Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
17.märtsil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-9376 Tuurmaa OÜ hagi Aktsiaselts Avesco vastu kahjuhüvitise 82 647,53 euro ja viivise nõudes 89 259,33 eurot
nende Hageja: Tuurmaa OÜ (registrikood 11253046, asukoht Künka tee 1-5, Assaku alevik, Rae vald, 75301 Harju maakond) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Pirkka-Marja Põldvere ja Aivar Pilv (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, Maakri 19, 10145 Tallinn; epost: [email protected]; [email protected]) Kostja: Aktsiaselts Avesco (registrikood 10503541, asukoht Väljaotsa tn 1, Saue linn, 76505 Harju maakond) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Artur Sanglepp ja Paul Keres (Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN
LEVIN,
Maakri 19, 10145 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja V T Hageja lepinguline esindaja Raiko Puu Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Artur Sanglepp ja Paul Keres
Resolutsioon
1.Jätta Tuurmaa OÜ 24.10.2019.a taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
Jätta läbivaatamata Tuurmaa OÜ nõue Aktsiaselts Avesco vastu summas 2 417,50 eurot.
4.Jätta rahuldamata Tuurmaa OÜ nõue Aktsiaselts Avesco vastu summas 4 455,01 eurot.
5.Välja mõista Aktsiaseltsilt Avesco Tuurmaa OÜ kasuks kahjuhüvitis kogusummas 75 775,02 eurot.
6.Välja mõista Aktsiaseltsilt Avesco Tuurmaa OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.06.2018.a kahjuhüvitise kogusummalt, s.o 75 775,02 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
7.Jätta hageja menetluskulud 92 % ulatuses Aktsiaseltsi Avesco kanda ja kostja menetluskulud 8 % ulatuses Tuurmaa OÜ kanda.
8.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lõpplahendi
jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Tuurmaa OÜ esitas 18.06.2018.a Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Avesco vastu müügija töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise 82 647,53 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 2013.a poolte vahel tagakopplaaduri müügileping. Kostja müüs hagejale masina, mis ei vastanud lepingu tingimustele – mootor oli algusest peale jõuetu ja vaatamata aastate jooksul korduvalt tehtud katsetele ei ole müüja suutnud puudust kõrvaldada. Pärast masina kättesaamist hakkasid ilmnema puudused: 1. masina õli oli ebakvaliteetne ning kõik filtrid olid nii seest kui ka väljast tolmused ja mustad; 2. masina mootor oli jõuetu, s.o tagakopplaaduriga ei olnud võimalik teha sihtotstarbelist tööd; 3. 2015.a aprillis lisandusid probleemid kopa ratastega, mis hakkasid sõidu pealt laiali vajuma, sest masina rattalaagrid olid mõlemalt poolt kulunud. Paralleelselt võib kahjunõuet käsitleda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Lahendamaks mootri jõuetuse probleemi teostas kostja 2015.a tagakopplaaduri mootori remondi. Ometi ei suutnud kostja remondi käigus probleemi algpõhjust tuvastada ega seda puudust kõrvaldada. Mootor oli jõuetu ka pärast mootori remonti. Hageja kahju on seda suurem, et kostja oleks pidanud mootori jõuetuse põhjuse tuvastama ja kõrvaldama juba garantiiajal, kuid ei teinud seda, nõudes hiljem remontide eest hagejalt tasu. Selleks, et hageja oma kohustusi saaks täita, oli masina juht sunnitud peenfiltri eest ära võtma. See toimus enam kui aasta pärast mootori jõuetuse probleemi esmast ilmnemist ja olukorras, kus kostja ei suutnud probleemi tuvastada ega kõrvaldada. Seega, kuna mootori jõuetuse probleem oli olemas juba enne peenfiltri eemaldamist ning kogu selle perioodi jooksul teostas masina hooldust kostja, tuleb järeldada, et abrasiivosakesed olid mootoris ja/ või