OÜ Inforing Media (reg.kood 100136600, asukoht Uus 20, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa; epost xxx)
Kostja:
Kostja lepinguline vandeadvokaat Margus Kiir esindaja: (Jewelex Advokaadibüroo, Keskväljak 4, Jõhvi linn; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta J. L. hagi OÜ Inforing Media vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses J. L. kanda ja välja mõista J. L.lt OÜ Inforing Media kasuks menetluskulude katteks 480 (nelisada kaheksakümmend).
3.Välja mõista J. L.lt OÜ Inforing Media kasuks viivis menetluskuludelt (480 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.J. L. esitas OÜ Inforing Media vastu nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ilmus 12.07.2019 nädalalehes “INFOPRESS” A. K.i artikel “Квартиное товарещество игноририрует законы ЭР” (eesti keeles “Korteriühistu ignoreerib EV seadusi”). Artikli sissejuhatavas osas väidab loo autor, et koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosoleku saalist välja kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada. Lisaks sissejuhatavale osale koosneb artikkel üheksast alaosast, mis kõik on pealkirjastatud. Teise alaossa on loo autor pealkirjastanud “Ведущая собрания продемонстрировала юридическую безграмотность” (eesti keeles “Koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust”), tuues seejuures esile, et koosoleku juhataja J. L. on Kohtla-Järve Linnavolikogu liige ja Keemikute Ametiühingu juhatuse liige, ning oma tegevusest tulenevalt peab ta kehtivaid seadusi tundma. Samuti on artiklis kirjeldanud seda, et nendele inimestele, keda paluti koosolekult lahkuda ei antud sõna.
3.Hageja on seisukohal, et artiklis sisalduvad järgnevad ebaõiged faktiväited:
1.Koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosolekult minema kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada.
2.Isikutele, kellel paluti koosolekult lahkuda, ei antud sõna.
3.Koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust. 3.1 Lisatud helisalvestises on selgelt kuulda (alates minutitest 4.27 – 12.40), et artiklis avaldatud ja hageja poolt ülaltoodud väited ei vasta tõele. Eelpoolnimetatud väidetega avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või viimase väite puhul avaldas ebakohase väärtushinnangu. Valed väited lõid kolmandatele isikutele (sh olemasolevatele ja tulevastele koostööpartneritele, AÜ liikmetele ja valijatele) hagejast mulje kui ebakompetentsest inimesest, juhist ja saadikust, kes ei tunne seadusandlust ning kes käitub inimestega ebaadekvaatselt. Vaidlusalused väited kahjustasid hageja mainet ja pärssisid hageja kutsetegevust. Ajalehe peatoimetaja ei küsinud hagejalt kommentaari ja ei kontrollinud informatsiooni tõepärasust, rikkudes sellega hoolsuskohustust.
3.2.Esimene väide (Koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosolekult minema kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada) ei vasta tõele, sest koosoleku juhataja ei ajanud kedagi koosolekult minema, vaid selgitas kohaletulnutele, et vastavalt KÜ xxx xx põhikirjale ei ole neil esindusõigust. Kaks isikut lahkusid ise koosolekult, (kaasaarvatud artikli autor) peale seda, kui üks nendest, nimelt O. T. sai sõna, et lugeda ette oma eriarvamus, millest tulenevalt on ebaõige artiklis avaldatud väide, et neile, kellele selgitati, et nad ei saa koosolekust osa võtta, ei antud sõna (ebaõige faktiväide 2). Autori väide, et koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust, on hageja au ja väärikust ning head nime teotav, ning sellega on hagejat lugejate silmis kujutatud ebakompetentsena.
