Šoti Viski Kaubanduse OÜ hagi OÜ TRUNK-LINE BS vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2019 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Šoti Viski Kaubanduse OÜ määruskaebus
menetluskulude
Hageja: Šoti Viski Kaubanduse OÜ (registrikood 10236494), lepinguline esindaja Erkki Evart Kostja: OÜ TRUNK-LINE BS (registrikood 10478145), lepinguline esindaja Heldur Raig
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.11.2019 määrus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruses toodud täpsustusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Šoti Viski Kaubanduse OÜ taotlus välja nõuda OÜ-lt TRUNK LINE BS menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.
4.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Edasikaebamise kord ja selgitused
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Šoti Viski Kaubanduse OÜ (hageja) esitas 05.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ TRUNK-LINE BS (kostja) vastu. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.10.2017 esitas hageja hagiavalduse ja 08.12.2017 hagi täpsustuse, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 4885,95 eurot ning intressid 185,14 eurot, samuti võla sissenõudmisega seotud kulud 110 eurot.
2.Harju Maakohus jättis 16.11.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.09.2019 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 14.11.2019.
3.09.09.2019 ja 18.09.2019 esitas kostja menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (käibemaksuta) 16,4h ulatuses. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb kostja kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: • •
• • • • • • • • •
12.01.2018 taotluse koostamine e-toimikusse pääsemiseks – 0,1h 15.01.2018 hagimaterjalidega tutvumine, hageja seisukohtade analüüs, kohtu ja õiguspraktika analüüs koos asjakohase õiguskirjanduse läbitöötamisega; esitatud tõenditega tutvumine ja tõendite hindamine ja analüüs – 2h 15-25.01.2018 kostja tõendite väljaselgitamine, kogumine ja komplekteerimine, suhtlus kostja seadusliku esindajaga – 1,5 01.02.2018 hagile vastuse koostamine – 3h 27.02.2018 hageja menetlusdokumendiga tutvumine – 0,1h 14.03.2018 hageja 09.03.2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud seisukohtade, tõendite analüüs, kostja seisukohtade ja vastuväidete koostamine – 2h 25.05.2018 aegumise osas seisukoha koostamine – 1h 21.09.2018 istungiks valmistumine ja istungil osalemine – 1,5h 15.02.2019 nõupidamine esindatavaga, apellatsioonkaebuse sisu tutvustamine ja edasiste tegevuste kooskõlastamine – 0,5h 04-05.03.2019 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 2,2h 18.09.2019 seisukoha koostamine – 2,5h
4.19.09.2019 esitas hageja taotluse tähtaja ennistamiseks ja oma vastuväited kostja menetluskulude kohta. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus jättis 20.11.2019 määrusega rahuldamata hageja 19.09.2019 taotluse tähtaja ennistamiseks ning otsustas menetleda hageja 19.09.2019 hilinemisega esitatud vastuväidet kostja menetluskulude osas. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1332 eurot (käibemaksuta).
6.Kohus vähendas kostja lepingulise esindaja tööaega seoses 25.05.2018 kostja seisukoha koostamisega, kuna kohus ei küsinud kostjalt seisukohta hageja dokumendile. Hageja tõi oma seisukohas välja kaks uut õiguslikku väidet, mille osas sai vastuse kujundamist pidada põhjendatuks, kuid arvestades, et 10 päeva pärast seisukoha esitamist oli planeeritud eelistung, kus kostja oleks saanud oma vastuväited esitada eraldi dokumenti vormistamata, samuti menetlusdokumendi minimaalselt sisu, pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 1,5h, mis oli kohtu hinnangul piisav, et analüüsida hageja esitatut ja kujundada hageja poolt esitatu osas seisukoht, et seda esitada istungil.
7.Ülejäänud õigusabitoimingute osas leidis kohus, et esindaja on menetlusdokumente koostanud lähtuvalt menetluslikust vajadusest. Menetlusdokumendid on asjakohased, ei korda varem esitatut ja on panustanud asja õigesse lahendamisesse. Seetõttu ei olnud alust menetluskulude vähendamiseks ülejäänud õigusabitoimingute osas.