sisselasketraktis juba asja üleandmise hetkel. Kokku on hageja 31.05.2018.a seisuga kandnud kostjapoolse müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu kahju summas 82 647,53 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1 200 eurot, esindajakulu summas 5 791,34 eurot ja tõlkekulu summas 47 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Hageja on ise oma hagiavalduses tunnistanud, et asi anti üle 2013.a lõpus. Järelikult on ka kõik hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded aegunud alates 2016.a lõpust. Hageja käsunduslepingust tuleneva mittevastava töö tegemisest tulenevad nõuded ehk VÕS § 641 lg 2 alusel esitatud nõuded on aegunud
alates 29.10.2017.a. Alternatiivselt ei ole käsunduslepingu rikkumist toimunud või ei saa hageja tugineda käsunduslepingust tulenevale rikkumisele, kuivõrd oli selle oma tegevusega põhjustanud. 27.08.2014.a müüs kostja hagejale masina varuosasid 2500 töötunni järgse hoolduse jaoks, mille hageja soovis enda sõnul teostada ise. Hooldustöid hageja kostjalt ei tellinud. Pärast hooldust, 2014.a sügisel, pöördus hageja kostja poole ning heitis masinale ette jõuetust, mistõttu teostas kostja 21.10.2014-29.10.2014 diferentsiaaliluku remondi ning reguleeris hüdraulikasüsteemi. 2015.a augustis transportis hageja masina järjekordselt kostja esindusse remonti, heites ette masina jätkuvat jõuetust. Kostja tuvastas mootori ülevaatusel, et mootori õhu sisselasketraktis on väga suures koguses abrasiivosakesi ning üks silinder ja kolvirõngas on kahjustada saanud ning kulunud. Hageja väited masina „jõuetuse“ kohta on iseenesest subjektiivsed ning neid ei ole põhimõtteliselt võimalik kontrollida. Hageja on oma 28.05.2018 e- kirjas tunnistanud, et nad eemaldasid õhufiltri enne 2015.a remonti. Hageja ei saa tugineda mittevastava töö parandamisest tuleneva käsunduslepingu rikkumisele, sest hageja on ise oma käitumisega põhjustanud selle ebaõnnestumise. Juhul, kui kohus leiab, et 2016.a kõrgsurvepumba vahetusega on hagejale tekitatud kahju, tuleb arvestada maha kasu, mida kostja sai sellest, et hageja masinal vahetati kõrgsurvepump ära. Käesoleval juhul on kasu võrdne kõrgsurvepumba vahetamise kuludega, milleks oli 1 688,18 eurot. Samuti on põhjendamatu hageja kahjuhüvitise nõue nn muud kulude osas 12 241,79 eurot. Nendeks kuludeks olid GPS seadmete kulu, liisingumaksed ja kindlustusmaksed aja eest, mil laadurit ei saanud kasutada. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõuded pole aegunud, siis leiab kostja, et olenemata sellest, kas hageja nõuded tulenevad müügi- või käsunduslepingust, tuleb kahjuhüvitise ulatuse määramisel arvestada ka hageja osaga kahju tekkimisel VÕS § 139 lg 1 alusel. Kostja leiab, et kahjunõude ulatust tuleks vähendada 0 euroni, kuivõrd hageja on ise põhjustanud kahju tekkimise. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 8 041,65 eurot ja tõlkekulu summas 810 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.02.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 199).
5.Vaidlust ei ole, et hageja ostis kostjalt 2013.a tagakopplaaduri Catepillar 434E hinnaga 56 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kostja on hagejale müünud kopa, mis ei vasta lepingutingimustele ning et kostja ei ole suutnud kõrvaldada remondi käigus esinenud puudusi, s.o mootori jõuetust.
6.Kuivõrd kostja on esitanud hageja nõude osas aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt sellele hinnangu ning seejärel hageja kahju hüvitamise nõudele. Hageja vaidleb kostja poolt esitatud aegumise vastuväitele vastu.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 227 kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates.