4.Hageja palub kohustada nädalalehte „INFOPRESS“ avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates nädalalehes “INFOPRESS kaheksandal (8) lehel ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega ümberlükkav teade järgmise pealkirja ja tekstiga (vene keeles): „Infopress опубликовали о Ю. Л. ложную информацию („Infopress avaldas J. L. kohta valeandmeid“). «В своей статье «Квартиное товарещество игноририрует законы ЭР» от 12.07.2019 мы опубликовали о Ю. Л. следующую ложную информацию: 1) «Председатель собрания попросила, а по сути, выгнала из зала двух участников собрания, имевших доверенности от других квартирособственников, а значит, законное право присутствовать и голосовать на собрании»; 2) «Ведущая собрания продемонстрировала юридическую безграмотность»; 3) «К сожалению, высказаться им не дали, поскoльку ведущая собрания попросила их выйти из зала, так как, по ее мнению, у них не было законного права участвовать в собрании». (12.07.2019.a. ilmunud artiklis “Korteriühistu ignoreerib EV seadusi” avaldasime J. L. kohta alljärgnevaid valeandmeid: 1) „Koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosolekult minema kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada“. 2) „Koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust“. 3) „Kahjuks sõna neile ei antud, sest koosoleku juhataja palus neil saalist lahkuda, sest tema arvates ei olnud neil koosolekul osalemiseks seadusliku alust“.
KOSTJA SEISUKOHAD
5.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
5.1.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 01.12.1997 otsus asjas nr 3-2-1-99-97) Riigikohus selgitas 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 12), et väärtushinnangu avaldamise korral ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.
5.2.Eelkõige kostja rõhutab, et artikkel on avaldatud tema poolt ning selle autor on kajastatud korteriühistu üldkoosoleku osaline ja antud korteriühistu liige. Autor A.K. ei ole menetlusosaline ning teda ei saa sundida avaldama vabandust olemata menetlusosaliseks.
5.3.Kostja on seisukohal, et faktiväide - koosoleku juhataja (hageja) palus, kuid tegelikkuses ajas koosolekult minema kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada – vastab tegelikkusele. Eeltoodu on selgelt kuuldav salvestiselt: - Koosoleku juhataja avaldab, et kaks mitte korteriomanikku viibivad koosolekul korteriomanike esindajatena ja ta ei tea, kuidas nad sinna sattusid (5 min 10 s). - Koosoleku juhataja selgitas liikmetele, et mitte korteriomanikud ei saa olla liikmete esindajateks (5 min 15 s). - Koosoleku juhataja rõhutab, et isikutel puudub õigus viibida koosolekul (5 min 40 s). - Koosoleku juhatajale selgitatakse, et seaduse alusel tema väidetud piirangut korteriühistu liiget esindada ei ole ja seda ei saa piirata ka põhikirjaga (6 min 50 s). - Koosoleku juhataja palub lahkuda isikutel koosolekult (10 min 35 s), sh mainides, et seda võiks teha politsei sekkumiseta. - Koosoleku juhataja tungivalt palub isikutel lahkuda (12 min 30 s). Eeltoodust on ilmne, et kahel osalejal tõesti paluti tungivalt koosolekult lahkuda viitega politsei sekkumise võimalusele. Seega on õige ning ka tõendatud väide, et sisuliselt aeti liikmete esindajad koosoleku ruumist välja. Antud juhul on termin „paluda lahkuda“ ja termin „välja ajada“ samastatavad.
5.4.Faktiväide - Isikutele, kellel paluti koosolekult lahkuda ei antud sõna – vastab samuti tegelikkusele. Samas tuleb selle väite sisu ja mõte samast artiklist eelnevatest lausetest. Nimelt oli koosoleku päevakorras küsimus seonduvalt soojusenergia tariifide arvestamisega. Analoogsete probleemide lahenduste selgitamiseks oli palutud initsiatiivgrupi poolt liikmete esindajatena osaleda koosolekul kahel asjatundjal. Kuna isikutel paluti koosolekult lahkuda võimaldamata liikmete esindajana osaleda, hääletada ja sõna võtta, ei saanudki antud osalejad eesmärgipäraselt sõna võtta. Eeltoodu on ilmselgelt kajastatud selles artikli peatükis ja on üheselt arusaadav, et isikutele ei antud sõna soojusenergia küsimustes. Asjaolu, et üks isikutest püüdis selgitada, et hageja saab esindamise piirangust valesti aru, ei ole artikli kontekstis samastatav sõnavõtuga.