8.Seoses hageja tähtaja ennistamise taotlusega selgitas maakohus, et menetluskuludele vastuväidete esitamise tähtaja määras kohus, mistõttu ei ole tegemist seadusest tuleneva tähtajaga. Kohus jättis sel põhjusel ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna hageja esitas vastuväite menetluskuludele enne, kui kohus hakkas kindlaks määrama menetluskulude rahalist suurust, ei põhjusta vastuväite menetlemine menetluse venimist ja kohus arvestas hageja vastuväidet kostja menetluskuludele (TsMS § 331 lg 1).
9.Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega, mis puudutas nõupidamise mittevajalikkust. Menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses esindaja kaudu, sh saada teavet menetluse ja selle käigu kohta oma esindajalt. Menetlusosaline annab esindajale korraldusi menetluslike otsuste tegemiseks ja määrab õigusabi piirid. Seetõttu on menetlusosalisega suhtlus vajalikuks. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalisega suhtluseks kulunud tööaeg põhjendamatult pikk.
10.Samuti ei nõustunud kohus hageja vastuväitega, mis puudutas kostja esindaja äriühingut. Esindajaks võib olla nii füüsiline isik, kui isik, kelle põhitegevus või kellele kuuluva juriidilise isiku põhitegevus ei ole õigusnõustamine. Kohus ei leidnud, et menetluskulude väljamõistmise seisukohalt oleks asjakohane küsimus, missuguse juriidilise isiku kaudu on esindaja korraldanud oma tegevuse. Vaidlust ei ole, et kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja, kes oli õiguslikult kvalifitseeritud õigusabi osutama ja menetluses esindajana tegutsema. Esindaja menetluses osalemine oli menetluses kohtule ja vastaspoolele nähtav. Seetõttu ei saa vastuväide põhjendada menetluskulude välja mõistmata jätmist.
11.Kohus nõustus hageja vastuväitega, et juristist esindaja puhul on 110 eurot keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Keskmisest kõrgema tunnitasuga menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, kui tegemist on tavapärasest keerukama või mahukama vaidlusega. Selles tsiviilasjas oli tegemist tavapärase võlavaidlusega, mis ei olnud õiguslikult keeruline. Seetõttu vähendas kohus esindaja tunnitasumäära ja mõistis menetluskulud välja tunnitasumääraga 90 eurot tunnis. Seega on kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1332 eurot (14,8 x 90). Määruskaebus
12.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtul kontrollida maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kaaluda TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ja välja nõuda hagejalt menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.
13.Kuna hageja ei saanud võimalust esitada vastuväiteid kostja maakohtu menetluskuludele, siis kasutab hageja seda võimalust määruskaebuses esmakordselt, kuigi kohus oleks võinud anda hagejale tähtaja esitada oma vastuväited enne menetluskulude kindlaksmääramist.
14.Hageja peab võimalikuks, et juurdepääsu taotlemine asja e-toimikusse võib võtta aega 0,1h, samas ei nähtu e-toimikust, et kostja oleks vastava taotluse maakohtule esitanud.
15.Hageja ei nõustu sellega, et kostjal võis 1,5h kuluda tõendite väljaselgitamisele ja kohtumisele kliendiga. E-toimikust ei nähtu, et kostja oleks esitanud tõendeid. Hageja hinnangul on põhjendatud kulu ja aeg kohtumine kliendiga ja muudele tegevustele 1h.
16.Jääb arusaamatuks missugused lisad on kostja komplekteerinud hagiavalduse vastusele. Hageja peab võimalikuks, et vastuse koostamisele peale seda, kui kostja lepinguline esindaja tutvus hagi aluseks olevate asjaoludega, võis kuluda kuni 2h. Menetlusdokument ei ole sisuliselt keerukas ja on suunatud sellele, et antud nõue on aegunud ja võib olla esitatud vale isiku vastu.
