K E R hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 1964,85 euro, viivise 23,96 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
2146,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K E R (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja [email protected])
Matis
Rüütel
(e-post
Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490, asukoht Teelise 4, 10916 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Kristo-Taavi Ruus (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
5. veebruar 2019, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta K E R hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahjuhüvitise 1964,85 euro, viivise 23,96 euro ja lisanduva viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuivõrd Eesti Vabariigil (Maanteeameti kaudu) menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
2-17-18835 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.K E R (hageja) esitas 17.12.2017 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (13.03.2018) täpsustust, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1964,85 eurot, seisuga 17.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 23,96 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõude summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõitis 20.10.2017 kell 11.25 xxxx, registreerimismärgiga xxxx, riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa läbi tähistamata august. August läbisõidu tagajärjena on auto muutunud sõidukõlbmatuks. Olukorra fikseeris politseipatrull. Vastaval teel puudusid õnnetuse ajal piiravad või hoiatavad märgistused ning tähistatud ei olnud ka auk, millest hageja läbi sõitis. Augu nähtavus oli raskendatud veel isegi 30-40 meetri kauguselt. Vastav auk oli olemas juba neli päeva enne õnnetuse toimumist, mida on kinnitanud kirjalikult kohalik taluperenaine H V kui ka kohalik bussijuht M R. M R on 18.10.2017 postitanud augu kohta sotsiaalmeediasse pilte. Kohalikud elanikud teavitasid 16.10.2017 august kohalikku omavalitsust, kes omakorda teavitas 16.10.2017 kell 09.05 edasi kohalikku teedehooldajat, kes oli seega neli päeva enne õnnetuse toimumist teadlik august Kildu – Oksa – Tõramaa teel. Maanteeameti põhimääruse § 9 lg 1 p 1 kohaselt on Maanteeameti põhiülesandeks teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigiteedel. Seega on teedehooldaja töö tegemata jätmise tulemusena ka kostja jätnud täitmata oma põhiülesande. Kuna kohapeal augu sügavust ei tuvastatud, siis on hinnang antud piltide põhjal võrdluses mõõdetava objektiga. Augu sügavust on võrreldud sündmuskohal auku asetatud tulekustutiga, mille kõrgus on 331 mm ja läbimõõt ilma kinnitusraamita 83 mm. Selle põhjal on augu sügavus äärte kõrguste alusel hinnanguliselt vahemikus 25-34 cm. Kildu – Oksa – Tõramaa tee kuulub kostja kahjunõude vastuse väitel 2. seisunditasemega teede hulka, mille kontrollvõimalus hagejal endal puudub ning millega seetõttu hageja nõustub. Tee seisundinõuete lisa 5 tabeli alusel on 2. seisunditaseme tee roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus 8 cm. Piltide alusel on tuvastatavad hageja pidurdusjäljed ning katse enne auku pidama saada. Õnnetusjärgselt transporditi auto Xxxxle, kus hageja elab, selleks, et hagejal oleks võimalik tõkestada kolmandate isikute ligipääsu oma varale (st autole ning selles paiknevale). Auto ust ei ole võimalik pärast õnnetust enam sulgeda. 24.10.2017 tehtud päringu vastuse alusel
2-17-18835 autoremonditöökotta xxxx OÜ tuleneb, et auto taastamiskulud ületaksid auto turuväärtuse. Kostja on osaliselt nõustunud oma vastutuse osas ning tasunud hagejale 1175 eurot.
2.1.Hageja leiab, et transpordikulude hüvitamine suuruses 163,58 eurot on põhjendatud (s.o auto äraveoks vajamineva autoveotreileri rent 35 eurot, praamipiletid 20,60 eurot ja 22,10 eurot ning kütus 85,88 eurot). Sõiduki väärtuse hindamisel on hageja lähtunud sellest, et sõiduki turupiirkonnaks on Eesti. Turul on 08.12.2017 seisuga internetiportaalidest leitavad kolm erinevat sõidukit, mis on samuti neljaveolised ja mille mark on xxxx. Segane on neist odavaima turuväärtus, milleks on ühe portaali alusel 1500 eurot ja teise alusel 1900 eurot. Kuna tegemist on xxxx registrisse kantud autoga, lisandub nendele auto hindadele vastavalt 130 eurot Eestis arvele võtmise tasu ja 62 eurot registreerimismärgi väljastamise lõiv, seega on auto ostmisel kogukulukus vastavalt kas 1692 eurot või siis 2092 eurot. Teise samaväärse auto väärtus on 2500 eurot. Sellele lisandub omanikuvahetuse lõiv 61 eurot või 48 eurot sõltuvalt büroos või eteeninduses kande tegemisest. Kokku seega 2561 eurot või 2548 eurot. Kolmanda auto väärtus on 3000 eurot, sellele lisandub omanikuvahetuse lõiv 61 eurot või 48 eurot sõltuvalt büroos või eteeninduses kande tegemisest. Kokku seega 3061 eurot või 3048 eurot. Seega on nelikveolise xxxx turuväärtus kõiki kõige madalamaid soetamise kulusid arvestades autode keskmine väärtus koos ümberregistreerimistega 2429,33 eurot (1692 + 2548 + 3048 : 3) ning kõige kallimaid arvestades 2571,33 eurot (2092 + 2561+ 3061 : 3). Hageja leiab, et kahju tekkimise arvestamisel tuleb võtta arvesse xxxx registreeritud sõiduki väärtust 1900 eurot, kuna kasutatud auto müümisel on tavapärane praktika, et hinda alandatakse tulenevalt soovist autot kiirelt müüa. Vastav soov ei vähenda auto väärtust, samuti viitavad auto kõrgemale väärtusele teised turul olevad analoogsed sõidukid, mille väärtus on igal juhul xxxx registreeritud sõidukist kõrgemad. Seetõttu arvestab hageja, et keskmiselt on uue sõiduki soetamise kulu 2571,33 eurot. Selleks, et hageja ei rikastuks kostja arvel, tuleb turuhinnast maha arvata veel xxxx vanametalli hind. xxxx on selleks xxxx vanametalli andmetel 105 eurot tonni eest. Auto tühimass on 1280 kg ja väärtus sellest lähtuvalt on 134,4 eurot. Niisiis on sõiduki hävimisega tekkinud kahjuks 2600,51 eurot (2571,33 – 134,4 + 163,58). Kahjust on tasutud kostja poolt 1175 eurot.
2.2.Hageja on kostjat teavitanud oma nõudest 30.10.2017. Ajavahemiku 01.11.2017-06.12.2017 eest on seega sissenõutavaks muutunud viivise summaks 20,52 eurot (2600,51 x 0,08 x 36 : 365) ning ajavahemiku 07.12.2017-17.12.2017 eest 3,44 eurot (1425,51 x 0,08 x 11 : 365), kokku 23,96 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise välja mõistmist kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning edasi seaduse järgses määras põhinõudest kuni kohase nõude täitmiseni kostja poolt.
3.Hageja leiab, et käesoleval juhul kohaldub VÕS § 139 lg 3 ning kahjuhüvitis ei kuulu vähendamisele. Hageja ei nõustu, et arsti poolt tuvastatud vigastused ei ole põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Kuna välised kahjustused piirdusid marrastustega, ei näinud hageja vajadust koheselt haiglasse pöörduda. Järgnevatel päevadel valutunne ei vähenenud, mistõttu enam tervisekahjustuste puudumist eeldada ei saanud ning esimesel võimalusel eriarsti poole pöörduti, kes tervisekahjustuse jalgades tuvastas. Ilma liiklusõnnetuseta, mille põhjustas kostja poolt tähistamata või õigeaegselt parandamata auk, ei oleks hageja vara ega tervis kahjustunud. Niisiis on põhjuslik seos õnnetuse ja tervisekahjustuse vahel olemas. Seost tõendavad fotod, mis annavad aimu sellest, millised jõud käisid autost läbi, kulmineerudes fotodelt nähtava sissemuljutud kerega. Fotodelt nähtuvalt on deformatsioon olnud niivõrd tugev, et siduri vajutamine ei ole enam võimalik, ent sellest võib järeldada ka vigastusi autojuhi jalgades. Kui kohus peaks tuvastama, et mis tahes põhjusel VÕS § 139 lg 3 ei ole kohaldatav, leiab hageja, et sõiduki eesmärgipärasest kasutamisest lähtuv risk oli minimaalne ning kindlasti mitte 50% nagu väidab kostja.
2-17-18835
3.1.Hageja kinnitab, et sõiduk ei olnud ülekoormatud ning automassile lisandus vaid autojuhi kaal, auto mõõdud vastasid tehasemõõtudele, sõiduk liikus liiklusmärkidega lubatud kiirusel ning juht tegi pärast augu märkamist endast kõik võimaliku, et kiirust nullini vähendada. Autol oli kehtiv ülevaatus ning liikluskindlustus. Hageja ei olnud teadlik mis tahes ebatasasusest tees ning liiklusohust teavitavate märkide puudumise tõttu oli juhil Kildu – Oksa – Tõramaa teel sõites alust arvata, et tee on teeseisundi nõuetele vastav. Kuna kostjal oli neli päeva aega võtta kasutusele preventiivsed meetmed alates kostja teavitamisest 16.10.2017 kohaliku valla majandus- ja ehitusosakonna juhataja A A poolt, mis on mõistlik aeg vastavad liiklusohule viitavad märgid paigaldada, ent kostja liiklusmärke sellegipoolest ei paigaldanud, leiab hageja, et õnnetuse toimumise riisiko lasub täies mahus kostjal.