5.5.Väärtushinnang - koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust – on põhjendatud ning ei ole halvustav. Korteriühistute tegevuse ning probleemistiku osas on uudiste lugejatel kõrgendatud huvi, st see puudutab enamust linna elanikest. Korteriühistu ja ka koosolekute juhtimine eeldab ka kriitikat ja selle taluvust. Antud juhul ongi tegemist autori kriitilise hinnanguga, milline ei saa olla mittejuristile solvav. Antud juhul seondus hinnang tekkinud olukorraga, kus hagejale selgitati koosolekul, et korteriühistu põhikirjas sisalduv piirang liikmete esindamiseks üldkoosolekul ei ole kehtiv, kuna see on vastuolus kehtiva seadusega ning kohaldamisele kuulub seadus (KrtS § 22 lg 5, § 17 lg 2). Käesoleval juhul seadus ei sea esindusõigusele piiranguid ja lubab põhikirjaga piirata isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. Kostja eeldab, et ei ole vaidlust, et hageja nägi esindajate puhul ainsat takistust, st et nad ei ole korteriomandite omanikud ja pereliikmed. Selline piirang Korteriühistu XXX XX põhikirjas on 2006 aastast (põhikiri kinnitatud 28.09.2006) ja seondub sellega, et sellel ajal kehtinud korteriühistuseadus kehtestas analoogse piirangu (KÜS § 10 ́1) 01.07.2009 see säte muudeti (Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks) ning sellest ajast on korteriühistu põhikirja vastav punkt vastuolus seadusega ja ei kuulu kohaldamisele. Kostja rõhutab, et eeltoodut on vaidlusalusel koosolekul hagejale selgitatud, kuid tulemuseta. Esindusõigusega isikud ja ka esindatavad liikmed jäeti alusetult ilma õigusest osaleda
koosolekul, esineda ja hääletada, mis on oluliseks õigusrikkumiseks ja õiguste piiramiseks ning oli autorile aluseks anda vastav väärtushinnang.
5.6.Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et vaidlusalused faktiväited on vastavuses tegelikkusega ja väärtushinnang ei ole õigusvastane. Kostja on seisukohal, et asjas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTUISTUNG 12.02.2020
6.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde, selgitades, et väide, et „koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosolekult minema 2 koosolekul osalejat“, ei vasta tõele. Kedagi koosolekult välja ei aetud. Oluline on see, et artikkel ilmus ainult vene keeles ja tuleks vaadata selles kontekstis, mis tähendab vene keeles „võgnal“. Tõlkes on see „ajas minema“, kuid vene keelt kõneleva isiku jaoks ei ole see viisakas vormis. Paluti väga viisakalt, mitte ei aetud kedagi kuskilt minema. Väide, et „isikutele, kellel paluti koosolekult lahkuda, ei antud sõna“. Sõna anti nii O.T.le kui ka H.V.le. Neile anti koosolekul sõna ja öeldi, et nad võivad tagasi tulla ja rääkida, kui jõutakse 4-nda punktini. Väide, et koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust, siin käib kogu vaidlus selle üle, kas põhikiri on vastuolus seadusega. Salvestisest on kuulda, et koosoleku juhataja küsib üldkoosolekult, kas nad on nõus , et need inimesed osaleksid üldkoosolekul ja üldkoosolek ei olnud nõus. Krt § 22 lg 5 ei välista seda, et põhikirjaga ei või piirata seda, kes osalevad ja esindavad üldkoosolekul. Põhikiri ei ole vastuolus seadusega. Artiklis kajastatud väited ei vasta tegelikkusele ja need tuleb ümber lükata. Kohus peaks hindama seda, kuidas võis ja sai lehelugeja artiklit mõista selles kontekstis, et tegemist on venekeelsele lugejaskonnale suunatud väljaandega.
