UAB „VAIDMILDA“ hagi Forest Transit OÜ (end TransBaltic Estonia OÜ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 5358,95 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UAB „VAIDMILDA“ (registrikood 165792583, asukoht Valciuvos 47, Patašines km, Marijampoles sav, Läti Vabariik), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (asukoht Ahtri 8, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Forest Transit OÜ (end TransBaltic Estonia OÜ) (registrikood 12268506, asukoht Sireli 5-1, 63303 Põlva), seaduslik esindaja: juhatuse liige Ardi Kaljuvee (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada UAB „VAIDMILDA“ hagi Forest Transit OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista Forest Transit OÜ-lt UAB „VAIDMILDA“ kasuks välja võlgnevus summas 5358,95 eurot.
3.Jätta Forest Transit OÜ tasaarvestusavaldus rahuldamata.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Forest Transit OÜ kanda.
6.Määrata UAB „Vaidmilda“ menetluskulude suuruseks 1235 eurot.
7.Välja mõista Forest Transit OÜ-lt UAB „Vaidmilda“ kasuks menetluskulu 1235 eurot.
Lk 1/7
Tsiviilasi nr 2-18-110297
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1235 eurot) tuleb Forest Transit OÜ-l tasuda UAB „Vaidmilda“ kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.21.05.2018 esitas UAB „Vaidmilda“ (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Forest Transit OÜ (kostja) vastu 5358,95 euro saamiseks. Vastuväite tõttu anti asja menetlemine üle maakohtule.
2.Hagiavalduse (dtl 80-86) kohaselt osutas hageja kostjale kauba veoteenust kostja tellimuste alusel. Kõik tellimused esitati hagejale e-posti teel. Samuti olid pooled e-posti teel kooskõlastanud tingimused hinna kohta. Hageja on täitnud oma kohustused kostja ees vastavalt esitatud tellimustele ja väljastas kostjale arved. Üks arve oli kostja poolt tasutud, teine aga mitte (dtl 89). 13.04.2018 esitas hageja kostjale pretensiooni (dtl 87-88), millele ei ole kostja mistahes vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole hagejale ka vastunõudeid esitanud. Seega puudub kostjal põhjus oma kohustuste täitmata jätmiseks. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 5 358,95 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista.
3.Hageja vastuväidete kohaselt on väär kostja 31.10.2018 vastuses toodud väide, et hageja UAB Vaidmilda loobus alusetult ja omavoliliselt poolte vahelisest lepingust tulenevate eksklusiivse vedaja kohustuste täitmisest ja ei ole selle kohta esitanud käesoleva hetkeni teisele lepingupoolele ehk kostjale kirjalikku teadet. Hageja ei ole kostjale mistahes kahju tekitanud ja näeb esimest korda Forest Transit OÜ pretensiooni ja arvet nr XXX . Hageja avaldab, et kostja poolt koos hagivastusega esitatud pretensioon ja arve nr XXX on tagantjärele koostatud. Vastavasisulist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole vastavaid dokumente esitanud ka maksekäsu kiirmenetluses. Kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, ei tunnista hageja ka kostja tasaarvestusnõuet.
4.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas on hagejale edastatud tasaarveldusavaldus leppetrahvi osas ja hageja poolset kinnitust nimetatud dokumentide kättesaamise kohta.
5.Leppetrahvi nõudest sai hageja teada üksnes siis, kui sai kohtu kaudu kostja vastuse hagiavaldusele. Selleks ajaks oli aga leppetrahvi nõue aegunud (isegi kui see oleks põhjendatud), kuna seda ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.
6.Hageja poolt väljastatud arve tasumise tähtaja osas juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et vastavalt VÕS § 82 lg-le 3 kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Vastavalt VÕS § 821 lg 1 p-le 1 kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel: arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai Lk 2/7
Tsiviilasi nr 2-18-110297 arve kätte vähemalt jaanuaris 2017. Järelikult nii pretensiooni esitamise päevaks kui ka hagiavalduse esitamise kuupäevaks on hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
KOSTJA VASTUS (dtl 98-100)
7.Kostja ei tunnista hageja nõuet järgmistel asjaoludel.
