Jätta menetluskulud S.O.i kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud ning riigilõiv, mis jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3 peale võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Kirjeldav osa Hageja esitatud asjaolud ja tõendid
1.Hageja pöördus kostja 1 poole, et kostja koostaks tema jaoks kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses kriminaalasjaga nr 2-16-1036. 07.11.2019 toimunud eelistungil selgitas hageja, et sõlmis kostjaga 2 selleks suulise käsunduslepingu.
2.Hageja maksis kostjale 1 kaebuse koostamise eest kokku 6200 eurot. 07.11.2019 toimunud eelistungil selgitas hageja, et tegelikult maksti kostjale 1 kaebuse koostamise eest 3000 eurot. Raha andis kostjale 1 sularahas üle A.N.. Osa rahast oli hageja raha ja osa tunnistaja enda raha. Raha kostjale 1 üleandmise kohta taotles hageja tunnistaja A.N. ülekuulamist. Hagejal vara olemasolu kohta esitas hageja Tallinna Vangla kviitungi koopia 13.02.2015 (tl 154).
3.Kaebuse koostas kostja 1 ja allkirjastas hageja esindajana kostja 2. Hageja andis kostjale 2 volikirja esindamiseks kriminaalasjas nr 1-16-1036. 07.11.2019 toimunud eelistungil kinnitas hageja, et tal ei ole kostjaga 2 olnud puutumust.
4.Hiljem selgus, et kaebus ei vastanud Euroopa Inimõiguste Kohtu reeglite artiklile 47, mille tulemusena hageja kaebust ei menetletud (tk 64-65).
5.Kostja 2 suhtes on Eesti Advokatuuri Aukohus hageja kaebuse (tl 56-57) teinud otsustuse, milles leidis, et kostja rikkus AdvS § 40 lg-t 3. Aukohus asus seisukohale, et kui advokaat kirjutab menetlusdokumendile alla ning esitab selle enda nimel kohtule või muule ametiasutusele, peab ta veenduma dokumendi vastavuses seadusele nii vormi kui sisu osas. Dokumentidele alla kirjutades võtab advokaat vastutuse dokumendi ja osutatud õigusabi kvaliteedi eest. Kuna hageja nimel Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatud kaebus ei vastanud vorminõuetele, siis jättis kohus kaebuse menetlusse võtmata, mille tulemusena jäid hageja õigused kaitseta (tl 64-65).
6.Hageja on seisukohale, et ta ei ole saanud kostjatelt nõuetekohaselt osutatud õigusabiteenust – kostjad rikkusid lepingut, mille tulemusena on ta saanud kahju 6200 eurot, mis seisneb kostjale 1 kaebuse koostamise eest makstud rahas. Alternatiivselt taotles hageja rahuldada kostja 2 vastu hagi lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivate võlaõigusseaduse sätete alusel. Hageja on seisukohal, et kostjad vastutavad kahju eest solidaarselt. Kostja 1 esitatud asjaolud ja tõendid
2-19-1376
7.Kostjal 1 puudus õigusabileping hagejaga ja hageja ei ole kostjale 1 kunagi raha maksnud.
8.Kostja 1 kaitses hagejat kriminaalasjas nr 1-16-1036 Tallinna Ringkonnakohtus. Kostjaga 1 sõlmis selleks lepingu A.Z.. A.Z. sõlmis kostjaga 1 lepingu enda nimel hageja kaitsmiseks kriminaalmenetluses (tl 149). Tegemist on kaudse esindusega TsÜS § 155 tähenduses. Seega saaks ainult A.Z. esitada lepingu rikkumisele tugineva kahjunõude kostja 1 vastu.
9.07.11.2019 kinnitas kostja 1 esindaja, et vaidlust ei ole selles, et kostja 1 pidi koostama kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid selle eest ei ole talle raha makstud.
10.KrMS § 42 lg 1 p 1 eeldab kohustuslikuna kirjaliku õigusabilepingu olemasolu. Kuna õigusabileping hageja ja kostja 1 vahel pidi olema kirjalik, siis ei saa selle täitmist tõendada tunnistaja ütlustega (RK lahend nr 3-2-1-96-11).
11.07.11.2019 eelistungil kinnitas kostja 1 esindaja,et pärast seda, kui selgus, et kaebus ei vasta vorminõuetele, siis koostas kostja 1 uue kaebuse, kuid hageja keeldus kaebust allkirjastamast. Kostja 1 proovis rikkumist heastada.