7.Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
9.J. L. taotleb maakohtule esitatud hagiavalduses tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamist. Haginõude õigusliku alusena märkis hageja hagis võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 ning lg 4.
10.Hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kohaselt ilmus 12.07.2019 nädalalehes “INFOPRESS” A. K.i artikel “Квартиное товарещество игноририрует законы ЭР” (eesti keeles “Korteriühistu ignoreerib EV seadusi”). Artikli sissejuhatavas osas väidab loo autor, et koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosoleku saalist välja kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada. Lisaks sissejuhatavale osale koosneb artikkel üheksast alaosast, mis kõik on pealkirjastatud. Teise alaossa on loo autor pealkirjastanud “Ведущая собрания продемонстрировала юридическую безграмотность” (eesti keeles “Koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust”), tuues seejuures esile, et koosoleku juhataja J. L. on Kohtla-Järve Linnavolikogu liige ja Keemikute Ametiühingu juhatuse liige, ning oma tegevusest tulenevalt peab ta kehtivaid seadusi tundma. Samuti on artiklis kirjeldatud seda, et nendele inimestele, keda paluti koosolekult lahkuda, ei antud sõna. Hageja leiab, et kostja rikkus ebaõigete faktiväidetega hageja au ja head nime.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 1. lausest
kohaldab kohus õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes (vt Riigikohtu
15.06.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 20.06.2020.a. otsus tsiviilasjas nr 2-17280/31) Riigikohus on märkinud, et väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09)
12.Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava väärtushinnangu avaldamist (§ 1046 lg 1) ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) avaldamist (§ 1047 lg 1 ja 2). VÕS § 1046 lg 1 tulenevalt on isiku au teotamine või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane juhul, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.04.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15) Faktiväiteks on isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause, faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p 10). Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-24-15, 3-2-1-53-07 p 18).
13.Kui au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, siis au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-05-07 p 31, 3-2-1-161-05 p 16). Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel lähtutakse üksnes VÕS § 1046 lg 1. Kui au teotatakse ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka § 1047 lg 1-3 alusel. Riigikohus on märkinud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid
ei ole avaldatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12)
14.Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus faktiväidetena - koosoleku juhataja palus, kuid tegelikkuses ajas koosolekult minema kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning kellel oli seaduslik alus koosolekul viibida ja hääletada. - isikutele, kellel paluti koosolekult lahkuda, ei antud sõna. ning väärtushinnanguna - koosoleku juhataja näitas üles juriidilist harimatust.
15.Esmalt käsitleb kohus hagis esitatud faktiväidete tegelikkusele vastavust / mittevastavust. Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust, kas avaldaja andmete tõele vastavust piisavalt kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). Au teotava faktiväite avaldamise korral lasub tõendamiskoormus avaldatu tõelevastavuse osas avaldajal (VÕS § 1047 lg 2). Au teotavate faktiväidete puhul on kannatanul lisaks kahju hüvitamise nõudele ning rikkumiste lõpetamise nõudele võimalik § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ka ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 1 tulenevalt on teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane ning tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS § 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest.
16.Hageja on seisukohal, et kostja poolt avaldatud artiklis esile väited nagu oleks J. L. ajanud koosolekult minema kaks koosolekul osalejat, kes esindasid korteriomanike volikirja alusel ning isikutele, kellel paluti koosolekult lahkuda. ei antud sõna, ei vasta tõele. Kostja leiab, et faktiväited vastavad tegelikkusele.