9.Riigikohus on 03.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-21-16 punktis 13 leidnud, et VÕS § 227 tuleb tõlgendada selliselt, et kui müüja asendab asja, aga algse puuduse tõttu on tekkinud kahju (nt saamata jäänud tulu), siis algab sellise kahju hüvitamise nõude aegumine puudustega asja üleandmisest, mitte asendatud asja üleandmisest (Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-14, p 34). Seega tulenevalt VÕS §-st 227 ei ole müügieseme puuduste korral oluline, millal on ostjal kahju hüvitamise nõue tekkinud. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivate kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg hakkab kõigi asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete korral kulgema asja ostjale üleandmisest VÕS § 209 tähenduses, sõltumata kahjunõude sissenõutavaks muutumisest ja kahju tekkimisest.
10.Pooled ei ole vaidle, et kostja on andnud hagejale tagakopplaadur Catepillar 434 üle 03.12.2013.a (I köide t/l 1, 152 pöördel, II köide t/l 7). Seega algas hageja kahju hüvitamise nõue, et tagakopplaadur ei vastanud lepingutingimustele kulgema alates 04.12.2013.a lõpust. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja pöördunud kostja poole 2014.a ning 2015.a kevadel, kuivõrd ostetud masinal esinesid probleemid ning hageja soovis nende kõrvaldamist (I köide t/l 9 pöördel-12, 160-161).
11.Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et 2015.a algas aegumistähtaeg uuesti kulgema, kuivõrd 2015.a kostja poolt teostatud töödele kohaldub VÕS § 227 lg 1 kolmandas lauses sätestatu, millise kohaselt asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes parandamisest arvates. Eelnevast tulenevalt katkestas hageja poolt tellitud tööde teostamine müügilepingust tuleneva nõude aegumise.
12.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude lisaks ka töövõtulepingu alusel, kuivõrd kostja pole suutnud alates 2015.a parandada tagakopplaaduril esinenud mootori jõuetuse probleemi. Kostja leiab, et tegemist on olnud käsunduslepinguga ning sarnaselt müügilepingust tulenevale nõudele on hageja nõue aegunud. Kohus sellega ei nõustu. Hageja ei tugine oma nõudes käsunduslepingule. TsMS § 436 lg 7 tulenevalt kohaldab õigust kohus.
13.Kohus leiab, et käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud kopa parandamiseks töövõtuleping, kuivõrd hageja on pöördunud kostja poole tagakopplaaduril esineva vea leidmiseks ja selle remontimiseks. See tähendab, et hageja sooviks oli saada töökorras kopp.
14.Riigikohus on 20.02.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-12587 punktis 10 selgitanud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 40). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Kohus ei või pooltele õiguskaitsevahendi valikut ette heita (vt Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 24). Kostjal ei ole õigust praegusel juhul esitada vastuväidet, et hageja peaks nõudma mõne muu õiguskaitsevahendi kohaldamist, st valima võimalikest õiguskaitsevahenditest sellise, mis kostja arvates on sobivam.
15.Kuivõrd tegemist ei käsunduslepingust tuleneva õigusvaidlusega, tuleb aegumise vastuväite lahendamisel lähtuda VÕS § 651, millise lõike 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö
valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest.