8.Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel olid tõesti majanduslikud suhted, aga hageja nõue on kostja poolt tasaarvestatud hageja samaliigilise kohustusega kostja ees.
9.Hageja osutas kostjale kauba veoteenust ja poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu leping XX.XX.XXXX Transbaltic Estonia Trucking Agreement (dtl 117-118). Lepingus on selgesõnaline viide, et lepingu lahutamatuks lisaks on ja poolte vahelistes majanduslikes suhetes kehtivad ka Forest Transit OÜ (edaspidi: TRANSBALTIC) üldreeglid ja -tingimused 2015 veebruari versioonis (dtl 110-115). Üldtingimused on eraldi allkirjastatud ka hageja seadusliku esindaja Vaidotas Bujauskase poolt. Nimetatud lepingu üldtingimuste punkt 12.2 sätestab, et lepingu sõlmimisele järgneb nelja nädala pikkune katseaeg, mille jooksul võib kumbki pool lepingu lõpetada, teatades sellest ette seitse tööpäeva. Lepingu ülesütlemine tuleb vormistada kirjalikult. Hageja ja kostja vaheline leping oli sõlmitud XX.XX.XXXX , seega lõppes katseaeg 17.11.2017. Üldtingimuste punkt 12.3. sätestab, et pärast nelja nädala möödumist võib lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult üks kuu ette. Üldtingimuste punkt 12.4 sätestab, et kui töövõtja lõpetab koostöö enne punktides 12.2 ja 12.3 kokkulepitud ülesütlemistähtaja möödumist (ega osuta kokkulepitud teenust enne lepingu ülesütlemise jõustumist (ei taga veoki ja juhi olemasolu)), tähendab see lepingu rikkumist, mis toob kaasa leppetrahvi. Sellisel juhul võib TRANSBALTIC nõuda töövõtjalt leppetrahvi 150 eurot iga vajamineva sõiduki eest päevas.
10.Hageja UAB Vaidmilda loobus alusetult ja omavoliliselt poolte vahelisest lepingust tulenevate eksklusiivse vedaja kohustuste täitmisest ja ei ole selle kohta esitanud käesoleva hetkeni teisele lepingupoolele ehk kostjale kirjalikku teadet. Sellega rikkus hageja rängalt poolte vahelist lepingut ja pani kostja väga keerulisse olukorda - kostja ei saanud osutada klientidele teenuseid, kuna alltöövõtja hageja näol ilma mingi põhjenduseta lahkus töölt ja ei teatanud ka sellest lepingus sätestatud tähtaja võrra ette. 20.01.2018 koostas kostja hagejale ülalviidatud lepingu ja selle üldtingimuste punktidele 12.2, 12.3 ja 12.4 tuginedes arve nr XXX 1-kuulise perioodi (30 päeva) eest 1 sõiduki kohta ehk 30x150 eurot, kogusummas 4500 eurot, maksetähtaeg 27.01.2018, viivise määr 0,5% ehk 45 eurot päevas. Arve saadeti 20.01.2018 välja kaaskirjaga hageja aadressile (dtl 116). UAB Vaidmilda ei ole arvet tasunud.
11.Üldtingimuste punkti 12.6 kohaselt oli koostöö lõpetamisel kostjal õigus pidada kolmeks kuuks kinni hagejale makstavat lõpparve summat, kui viimase koostöökuu jooksul on esitatud pretensioone. Kuna UAB Vaidmilda poolt toimus lepingust omavoliline lahkumine rakendus ka see üldtingimuste punkt ning seega kuulus Forest Transit OÜ poolt hageja UAB Vaidmilda viimane arve tasumisele kuupäeval 13.04.2018.