17.27.02.2018 hageja menetlusdokumendiga tutvumine on põhjendatud kuni 3 minutit, mitte 6 minutit, nagu kostja taotleb.
18.E-toimikus ei ole kostja viidatud 14.03.2018 menetlusdokumenti, kuid hageja peab võimalikuks, et kostjal võis kuluda kuni 1h hageja 09.03.2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud seisukohtade, tõendite analüüsiks, kuid ei ole mingit tõendusmaterjali kostja seisukohtade kujundamise osas või menetlusdokumendi koostamise osas.
19.Hageja ei pea võimalikuks, et kostjal võis kuluda hageja 25.05.2018 seisukoha koostamiseks 1h. Antud menetlusdokument on kaks lehekülge pikk, millest sisuline tekst on üks lehekülg ja ka see kordab varasemaid kostja seisukohti. Hageja peab võimalikuks, et antud asjas kulus vastavateks tegevusteks 0,5 tundi. Samas on ka maakohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus ei nõudnud vastava menetlusdokumendi koostamist, kuna vastava seisukoha esitamise ajaks oli juba määratud kohtuistung.
20.Apellatsioonimenetluses kantud kulude osas jääb hageja oma esitatud vastuväidete juurde ja palub kohtul neid täiendavalt hinnata.
21.Hageja hinnangul ei olnud 15.02.2019 nõupidamine vajalik, kuna vastus apellatsioonikaebusele ei sisalda uusi vastuväiteid, kõik seisukohad on menetluses juba pooled esitanud, seega puudus vajadus eraldi kohtumiseks, vastuse koostamine oli kohustuslik ega sisaldanud mingeid kulutusi, samuti ei esitatud tõendeid.
22.Hageja nõustub, et 04.-05.03.2019 menetlustoimingute ajakulu on põhjendatud 1,5h.
23.Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane, et kõik kulud peab kandma hageja. Tuleks kaaluda TsMS § 162 lg 4 kohaldamist, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja ei suutnud ümber lükata seda, et kostjale antud laen on jäänud tagastamata. Hageja peab väga kahetsusväärseks seda, et kostja ei tunnistanud menetluse kestel laenu saamist, oma kohustust laen tagastada õigeaegselt.
24.Hageja ei suuda leida e-toimikust ühtegi tõendit kostja menetluskulude kandmise kohta. Kostjale tuleb anda tähtaeg vastavate tõendite esitamiseks. Kuna kostja lepinguliseks esindajaks ei ole vandeadvokaat, on hagejal põhjendatud kahtlus, et kõiki kostja näidatud menetluskulusid ei ole kostja tegelikkuses kandnud. Menetluse käigus on kostjat esindanud äriühing edasi võõrandatud kolmandatele isikutele, mis võiks viidata sellele, et kõik kulud, mis on kostja poolt näidatud, ei pruugi tegelikkuses olla kantud. Menetluse edasine käik
25.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
26.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata, kuid täpsustada tuleb määruse põhjendusi. Taotlus tõendite väljanõudmiseks jääb rahuldamata.
28.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas hageja kostja menetluskulude jaotuse ja suuruse. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tähtaja ennistamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas.
29.Määruskaebuses on hageja esitanud väite, et menetluskulude täielikult tema kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane, paludes kaaluda TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses menetlusstaadiumis, s.o menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei saa enam vaidlustada ega muuta menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks pidi hageja esitama vastavasisulise kaebuse Harju Maakohtu 16.11.2018 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 otsuse peale. Seda on kohtud otsuste viimastes punktides pooltele ka selgitanud (I kd, tl 150 ja II kd, tl 15 pöördel). Kõik väited ja seisukohad, mis hageja hinnangul oleksid pidanud mõjutama menetluskulude jaotust, tuli tal esitada maa- ja ringkonnakohtu otsuste, millega määrati menetluskulude jaotus, vaidlustamisel. Ringkonnakohtu otsus
jõustus edasi kaebamata 14.11.2019. Kuna põhimenetluses jäeti menetluskulud nii maakui ka ringkonnakohtus hageja kanda, tuleb kostja esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagejalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuse väide alust menetluskulude jaotuse muutmiseks.