3.2.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et auku tees oli võimalik õigeaegselt tuvastada. Kostja teedevõrgu osakonna teeregistri talituse haldur R O poolt teostatud töösõit 20.10.2017 ei ole samaväärne mis tahes teise hoolsa juhi sõiduga. Esiteks R Oe töösõidu ülesanne oli teostada riigimaanteel mõõdistustöid ehk fikseerida tees aset leidnud muudatusi, seega ka leida tees esinevaid puuduseid, mistõttu on tema fookus enim keskendunud just teele ja selles asetsevatele aukudele. Samas keskmine juht jälgib kogu liiklusolu tervikuna ja seega jagab oma tähelepanu. Hoolsa juhi tähelepanu konkreetselt aukudele pöörama suunaks vastavasisuline liiklusmärk. Seega ei ole R O võrreldav tavapärase hoolsa juhiga. Teiseks kuna vastav teelõik on kohalike ütlustest tulenevalt probleemne iga aasta, on hageja arvates oluline, kas R O ei olnud vastaval teelõigul juba liikunud varem. Sellest tulenevalt oleks ta tee üldiste olukordadega kursis ka varem, millest lähtuvalt ta oli oma kiiruse valinud. R O on olnud vastaval ametikohal vähemalt alates jaanuarist 2015, mil ta on andnud intervjuu ajalehele Sakala, seega on tõenäoline, et R O oli teadlik tee üldistest iga aasta tekkivatest puudustest. Hageja juhindus aga liiklusmärkidest. Kolmandaks Riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa tähistamata august oli teavitatud kostjat juba 16.10.2017 A A poolt, seega oli kostja ja eeldatavasti ka R O kui kostja teedevõrgu osakonna teeregistri talituse haldur teadlik augu asukohast, mistõttu oskas ta eelnevalt kiirust vähendada ning seeläbi mitte auku sõita. Niisamuti oli august eelnevalt teadlik kohalik bussijuht, M R, kuna ta sõitis igapäevaselt samast kohast läbi ning sai seega ette näha, et tee olukord võib olla halvenenud. Vastavat teeolude päevhaaval halvenemist on kohalik taluperenaine, H V, ka kirjeldanud. Asjaolu, et kostja ei ole teadlik teistest auku sõitnud autodest, näitab vaid seda, et kostjat ei ole teiste auku sõitnute poolt eelnevalt teavitatud, mitte seda, et neid ei ole olnud. Samas isikud, kes igapäevaselt sealsel teel sõidavad, näevad vastava augu arenemist ning on teadlikud vajadusest sõita vastaval teelõigul kiiruse piirmäärast oluliselt aeglasemalt. Neid ei saa samastada isikutega, kes läbivad seda teed esmakordselt või väga harva. Hageja ei saa olla ega peagi olema teadlik vastavast august ilma nõuetekohaste liiklusmärkideta, mille paigaldamise kohustus on kostjal. Tee üldist head seisukorda on kinnitanud R O oma tunnistuses ja seega ei ole hoolsal juhil ilma liiklusmärgi olemasoluta ühtki põhjust eeldada, et vastav hea tee seisukord äkitselt muutuks. Kohustuse rikkumist, liiklusohtliku augu tähistamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast kostja teavitamist 16.10.2017, ei muuda asjaolu, et enne hagejat ei ole tuvastatud kahju kannatanud isikuid.
3.3.Vastuoluline on kostja seisukoht pidurdusjälgede osas. Kostja väidab vastuses, et pidurdusjäljed ei kuulu hageja sõidukile, ent väidab ka samas, et kostjale teadaolevalt keegi teine ära uhutud tee tõttu tekkinud auku pole sõitnud. Kui lähtuda asjaolust, et tegemist ei ole hageja pidurdusjälgedega ja kuna pidurdusjäljed lõpevad augus, on auku/kraavi sõitnud kolmas isik, kes lihtsalt ei ole teavitanud õnnetusest kostjat. Seega oleks tõendatud, et vastav auk ei ole tuvastatav eeskujuliku juhi hoolsusmäära rakendades. Alternatiivselt on aga loogiline see, et tegemist on hageja pidurdusjälgedega, kes tegi endast kõik võimaliku sõiduki peatamiseks enne auku.
2-17-18835
3.4.Hagejale on arusaamatu, miks ei olnud nelja päeva jooksul vahemikus 16.10.201720.10.2017, mis kõik olid tööpäevad, paigaldatud liiklusmärke või alternatiivselt teed parandatud. Hagejale on ka arusaamatu, miks teeregistri haldur R O ei tähistanud iseseisvalt tee seisundinõudeid kolmekordselt eiravat auku vähemalt esmaste hoiatusmärkidega (nt ohukolmnurgaga). Tulenevalt augu seisundist oleks olnud ka mõistlik R Oe poolt tee sulgeda ning esmaste hoiatusmärkide paigaldamine ära oodata. Tegemist on kostja töötajaga, kes täitis oma töökohustusi. Teeregistri haldur peaks ette nägema, et taoline tee seisundinõuetele mittevastav auk võib kaasa tuua õnnetuse. Kuna teedehooldaja reageerib just R Oe 20.10.2017 teavitusele tee puudusest, on hagejale arusaamatu, miks reageeritakse viivitamatult R Oe teavitusele, ent mitte neli päeva varem teedehooldajale tehtud teavitusele sama augu kohta A A poolt. Hageja leiab, et 1) kuna vahemikus 16.10.2017-20.10.2017 on tegemist olnud tööpäevadega; 2) teedehooldajat ja seega kostjat teavitati liiklusohtlikust august 16.10.2017 ning 3) tulenevalt tee seisundinõuete § 28 lg-st 3 peab tee omanik tagama nõutava seisunditaseme 2. seisunditasemega teel kõigil nädalapäevadel kell 7.00–21.00, on kostja oma kohustuse täitmisel näidanud üles rasket hooletust ning oma kohustused õigeaegselt täitmata jätnud, reageerides alles 20.10.2017. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis vabandaks taolist jämedat seadusest tulenevate kohustuste rikkumist.
3.5.Hageja ei nõustu asjaoluga, et foto moonutab tegelikkust käesolevate asjaolude hindamisel. Foto võib moonutada, ent ei pruugi tegelikkust mõjutada. Analoogselt on väga erinev iga inimese taju ümbritsevast, mistõttu on kostja vastav väide asjakohatu ilma tõendeid esitamata, miks peaks käesolevad fotod olema moonutanud reaalsust.
3.6.Kuna Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ei fikseerinud olulisi asjaolusid sündmuskohal (k.a augu sügavus, mida hageja on seetõttu sunnitud ise tõendama, või pidurdusjäljed) ega järginud seaduses ette nähtud kohustusi liiklusõnnetuse akti koostamisel, siis nagu ka päringu vastuse sõnastusest tuleneb („Arvatavalt sõitis...”), on Politsei- ja Piirivalveameti ametnike osas tegemist isikutega, kes õnnetusjuhtumi osas on vaid arvamuse avaldajad pärast õnnetust, tuginemata selles osas tõenditele. Samas on augu poole sõitvale isikule vastav auk veel 30-40 meetri pealt praktiliselt märkamatu, mida tõendab foto. Politseil ei olnudki võimalik vastavat asjaolu täheldada, kuna olukorda fikseerima tulnud patrull saabus märgipaigaldajaga samalt poolt ning alles ajal, mil märgipaigaldaja oli tee juba oma sõidukiga sulgenud.
3.7.Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega mõistlike kulutuste osas. Samaväärse sõiduki soetamise keskmine hind oli 08.12.2017 seisuga 2571,33 eurot. Väär on asjaolu, et internetilehekülgedelt kuldnebörs.ee ja auto24.ee ei ole leitav ükski xxxx müügikuulutus. Samuti on kostja põhjendamatult jätnud kõrvale soov.ee kuulutuse, mis on siiani üleval ning millele on hageja ka hagis juba viidanud. Ka algselt viidatud netileheküljel autogo.ee on jätkuvalt sõiduk müügis. Küll aga müügisolevad autod ei ole enam käesoleval hetkel müügis samade hindadega. Eelnevalt 1500 ja 1900 euroga samaaegselt müügis olnud auto on nüüd müügil ainult 1900 euroga ning eelnevalt soov.ee 3000 euroga müügis olnud auto on nüüd müügis 4000 euroga. Seega on uue samaväärse sõiduki keskmine soetamise väärtus lähtudes keskmisest turuhinnast 2966,67 eurot (3000 + 4000 + 1900 : 3) ehk rohkem kui ta oli hagi esitamise hetkel. Siia juurde ei ole hetkel ka arvestatud veel registreerimisega kaasnevaid kulusid, mis kindlasti on autoostu juurde kuuluvad mõistlikud kulud. Turu keskmine koos registreerimiskuludega on 3110,67 eurot (3192 + 4048 + 2092 : 3). Sellele lisanduvad hagiavalduses tehtud arvutused, mistõttu oleks õiglane kahjuhüvitis 13.03.2018 seisuga 1964,85 eurot (3110,67 + 163,58 – 134,4 – 1175). Summa komponendid on järgnevad: 1) xxxx keskmine väärtus turupõhiselt koos registreerimistasudega 13.03.2018 seisuga + 2) õnnetuspaigalt auto transportimise kulu kolmandatele isikutele ligipääsmatule alale (hageja koju) – 3) auto hind vanametallina – 4) kostja poolt praeguseks osaliselt tasutud kahjuhüvitis.