12.UAB Vaidmilda arve maksetähtaja saabumisel seisuga 13.04.2018 oli Forest Transit OÜ poolt esitatud arve nr XXX summas 4500 eurot UAB Vaidmilda poolt endiselt tasumata ja viivituses juba 76 päeva (perioodil 27.01.2018-13.04.2018). Nimetatud perioodi eest arvestas Forest Transit OÜ vastavalt arvel sätestatule viivist 0,5% tasumata arve summast iga päeva kohta s.o. kokku 22,5 eurot x 76 = 1710 eurot. Kokku moodustas kostja nõue hageja vastu seisuga 13.04.2018 6210 eurot. Lk 3/7
Tsiviilasi nr 2-18-110297
13.13.04.2018 koostas kostja tuginedes VÕS § 197 ja 198 tasaarvestusavalduse (dtl 119), millega tasaarvestas kostja enda arvest nr XXX tuleneva nõude koos viivisnõudega summas 6210 eurot hageja arvest nr XXX tuleneva nõudega 5358,95 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel on kostja kohustused hageja ees täies ulatuses täidetud ja hageja võlgneb kostjale täiendavalt 851,05 eurot. Eeltoodule tuginedes puudub hagejal hagiavalduses esitatud rahaline nõue ja hagi on esitatud alusetult ja pahatahtlikult.
14.Kostja selgitas menetluse kestel, et edastas tasaarvestuse teate ja arve elektroonilisel teel ja tavapostiga. Kostja on seisukohal, et kui hageja väidab, et ei saanud tasaarvestuse akti kätte, tuleb lugeda, et tasaarvestuse akt on hagejale kätte toimetatud vähemalt hagivastuse kätte toimetamisega hagejale. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Rikkumine on konkreetne ja vastuvaidlematu ja leppetrahv absoluutselt põhjendatud ja lepingust üheselt tulenev. Kostja on sellekohased selgitused ja arvestused esitanud vastuses hagile ja jääb nende juurde. Hageja võttis lepinguga endale kohustuse töötada kahe autoga eksklusiivselt kostja kasuks, kuid lahkus töölt ilma nõuetekohase 1-kuulise etteteatamiseta 19.12.2017 ning ei naasnud hoolimata korduvatest sellesisulistest ettepanekutest kostja logistiku poolt. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks lepinguga sätestatud teenuste osutamiselt lahkumise etteteavitus, seega on hageja kohustatud maksma lepingus sätestatud summa rikkumise kompenseerimiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
16.UAB „Vaidmilda“ esitas 02.10.2018 Tartu Maakohtule hagi Forest Transit OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on esitanud veolepingu alusel tasu maksmise nõude. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale kauba veoteenust kostja tellimuste alusel. Hageja leiab, et on täitnud oma kohustusi kostja ees vastavalt esitatud tellimustele ja väljastas kostjale arved. Kostja on jätnud hagejale tasumata arve nr XXX , summas 5358,95 eurot (dtl 89). 13.04.2018 esitas hageja kostjale pretensiooni (dtl 87-88) arve tasumiseks, mille peale ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
17.Kostja on hagiavalduse vastuses märkinud, et ei tunnista hageja nõuet, kuna on selle tasaarvestanud enda nõudega hageja vastu. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
18.TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlust faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. 10.12.2019 toimunud kohtuistungil on kostja esindaja avaldanud, et „Ei ole vaidlust, et arve on tasumata. Tasumata on seetõttu, et meil on vastunõue.“ Kohus on seisukohal, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli kohustus hagejale tasuda 5358,95 eurot. Vastasel juhul ei oleks kostja saanud esitada väidet, et ta on hageja nõude enda vastu tasaarvestanud enda nõudega hageja vastu. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2017 veoteenuse lepingu, millest tulenevalt tekkis kostjal hageja ees, arve nr XXX alusel 5358,95 euro tasumise kohustus.
Lk 4/7
Tsiviilasi nr 2-18-110297 Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu ning mõistab kostjalt välja 5358,95 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada või mitte.
