Eesti Vabariigi nimel Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Tsiviilasja number
2-17-1068
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2020, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Seesam Insurance AS hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Kohtuasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 857,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Seesam Insurance AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Seesam Insurance AS (10055752, Vambola 6, Tallinn), esindaja Anu Saar Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, Pärnu mnt 463a, Tallinn), esindaja Kaidi Sulg Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Nordecon AS (registrikood 10099962), esindaja Jaano Vink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 15.03.2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Seesam Insurance AS kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(7)
1.Seesam Insurance AS esitas 19.01.2017 Harju Maakohtule hagi, milles palub Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) välja mõista põhinõudena 4417,65 eurot, kõrvalnõudena viivis seisuga 20.01.2017 summas 89,28 eurot ja alates 21.01.2017 võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.17.09.2015 edastas sõiduauto Audi A6, reg märgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) juht KA hagejale kahjuteate, mille kohaselt sõitis ta sõidukiga 11.09.2015 Viruküla-Padise tee 17. kilomeetril kiirusega 80-90 km/h ja ootamatu lahtise killustiku tõttu kaotas kurvis sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja. Sündmuskohal fikseeris olukorra politseipatrull, kes tuvastas samuti, et sõiduk oli kurvis teelt välja sõitnud lahtise killustiku tõttu.
3.Sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures. Sõiduki taastamine ei olnud majanduslikult põhjendatud. Sõiduki remondi maksumus oli 9989,00 eurot ning turuhind 11 250 eurot, mistõttu luges hageja sõiduki majanduslikus mõttes hävinuks. Kuna kindlustusvõtja soovis jätta avariilise sõiduki endale, hüvitas hageja kindlustuslepinguga soodustatud isikule DNB Pank AS-ile avariilise ja kahjustamata sõiduki turuhindade vahena 4417,65 eurot.
4.Viruküla-Padise tee omanik on Eesti Vabariik, kelle teeomanikust tulenevaid kohustusi täidab Maanteeamet. Kostja rikkus majandus- ja taristuministri poolt 14.07.2015 kehtestatud määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi määrus nr 92) § 6 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, mis näeb ette, et tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa peab olema puhastatud. Kostja ei täitnud ka ehitusseadustiku (EhS) § 97 lõikes 1 sätestatud teeomaniku kohustust hoida tee korras viisil, mis tagaks tingimused ohutuks liiklemiseks. Ohutuks ei saa lugeda teed, millel on lahtine killustik. Samuti lasus kostjal käibekohustus kahju tekkimise ärahoidmiseks.
5.Hageja esitas 19.10.2016 kostja vastu regressnõude 4417,65 euro ulatuses. Kostja ei nõustunud esitatud nõuet rahuldama.
6.Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summa on perioodil alates 20.10.2016 kuni hagi esitamiseni 89,28 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Tee vastas määrusega nr 92 kehtestatud tee seisundinõudetele. Riigitee nr 11175 (Viruküla-Padise lõigu 15,6-19. kilomeetritel) on kattega teega, mille seisund peab vastama seisunditasemele 1. Need nõuded olid täidetud.
9.Riigitee nr 11175 (Viruküla-Padise) hoolde teostamiseks on kostja sõlminud Harju maakonna Keila teemeistripiirkonna riigimaanteede hooldelepingu nr 10002-E Nordecon Infra AS-iga. Hooldelepingu muudatuse 7 kohaselt on töövõtjaks Nordecon AS. Hooldelepingu punkti 1.1 kohaselt andis kostja teehoiu korraldamise, sh tee hooldamise õiguse Nordecon AS-ile. Hooldelepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus Nordecon AS tagama tavahoolde ja perioodilise hoolde ning teostama säilitusremonti aastaringselt ajavahemikul 01.02.2010-31.01.2018. Viruküla-Padise 15,657-19,055. kilomeetritel 2(7)
asuval teelõigul teostati kostja ja Nordecon AS vahel sõlmitud täiendava töövõtulepingu nr 15-00151/049 alusel 28.05.2015 pindamistöid. Teehooldaja ei ole rikkunud hooldelepingut. Õnnetuse eelset perioodi kajastava hooldepäeviku väljavõttest ei nähtu tee seisundinõuetele mittevastavust.