2-17-18835
3.8.Kostja viide VÕS § 127 lg-le 6 allahindluse osas on asjakohatu, kuna ühegi auto puhul ei ole kindlaks tehtud allahindluse saamine, mis on lõike kohaldamise eelduseks. Tuvastatud ei ole enam ka ühegi müüja soov kiirelt auto ära müüa, mida hageja on pidanud allahindluse saamise eelduseks.
3.9.Asjakohatud on ka kostja seisukohad muude sõidukite osas kui xxxx, kuna liiklusõnnetuses hävinenud autole vastavad sõidukid on Eesti turul müügis. Hageja arvates ei määra auto väärtust konkreetselt halvemuse või paremuse suunas kostja poolt välja toodud asjaolud nagu auto vanus, võimsus ega automaatkäigukasti olemasolu, kuna kõigi aspektide osas on tegemist subjektiivse hinnanguga. Niisiis on mõeldav vaid hävinud sõiduki võrdlemine samaväärse sõidukiga ning selleks on turul olevad xxxx, mida on hetkel turul kolm.
3.10.Hageja nõustub, et enne õnnetust oli tõesti sõiduk heas seisukorras, ent toob välja, et tulenevalt toimunud õnnetusest on remonditöökojad leidnud vastava auto parandamise kulud remondihinda ületavaks ja seega ei ole sõiduk enam väärt enamat kui vanaraua hind. Kahju arvestamisel ei saa lähtuda ainult potentsiaalsest võimalusest, et autol võib olla mõni osa, mis õnnetusest tulenevalt ei ole purunenud ja mida saab müüa. Kostja ei ole oma väites arvestanud tööaega, mis kulub hävinenud sõiduki lahtivõtmisele, mõne terve osa leidmisele ning osade müügile, mis ei pruugi üldse õnnestuda. Lähtudes autoremondi töökoja tunnihinnast auto osadeks võtmisel, ületab nimetatud ajakulu rahas eelduslikult mis tahes osa väärtuse. Relevantne ei ole kostja poolt viidatud varuosade müümine autolammutustes, kuna 1) hageja ei teeni tulu selle arvelt, et keegi kolmas isik on võtnud vaevaks autot enne lammutust demonteerida ja 2) autolammutused võtavad suure hulga autode pealt vaid mõned üksikud varuosad uuesti kasutusse. Juhul, kui kostja seda soovib, on hageja nõus hävinenud sõiduki vanaraua hinna eest andma üle kostjale, kes saab sel juhul iseseisvalt suurendada vastava auto väärtust selle demonteerimise läbi vanarauahinnast kõrgemaks, kui leiab selle võimalikuna olevat.
3.11.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja pidanuks käesoleva vaidluse keskseks asjaks oleva sõiduki viima vanarauda ehk hävitama enne vaidluse lõppu, mitte transportima koju. Esiteks näeb kostja enda kahjunõude esitamise regulatsioon ette vähemalt kahe erineva firma vastava remonditeenuse hinnapakkumuse, mida hagejal transportimise hetkeks veel ei olnud. Teiseks ei ole kohtul võimalik teha kostja poolt viidatud asitõendi hoidmise määrust juhul, kui asitõend on enne kohtuvaidlust hävitatud. Kolmandaks on vastuoluline kostja väide, et foto- ja videomaterjal kahjustunud sõidukist on piisav tõendusmaterjal. Nimelt on kostja oma vastuses väitnud, et foto moonutab pilti tegelikkusest, mistõttu tajub inimene n.ö palja silmaga ümbritsevat selgemini kui fotolt. Neljandaks puudus hagejal auto kolmandate isikute eest kaitsmiseks ka mõistlik alternatiiv – hagejale teadaolevalt ei ole Viljandis ühtegi tasulist valvega parklat. Hageja leiab, et tulenevalt olukorra kiirest muutumisest on sündmuskoha jäädvustamiseks just fotomaterjal ainus viis olukorda hinnata. Sõidukit on võimalik samas seisukorras kuni kohtuvaidluse lõpuni säilitada ning käesolevas vaidluses seda tulebki teha. Säilitamise puhul on suurem võimalus vältida potentsiaalset riski asjaolu osas, et fotod ei pruugi anda olukorrast piisavat ülevaadet. Ei ole relevantne, kui tihti kohtumenetluses asitõendi vaatluse võimalust kasutatakse, kuna asitõendi nägemise vajalikkust hindab kohus ning hagejal ja kostjal on kohustus teha endast olenev, et kohtule vastav võimalus anda.
4.Saidilt autoscout24.ee, mis kajastab üleeuroopalist turgu, on odavaim nelikveoline xxxx hind 26.11.2018 seisuga 4490 eurot ja see asub xxxx. Kuna hageja ei ole tuginenud Euroopa turu keskmisele, ei arvuta ka hageja välja Euroopa turu keskmist xxxx hinda, ent hageja soovib näitlikustada, et Eesti turu keskmise hinnana 3110,67 eurot on mõistlik xxxx hind. Vahet tuleb
2-17-18835 teha nelikveolisel ja muu veoskeemiga sõidukitel, kuna muu veoskeemiga sõidukid on alati kordades odavamad ja ei ole võrreldavad nelikveolise sõiduki väärtuse ega kvaliteediga.
5.Tulenevalt suuremast valikust näitab Euroopa turg Eesti turust oluliselt paremini seda, kuidas erineb nelikveolise ja muu veoskeemiga sõiduki hind xxxx puhul. Hageja ei ole jätnud kõrvale ühtegi otsinguga saadud sõidukit nagu väidab kostja, vaid otsingus on kasutatud täiendava filtrina 4WD ehk nelikveo veoskeemi, millest tulenevalt on odavaima nelikveolise sõiduki hind 4490 eurot. Kohatu on kostja viide mis tahes muudele sõidukitele kui xxxx, sest turul on müügis olnud varasemalt ja on ka praegu xxxx, mistõttu puudub vajadus otsida alternatiivset sõidukit – võimalik on tuvastada ning seega ka tuleb tuvastada ja hüvitada võimalikult sarnase asja turuväärtus.
5.1.Õnnetuses hävinud xxxx kereversioon oli sedaan, B3 tüüpi kerega tootmises vastavalt vaid ajavahemikus 1987-1991, tegemist oli 2. generatsiooni xxxx ning klassiks keskklass, mis eristab teda oluliselt kõigist kostja poolt pakutud sõidukitest ja seega ei ole mõeldav vastava sõiduki võrdlemine mis tahes muu sõidukiga kui xxxx. Samuti on xxxx tuntud oma 5-silindrilise mootori poolest, mis teeb ta oma töökindluse ning rikkaliku ajaloo tõttu kollektsionääri sõidukiks. xxxx erisust isegi tavalisest xxxx-st on kinnitanud ka xxxx ametliku esinduse xxxx OÜ spetsialistid, kes on toonud välja järgnevat: „Nelikvedu ongi sellepärast kallim, kuna see on neljaratta vedu ja sellel autol oluliselt rohkem detaile veermikus (nt vahekast, kardaan, taga differ jne.) Ka järelturul on nelikvedu kallim, kuna seda tahetakse rohkem!“ Täiendavalt on xxxx esindus xxxx selgitanud ning lisanud esiveolise ning nelikveolise pildid, mis selgitavad, et xxxx kasutab rohkem ehitusdetaile, mis tingib tugeva erisuse muu veoskeemiga sõidukist. Seega on ilmne, et xxxx ehk nelikvedu oli oluline omadus hävinud sõidukil, mis peab olema ka võrreldaval sõidukil olemas ning Liikluskindlustuse Fondi selgitustest on arusaadav, et ühegi muu sõiduki vaatamine ei ole kohane kui turul on olemas xxxx.
5.2.Väär on kostja seisukoht, mille alusel ei ole hetkel turul ühtegi xxxx. 1900 euro väärtust sõidukit on kostja ise välja toonud ning lisaks sellele on müügis teine xxxx saidil kuldnebörs.ee hinnaga 3899 eurot. Seega on 11.03.2018 hageja poolt välja arvutatud xxxx keskmine soetamise väärtus 3110,67 eurot 29.12.2018 seisuga minimaalselt muutunud, mistõttu on kõiki kaasuse asjaolusid arvesse võttes põhjendatud täiendava 1964,85 euro välja mõistmine kostjalt hageja kasuks.
5.3.Väär on kostja arusaam, mille järgi tuleb hüvitada vaid turul oleva odavaima sõiduki väärtus. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Arvestades, et turuhind on turul vabalt kujunev hind ja praeguseks on ära müüdud mitmed sõidukid, mis hagi menetlemise käigus on müügis olnud, on tõendatud, et küsitud hind oli turunõudlusele vastav. On eluliselt usutav, et nende sõidukite praegu uuesti müüki panemisel oleks võimalik saada samaväärset hinda, mistõttu tuleb tõdeda, et keskmine turuhind ei ole alanenud. Sama tõendab ka 29.12.2018 müügis olevate xxxx sõidukite keskmine turuhind. Isegi juhul, kui arvestada ainult praegu turul oleva kahe sõiduki soetamise kulusid, on jätkuvalt keskmine turuhind samas suurusjärgus kui oli keskmine turuhind varasemalt esitatud sõidukite alusel.