19.Kostja selgitas, et tema tasaarvestatav nõue on tekkinud sellest, et hageja osutas kostjale kauba veoteenust ja poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu leping XX.XX.XXXX (dtl 117-118). Lepingus on selgesõnaline viide, et lepingu lahutamatuks lisaks on ja poolte vahelistes majanduslikes suhetes kehtivad ka Forest Transit OÜ (edaspidi: TRANSBALTIC) üldreeglid ja -tingimused 2015 veebruari versioonis (dtl 110-115). Kuna hageja loobus alusetult ja omavoliliselt poolte vahelisest lepingust tulenevate eksklusiivse vedaja kohustuste täitmisest ja ei ole selle kohta esitanud käesoleva hetkeni teisele lepingupoolele ehk kostjale kirjalikku teadet, rikkus hageja rängalt poolte vahelist lepingut ja pani kostja väga keerulisse olukorda - kostja ei saanud osutada klientidele teenuseid, kuna alltöövõtja hageja näol ilma mingi põhjenduseta lahkus töölt ja ei teatanud ka sellest lepingus sätestatud tähtaja võrra ette. Kostja väidete kohaselt koostas kostja 20.01.2018 hagejale lepingu ja selle üldtingimuste punktidele 12.2, 12.3 ja 12.4 tuginedes arve nr XXX 1-kuulise perioodi (30 päeva) eest 1 sõiduki kohta ehk 30x150 eurot, kogusummas 4500 eurot, maksetähtaeg 27.01.2018, viivise määr 0,5% ehk 45 eurot päevas. Kostja selgitas, et arve saadeti välja kaaskirjaga hageja aadressile 20.01.2018 (dtl 116). UAB Vaidmilda arve maksetähtaja saabumisel seisuga 13.04.2018 oli Forest Transit OÜ poolt esitatud arve summas 4500 eurot UAB Vaidmilda poolt endiselt tasumata ja viivituses juba 76 päeva perioodil 27.01.2018-13.04.2018. Nimetatud perioodi eest arvestas Forest Transit OÜ vastavalt arvel sätestatule viivist 0,5% tasumata arve summast iga päeva kohta s.o. kokku 22,5 eurot x 76 = 1710 eurot. Kokku moodustas kostja nõue hageja vastu seisuga 13.04.2018 6210 eurot koosnedes põhisummast 4500 eurot ja viivise summast 1710 eurot. 13.04.2018 koostas kostja tuginedes VÕS § 197 ja 198 tasaarvestusavalduse (dtl 119), millega tasaarvestas kostja enda arvest nr XXX tuleneva nõude koos viivisnõudega summas 6210 eurot hageja arvest nr XXX tuleneva nõudega 5358,95 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel on kostja kohustused hageja ees täies ulatuses täidetud ja hageja võlgneb kostjale täiendavalt 851,05 eurot.
20.Hageja on oma vastuses kostja tasaarvestusnõudele vastu vaielnud ning viidanud esmalt sellele, et nägi esimest korda Forest Transit OÜ pretensiooni ja arvet nr XXX hagivastusele lisatuna. Hageja ei ole enne neid dokumente näinud ning avaldab, et kostja poolt koos vastusega esitatud pretensioon ja arve nr XXX on tagantjärele koostatud. Vastasel juhul võinuks kostja need esitada hageja lepingulisele esindajale siis, kui sai hagejalt vastava pretensiooni, so aprillis 2018. Isegi siis, kui hageja esitas oma nõude maksekäsu kiirmenetluse korras, ei ole kostja oma pretensioonist ja arvest midagi hagejale ega hageja lepingulisele esindajale rääkinud. Hageja ei tunnista kostja nõuet enda vastu, kuna hageja ei ole kostjale mistahes kahju tekitanud. Kostja nõue hageja vastu on paljasõnaline ja tõendamata ja sel põhjusel puudus kostjal ka õigus tasaarvestuseks.
21.Kohus selgitas kostjale 10.12.2019 toimunud kohtuistungil, et kostjal tuleb kohtule esitada tõendid selle kohta, kuidas on hagejale edastatud leppetrahvi nõue ja tasaarveldusavaldus ning hagejapoolne kinnitus nimetatud dokumentide kättesaamise kohta. Kohus selgitas kostjale, et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, vaid Lk 5/7
Tsiviilasi nr 2-18-110297 usaldusväärseks tõendiks võib olla nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse.