10.Kostja on teinud kõik endast mõistlikult oleneva, et tagada tee ülevaatuse teostamine ja hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis ning on jälginud käibes vajalikku hoolt. 09.09.2015 teostati tee ülevaatus ja mingeid puuduseid ei esinenud. Pole tõenäoline, et kaks päeva hiljem satub teele lahtine killustik, arvestades, et pindamist teostati 28.05.2015. Pärast sõidukijuhi ja patrullpolitseinike poolt Maanteeinfokeskusele teate edastamist kontrollis teehooldaja vaidlusaluse teelõigu seisundit, kuid mingit lahtist killustikku ei tuvastanud.
11.Hageja ei ole tõendanud, et kahju on hageja poolt kindlustusvõtjale hüvitatud.
12.Hageja esitatud tõendist ei tulene, millised olid õnnetuse tulemusena sõidukil tekkinud kahjustused. Siller Auto OÜ poolt koostatud kalkulatsioon seda ei tõenda. Kalkulatsiooni usaldusväärsust vähendab lisaks kalkulatsiooni enda puudustele ka asjaolu, et sõiduki omanikuks on 05.01.2016 saanud Siller Auto OÜ, kes omakorda on sõiduki 20.06.2016 edasi võõrandanud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus toimus liiklusõnnetus, ei tee sõidukijuht ise ühtegi fotot sõiduki kahjustustest.
13.Kui kohus leiab, et kostja peab kahju hüvitama, palub kostja kohtul VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist vähendada. Liiklusõnnetuste ja liiklusohtlike olukordade tekkimise vältimiseks ei piisa ainuüksi tee omaniku tegevusest ohutu liiklemise tagamiseks. Ohutu liiklemise tagamisel on suur roll ja vastutus ka sõidukijuhil. Võttes arvesse, et tegemist on kurvilise teelõiguga, oleks sõidukijuht pidanud valima sobiva sõidukiiruse. Kolmanda isiku seisukohad
14.Kolmas isik ei toetanud hagi ja leidis, et tee hooldamise kohustus oli nõuetekohaselt täidetud. Maakohtu põhjendused
15.Harju Maakohus jättis 15.03.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus leidis, et vaidluse all ei ole järgnevad asjaolud: - 11.09.2015 Viruküla-Padise tee (nr 11175) 17. kilomeetril leidis aset liiklusõnnetus, milles sõiduauto Audi A6, reg märgiga XXXXXX, juht KA oli sõitnud teelt sõidukiga teelt välja ja sõiduk sai kahjustusi; - Sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud kaskokindlustuslepinguga hageja juures (poliisi nr MM01043-319); - Viruküla-Padise tee on riigimaantee ja tee omanik on Eesti Vabariik, kellel on selle tee hooldamise ja korrashoiu kohustus; - Nordecon AS teostas 28.05.2015 Viruküla-Padise tee (nr 11175) 17. kilomeetril pindamistöid; - Liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud antud teelõigul kiirust piiravaid liiklusmärke; 3(7)
-
Nõude kahju hüvitamiseks esitas hageja kostjale 19.10.2016;
- Kostja ei ole kahju hüvitanud; - Arvestuslik seadusjärgne viivis on perioodi 20.10.2016-20.01.2017 eest 89,28 eurot.
17.Maakohus leidis, et nõude üleminek hagejale on tõendatud. Samuti on tõendanud pindamistööde päevikuga, et märgitud teelõigul tehti kostja korraldusel 28.05.2015 pindamistöid. Maakohtu hinnangul ei nähtu kostja poolt esitatud hooldepäevikust, pindamistööde päevikust, hooldusfirma andmete väljavõttest, järelevalvepäeviku väljavõttest, teostatud tööde ülevaatuse aktist 09.09.15, pindamistööde vastuvõtuaktist ja E. Vaheoja selgitustest, et teel oleks liiklusõnnetuse ajal olnud puudused, et tee poleks vastanud seisundinõuetele ning et teel oleks olnud lahtist killustikku. Maakohus hindas ka patrullpolitseinikust tunnistaja ütlusi koos teiste eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega ning leidis, et vaidlusalusel teelõigul oli küll 28.05.2015 teed pinnatud ja vahetult õnnetuse eelsel päeval eelnevalt profileeritud, kuid nimetatud tõendid ei võimalda järeldada seda, et vaidlusalune kruusatee poleks vastanud määrusega nr 92 kehtestatud tee seisundinõuetele, mis välistanuks seal ohutult sõita. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on kruusateega ja juhi selgitus, et kruusatee peal oli lahtine killustik, ei võimalda järeldada, et tee oli sõidukitele liiklemiseks ohtlik.
