(ik xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud
Pankrotivõlausaldajate nõuded M. K. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (Tervisekassa, end Eesti Haigekassa) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud M. K. kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M. K. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 17.03.2020 määrusega välja M. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. 17.09.2020 määrusega (jõustus 06.10.2020) lõpetas kohus M. K. pankrotimenetluse raugemisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas, 1. aprillil ja 1. oktoobril, ning sooritama võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, 15. septembril.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 07.03.2021, 19.09.2021, 01.04.2022, 04.09.2022, 03.03.2023 ja 10.09.2023.
3.Võlgnik esitas 02.10.2023 kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks. 02.10.2023 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajale väljamakseid kokku 73684,06 eurot.
4.Kohus küsis 19.10.2023 võlausaldajate seisukohta M. K. kohustustest vabastamise kohta. Tähtaegselt esitasid oma seisukoha kolm võlausaldajat.
4.1.ERGO Insurance SE esitas põhistamata seisukoha 20.10.2023, leides, et puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks.
4.2.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas oma seisukoha 20.10.2023, märkides, et jätab M. K. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
4.3.Tervisekassa esitas oma seisukoha 23.10.2023. Võlausaldaja seisukoha kohaselt on menetluses Tervisekassa (kuni 31.03.2023 nimega Eesti Haigekassa) võlausaldajaks nõudega 403,45 eurot (õigusvastaselt tekitatud kahju). Käesoleval hetkel on võlausaldaja nõude rahuldamata jääk 205,62 eurot. PankrS § 176 lg 2 (kuni 30.06.2022
kehtiv redaktsioon) kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel PankrS § 175 lõikes 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.
10.Kohus kontrollib M. K. taotluse üle otsustamisel esmalt, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4) ning kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi.
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on M. K. terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgnikul on olnud töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvel on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud osaline töövõime. Võlgnik on töötanud täistööajaga kuni 08.06.2023, seega sisuliselt terve senise menetluse kestel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korrektselt ja tähtaegselt. Aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 12.3.PankrS § 173 lõiked 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, töövõimetoetus, hooldajatoetus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud eraldisi arestitavast sissetulekust vastavalt täitemenetluse seadustikus ja Tartu Maakohtu 17.09.2020 määruses sätestatule või ka kõrgemas määras ehk on teinud lisaks vabatahtlikke eraldisi. Lisaks on Maksu- ja Tolliamet pidanud kinni 723,01 eurot tulumaksutagastuse arvel. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 4407,07 euro ulatuses, mis moodustab 60,93% nõuetest. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule.
13.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.Kohtu hinnangul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõuete rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 60,93% ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohta on korranud ka Tallinna Ringkonnakohus 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281.
15.Võlgniku osalist töövõimet saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgniku menetlus on kestnud kolm aastat. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete suurust ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Seega leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. K. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.