22.Kostja edastas 30.12.2019 kohtule e-kirja, mis on 23.12.2019 saadetud [email protected] eposti aadressilt Annika Kalju e-postile. Antud e-kirja sisuks on edastatud e-mail, mille kohaselt justkui Ardi Kaljuvee oleks 20.01.2018 edastanud Jurate Bujauskuiene e-postile trahvinõude.
23.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Riigikohus on selgitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14).
24.Kohus on seisukohal, et sellisel kujul esitatud e-maili väljavõtet ei saa pidada piisavaks tõendiks, kuna selle sisu on võimalik enne e-maili edastamist lihtsalt muuta, sh ka saatmise kuupäevi. Kuivõrd kostjale on selgitatud tema tõendamiskoormist ja kostja on jätnud selle täitmata, tuleb asuda seisukohale, et kostja poolne leppetrahvinõue ja tasaarvestamisavaldus on hagejale kätte toimetatud alles 07.11.2018, mil hageja esindaja sai kätte kostja vastuse hagile.
25.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
26.Hageja on seisukohal, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ja seega ei saa seda enam kohtumenetluses esitada. Kohus selgitab, et VÕS § 159 lg 2 eesmärgiks on tõkestada õiguste kuritarvitamist leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgniku positsiooni lepingulises suhtes. Teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes (RKTKo 3-2-1-142-11 p 16). Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi nõude kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Riigikohus on märkinud, et mõistlik aeg võiks mahtuda rikkumise avastamise ja nõude aegumise tähtaja vahele (3 kuud), kuid sealjuures toonitanud, et kolm kuud võib teatud juhtudel olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg (RKTKo 3-2-1-142-11 p 16).
27.Kostja seaduslik esindaja selgitas 10.12.2019 toimunud istungil, et poolte vaheline koostöö algas XX.XX.XXXX ja lõppes 2017 lõpus. 2017 detsembris tekkis töösse paus pühade tõttu. Hageja esindaja lubas kostja logistikule, et veok on tagasi jaanuari alguses nii nagu kõik ülejäänud veokid. Jaanuari alguses küsiti, et kuna veokijuht jõuab ja tööd alustab. Hageja ütles, et ei saada enam veokit, kuna viimane arve oli kostja poolt tasumata. Lk 6/7
Tsiviilasi nr 2-18-110297 Kuivõrd kostja pidas lepingu rikkumiseks seda, et hageja ei saatnud vedude teostamiseks enam veokit, tuleb asuda seisukohale, et kostja sai väidetavast hageja rikkumisest teada jaanuaris 2018.
28.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on kostja poolse leppetrahvinõude ja tasaarvestamise avalduse kätte saanud 07.11.2018 on kohtu hinnangul tegemist ilmselgelt hilinenud leppetrahvinõudega. Leppetrahvi nõude esitamine, 11 kuud pärast võimalikust leppetrahvinõudest teadasaamist, on kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk aeg ja vastuolus hea usu põhimõttega. Seega ei ole kostjal tekkinud hageja suhtes leppetrahvi nõuet.
29.Kohus on seisukohal, et kuivõrd tuvastatud on, et leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult, ei hinda kohus leppetrahvi sisu ja seda, kas kostjal üldse oleks olnud leppetrahvi nõudmise õigust. Kuivõrd kostjal leppetrahvi nõuet tekkinud ei ole, puudub kostjal ka nõue, millega hageja nõuet tasaarvestada. Seega jätab kohus kostja tasaarvestusnõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.
32.Hageja esitas 14.01.2020 kohtule menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 1235 eurot, millest 425 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 810 eurot õigusabikulud 9 tunni ulatuses, tunnihinnaga 90 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõivu osas on põhjendatud ja vajalik kuna selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Õigusabikulude osas leiab kohus, et arvestades asja mahtu ja kohtumenetluse pikkust on õigusabile kulunud aeg (9 tundi) põhjendatud ja vajalik. Seega rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1235 eurot.
33.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1235 eurot (425+810).
34.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Lk 7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.