12.12.02.2020 istungil kinnitas kostja 1 esindaja, et vaidlus puudub selles, et kostja 1 maksis kostjale 2 kaebuse allkirjastamise eest 200 eurot. Kostja 2 esitatud asjaolud ja tõendid
13.Kostja 2 ja hageja vahel puudus lepinguline suhe. Kuivõrd hagi on esitatud lepingust tuleneva kahju hüvitamiseks, siis ei saa kahju eest vastutada kostja 2.
14.Kostja 1 pöördus kostja 2 poole hageja nimel Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatava kaebuse allkirjastamiseks. Kostja 2 sai kostjalt 1 selle eest 200 eurot. Kohtuotsuse põjendused
15.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja 1 vahel oli suulises vormis sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619), mille alusel kohustus kostja 1 koostama hageja nimel ja huvides kaebuse Euroopa Inimõiguste kohtusse. Kostja 1 ei vaielnud menetluses vastu sellele, et ta pidi kaebuse koostama, kuid vaidles vastu sellele, kes temalt vastava töö tellis. Kostja 1 väitel oli temaga selles osas sõlminud lepingu A.Z.ga. Kohus kostja 1 väitega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostja 1 poolt esitatud volikirjast õigusteenuse osutamiseks (tl 149) nähtub, et volitus kostjale 1 õigusteenuse osutamiseks on antud hageja poolt, keda on volituse andmisel esindanud A.Z.. Seega nähtub volikirjast selgelt, et volitus on antud kostja 1 nimel mitte A.Z. nimel. Volikirjast järeldub kohtu hinnangul üheselt, et volitusest tulenevad õigused ja kohustused tekkisid hageja ja kostja 1 vahel mitte hageja ja A.Z. vahel. Kohus juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et volikirjast nähtub, et käsundi sisuks oli kaitse Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus. See ei välista kohtu hinnangul siiski seda, et hageja ja kostja 1 leppisid suuliselt kokku kaebuse koostamises Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Muid tõendeid peale volikirja (tl 149) kostja 1 ei esitanud selle kohta, et temalt tellis Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatava kaebuse koostamise A.Z. mitte hageja. Kohus on seisukohal, et käsundusleping ei ole tühine selle kirjaliku vormi järgimata tõttu. Kostja on seejuures tuginenud KrMS § 42 lg 1 p-s 1 sätestatule mille kohaselt on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja). Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest, et muus vormis kui kirjalikus või sellest rangemas
2-19-1376 vormis sõlmitud lepingud Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamiseks oleksid tühised. Nimetatu ei nähtu ei KrMS-st ega TsÜS 4. ptk sätetest. Ka advokaatide puhul on kohtud varem asunud seisukohale, et AdvS § 55, mis sätestab keelu sõlmida kliendiga suulist õigusabiteenuse lepingut kohtumenetlustes ja TsÜS 4. ptk sätete koosmõjust ei tulene, et seadusandja soovis kehtestada kirjalikus või elektroonilises vormis lepingu sõlmimise kohustuse. AdvS § 55 lg 4 eesmärk on tagada selgus advokaadibüroo kliendisuhetes, mitte aga mõjutada advokaadi ja kliendi vaheliste kokkulepete kehtivust. Järelikult ei ole mittekirjalikus vormis sõlmitud õigusabileping TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-101527). Kostja 1 ei ole Eesti Advokatuuri liige. Puudub igasugune põhjendus, miks peaks Eesti Advokatuuri liikmeks mitteoleva isikuga sõlmitavatele õigusabilepingutele kehtima rangemad nõuded kui advokaatide sõlmitavatele õigusabilepingutele.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebusele kirjutas kostja 1 palvel alla kostja 2. Kohus on seisukohal, et tegemist oli edasivolitusega TsÜS § 119 lg 1 tähenduses, mille kohaselt on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ka kostja 2 ja hageja vahel oli läbi edasivolituse lepinguline suhe.