5.4.Kohatu on kostja viide asjaolule, et müügil on xxxx varuosasid, sest igal sõidukil on alati müügil varuosasid. Osade müügis olemine ei tõenda kuidagi seda, et hagejal oleks võimalik teenida tulu sõiduki osadeks võtmisel – puudub kausaalne seos. Kostja ei ole oma varuosade müümise väites arvestanud tööaega, mis kulub hävinenud sõiduki lahtivõtmisele, mõne terve osa leidmisele ning osade müügile, mis ei pruugi koosluses üleüldse õnnestuda. Lähtudes
2-17-18835 autoremondi töökoja tunnihinnast autoosadeks võtmisel, ületab nimetatud ajakulu rahas eelduslikult mis tahes osa väärtuse.
5.5.Kohatu on kotja poolt välja toodud asjaolu, et T K viibis 10.-22.10.2017 haiguslehel. On usutav, et xxxx valla majandus- ja ehitusosakonna juhataja A A teavitas 16.10.2017 kohalikku teedehooldajat T K, mida A A on ka kinnitanud ning mille kohta on esitatud kohtule tõend. Kui T K ka tõesti viibis haiguslehel, mille kohta ei ole esitatud tõendeid ja mida ei ole seega kostja poolt tõendatud, siis on T Ki ikkagi teavitatud, millest tulenevalt lasus tal kohustus teavitada oma asendajat ise või alternatiivselt suunata A A otse oma asendaja poole, kuna T K oli väidetavalt haigulehe tõttu ise suutmatu oma tööülesandeid täitma. Ei ilmne, et kumbagi sündmuste käiku oleks aset leidnud. Seega tuleb lugeda käesoleval juhul tõendatuks, et kostjat teavitati normidele mittevastavast tee olukorrast juba 16.10.2017. Lisaks sellele ei muuda kostja teavitamine asjaolu, et tee seisundinõuete § 28 lg 3 toob välja, et tee omanik peab tagama nõutava seisunditaseme 2. seisunditasemega teel – kõigil nädalapäevadel kell 7.00–21.00. Seega on kostja kohustus säilitada tee sõidukõlbulikkus ka iseseisvalt ilma kodanikepoolsete täiendavate teavitusteta. Niisiis isegi ilma kodanike teavitusteta pidanuks kostja olema nelja tööpäeva jooksul (esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja neljapäev) teadlikuks saanud tee puudustest riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa ning olema selle kas liikluskorraldusvahenditega korrektselt tähistanud, tee sulgenud või augu parandanud. Kuna just kostja vastutab seaduse alusel tee seisukorra eest, siis on ilmne eeltoodud faktide koosluses, et kostja on täitmata jätnud oma kohustused ning seetõttu ka vastava õnnetuse põhjustamise eest täies mahus vastutab.
5.6.Kostja teeregistri haldur R O ei ole 20.10.2017 olnud samaväärne ja seetõttu ei ole olnud ka võrreldav mis tahes muu keskmise sõidukijuhiga riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa. Esiteks kuna kohalike ütluste alusel on selgitatud, et vastavas kohas teel on probleemid iga aasta esinenud ja R O on aastaid töötanud Maanteeametis, oskab ta vastava teelõigu problemaatilisust eeldada. See nähtub ka tema sõidukiiruse valikus GPS andmete alusel. Teiseks R Oe tööülesanne on olnud fikseerida tees aset leidnud muudatusi, seega ka leida tees esinevaid puuduseid, mistõttu on tema fookus enim keskendunud just teele ja selles asetsevatele aukudele/puudustele. R O on selgitanud kostja lisades, et 20.10.2017 oli kuiv ja päikseline ilm, tee oli kruusakatet arvestades rahuldavas seisukorras ning tema sõiduharjumuste kohaselt sõitis ta eeldatavasti 70-80 km/h. Samas nähtub GPS andmete väljavõttest, et R Oe sõiduharjumuste hulka kuulub aga tegelikkuses kiiruseületamine, mis nähtub ajavahemiku kell 9.42-10.00 sõidukiirustest. Samamoodi on R O kiirust ületanud GPS andmetel kell 12.30-13.30. Samas R Oe sõidukiirus langeb vahemikus kella 10-11.30 korduvalt kuni 10 km/h, mis näitlikustab tema teedes puuduste otsimist, püsivalt olukorra peaaegu seisvas olekus fikseerimist ning oluliselt kõrgemat tee oludele tähelepanu pööramist kui seda teeb keskmine hoolas juht. Samuti näitlikustab see R Oe ootust, et vastav piirkond on teeolude poolest problemaatiline. R O on kirjalike ütlustega selgitanud, et ta ligines õnnetuse põhjustanud kohale kella 11 paiku. Samas on pärast kella 11 aset leidnud pikema peatuse eel olnud sõidukiirus ca 35 km/h, ajutiselt tõusnud alla 60 km/h (ca 56 km/h) ja seejärel alandatud 0 km/h-ni. GPS andmete väljavõtte sõidustiil ei sarnane mitte mingil viisil tavapärasele sõidustiilile. Samuti on R O sõitnud piirkiiruse 90 km/h asemel 56 km/h. Lähtuvalt Laanepere Autokooli peatumisteekonna arvutamisest, siis sõites 56 km/h on peatumisteekond kuival asfaldil 48,16 m, sõites 80 km/h on peatumisteekond kuival asfaldil 88 m ja sõites 90 km/h on peatumisteekond kuival asfaldil 108 m. Liiklusõnnetus leidis aset aga kruusateel, mille puhul pidurdusteekond pikeneb lahtise kruusa tõttu iga kiiremini sõidetava kilomeetri jagu eksponentsiaalselt, st kiirenevas tempos. Vastaval teelõigul puudusid mis tahes piiravad või hoiatavad liiklusmärgid, millest lähtuda. Seega ei tõenda R Oe töösõit vastavas piirkonnas kuidagi seda, et keskmisel liiklejal oleks olnud võimalik liiklusõnnetust vältida ning vastupidiselt on hageja tõendanud, et fotolt nähtavalt positsioonilt augu/kraavi tuvastamisel ja sellele järgnevalt äkkpidurdust teostades on olnud võimatu vältida august/kraavist läbisõitu. Arvestada
2-17-18835 tuleb, et 1) vastav foto on tehtud ca 70-80 cm kõrgemalt kui on sõidukijuhi silmapiir; 2) foto on tehtud staatiliselt, ent autoga sõites tuleb tuvastamine teha liikuvalt objektilt ning sekundite jooksul; 3) foto on tehtud ca 30-40 meetri kauguselt august/tee puudusest ehk juba ka fotolt nähtuvalt kauguselt pidurdades ei ole võimalik enam saada õigeaegselt sõidukit seisma. Konkreetse õnnetuse saanuks ära hoida teeoludest ülevaadet andev liiklusmärk, mida kostja ei olnud vähemalt nelja tööpäeva jooksul oma seadusest tulenevatest kohustusest hoolimata paigaldanud. Seega on ilmne, et kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja seetõttu vastava õnnetuse toimumise eest täies mahus ka vastutab.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuivõrd VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja riskivastutuse korras mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, siis kuulub kahjuhüvitis vähendamisele.
7.1.Hagiavalduses toodud asjaolu, et ca 2 kuud pärast liiklusõnnetust teostatud uuringute põhjal on kahjustunud hageja parem põlv, ei anna alust tugineda VÕS § 139 lg-s 3 toodud kahjuhüvitise vähendamise piirangule. Nimelt võiks VÕS § 139 lg-le 3 tugineda juhul, kui käesolev kahjunõue tuleneks tervise kahjustamisest, kuid hagiavalduses nõutakse varalist kahju asja kahjustamise eest. Lisaks ei tõenda patsiendiportaali saatekirja vastus kuidagi asjaolu, et hageja põlve kahjustused oleksid seotud justnimelt 20.10.2018 riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa 16. kilomeetril toimunud liiklusõnnetusega.
7.2.Kostja on seisukohal, et hagejale tekkis kahju kahe olulise teguri koosmõju tulemusel: liigvee tagajärjel osaliselt ära uhutud tee tõttu ja asjaolu tõttu, et hageja oli ise suurema ohu allika valdaja ehk hageja juhtis mootorsõidukit. Kui hageja ei oleks ise sõitnud mootorsõidukiga ega oleks seeläbi olnud suurema ohu allika valdajaks, ei oleks õnnetust toimunud. Juhul, kui hageja oleks antud teelõigul liikunud näiteks jalakäijana või sõitnud autoga oluliselt väiksema kiirusega, oleks liiklusõnnetuse toimumine ja hagejale kahju tekkimine olnud välistatud, kuna hageja oleks osaliselt ära uhutud teed õigeaegselt märganud. Õnnetuse tingis seega osaliselt asjaolu, et sõiduki liikumiskiirusest tulenevalt ei suutnud hageja osaliselt ära uhutud teed õigeaegselt märgata ega ka 90 või 80 km/h liikunud sõidukit füüsikaseadustest tulenevalt koheselt peatada, mistõttu õnnetus leidis aset. Teisalt ei oleks hagejaga juhtunud liiklusõnnetust, kui tee ei oleks osaliselt olnud ära uhutud. Seega on käesolevas asjas õnnetus tekkinud võrdselt nii kostjast kui ka hagejast tulenevate asjaolude tõttu ning ei ole võimalik välja tuua kummast tulenev oht suurendas teisega võrreldes enam õnnetuse toimumise riski. Seega tuleb kostja poolt hagejale makstava varalise kahju hüvitise summat vähendada 50% võrra, kuna pooled olid võrdselt vastutavad nende ohtude eest, millest tulenevalt liiklusõnnetus tekkis. Lähtuvalt eelnevat tasus kostja hagejale 06.12.2017 kahjuhüvitisena 1175 eurot.
