulatuses kostja enda kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
19.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva 8
seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 507 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 3 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 680 eurot (riigilõiv 420 eurot +maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot). Kuivõrd kohus jätab 65% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 442 eurot (680 x 65%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.