17.Hagi lisaks olevast stenogrammist (väljatrükk tl 49 – 51) nähtub, et hageja ei ole korteriühistu üldkoosolekul lubanud osaleda kahel korteriühistu liikmete volikirju omaval inimesel, lubanud koosoleku osaleda. Avaldaja on 6 – 7 minuti jooksul avaldatu kohaselt tungivalt soovinud O. T.i ja H. V.l koosolekult lahkumist. Hageja on muuhulgas kasutanud väljendeid „me oleme teie peale väga palju aega kulutanud“, „tahavad koju minna...“, „Raiskasime teie peale piisavalt aega“, Me maksame nende ruumide eest raha, et siin olla kuni O. siin oma propagandat teeb“, „Palun, proovime ilma politseid hakkama saada“. Stenogrammilt kuuldu kohaselt on hageja hääletoon tõrges ning kohati järskki. Eeltoodust on ilmne, et kahel osalejal tõesti paluti tungivalt koosolekult lahkuda.
18.Hageja esindaja on leidnud, et kohus peaks hindama seda, kuidas võis ja sai lehelugeja artiklit mõista selles kontekstis, et tegemist on venekeelsele lugejaskonnale suunatud väljaandega.
Asjas puuduvad mistahes tõendid selles, et vene keeles oleks väljend „võgnal“ eriliselt ebaviisakas vormis või tähendaks kellegi suhtes füüsilise jõu tarvitamist. Ka puuduvad asjas mingidki tõendid, arvamused jms, mis võimaldaksid kohtul hinnata, kuidas võis ja sai vene keelt kõnelev lehelugeja artiklit selle kontekstis mõista. Kohus nõustub kostja esindaja selles, et antud juhul on termin „paluda lahkuda“ ja termin „välja ajada“ samastatavad. Seega on õige ning ka tõendatud väide, et sisuliselt aeti liikmete esindajad koosoleku ruumist välja.
19.Asjas on tõendamist leidnud, et volikirjadega koosolekul osaleda soovinud O. T.ile ja H. V.le, küsimuses, mis puudutas üldkoosolekul arutamisel olnud soojusenergia tariifide arvestamisega seonduvat, sõna ei antud. Kuna isikutel paluti koosolekult lahkuda võimaldamata korteriühistuliikmete esindajana osaleda, hääletada ja sõna võtta, ei saanudki nad eesmärgipäraselt sõna võtta. Asjaolu, et üks isikutest püüdis selgitada, et hageja saab esindamise piirangust valesti aru, ei ole artikli kontekstis samastatav sõnavõtuga. Samuti leiab kohus, et hageja on käitunud eelnimetatud isikute suhtes vastuoluliselt, kuna ühelt poolt ta ei võimaldanud neid koosolekul osaleda, samas on ta lubanud isikud vastava küsimuse arutamiseks üldkoosolekule tagasi kutsuda. Kuna isikuid oli tungivalt palutud koosolekult lahkuda, oli nende poolt mõistlik eeldada, et neid hiljem tagasi ei kutsuta.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et faktiväited, mis olid avaldatud 12.07.2019 nädalalehes „INFOPRESS“ ilmunud A. K.i artiklis vastavad tegelikkusele, seega on välistatud nende õigusvastasus ning ümberlükkamise vajadus.
21.Järgnevalt käsitleb kohus hagis toodud ja hageja arvates kostja esitatud ebakohast väärtushinnangut. Hageja on seisukohal, et kostja avaldatud artiklis esile väite nagu oleks J. L. näidanud üles juriidiliselt harimatust, ei vasta tõele. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja viidates korteriühistu põhikirjale, ei lubanud korteriühistu üldkoosolekul osaleda kahel inimesel, kes ei olnud korteriühistu liikmed, kuid kes omasid korteriühistu liikmete poolt väljastatud volikirju. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja leidis, et tulenevalt korteriühistu põhikirjast võib korteriomanikku esindaja tema abikaasa, täisealine pereliige, korteri kaasomanik või teine korteriühistu liige (hagi lisaks olev stenogramm, tl 49 – 51). Kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 22 lg 5 kohaselt üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. KrtS § 17 lg 2 kohaselt põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega / ..../ . Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kehtiv KrtS ei sätesta, et korteriühistu põhikirjaga võib piirata isikute, kes võivad korteriomanikku esindada, ringi. Ainuüksi asjaolu, et korteriühistu xxx xx põhikirja ei ole varem kehtinud KÜS §10 1 ja kehtiva KrtS vastavusse viidud, et tähenda iseenesest, et kehtib põhikirjas esindusõiguse kohta sätestatu. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Käesoleval juhul, seadus ei sea esindusõigusele piiranguid ja lubab põhikirjaga üksnes piirata isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära.