7.3.Kostja ei nõustu hageja väitega, et võimatu oli isegi umbes 30-40 meetri kauguselt tuvastada, et tee oli ära uhutud. Foto moonutab pilti tegelikkusest, mistõttu tajub inimene n.ö palja silmaga ümbritsevat palju selgemalt kui läbi foto. Selline hageja väide ei ole ka usutav juba ainuüksi seetõttu, et hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt suutis näiteks kohaliku kooli bussijuht M R ära uhutud teed märgata ning sõiduki enne seda peatada. Lisaks sõitis liiklusõnnetuse toimumise päeval ca 20 minutit enne hagejaga toimunud liiklusõnnetust täpselt samast ära uhutud teega kohast läbi ka kostja teedevõrgu osakonna teeregistri talituse teeregistri haldur R O. Kuivõrd R O täitis parasjagu tööülesandeid ning sõitis kostjale kuuluva sõidukiga nr xxxx, mis on varustatud
2-17-18835 GSM valve süsteemi GPS jälitusseadmega, siis on vastav asjaolu tõendatav GSM valve süsteemi GPS andmete väljavõttega ning R Oe kirjaliku seletusega. Just R O oli see, kes koheselt ära uhutud teest kostja hooldeosakonna peaspetsialistile teavitas ning kes omakorda tee hooldajal koheselt käskis kohapeale hoiatavaid liikluskorraldusvahendeid paigaldama sõita. Paraku jõudis tee hooldaja liiklusõnnetuse toimumiskohta veidi pärast seda, kui hagejaga oli juba liiklusõnnetus toimunud. Samuti ei ole kostjale teadaolevalt keegi teine ära uhutud tee tõttu tekkinud auku sõitnud, mis näitab samuti, et auku tees oli võimalik eemalt märgata ja sõiduk enne seda peatada. Ka Politsei- ja Piirivalveamet on vastuseks kostja päringule avaldanud arvamust, et arvatavalt sõitis juht auku tähelepanematuse tõttu. Kui hageja oleks tõepoolest sõitnud kiirusega 80 km/h nagu ta hagiavalduses ütleb ning olnud tähelepanelik liikleja, siis oleks ta pidanud saama oma sõiduki enne ära uhutud teed pidama. Nimelt sõitis ka kostja teeregistri haldur samal teel umbes sama suure kiirusega ning temal õnnestus sõiduk enne tees olnud auku pidama saada ning hiljem sõidukiga teisest teeservast, kus auk ei olnud nii sügav, tee ületada. Isegi kui saaks asuda seisukohale, et fotodelt üldse nähtuvad hageja pidurdusjäljed, siis ei ole võimalik neid seostada justnimelt hageja sõidukiga.
7.4.Hagiavalduses toodud asjaolusid arvesse võttes moodustab kostja poolt hagejale 06.12.2017 tasutud hüvitis tegelikkuses rohkem kui 50% hagejale tekkinud kahjust. Hagiavalduse kohaselt saab sõiduki liiklusõnnetuse tagajärjel majanduslikult hävinuks lugeda ning sõiduki ainukeseks väärtuseks on vanametalli hind 134,4 eurot. Samas on hagis esitatud kahjustatud sõiduki transpordi kulud Xxxxle summas 163,58 eurot, millise kulutuse tegemine ei ole kooskõlas VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustusega. Sõiduki vedu Xxxxle toimus 28.10.2017 ehk 8 päeva pärast liiklusõnnetust ning selleks ajaks oli hagejale juba teada, et sõiduki taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Seega oleks võinud hageja vedada sõiduki lähimasse vanametalli kokkuostu mandril, mitte vedada seda üle mere Xxxxle. Asjakohane ei ole ka hageja seisukoht, et sõidukit peaks TsMS § 287 lg 3 kohaselt asitõendina säilitama. Nimelt ei ole Eesti tsiviilkohtumenetluses asitõendite kasutamine eriti levinud ning foto- ja videomaterjal on kahjustunud sõidukist tõendusteabe saamiseks piisav. Eelnevat ilmestab asjaolu, et Xxxxl asuv xxxx OÜ on saanud anda sõiduki kohta kalkulatsiooni samuti fotode põhjal, kuivõrd kalkulatsiooni koostamise ajal, s.o 24.10.2017, auto veel Xxxxl ei olnud. Lisaks eeldab sõiduki säilitamine asitõendina TsMS § 287 lg 3 alusel seda, et kohus oleks teinud asitõendi hoiule andmise määruse. Lähtudes eelnevast tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada sõiduki transpordikulud Xxxxle summas 163,58 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et sõiduki liiklusõnnetuse järgseks väärtuseks on üksnes vanametalli hind 134,4 eurot. On üldteada asjaolu, et sõidukite kasutatud varuosadele on järelturg ja autolammutustes müüakse ka lammutamisele minevate sõidukite varuosasid. Kuivõrd hageja sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus, siis järelikult oli sõiduk töökorras ja omab varuosasid, mida on võimalik edasi müüa. Asjaolu, et ka hageja ise pidas sõidukit väärtuslikumaks kui 134,4 eurot, saab kaudselt tuletada faktist, et hageja lasi sõiduki 163,58 euro eest Xxxxle oma koju vedada.
7.5.VÕS § 132 lg 1 kohaselt saab lugeda mõistlikuks hüvitiseks justnimelt kõige soodsamat uue samaväärse asja soetamise kulu. Kui hageja soetaks turul pakutavatest sõidukitest kalleima või teisena kallima, siis läheks selline tegu vastuollu VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud kahju vähendavate toimingute tegemise kohustusega ning kahjuhüvitis kuuluks vähendamisele. Uue samaväärse auto soetamismaksumuse arvestamine kallimate alternatiivsete hindade järgi pole põhjendatud. Nimelt märgitakse hagiavalduses, et kasutatud autode müümisel on tavapärane praktika, et hinda alandatakse tulenevalt soovist autot kiirelt müüa. Seega ei ole välistatud, et 1500 eurot maksva sõiduki saaks soetada isegi veel odavamalt. Tegelikult ületab hageja välja toodud summa 1692 eurot uue samaväärse asja soetamise mõistlikke kulutusi. Seisuga 21.02.2018 ei leidnud kostja www.auto24.ee ja www.kuldnebors.ee internetilehekülgedelt ühtegi sõiduki xxxx müügikuulutust, mistõttu puudub Eestis hetkel hävinud asjaga täpselt samasuguste asjade turg.
2-17-18835 Kuivõrd aga VÕS § 132 lg 1 tagab kahjustunud asja omanikule õiguse saada hüvitise eest võimalikult sarnane, sh funktsionaalselt lähedane asi, siis uuris kostja ka xxxx teiste uute ja täiustatud mudelite müügikuulutusi. Sellise turuuuringu tulemusena leidis kostja internetileheküljelt www.auto24.ee järgmised kolm neljaveolise xxxx müügikuulutust: xxxx, 121 kW, manuaal, 1998. a – hind 900 eurot; xxxx, 147 kW, automaat, 1998. a – hind 999 eurot; xxxx, 128 kW, automaat, 1996. a – hind 1190 eurot. Kõik kolm autot on hageja autost paremad. Esiteks on juba xxxx uuem ja võrreldes xxxx mudeliga täiustatud varustustega mudel. Teiseks on hageja sõiduki esmane registreerimisaasta on 1989, mistõttu on kõik 3 sõidukit hageja autost peaaegu 10 aastat nooremad. Kolmandaks on kõik kolm autot hageja sõidukist tunduvalt võimsamad (hageja sõidukil on 100 kW). Neljandaks on kõnealustest sõidukitest kahel kallimal automaatkäigukast. Kuivõrd hageja sõiduk oli manuaalkäigukastiga ning kahjustatud isik peab võimalusel valima soodsaima uue samaväärse asja soetamise võimaluse, siis tuleb uue samaväärse asja väärtuseks arvestada 900 eurot. Kuivõrd kostja on hagejale aga 1175 eurot tasunud, siis on kostja hagejale tegelikult kogu kahju hüvitanud ning hageja on kostja arvel rikastunud.
7.6.Kuivõrd hagejale tekkinud kahju suurus on väiksem, kui hagiavalduses esitatud, siis tuleb ka viivise arvutused teha väiksema summaga kui 2600,51 eurot ja 1425,51 eurot. Seega on ka viivise nõue esitatust väiksem ning kostja vaidleb sellele vastu (mh põhjusel, et kostja tasutud hüvitis korvas ka selle).
8.Hageja kahjunõue ei tulene mitte tervise kahjustumisest, vaid asja kahjustumisest, mistõttu ei ole VÕS § 139 lg 3 kohaldatav. Isegi, kui kohus leiab, et kahju hüvitise vähendamise juures omab tähtsust asjaolu, kas hageja põlv sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada, on hageja tervise kahjustumine kostja seisukohalt endiselt tõendamata. Patsiendiportaali saatekirja vastusest ei saa järeldada hageja põlve vigastuste seost liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetuse ja radioloogiliste uuringute vahele jäi peaaegu 2 kuud, millisel ajal võis hageja oma põlve vigastada mitmel erineval muul viisil (kukkuda, põlve ära lüüa jne). Ei ole ka välistatud, et hageja kahjustas oma põlve enne liiklusõnnetust. Samuti ei ole saatekirja vastusest võimalik välja lugeda isegi seda, kas vigastused üldse tekkisid trauma tagajärjel. Tervisekahjustuse ja liiklusõnnetuse vahelist põhjuslikku seost ei saa eeldada, vaid selle olemasolu peab tõendama ja seda on võimeline tegema üksnes hageja. Kostjal puudub võimalus tõendada, et hageja põlve kahjustumise põhjuseks oli midagi muud kui liiklusõnnetus.