18.VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja nimel Euroopa Inimõiguste Kohtusse saadetud kaebus ei vastanud Euroopa Inimõiguste Kohtu reeglile nr 47, millest tulenevalt kaebust ei menetletud. Nimetatu nähtub mh Eesti Advokatuuri 15.11.2018 otsusest, millest nähtub, et kaebus oli vormivigadega. Seega rikkusid kostjad hagejaga sõlmitud õigusabilepingut, koostades ja edastades kaebuse hageja nimel Euroopa Inimõiguste Kohtusse vormiveaga, jättes seega järgimata seega käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsust, mille tulemusena Euroopa Inimõiguste Kohus kaebust menetleda ei saanud.
19.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka kaebuse koostamise eest tasutud raha saab käsitada hagejale tekitatud kahjuna. Samuti on kohus seisukohal, et kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
20.VÕS § 107 lg 1 p-d 1 – 3 sätestavad, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Kostja 1 väitis 07.11.2019 eelistungil, et pärast seda, kui Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas hageja kaebust mitte menetleda, siis koostas kostja 1 hageja nimel uue kaebuse ja palus hagejal see allkirjastada, kuid hageja keeldus sellest. Seega põhjustas hageja ise olukorra, kus Euroopa Inimõiguste Kohus hageja kaebust menetleda ei saanud. Kohus on seisukohal, et kostja 1 vastavasisulised väited on tõendamata ja hageja ei ole neid väiteid omaks võtnud.
2-19-1376
21.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud usutavalt kahju suurust, mille tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja väitel tasus ta kostjale 1 kaebuse koostamise eest 3000 eurot. Raha andis kostjale 1 üle A.N. sularahas. Osaliselt oli tegemist tunnistaja rahaga ja osa oli hageja enda raha (07.11.2019 istungi protokolli lk 2). Tunnistaja A.N. andis vande all ütlusi, et ta andis 2017 detsembris kostjale 1500 eurot ja 2018 märtsis veel 1500 eurot. Raha oli vaja kostjale 1 üle anda seoses kaebuse esitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Mõlemal korral tasus tunnistaja kostjale 1 hoopis hageja emalt saadud rahaga (tl 187 pöördel - 188). Selleks, et tõendada, et hagejal oli raha, mida kostjale 1 tasuda, esitas hageja koopia kviitungist (tl 154), millest nähtub, et 13.02.2015 võttis Tallinna Vangla hagejalt vastu 5600 rubla ja erinevaid kollasest metallist esemeid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega dokumente selle kohta, et nimetatud esemed oleksid hagejale tagastatud. Seega ei tõenda kviitung kohtu hinnangul hageja väidet sellest, et tal oli piisavalt vara, et kostjale 1 tasuda 3000 eurot või osa sellest. Tunnistaja A.N. andis ütlusi selle kohta, et ta realiseeris hagejalt saadud kulla Tavidis jaanuari lõpus-veebruari alguses 2015 (tl 188). Nimetatud väide ei saa olla õige, kuna hageja andis kollasest metallist esemed vanglale üle alles 13.02.2015. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja väited ja tunnistaja ütlused ei ole omavahel kooskõlas, samuti ei ole tunnistaja ütlused kooskõlas asjas esitatud dokumentaalse tõendiga osas, mis puudutab väidetavalt kostjale 1 antud raha olemasolu ja päritolu. Kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada, millisest rahast tunnistaja kostjale 1 raha üle andis, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada ka väidetavalt üle antud rahasummat, kuna puuduvad usutavad tõendid selle kohta, et hageja väidetud ulatuses raha eksisteeris ja see ka tegelikult kostjale 1 üle anti. Kohus on seisukohal, et hageja kahju suurus on jäänud usutavalt tõendamata. Hagist osaliselt loobumine
22.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas 22.11.2019 taotluse haginõude täpsustamiseks ja vähendas kostjatelt nõutavat summat 3000 euro võrra. 02.12.2019 täpsustas hageja esindaja, et hageja loobub 3000 euro osas hagist. Kohus on seisukohal, et loobumine on seaduslik ja tuleb vastu võtta. Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjad ei esitanud menetluskulude nimekirju, mistõttu kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus andis hagejale 08.03.2019 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus andis hagejale 10.03.2019 menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude
2-19-1376 riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusabi andmise taotlusest ja riigi õigusabi taotlusest nähtub, et hageja majanduslik olukord on raske. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus hageja riigi õigusabi tasu ja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Tsiviilasja hind
24.TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Hageja esitas hagiavalduse 6200 euro väljamõistmiseks kostjatelt. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hind 6200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.