16.Tartu Ringkonnakohus on 20.06.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-12-11697 punktis 11 leidnud, et VÕS § 651 on kehtestatud VÕS § 227 eeskujul – nii töövõtu- kui müügilepingutest tulenevate nõuete puhul on seadusandja eelistanud kehtestada aegumisel eriregulatsiooni ning lugenud aegumistähtaja alguseks töö või eseme üleandmise. Selline regulatsioon on õigustatud tsiviilkäibe vajadustega, mis julgustab müüjad ja teenusepakkujaid rohkem teenuseid ja kaupu pakkuma, sest nende vastutus osutatud teenuse või müüdud kauba eest ei ole ebamõistlikult pikk. Regulatsiooni õigustab ka õigusselguse argument, mis võimaldab mõlemal osapoolel üheselt mõista ja määratleda, millal aegumise tähtaeg kulgema hakkab, sest nii müügi- kui töövõtulepingute puhul võib kahju tekkimise ja nõude sissenõutavaks muutumise moment (TsÜS § 147) olla raskesti määratletav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09 märkinud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Avalikes huvides on reguleerida õigussuhteid nii, et nende püsimajäämine oleks tagatud.
17.Kostja poolt kohtule esitatu kohaselt on hageja ostnud 27.08.2014.a kostjalt kopa varuosasid 2500 töötunni järgse hoolduse jaoks ning hageja on soovinud vastava hoolduse teostada ise (I köide t/l 10, 151 pöördel, 159). Vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostja esmakordselt teostanud töö väidetava puuduse kõrvaldamiseks, s.o diferentsiaaliluku remondi ja reguleerinud hüdraulikasüsteemi 29.10.2014.a (I köide t/l 160-161). Lisaks on kostja teinud remonttöid ka 2015.a, 2016.a ja 2017.a.
18.Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt teostatud tööde tegemisel algas igakordselt uuesti aegumise tähtaeg ning sellest tulenevalt ei ole hageja nõuded, mis tulenevad seoses töö puuduste kõrvaldamisega aegunud.
19.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja kahjuhüvitamise nõudele, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et kostja on müünud hagejale väidetavalt lepingutingimustele mittevastava tagakopplaaduri.
20.VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
21.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
22.VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
23.Vaidlust ei ole, et kostja on teinud 05.11.2013.a hagejale pakkumise nr. 07-UVT0000 Catepillar 434E tagakopplaaduri müügiks hinnaga 56 000 eurot + 20 % käibemaks. Pakkumises on märgitud, et tagakopplaaduri seisukord on 4+ ning töötunde on 2104. Samuti on pakkumises märgitud, et garantii on 6 kuud (I köide t/l 9). Hageja on saanud tagakopplaaduri kätte 03.12.2013.a (II köide t/l 7).
24.Kuivõrd hageja ei ole saanud kasutada kostjalt ostetud masinat sihipäraselt, siis palub hageja kostjalt välja mõista kahju kogusummas 82 647,53 eurot. Nimetatud kahju on kujunenud järgmiselt: 1) I mootoriremont 2015 summas 6 589,59 eurot; 2) kõrgsurvepumba vahetus 2016 summas 1 688,18 eurot; 3) II mootoriremont 2017 summas
7 091,26 eurot; 4) ekspertide kulu (X OÜ) summas 2 417,50 eurot; 5) õigusabikulu (LEADELL Pilv Advokaadibüroo) summas 6 955,01 eurot; 6) asendusmasinate rendiarved (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 7 265,63 eurot; 7) sisseostetud kopateenused (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 37 489,16 eurot; 8) muud kulud (GPS seadmete kulu, liisingmaksed ja kindlustusmaksed aja eest, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 13 151,20 eurot (I köide t/l 7, 56-58).
25.Vaidlust ei ole, et hageja on pöördunud 11.09.2015.a, 21.09.2015.a, 06.06.2016.a, 22.10.2015.a, 14.06 kostja poole ning juhtinud tähelepanu asjaolule, et ostetud tagakopplaaduri üks silinder on kulunud, mootor on jõuetu. Samuti on kostja poolt vahetatud välja kõrgsurve pump. Hageja väidetel on ta saanud ostetud kopaga teha tööd üksnes 1500 tundi (I köide t/l 14, 16 pöördel, 17 pöördel, 18 pöördel, 22).