8.1.Kostja selgitab, et tegi teehooldajale (AS Eesti Keskkonnateenused) hageja kahjunõude saamise järgselt päringu, milles soovis teada, kuidas reageeris teehooldaja kohaliku omavalitsuse poolt 16.10.2017 edastatud liiklusohtliku koha teatele riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa km 16. Vastuseks kostja päringule teatas teehooldaja, et T K viibis töövõimetuslehel ajavahemikul 10.-22.10.2017 ja ei tegelenud oma tööülesannete täitmisega ning T Ki sõnul ei olnud ta teadlik tee uhtumisest kuni tööle saabumise hetkeni 23.10.2017. Lisaks märkis teehooldaja kirja punktis 3, et neile laekus teave ohtlikust uhtumisest riigiteel nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa 20.10.2017 kell 11.10 kostja hooldeosakonna peaspetsialistilt T U. Vastava teehooldaja kirjaga (ja ka R Oe kirjaliku seletusega) on seega tõendatav, et teehooldaja töötaja T K teehooldajat ega ka kostjat ära uhutud teest ei teavitanud ning kostja sai ära uhutud teest teada alles 20.10.2017 ca kell 11.00, kui teeregistri talituse haldur R O liiklusohtliku koha teel avastas. Teiseks, isegi kui kostjat oleks teavitatud ära uhtud teest enne 20.10.2017, siis ei tähenda vastav asjaolu veel seda, et ära uhutud kohast teel oli teadlik ka teeregistri talituse haldur. Nimelt tegeleb tee hoolet puudutavate küsimustega kostja hooldeosakond, spetsiifiliste küsimustega vastava regiooni hooldeosakond ning teeregistri talitust neist asjaoludest põhjust teavitada ei ole. Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et R O, kelle ülesanne oli teostada riigimaanteedel mõõdistustöid, keskendus teele rohkem, kui hageja selleks kohustatud oli. R Oe kirjaliku seletusega on tõendatud, et R O ei pidanud teostama mõõdistustöid riigimaanteel nr 24128,
2-17-18835 mistõttu oli tal autojuhina täpselt samasugune tee jälgimise kohustus kui igal teisel mootorsõiduki juhil. Samuti ei saa R Oe teadlikkust riigimaantee nr 24128 16. kilomeetri ära uhutud teest järeldada asjaolust, et R O on kostja juures töötanud rohkem kui üks aasta.
8.2.Kostja ei ole väitnud, et hageja sõiduk oli liiklusõnnetuse eelselt heas seisukorras. Kostja on hagiavaldusele esitatud vastuses väitnud, et sõiduk oli töökorras.
8.3.Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas pidurdusjäljed lõpevad augus või enne seda.
8.4.R Oe tööülesannete hulka ei kuulu tee sulgemine ega liiklusohtliku koha tähistamine teel. R O täitis oma hoolsuskohustuse sellega, et teavitas liiklusohtlikust kohast teel koheselt kostja lääne regiooni hooldeosakonna peaspetsialisti T U, kes omakorda teavitas koheselt teehooldajat.
8.5.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kahju hüvitise kindlaks määramisel tuleb lähtuda sõiduki soetamise keskmisest hinnast. VÕS § 132 lg 1 kohaselt peab hüvitis vastama uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlike kulutustele. Kui turul on müügil kolm samaväärset asja, siis ei ole mõistlik, kui hageja saab hüvitist rohkem kui kõige odavama müügil oleva samaväärse asja hind. VÕS § 139 lg 2 kohaselt peab hageja talle tekkinud kahju võimalusel vähendama, kuid kolmest samaväärsest sõidukist odavaima soetamata jätmise korral ei ole hageja teinud nõutavat kahju vähendamise toimingut.
8.6.Automüügi portaalide automüügi kuulutused on pidevas muutumises sõltuvalt sellest, et osad müüdavad sõidukid ostetakse ära ja osade puhul võetakse müügikuulutus maha muudel põhjustel. Hageja esitatud xxxx 103 kW müügikuulutust 3000 eurole Kuldsest Börsist 17.04.2018 seisuga võimalik leida ei olnud. Selle asemel andis Kuldse Börsi täppisotsing otsingusõnaga „xxxx“ vastuseks ühe xxxx müügikuulutuse summale 1000 eurot ja ühe xxxx-ga väga sarnase mudeli xxxx müügikuulutuse samuti summale 1000 eurot ning samuti xxxx mudeliga sarnase mudeli xxxx müügikuulutused 450 eurost 1600 euroni. Lähtudes eelnevast on 17.04.2018 seisuga turul kolm xxxx müügikuulutust summades 1000 eurot, 1900 eurot ja 3000 eurot. Kuivõrd kostja on hagejale kahju hüvitisena 1175 eurot tasunud, siis on kostja hagejale uue samaväärse asja soetamise mõistlikud kulud hüvitanud ja rohkemgi veel. VÕS § 139 lg-st 2 tulenevalt on hageja kohustatud tegema toimingu, mis tekkinud kahju vähendaks, mistõttu peaks hageja soetama nimetatud kolmest just kõige odavama müügis oleva sõiduki. Seetõttu on hagejal võimalik soetada uus xxxx ning registreerida see 48 eurose riigilõivu eest liiklusregistris enda nimele kostja tasutud kahjuhüvitise eest. Asjaolu, et hageja sõiduki turuväärtuseks on justnimelt 1000 eurot, on usutav ka teiste sarnaste sõidukite müügihindasid vaadates. Nimelt on xxxx, xxxx ja xxxx müügihinnad sarnases suurusjärgus. Isegi kui lähtuda kahjuhüvitamise määramisel turul olevate sõidukite keskmisest hinnast, siis on kostja hagejale rohkem kui pool tekkinud kahjust hüvitanud. Nimelt tuleb turul müügil olevate sõidukite xxxx keskmiseks hinnaks 2300 eurot (1000 + 1900 + 4000), millest kostja on hüvitanud 1175 eurot.
8.7.Kostja nõustub hagejaga, et autode müügihinda mõjutavaid tegureid on veelgi, nagu näiteks ka sõiduki läbisõit ehk odomeetri näit.
8.8.Kostja ei nõustu hageja väitega, et lammutamisele kuuluva sõiduki transport xxxx oli vajalik seetõttu, et hagejal ei olnud transportimise hetkeks veel kahe remonditeenust pakkuva firma hinnapakkumust. Nimelt oli üks remonditeenust pakkuv firma (xxxx OÜ) suutnud teha hinnapakkumise juba 24.10.2017 ehk ilma sõidukit nägemata (sõiduk transporditi xxxx alles 27.10.2018, kuid xxxx OÜ asub xxxx), mistõttu ei olnud hagejal põhjust arvata, et ta ei saa teist hinnapakkumist samuti ilma sõidukit ette näitamata. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et foto- ja videomaterjal kahjustatud sõidukist olnuks sõiduki kahjustuste kindlaks tegemiseks piisav tõend
2-17-18835 ning sõiduki transport xxxx oli ebavajalik kahju suurendamine. Eelnev ei väära mingilgi viisil kostja seisukohta, et foto teatud juhtudel, näiteks foto pidurdusjälgedest, moonutab pilti tegelikkusest. Olukorras, kus on pildistatud konkreetseid sõiduki vigastusi ning lähedalt, on foto küllaldane tõend kahjustuste kindlaks tegemiseks. Usutav ei ole hageja väide, et sõiduki transport xxxx oli vajalik sõiduki kolmandate isikute eest kaitsmiseks. Nimelt toimus hageja sõidukiga liiklusõnnetus 20.10.2017, kuid sõiduki transport xxxx toimus alles 27.10.2017. Järelikult oli hagejal võimalik sõidukit 7 päeva kolmandate isikute eest kaitsta kusagil mujal kui xxxx.
9.Kostja tasus hagejale 06.12.2017 kahjuhüvitisena 1175 eurot. Enne seda saatis hageja kostjale 29.11.2017 kirja, milles väitis, et turul on müügil sõiduk väärtusega 1500 eurot (koos registreerimistasudega 1692 eurot). Järelikult oli kostja poolt kulutuste hüvitamise hetke (06.12.2017) seisuga võimalik hagejal soetada turult 1500 euro eest kahjustunud sõidukiga samaväärne sõiduk ning lisanduva 192 euro eest see oma nimele vormistada. Seega moodustas kahju hüvitamise hetkel kostja tasutud hüvitis uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatest mõistlikest kulutustest 69,4% (1175 x 100 / 1692). Hageja ei esitanud põhjendusi, miks 1500 euro eest turul müügil olev xxxx ei ole kahjustatud sõidukiga samaväärne ning ühtlasi esitas ise selle sõiduki turuväärtuse kostjale argumendina, mistõttu puudub igasugune alus võtta kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse tol hetkel kallimalt müügil olnud xxxx turuväärtust. Samuti juhib kostja tähelepanu, et ka hagiavalduse esitamise hetke seisuga oli turul xxxx müügil 1500 euro eest. Seda tõendab ekraanipilt okidoki.ee müügiportaalist. Ühtlasi nähtub, et kõnealune ekraanipilt on tehtud 08.12.2017 ehk 2 päeva pärast seda, kui kostja oli hagejale kahjuhüvitisena 1175 eurot üle kandnud, mistõttu oli kahjuhüvitise saamise hetkel hagejal võimalus omale uus xxxx soetada 1500 euro eest. See sama kajastatud sõiduk oli turul saadaval ka 13.03.2018 ja on saada portaalis autogo.ee 1900 euro eest ka täna. Tõsi – nii 13.03.2018 kui ka täna on see sama sõiduk müügil juba küll 1900 euro eest, kuid see on ikkagi odavam, kui teised hageja poolt välja toodud xxxx müügihinnad. Kui arvestada uue samaväärse asja soetamise maksumuseks 1900 eurot, siis moodustas kostja poolt hagejale 06.12.2017 tasutud kahjuhüvitis 61,8% tekkinud kahjust. Samas võib asjaolust, et kõnealust sõidukit on müüdud 1900 euroga juba alates 08.12.2017 järeldada, et sõiduki eest soovitakse ilmselgelt turuhinnast kõrgemat hinda – vastupidisel juhul ei peaks sõidukit müüma üle aasta.