30.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
31.Esmalt märgib ringkonnakohus, et põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule, nagu ei oleks kohus võimaldanud tal esitada vastuväiteid kostja menetluskuludele. KIS-st nähtuvalt toimetas ringkonnakohus kostja kulude nimekirja hagejale kätte 10.09.2019. Hagejal oli võimalik oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt dokumendiga tutvuda ja soovi korral seisukoht esitada (TsMS § 306 lg 1). Hageja märkis oma 11.09.2019 menetlusdokumendis, et kuigi tema hinnangul ei palutud menetlusosalistel esitada apellatsiooniastmes maakohtus kantud kulude nimekirja, peab ta vajalikuks esitada oma seisukohad ka kostja maakohtus kantud menetluskulude osas (II kd, tl 4). Seega analüüsis hageja juba 11.09.2019 kõiki kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulusid. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kohus hindab menetluskulude kindlaksmääramisel kulude vajalikkust ja põhjendatust sõltumata sellest, kas vastaspool kuludele vastu vaidleb või mitte.
32.TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ja TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab üldjuhul seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha isegi siis, kui ei ole esitatud konkreetseid vastuväiteid. Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta. Maakohus vastas hageja vastuväidetele ja tõi vaidlustatud määruse põhjendustes esile need menetlustoimingud, mille osas pidas vajalikuks ajakulu vähendada ja ülejäänud kulude osas märkis üksnes kokkuvõtlikult, et kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, jättes pikemalt analüüsimata menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud. Selliselt on vaidlustatud kohtumäärus ebapiisavalt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine raskesti kontrollitav. Kuigi maakohtu määrus on jäetud osaliselt põhjendamata, saab
ringkonnakohus maakohtu määruse puuduse määruskaebusele vastates kõrvaldada ja ise puuduvas osas õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata.
33.Toimikust nähtuvalt esitas kostja maakohtu menetluses 12.01.2018 taotluse, 01.02.2018 vastuse hagiavaldusele, 25.05.2018 ja 06.11.2018 seisukohad, ning ringkonnakohtus 05.03.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, 09.09.2019 menetluskulude nimekirja, 18.09.2019 seisukohad ja täiendava menetluskulude nimekirja.
34.Vastuseks määruskaebuse kahtlusele, kas kostja esitas taotluse e-toimikusse juurdepääsu saamiseks, kinnitab ringkonnakohus, et nimetatud taotlus on 12.01.2018 kohtule esitatud (I kd, tl 62 – 63). Seega on ajakulu 0,1h nimetatud taotluse koostamiseks põhjendatud.
35.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja seoses 01.02.2018 vastuse koostamisega 15.01.2018 tutvunud hagimaterjalidega, analüüsinud hageja seisukohti ja kohtupraktikat koos asjakohase õiguskirjanduse läbitöötamisega, hinnanud ja analüüsinud hageja esitatud tõendeid. Seejärel asus kostja lepinguline esindaja välja selgitama, koguma ja komplekteerima kostja tõendeid ning suhtles kostja seadusliku esindajaga. 01.02.2018 koostas vastuse, kulutades kõigeks eelnevaks kokku 6,5h. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega osas, et kostja vastusele ei ole lisatud ühtegi kirjalikku tõendit, kuid arvestades hagiavalduse sisu ja sellele lisatud tõendite mahtu, vastuse koostamiseks vajalikku ajakulu ning vajadust suhelda ka esindatavaga, ei ole 6,5h ülemäärane aeg.
36.Menetlusosalise esindajal on põhjendatud tutvuda e-toimikusse laetud menetlusdokumentidega, mis on talle nähtavaks tehtud, isegi kui kohus ei küsi nende dokumentide osas temalt seisukohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja ajakulu 0,1h hageja 27.02.2018 tähtaja pikendamise taotlusega tutvumiseks pidada ilmselgelt ülemääraseks.
