Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud X. X. esitas kohtule 11.02.2020 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ta ei suuda tavapäraselt oma kohustusi täita. Talle on määratud Eesti Töötukassa 07.11.2019 otsusega nr XXX osaline töövõime 12.12.2019 - 11.12.2022, tema sissetulekuks on töövõimetoetus XXX eurot. Tal puudub kinnis- ja vallasvara. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 13.02.2020 määrusega X. X. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning X. X. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Võlgnik sündis Tartus. Alustas õpinguid XXX, kuid ei saanud neid lõpetada, sest 16.12.1983, kui võlgnik oli vaid XXX, määras kohus talle karistuseks 5 aastat vangistust range režiimiga vanglas. Selles Venemaal asunud vanglas omandas võlgnik nii põhihariduse kui koostelukksepa eriala. Õpitud erialal ei ole võlgnik kunagi töötanud. Võlgniku väitel on talle määratud umbes 20 kriminaalkaristust ja ta on veetnud vanglas kokku umbes 20 aastat. Võlgnikku on karistatud näiteks varguste, röövimise, vahi alt põgenemise, füüsilise vägivallaga üliraske tervisekahju tekitamise, lapsele elatise maksmisest kõrvalehoidmise eest. Võlgniku viimased kinnipidamisasutuses viibimise ajavahemikud on: 28.03.2000 – 09.06.2003; 21.09.2008 – 18.01.2011; 12.10.2012 – 21.06.2013; 18.02.2017 – 06.04.2017. Võlgnikku on väärteo korras karistatud amfetamiini tarvitamise, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest, olles seejuures joobes ja juhtimisõiguseta, võõraste sõidukite tahtliku kahjustamise eest, kaaselanike rahu rikkumise eest, ühistranspordis piletita sõidu eest, varguste eest. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kolm last: XX.XX.XXXX sündinud K. L. (varem K. K., tütre ema on M. K.), XX.XX.XXXX sündinud M. K. ja XX.XX.XXXX sündinud M. I. (poegade ema on M. K.). Võlgniku väitel on ta ka XX.XX.XXXX sündinud M. L. isa. Võlgniku väitel on poja ema G. L. XXX ning võlgnik on hiljuti määratud tema XXX. Võlgniku kinnitusel puudub tal pikaajalise vanglas viibimise tõttu lähedane suhe kolme vanema lapsega, ta ei tea neist kuigi palju, suhtlus on harv ja formaalne. Noorima lapsega püüab võlgnik rohkem tegeleda ning lähedast suhet luua. Võlgnik oli XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX abielus M. K. Praegu elab üksi Tartu linnalt üüritavas köök-toas. Töökohta ei ole, sissetulekuks on XXX saadav XXX. Võlgnik ei ole kunagi olnud ega ole praegu füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu osanik või juhtorgani liige. Võlgniku kinnitusel oskab ta teha erinevaid ehitustöid, samuti on osutanud koristusteenuseid. Võlgnik elab kohaliku omavalitsuse sotsiaalkorteris ning väidab, et tal ei ole realiseerimisväärtust omavat vara. On usutav, et võlgnikule ei kuulu väärtuslikke isiklikke asju, mille müümisest saaks teenida raha menetluse kulu katmiseks ja võlgade tasumiseks. Võlgniku jooksev sissetulek piirdub XXX saadava XXX, millest osa peab kohtutäitur kinni lastele välja mõistetud elatise katteks. Seni on võlgniku kasutusse jäänud 5,5 eurot päevas. Seni ei ole teada muid võlgniku võlausaldajaid lisaks nendele, kelle avalduse alusel on algatatud täitemenetlus. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuete summad on järgmised: Võlausaldaja nimi: 1 Elatise nõuded:

1.1 K. L.

Võlausaldaja e-posti aadress: XXX

Võlasumma: 27 075,15 € 3 068,73 €

1.2 M. K.

1.3 M. I.

1.4 Riigi Tugiteenuste Keskus 2 Kohtutäiturite nõuded: 2.1 Elin Vilippus 2.2 Aive Kolsar 2.3 Oksana Kutšmei 2.4 Rita Lohu 2.5 Jaanika Pajuste 2.6 Jane Rumjantseva 2.7 Anne Böckler 2.8 Reet Rosenthal 2.9 Taive Peedosaar 2.10 Kristiina Feinman 3 Muud nõuded: 3.1 Aktiva Finants OÜ 3.2 Eesti Haigekassa 3.3 Era Liisingu Inkassotenused AS 3.4 ERGO Insurance SE 3.5 G4S Eesti AS 3.6 Julianus Inkasso OÜ 3.7 Politsei- ja Piirivalveamet 3.8 Riigi Tugiteenuste Keskus 3.9 Tartu Elamuhaldus OÜ 3.10 Tartu Linnavalitsus

KOHUSTUSED KOKKU:

XXX XXX [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] ylar.julianus.ee [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

21 322,35 € 1 584,07 € 1 100,00 € 7 136,15 € 78,03 € 123,02 € 821,93 € 85,76 € 146,08 € 378,63 € 299,81 € 4 830,46 € 315,56 € 56,87 € 7 576,54 € 143,80 € 403,45 € 492,11 € 1 656,08 € 547,08 € 512,53 € 320,00 € 3 138,76 € 342,73 € 20,00 € 41 787,84 €

Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Võlgnik peab maksma igakuiselt elatist oma kahele alaealisele lapsele, sealhulgas M. K. vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 292 eurot kuus ning M. I. 115 eurot kuus. Selle kohustuse täitmine ei ole talle olnud jõukohane seni ja väga tõenäoliselt ei ole ka edaspidi. Võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et juba väga noorena kujunesid tal hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodustanud hariduse omandamist ja edasises elus enesega toimetulemist. Võlgnik on minevikus olnud pahatahtlik või vähemalt hoolimatu nii teiste isikute vara kui tervise suhtes. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Ei ole kindel, kas võlgnik on praeguseks teadvustanud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui ta püsivalt ei panusta üldise heaolu suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse). Põhjendatud ei ole väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused (sealhulgas laste ülalpidamise kohustuse). Võlgnikul puudub likviidne vara pankrotiavalduse menetluse kulude osalisekski katmiseks. Pankrotivarasse raha laekumine on ebatõenäoline. Tõenäoliselt tuleks kõik menetluse läbiviimisega kaasnevad kulud katta menetlusabi andmise korras riigi arvel (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. X. X. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja ega juriidilise isiku juhtorgani liige. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 295,10 eurot, millele lisandub käibemaks 59,02 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 101,90 eurot, millele lisandub käibemaks 20,38 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 8,25 tundi tunnitasuga 35,77 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 295,10 eurot, millele lisandub käibemaks 59,02 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 101,90 eurot, millele lisandub käibemaks 20,38 eurot; kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et kuna X. X. näol on tegemist XXX isikuga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.