26.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja ei saanud tagakopplaadurit kasutada sihtotstarbeliselt 2014.a lõpus kaks nädalat, 2015.a lõpus ja 2016.a alguses kokku üle 4 kuu, 2016.a aprillis 2 nädalat, 2017.a aprillist kuni 2017.a juunini 3 kuud (I köide t/l 2). Kostja vastavat hageja käsitlust vaidlustanud ei ole ja seega lähtub kohus sellest, et hageja ei ole saanud kostjalt ostetud koppa kasutada perioodil detsember 2013 kuni juuni 2017 kokku 8 kuud.
27.Hageja on esitanud kohtule V AS 27.11.2015.a arve nr. WOEE0024839 summas 6 164,92 eurot (I köide t/l 58 pöördel-62) ja 04.05.2016.a arve nr. WOEE0026590 summas 424,67 eurot (I köide t/l 62 pöördel-63). Nimetatud arvete kohaselt on hageja palunud kolmandal isikul parandada mootori ja palunud tuvastada masinal esinevad vead.
28.Lisaks eelnevale on hageja transportinud 08.05.2017.a masina Viljandist Tartusse kostja juurde hooldusesse ning tasunud selle eest 225 eurot (I köide t/l 63 pöördel) ning Tartust Arukülla ning tasunud 31.12.2017.a arve nr. 6604 alusel selle eest 343,80 eurot (I köide t/l 66).
29.Hageja palub kostjalt välja mõista 06.12.2017.a arve nr. WOEE0032033 alusel tasutu 675 eurot seoses vea määratlemisega mootoris (I köide t/l 64) ja x OÜ-le 19.12.2017.a arve nr 7096 alusel tasutud 400 eurot, mis on tekkinud turbo remondiga (I köide t/l 64 pöördel). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista 22.12.2017.a arve nr. PAEE0029833 järgselt tasutud 406,98 eurot, 29.12.2017.a arve nr. 2017038 summas 110 eurot (I köide t/l 65 pöördel), mis on seotud varuosade ostmisega (I köide t/l 65).
30.Mootori remondi eest on hageja tasunud kolmandatele isikutele 14.03.2018.a arve nr 12 alusel 300 eurot (I köide t/l 66 pöördel), 09.05.2018.a arve nr. 011095-8VIL2 alusel 4 260 eurot (I köide t/l 67), 12.02.2018.a arvete nr. 10081433 ja 10081478 alusel 87,75 eurot (I köide t/l 67 pöördel), 13.04.2018.a arve nr. MON-36964 alusel 135 eurot (I köide t/l 68), 12.04.2018.a arve nr. PAEE0030800 alusel 38,47 eurot (I köide t/l 68 pöördel), 20.04.2018.a arve nr. PAEE0030893 alusel 109,26 eurot (I köide t/l 69) ning 30.11.2016.a arve nr. WOEE0028701 alusel 1 688,18 eurot (I köide t/l 69 pöördel).
31.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
32.Riigikohus on 14.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-49-17 punktis 25.3 juhtinud tähelepanu, et VÕS § 218 lg 3 järgi vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kolleegiumi arvates saab siia hõlmata ka garantiiremondi käigus
tehtud eksimused, eeldusel, et müüja oleks olnud kohustatud puuduse kõrvaldama ka seadusjärgse vastutuse järgi. Seega vastutab kostja I müüjana sõiduki õlitussüsteemi puuduse eest nii juhul, kui see oli olemas sõiduki üleandmisel, kui ka siis, kui see põhjustati garantiiremondi käigus või kui puudus jäeti garantiiremondi käigus kõrvaldamata, ehkki seda oleks saanud ja pidanud tegema.
33.Riigikohus on 30.09.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr- 3-2-1-100-15 punktis 19 selgitanud, et kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1115-04, p 26). Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks soovinud kostjatelt täiendavat tähtaega vaidlusaluste puuduste kõrvaldamiseks, ega ole vaidlustanud VÕS § 115 lg 3 eelduste täitmist.