9.1.Kostja on tõendanud, et seisuga 17.04.2018 oli turul müügil ka xxxx hinnaga 1000 eurot. 11.12.2018 seisuga on portaalis okidoki.ee müüdaval xxxx lausa 500 euro eest ehk poole odavamalt kui 17.04.2018. Sellega on ühtlasi tõendatud, et kostja on hagejale kogu tekkinud kahju 06.12.2017 hüvitanud ning hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud.
9.2.Portaalidest Kuldne Börs, Soov ja Auto24 nähtuvalt ei ole turul müügil ühtegi xxxx, vaid müüakse üksnes selle varuosasid. Seega tuleb hagejale määratavast kahjuhüvitisest maha arvestada ka varuosadelt saadav tulu.
9.3.Hageja ei ole põhjendanud, miks ei ole nelikveoline xxxx uus ja täiustatud mudel xxxx, mis on veel isegi pea 10 aastat uuem ja võimsam, võrreldes liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõidukiga funktsionaalsete omaduste poolest sarnane ja seega uus samaväärne asi VÕS § 132 lg 1 mõttes. See jääb arusaamatuks, et hageja on rõhutanud, et vahet tuleb teha nelikveolisel ja muu veoskeemiga autodel, kuna muu veosskeemiga sõidukid ei ole võrreldavad nelikveose sõiduki väärtusega – kõnealused xxxx-d olid kõik nelikveolised. Kostja on seisukohal, et xxxx-d ei ole mitte ainult hageja kahjustatud sõidukiga funktsionaalselt sarnased, vaid tegemist on lausa funktsionaalselt paremate asjadega. Kõnealustes xxxx-st oli aga isegi kõige kallima sõiduki turuhind 1190 eurot, mistõttu on kostja hagejale uue samaväärse asja soetamise kulud terves ulatuses hüvitanud.
2-17-18835
9.4.Hageja on esitanud tõendina xxxx Euroopa turu hinna võrdluseks saidi autoscout24.ee ekraanipildid, kuid seejuures on toonud esile üksnes kallimate autode hinnad. Kõnealusest portaalist on aga võimalik leida ka alla 1000 euroseid ja 1500 eurone xxxx. Hoolimata sellest leiab kostja, et Euroopa turu hindade vaatlus ei ole antud juhul vajalik, kuivõrd Eesti turult on võimalik leida hageja kahjustatud sõidukiga võrreldes uusi samaväärseid ehk funktsionaalselt sarnaseid sõidukeid.
9.5.Kostja vaidleb hageja sõiduki transpordikuludele summas 163,58 eurot vastu muuhulgas ka seetõttu, et puuduvad tõendid, et hageja oleks selle kahju üldse kandud.
MENETLUSE KÄIK
10.Kohus on 29.11.2019 otsusega, millest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa, jätnud hagi rahuldamata.
11.09.12.2019 teatas hageja soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Viivise nõudmiseks annavad aluse VÕS § 113 lg-d 1 ja 2 ning lisaks TsMS § 367.
15.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja sõitis 20.10.2017 kell 11.25 talle kuuluva sõidukiga xxxx (ehitusaasta 1989, registreerimismärk xxxx) riigiteel (kruusatee) nr 24128 Kildu – Oksa – Tõramaa läbi tähistamata august; - õnnetuse toimumise ajal puudusid vastaval teel piiravad või hoiatavad märgistused ning tähistatud ei olnud ka auk, mis oli olemas juba neli päeva enne õnnetuse toimumist (vt I kd, tl 13-15); - hageja kutsus sündmuskohale politsei, kes fikseeris olukorra (vt I kd, tl 76-80); - Kildu – Oksa – Tõramaa tee kuulub 2. seisunditasemega teede hulka; - hageja sõiduk oli õnnetuse eelselt töökorras; - õnnetuse järgselt transporditi sõiduk 28.10.2017 xxxx; - 30.10.2017 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude summas 2350 eurot, millega kostja nõustus osaliselt (vt I kd, tl 71) ning tasus hagejale 06.12.2017 kahjuhüvitise summas 1175 eurot (vt I kd, tl 23).
16.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud. Õnnetusjuhtumi toimumise ajal (20.10.2017) kehtinud maanteeameti põhimääruse § 9 p 1 alusel
2-17-18835 on ameti põhiülesandeks mh teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigiteedel ning põhiülesannete täitmiseks amet vastavalt § 10 p-dele 12, 17 ja 19 tagab tingimuste loomise ohutuks liiklemiseks riigiteedel ning riigiteede säilivuse ja kaitse; kehtestab riigiteedel liikluspiiranguid; teavitab avalikkust, liiklejat ning õnnetuste ja hädaolukordade lahendamisega seotud asutusi riigiteede olukorrast. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. EhS § 97 lg 1 järgi tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on reguleeritud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Nimetatud määruse § 2 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele ning tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Asja materjalidest nähtuvalt oli kahju tekitanud augu sügavus vahemikus 25-34 cm (vt I kd, tl 17-18 pöördel). Kruusateede nõutavad seisunditasemed sõltuvalt liiklussagedusest või tänava liigist on esitatud kõnesoleva määruse § 14 kohaselt tabelina lisas 4 ning kruusatee seisundinõuded on esitatud määruse § 15 järgi tabelina lisas 5, millest järelduvalt on 2. seisunditasemega teel roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus 8 cm. Seega ületas kruusatees olnud auk, millest hageja läbi sõitis, kordades lubatud sügavuse.
17.Pooltel ei ole õiguslikku vaidlust selle üle, et kostja vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi hagejale seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Poolte esitatud asjaolude põhjal ei ole kohus ka tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid.
18.Pooled vaidlevad esiteks hagejal tekkinud kahju suuruse üle ning teiseks selle üle, kas esinevad õiguslikud alused kostjalt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks.