22.Riigikohus on seisukohal, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste
vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09) Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane ega keelatud. Õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning hinnatakse väärtushinnangu põhjendatust e kohasust. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12). Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest kas isik kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 7) Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12, 21.12.2010 lahend tsiviilasjas 3-2-1-67-10). Kuna hageja seadis üldkoosolekul korteriomanike volikirjade kehtivuse kahtluse alla põhjendusel, et korteriühistu põhikiri sellist esindusõigust ei sätesta, võiski hageja tegevus anda hinnangule, et hageja näitas üles juriidilist harimatust. Esitatud hinnang sisaldab kriitikat hageja tegevusele, kuid kohus on seisukohal, et väärtushinnang ei ole hageja au ja head nime õigustamatult rikkunud. Tõendeid, et seoses artikli avaldamisega oleks pärsitud hageja kutsetegevust, esitatud ei ole. Kostja poolt väljendatud väärtushinnangule ei saa kohtu arvates omistada vulgaarset, inimväärikust alandavat või inimest mõnitavat tähendust või alatooni.
23.Kohus on seisukohal, et hagi alusena faktiväiteid ei ole tegelikkusele mittevastavad ning väärtushinnangud ebakohased. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja esindaja esitas 12.02.2020 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 600 eurot (5 tundi x 120 eurot), samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §
177 lg 4. Kostja lepingulise esindaja M. Kiire tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta), mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistliku suurusega. Kostja esindaja taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele 6 tundi, sh asja materjalidega tutvumisele ja hagiavaldusele vastuse koostamisele 3 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumisele 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja esindaja esitas 14.02.2020 vastuväite seoses kostja menetluskuludega, nõustudes kuludega osaliselt. Hageja leiab, et esindaja kulud asja materjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele on põhjendatud osaliselt, 2 tunni ulatuses, seega leiab hageja esindaja, et kostja põhjendatud menetluskulude suurus moodustab kokku 480 eurot + käibemaks. Kohus, tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt: 23.10.2019 - asja materjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine – ajakulu 3 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 360 eurot. Kohus nõustub antud kulu osas hageja vastuväitega ja leiab, et põhjendatud ajakulu moodustab 2 tundi, kuna: 1) kohtule esitatud hagimaterjalid ei olnud tõepoolest mahukad, sisuliselt ainult hagiavaldus, mille kinnituseks on lisatud väljavõte ajalehest, samuti helisalvestis; 2) hagile esitatud vastus ei ole pikk, 4,0 lk, millest sisuline osa moodustab ca 2,0 lk., seega peab kohus antud toimingutega seotud põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, maksumusega 240 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 480 eurot (4 tundi x 120 eurot, ilma käibemaksuta), sh asja materjalidega tutvumise ja vastuse koostamise kulud 240 eurot, ning kohtuistungiks ettevalmistumise ning kohtuistungil osalemise kulud 240 eurot (kuigi hageja on nõustunud kostja menetluskuludega summas 480 eurot + käibemaks, siis mõistab kohus kulud välja ilma käibemaksuta, nagu kostja on taotluses märkinud). Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kogusummas 480 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (480 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
27.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja õigusabikulude põhjendatusele.
28.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.