34.VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 225 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
35.Hageja poolt kohtule esitatud riiklikult tunnustatud masinaehituse ja transporditehnika eksperdi H R poolt koostatud arvamuse kohaselt on tõenäoline, et lisaks sisselasketrakti osadele on laaduri mootoril abrasiivsete osakestega saastunud kogu sisselasketrakt turboseadmest kuni sisselaske klappideni (sh vahejahuti) ning seetõttu ei ole mootori ekspluatatsioon edaspidise intensiivse kulumise vältimiseks, ette mainitud süsteemi osade väljavahetamist (või võimaluse korral puhastamist). Eksperdi hinnangul on tõenäoline, et mootri „jõuetuse“ probleemid oleksid jätkunud ka Catepillar’i poolt teostatud õhufiltrite kasutamisel 2015.a remondi järgselt, kuna vigastatud labadega kompressori kasutamisel on vähenenud mootri väljundusvõimsus tõenäoline. Arvestades aga sisselasketraktis 14.03 ja 21.03 tuvastatud abasiivosakeste kogust, suurust ja leviku ulatust, ei ole tõenäoline nende sattumine traktori korrektselt ja asjatundja poolt paigaldatud ning õigeaegselt vahetatud õhufiltrite korral, sõltumata õhufiltri tootjast. Tõenäoliseks saab siinkohal pidada abrasiivosakeste sisnemist õhufiltrite poolt filtreerimata trakti (I köide t/l 48-50).
36.Tunnistaja V M ütluste kohaselt vaatas ta peale ostmist masina üle ning eemaldas esmalt salongifiltri, mis tuli välja koos liivaga, õlivarras oli täiesti must, õhufilter ja jämefilter olid samuti mustad. Tunnistaja hakkas masinaga tööle 2014.a jaanuaris või veebruaris, kuid masin oli uimane ning selle masinaga rohkem kui 5 tundi tööd teha ei saanud. Peale esimest remonti, s.o väidetavalt oli kõrgsurvepump vahetatud tuli masin Viljandisse tagasi, kuid mitte mingit muutust ei olnud. Suvel 2017.a hakkasid tekkima probleemid. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole masinat käivitatud kunagi ilma peen- või jämefiltrit. Tunnistaja on puhastanud jämefiltrit iga 10 tunni tagant nagu näeb ette juhend (II köide t/l 100 pöördel-101, 00:12:12-00:28:40).
37.Vaidluse all ei ole, et peale esimest remonti, s.o 2015.a kevadel on nii peenfilter kui jämefilter olnud kogu aeg peal. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on ise 2015.a augustis eemaldanud ajutiselt peenfiltri (I köide t/l 193 punkt 3.4). Hooldusi antud masinal on teostanud üksnes kostja ning tõendeid selle kohta, et hagejale on tehtud etteheiteid peenfiltri eemaldamise osas tõendamist leidnud ei ole. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, et abrasiivosakeste olemasolu mootoris ning mootori jõuetus on olulised varjatud puudused, hageja ei ole saanud masinat sihtotstarbeliselt kasutada ning seetõttu on tegemist olulise müügilepingu rikkumisega.
38.Tunnistaja A S ütluste kohaselt tegeles tema selle masinaga sügisel 2014 hageja objektil, defekteeris ja sai aru, et mootor on niivõrd katki, et masin tuleb transportida töökotta. Töökojas tuvastas tunnistaja vead, et teine silinder oli kulunud. Kulumise põhjus tunnistaja ütluste kohaselt oli, et masinal ei olnud õiged filtrid õhusüsteemis. Olid teise firma filtrid. Logises peenfilter. Abrasiiv sattus süsteemi, mis kulutab väga kiirelt mootorit. Tunnistaja ei kinnita, et vale firma filter põhjustas abrasiivosakeste sattumise mootorisse. Mootoriremondi käigus vahetati välja mootoriblokk. Sisselasketrakt oli korras ja see puhastati. Tunnistaja ütleb, et mootor sai korralikult tehtud (II köide t/l 101, 00:33:49-01:05:45).