19.VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist sama paragrahvi lg 1 järgi. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb hagejale hüvitist maksta VÕS § 132 lg 1 järgi. Kostja väitel on ebaselged liiklusõnnetuse tulemusena fikseeritud sõiduki vigastused ja asja parandamise kulud. Kohus märgib, et ekspert Raul Põdersalu 17.06.2019 arvamusest (vt II kd, tl 25-66) nähtuvalt esinevad vaidlusalusel sõidukil 20.10.2017 tekkinud avariilased vigastused esiosas: esilaternad on purunenud, murdunud on nende kinnituskonstruktsioon; esikaitseraua plast on deformeerunud; vasakpoolne esitiib on deformeerunud; purunenud vasakpoolse esiratta vedrustus; purunenud vasakpoolne esivelg ja sellel paiknenud rehv; purunenud esiklaas; deformeerunud on vasakpoolse esinurga kandevkonstruktsioon: vasakpoolne esipikitala, vasakpoolne esitiiva siseplekk ja vasakpoolne esiuksepost, mistõttu on deformeerunud kapotiava, vasakpoolne esiukseava, vasakpoolse küljekarbi kandevkonstruktsioon, reisijateruumi
2-17-18835 vasakpoolse esiosa põhjaplekk ja katuseplekk; deformeerunud parempoolne esiratta vedrustus; deformeerunud on parempoolse esitiiva siseplekk ja korrosioonikahjustuste tõttu rebenenud selle liitekohad. Ekspert leidis, et tehniliselt on võimalik, et vigastused tekkisid sõiduki esirataste sattumisel löökauku – 20.10.2017 hageja poolt kirjeldatud viisil. Arvestades sõiduki avariilisi vigastusi, kere kandevkonstruktsiooni deformatsioonide ulatust, sõiduki üldist seisukorda ja võimalike taastamisremonditööde mahtu, pole eksperdi arvates sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas ning sõiduki juhtumijärgne turuväärtus on võrreldav sõiduki utiliseerimiskuludega, sest sõidukil puuduvad väärtust omavad taaskasutatavad sõlmed. Samuti nähtub Autovärvi OÜ 24.10.2017 kalkulatsioonist, et sõiduki taastamine ei ole otstarbekas kuna taastusremont ületaks sõiduki turuväärtust (1500-2500 eurot) (vt I kd, tl 22) ning Metra AP OÜ 30.10.2017 kalkulatsiooni kohaselt ei ole sõiduki taastamine võimalik kuna sõiduki kere on deformeerunud ja taastamiskulud ületavad kordades sõiduki turuhinda (vt I kd, tl 22 pöördel). Lisaks on xxxx kui ka xxxx piltide alusel avaldanud seisukohta, et vastavate vigastustega sõiduki taastamine ei ole võimalik, ka ei toodeta enam vastavale sõidukile paljusid detaile (vt I kd, tl 189, 191). Seega tuleb hagejale välja mõista kahjuhüvitis, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärse sõiduki xxxx, nagu see oli enne kahjujuhtumit.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtu hinnangul kajastab praegusel juhul samaväärse sõiduki xxxx turuhinda kõige selgemini 17.06.2019 riiklikult tunnustatud eksperdi R P poolt teostatud eksperdi arvamus nr 1008/2019 (vt II kd, tl 25-66) ning seda saab lugeda samaväärse sõiduki väärtuse tuvastamisel kõige kaalukamaks tõendiks. Nimetatud eksperdi arvamusest nähtuvalt on vaadeldava sõiduki keskmine turuhind 900 eurot, arvestades selle tehnilist olukorda ja välimust ning võrreldavate sõidukite müügipakkumisi, eeldusel, et vaadeldaval sõidukil on kehtiv tehniline ülevaatus ning puuduvad varjatud vigastused, mida eksperdile ei avaldatud. Kohus leiab, et ekspert R P on oma arvamuses põhjalikult selgitanud, kuidas see on kujunenud (sh hindamise metoodikat), võttes hindamisel aluseks sõiduki põhiandmed, üldise info ja ajaloo, seisukorra, turusituatsiooni ja sarnaste sõidukite müügipakkumised. Seejuures on ekspert enne hinnangu andmist teostanud ka vaidlusaluse sõiduki ülevaatuse. Hageja on kõrgema turuväärtuse tõendamiseks esitanud internetilehekülgedel kuldnebors.ee, auto24.ee, autogo.ee ja soov.ee olevate sõidukite pakkumised (vt I kd, tl 26, 28 ja selle pöördel, 30, 99-100, 102 ja selle pöördel, 104), väites, et tegemist on samaväärsete sõidukitega. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt esitatud sõidukite pakkumised võrdväärsed hageja sõidukiga. Internetileheküljel kuldnebors.ee olev kuulutus xxxx 2.5 TDI 103 kW -85 kohta hinnaga 3000 eurot on võrreldes hageja sõidukiga vanem, võimsam ja kallim mudel (vt I kd, tl 99-100). Autogo.ee olevas kuulutuses on xxxx uuem mudel (vt I kd, tl 26, 104) ning auto24.ee kuulutuses on uuem, võimsam ja täiustatum sportmudel (vt I kd, tl 28 ja selle pöördel). Hageja võrdlus auto24.ee müügis oleva xxxx (vt I kd, tl 108-109) on asjakohatu. Samuti ei tõenda sõiduki turuväärtust hageja poolt näitlikustamiseks välja toodud Euroopa turul olevate sõidukite hinnad (vt I kd, tl 131 ja selle pöördel). Ekspert R P on 17.06.2019 arvamuses välja toonud, et www.auto24.ee portaalis pakuti hinnatava sõidukiga võrreldavaid sõidukeid (2,3 liitrise, 100 kW bensiinimootori ja nelikveo kombinatsioon) pakkumishinnaga 1000-1500 eurot (vt II kd, tl 50-53 pöördel) ning vaadeldavast sõidukist võimsama mootoriga (2,3 liitrine 20 klapiline, 125 kW bensiinimootor) varustatud sõidukeid xxxx on pakutud hindadega vahemikus 1500-2500 eurot (vt II kd, tl 54-56 pöördel). Vaadeldava sõiduki sõsarmudeleid, bensiinimootoriga varustatud nelikveolist xxxx leidis ekspert pakkumishindadega 825-1350 eurot (vt II kd, tl 57-60 pöördel). Veel on ekspert selgitanud, et tänasel päeval on nelikveolised xxxx hinnatud hobisõidukitena ning nende turuväärtus ei sõltu sõiduki vanusest vaid kere ja sellele paigutatud tehnika seisukorrast. Lisaks tuleb eksperdi arvamuse kohaselt arvestada asjaoluga, et 2016. a aprillis
2-17-18835 pakuti vaadeldavat sõidukit müügiks hinnaga 1000 eurot ning avaldatud müügipakkumises lisatud fotoülesvõtetel on nähtavad ebakvaliteetseid esiosa taastamisremondi ja sõiduki keredetailide pahteldus- ja värvitööde jälgi (vt II kd, tl 27 pöördel-28). Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperdi arvamuses. Kohtu hinnangul on hageja kriitika eksperthinnangu osas alusetu.
21.Kohus ei nõustu seega hageja hinnanguga, et sõiduki turuväärtus on 2966,67 eurot. Samuti ei nõustu kohus kostja hinnanguga, et auto turuväärtus on 500 eurot, sest portaalis okidoki.ee müüdava xxxx saab soetada 500 euro eest (vt I kd, tl 146). Ka selline turuväärtus ei ole menetluses tõendamist leidnud.
22.Kohus leiab, et hüvitise määramisel tuleb siiski arvestada ka sõiduki xxxx väärtusega praegusel hetkel. Vastav summa (nt sõiduki hind vanametallina, millest on lahutatud selle vanametallina müümise kulud) tuleb kahjuhüvitisest maha arvata, v.a juhul, kui hageja teeb kahju hüvitamise puhuks tingimusliku tahteavalduse sõiduki xxxx omandi üleandmiseks kostjale ja kostja sellega tingimuslikult nõustub. Praegusel juhul puudub vaidlus, et sõiduki jäänuk on hageja valduses ning kostja on menetluses teatanud, et ei soovi vaidlusaluse sõiduki avariilist jäänukit endale. Eksperdi 17.06.2019 arvamusest nähtub, et vaadeldava sõiduki juhtumijärgne turuväärtus on võrreldav sõiduki utiliseerimiskuludega, sest sõidukil puuduvad väärtust omavad taaskasutatavad sõlmed. Hageja on oma nõudest maha arvutanud sõiduki vanametalli hinna 134,40 eurot, põhjendades seda sellega, et xxxx on xxxx vanametalli andmetel hind 105 eurot tonni eest ja auto tühimass on 1280 kg (vt I kd, tl 32, 193). Kostja ei ole tõendanud sõiduki suuremat juhtumijärgset turuväärtust. Hageja on oma nõudele lisanud aga omanikuvahetuse lõivu e-teeninduses kande tegemisel 48 eurot (vt I kd, tl 29), millele kostja ei ole vastu vaielnud. Seega on asjas tõendamist leidnud, et hüvitise suuruseks, mis võimaldaks hagejal soetada samaväärne xxxx, nagu see oli enne kahjustusi, arvestades ka xxxx väärtust praegusel hetkel, moodustab 813,60 eurot (900 – 134,40 + 48).
23.Hageja väidete kohaselt on ta kandnud ka transpordikulusid 163,58 eurot, kuna viis õnnetuse järgselt auto Xxxxle. Hagiavaldusest nähtuvalt koosnevad nimetatud kulud auto äraveoks vajamineva autoveotreileri rendist 35 eurot, praamipiletitest 20,60 eurot ja 22,10 eurot ning kütusest 85,88 eurot. Hageja on esitanud transpordikulusid tõendavad dokumendid (vt I kd, tl 1921). Kostja on vaidlustanud sellise kahju kandmise hageja poolt ning tuginenud ka VÕS § 139 lgle 2. Kohtu arvates on tegemist mõistlike kuludega, mis on hagejal tekkinud kahju tekitamise tõttu ja mis on VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitatavad. Asja kahjustumisel kantud mõistlikuks kulutuseks saab pidada kulutusi, mille kahjustatud asja omanik peab tegema selleks, et transportida kahjustatud asi kahju tekitamise kohast oma asu- või elukohta. Pooled ei vaidle selle üle, et kahjustatud sõiduk on xxxx ära veetud hageja elukohta xxxx. Selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist see, et kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja tuginemine VÕS § 139 lg-le 2 ei ole antud juhul põhjendatud.
24.Ülaltoodust lähtudes tuleb kostjal tasuda hagejale kahjuhüvitist 977,18 eurot (813,60 + 163,58). Kuna kostja on 06.12.2017 tasunud juba hagejale kahjuhüvitise summas 1175 eurot (vt I kd, tl 23), ei ole hageja täiendava kahjuhüvitise väljamõistmise ega sellest tulenev viivise nõue põhjendatud. Kuivõrd kohus hageja hagi ei rahulda, puudub vajadus tuvastada, kas esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 järgi. Lisaks märgib kohus, et jätab hageja väited seoses tema väidetava tervisekahjustusega ja sellega seoses esitatud tõendi (I kd, tl 24 ja selle pöördel) ning kostja vastuväited tähelepanuta, sest hageja ei ole sellisel alusel nõuet kostja vastu esitanud,
2-17-18835 mida on ka hageja 05.02.2019 toimunud istungil kinnitanud. Hageja selgitas, et ta soovis sellega lihtsalt ära näidata, mis temaga juhtus selle õnnetuse tagajärjel (vt I kd, tl 182 ja selle pöördel).
25.Kokkuvõttes jätab kohus hageja hagi kostja vastu (täiendava) kahjuhüvitise 1964,85 euro, viivise 23,96 euro ja lisanduva viivise saamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.
27.Kuna kostja on kinnitanud, et tema menetluskulusid kandnud ei ole, jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
28.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.