37.Seoses hageja väitega, et puuduvad tõendid kostja 14.03.2018 seisukohtade kujundamise või menetlusdokumendi koostamise osas, selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegeles kostja 14.03.2018 hageja 09.03.2018 esitatud menetlusdokumendi ja lisade (I kd, tl 79-99) analüüsimisega ja seisukohtade kujundamisega ning kirjaliku dokumendi koostas selle kohta 25.05.2018, mille esitas kohtule (I kd, tl 105-106). Maakohus leidis, et seisukoha kujundamine oli põhjendatud, kuid kirjaliku seisukoha esitamine ei olnud vajalik, kuivõrd need seisukohad oli võimalik esitada ka kohtuistungil. Ringkonnakohus nõustub selles osas TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi pikemalt ei korda. Vastupidiselt kostja seisukohale ei pea ringkonnakohus vajalikuks vähendada juba maakohtu poolt vähendatud ajakulu nimetatud menetlustoimingu osas.
38.Ajakulu 21.09.2018 kohtuistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks ei ole hageja vaidlustatud ning ka ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu 1,5h põhjendatud ja vajalik, arvestades, et istung kestis 1h ja selle ettevalmistamiseks võis kuluda 0,5h.
39.Hageja hinnangul ei olnud 15.02.2019 nõupidamine vajalik, kuna puudus vajadus eraldi kohtumiseks apellatsioonile vastamise osas. Riigikohus on leidnud, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).
Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu tuvastatud aeg kliendiga suhtlemiseks mõistlik.
40.Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 2,2h ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud või ebamõistlik, arvestades, et vastuse koostamine eeldab nii maakohtu kohtuotsuse kui apellatsioonkaebuse analüüsi, kostja seisukohtade kujundamist ja kirjalike seisukohtade vormistamist.
41.Eraldi menetluskulude nimekirja alusel taotles kostja hüvitada enda 18.09.2019 esitatud seisukoha koostamise kulu (2,5h), mida maakohus ei ole samuti analüüsinud. Kuivõrd hageja esitas oma lõppseisukohtades mitmeid uusi taotlusi, nõudis ringkonnakohus kostjalt selles osas seisukohta. Seega pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma hageja 09.09.2019 lõppseisukohtade ja taotlustega (I kd, tl 181-185 pöördel), kujundama seisukoha ja koostama vastuse. Ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu 2,5h selleks põhjendatud ja vajalik.
42.Vastuseks hageja etteheitele, et e-toimikust ei nähtu ühtegi tõendit kostja menetluskulude kandmise kohta, selgitab ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtub, et kostjat esindas nii maa- kui ka ringkonnakohtus lepinguline esindaja, kes on esitanud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid. Maakohus ei pidanud küsima õigusabi eest arvete tasumist tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud piisavalt detailselt kirjeldatud, sest sellest nähtub nii tehtud toimingud kui ka nendele kulunud aeg ja eeltoodu alusel puudub kahtlus, et sellisel määral on kostja lepinguline esindaja tööd teinud ja selle õigusabi eest on kostjal tekkinud kohustus tasuda. Seejuures ei oma ringkonnakohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, millise äriühinguga on kostja lepinguline esindaja seotud, kui lepinguline esindaja ise vastab TsMS § 218 lg-s 2 sätestatud nõudmistele ja on kohtule esitanud esindusõigust tõendava volikirja ja haridust tõendava dokumendi. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus välja nõuda kostjalt menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.
43.Seega, olles tutvunud kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutega, nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja väljamõistetud summa osas. Ringkonnakohus rõhutab, et menetluskulude põhjendatuse kontrollimine on võimalik ainult väga hinnanguliselt, ja leiab, et puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja põhjendatuks peetud ajakulu vähendamiseks.
44.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
45.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.