39.Kostja poolt kohtule esitatud 07.09.2015.a A J H e- kirjast nähtub, et kolvi/ silindri kulumise tavapärane põhjus on tolmu sissepääs õhu sisselaskesüsteemi kaudu, mis tavaliselt on kliendi vastutusel (II köide t/l 20-21).
40.Arvestades tunnistajate ütlusi ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendamata, et hageja poolt ajutiselt eemaldatud peenfilter on põhjustanud sellises ulatuses kopale kahju ning sellest järeldub, et abrasiivosakesed olid mootoris juba enne, kui hageja selle kopa kostjalt ostis.
41.VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
42.Pooltevahelisest e- kirjavahetusest tuleneb, et kostja on olnud kogu aeg teadlik hagejale müüdud tagakopplaaduril esinevatest puudustest ning püüdnud neid kõrvaldada, kuid see ei ole kohtu ette toodud asjaolude kohaselt õnnestunud (I köide t/l 14, 16 pöördel, 17 pöördel, 18 pöördel, 22).
43.Kostja hageja poolt kohtule esitatud arvetele sisulisi ning konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et eelpool viidatud arvetega on hageja tõendanud, et kostjalt ostetud kopal esines puudusi, mis vajasid kõrvaldamist ning tulenevalt VÕS § 222 lg 4 on kostjal kohustus eelpool nimetatud kulud hagejale hüvitada.
44.Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja vastu, mis on tekkinud seoses 2015.a mootoriremondi, kõrgsurvepumba vahetusega 2016.a ja 2017.a mootoriremondiga kogusummas 15 369,03 eurot (6 589,59 + 1 688,18 + 7 091,26) põhjendatud, kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja poolt hagejale müüdud kopp ei vastanud lepingutingimustele. Tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja on pöördunud kolmandate isikute ning ka kostja enda poole, et kopp parandada.
45.Hageja palub kostjalt välja mõista ekspertide kulu (x OÜ) kogusummas 2 417,50 eurot, mis on kujunenud järgmistest arvetest: 15.09.2017.a arve nr. 2017051 summas 950 eurot, 26.09.2017.a arve nr. 2017054 summas 187,50 eurot, 06.03.2018.a arve nr. 2018011 summas 300 eurot, 15.03.2018.a arve nr. 2018015 summas 265 eurot, 23.03.2018.a arve nr. 2018017 summas 715 eurot (I köide t/l 70-72). Kohus leiab, et nimetatud kulu näol on tegemist kohtuvälise menetluskuluga ning see kuulub vajadusel hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramisel. Käesoleval juhtumil ei määra kohus kohtuotsusega menetluskulusid kindlaks ning see nõue jääb hetkel läbivaatamata.
46.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu (LEADELL Pilv Advokaadibüroo) summas 6 955,01 eurot, mis on kujunenud järgmistest arvetest: 22.08.2017.a arve nr. 20171187 summas 1 311,67 eurot, 28.09.2017.a arve nr. 20171408 summas 749 eurot, 12.10.2017.a arve nr. 20171507 summas 886,67 eurot, 21.12.2017.a arve nr. 20171939 summas 1 552 eurot, 07.03.2018.a arve nr. 20180336 summas 982,34
eurot, 27.03.2018.a arve nr. 20180432 summas 735 eurot, 16.05.2018.a arve nr. 20180723 summas 688,33 eurot (I köide t/l 72 pöördel-79).
47.Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
48.Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hageja nimel on 16.05.2018.a ja 11.10.2017.a Advokaadibüroo LEADELL Pilv pöördunud kostja poole (I köide t/l 26 pöördel-28, 3133). Samuti on hageja esindajad suhelnud kostja esindajatega e- kirja teel (t/l 33 pöördel35) ja eksperdiga (I köide t/l 30 pöördel) ning esitanud avalduse kohtule eeltõendamismenetluse algatamiseks (I köide t/l 36).
49.Kohus arvestades sellega, et hageja esindajate poolt kostjale koostatud kohtuvälised nõuded on asjaolusid arvestades ühesugused, siis kuulub rahuldamisele hageja kohtueelse õigusabikulu nõue osaliselt, s.o kogusummas 2 500 eurot. Ülejäänud osas on esindajate kohtueelsed õigusabikulud summas 4 455,01 eurot ülepaisutatud.
50.Hageja palub kostjalt välja mõista asendusmasinate rendiarved (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 7 265,63 eurot (I köide t/l 80-88) ja sisseostetud kopateenused (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 37 489,16 eurot (I köide t/l 88 pöördel-109).
51.Kohus leiab, et nimetatud arvete alusel tulenev nõue on põhjendatud, kuivõrd arvestada tuleb hageja poolt hagiavalduses väljatoodud ajavahemikke, mil tal ei olnud võimalik kostjalt ostetud koppa kasutada. Seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista asendusmasinate rendiarved (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 7 265,63 eurot (I köide t/l 80-88) ja sisseostetud kopateenused (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 37 489,16 eurot (I köide t/l 88 pöördel-109).
52.Seega kohustub kostja hüvitama hagejale seoses asendusmasinate rentimisega ja sisseostetud kopateenusega kokku 44 754,79 eurot.
53.Ka palub hageja kostjalt välja mõista muud kulud (GPS seadmete kulu, liisingmaksed ja kindlustusmaksed aja eest, mil ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) summas 13 151,20 eurot (I köide t/l 110-124). Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu, kuivõrd GPS seadmete kulu, liisingmakseid ja kindlustusmakseid pidi hageja tasuma sõltumata sellest, kas ta sai masinat kasutada või mitte (I köide t/l 155).
54.Kohus leiab, et nimetatud muude kulude hüvitamise nõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd hageja ei saanud kostjalt ostetud koppa kasutada, kuivõrd see asus kostja juures remondis. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 13 151,20 eurot.
55.Kostja on palunud tulenevalt VÕS § 139 vähendada hageja kahju hüvitamise nõuet 0 euroni.
56.VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
57.Kohus leiab, et antud juhul on ei kuulu hageja poolt esitatud kahjuhüvitamise nõue
vähendamisele VÕS § 139 lg 1 alusel, kuivõrd hagejale tekkinud kahju on seotud kostjapoolse tegevusega, s.o suutmatusega leida üles ja parandada kopal olnud probleem.
58.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (s.o 82 647,53 eurolt) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ja viivised seaduses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (s.o 82 647,53 eurot) rahuldamiseni (I köide t/l 7, 131 pöördel). Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
59.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
60.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
61.Kuivõrd hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele kogusummas 75 775,02 eurot (15 369,03 + 2 500 + 7 265,63 + 37 489,16 + 13 151,20), siis on põhjendatud nimetatud summalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest järgnevast päevast, s.o 19.06.2018.a kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
62.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis kogusummas 75 775,02 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.06.2018.a kahjuhüvitise kogusummalt, s.o 75 775,02 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
63.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 24.10.2019.a taotluse 22.10.2019.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (II köide t/l 112-113). Kostja hageja taotlusele vastu ei vaidle (II köide t/l 114-115).
64.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
65.Hageja taotleb protokolli parandamist, s.o palub parandada enda ütlusi, mis puudutab tunnistaja A S ütlustele tuginemist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hageja ütlused protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
66.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
67.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 89 259,33 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
68.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 89 259,33 eurot ja kohus rahuldas hagi osaliselt summas 81 837,02 eurot (kahjuhüvitis 75 775,02 eurot ja aastane viivis 6 062 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 92 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta 8 % ulatuses hageja kanda.
69.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
70.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.