18.Maakohus leidis, et tunnistaja ütlustest ei ole võimalik järeldada, kuidas ja milliseid võtteid ning millise kiiruse oli valinud vaidlusaluse kannatada saanud sõiduki juht teel sõitmiseks, sest mingeid täiendavaid asjaolusid ei uuritud. Mingeid fotosid väidetavast killustikulisest teest ega sõidukist ja selle asendist sündmuskohal ei tehtud. Väide, et juht oli sõitnud kiirusega 70 km/h ning teelt välja sõitnud tee olude tõttu, pärineb vaid juhilt.
19.Kostja on tõendanud, et ta näitas üles käibes vajalikku hoolt tee hooldamise kohustuste täitmisel, mistõttu ei ole kostja rikkunud VÕS §-des 1043, 1045 lg 1 p 7 ja EhS § 97 lg 1, 2 ning määrusest nr 92 tulenevaid tee korrashoiu nõudeid. Kostja ei vastuta seega tekkinud kahju eest, mistõttu ei andnud maakohus hinnangut kahju ulatusele ega selle põhjuslikule seosele. Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 29.03.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja hagi rahuldada. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
21.Maakohus on eksinud EhS § 97 lg 1 tõlgendamisel, mis on toonud endaga kaasa ebaõige kohtulahendi. Hageja on seisukohal, et teeomanik vastutab teel tekkinud kahju eest isegi juhul, kui teeseisund vastab määrusele nr 92, kuivõrd seaduse eesmärk peab olema kahju tekkimise ärahoidmine. Kuivõrd politseinikel oli liiklusõnnetuse sündmuskohale sõites lubatud sõidukiirusest väiksemal kiirusel raskused teel püsimisega ning kindlustusvõtja sõitis halbade teeolude tõttu teelt välja, siis on kostja rikkunud EhS § 97 lg 1 teisest alternatiivist tulenevat kohustust (tee ei olnud liiklemiseks ohutu), mistõttu on kostjal tekkinud vastutus VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
22.Alternatiivselt vastutab kostja käibekohustuse rikkumise alusel. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu 4(7)
realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus. Kohus on märkinud, et kuivõrd kostjale ei saa EhS § 97 lõikes 1 tulenevat kohustuse rikkumist ette heita, siis on kostja näidanud üles käibes vajalikku hoolt. Sellega on kohus läinud vastuollu käibekohustuse eesmärgi ja sisuga. Käibekohustus on seadusest rangem kohustus ja kohus peab analüüsima, kas kostja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida. Kohus ei ole analüüsinud ega kaalunud otsuses võimalusi, mis olid kostja mõjusvääris ja oleksid kõnealuse liiklusõnnetuse ära hoidnud.
23.Kostja oleks saanud kahju ära hoida, kui oleks kõnealuses kurvis, mis oli liiklemiseks ohtlikult libe, pannud üles kiirusepiirangut tähistavad liiklusmärgid või tee libeduse ohust teavitavad liiklusmärgid. Seega ei saa väita, et kostja on endast kõik oleneva teinud.
24.Olukorras, kus on tuvastatud, et tee ei olnud tavapäraseks liiklemiseks ohutu, peaks kostja kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et liiklusõnnetus ei toimunud liiklemiseks ohtliku tee tõttu, vaid sõidukijuhist tulenevatel asjaoludel. Esitatud tõenditest ei saa kuidagi järeldada, et tee oli liiklemiseks ohutu.
25.Vastuseks vastustaja täiendavale seisukohale märgib apellant, et maakohus on jätnud tuvastamata, milline teekate oli sellel teelõigul, kus liiklusõnnetus toimus. Hageja hinnangul on maakohus teinud ebaõige järelduse selle kohta, et kuivõrd päev enne liiklusõnnetuse toimumist teostati tee mingil teisel lõigul profileerimistöid, oli tee õnnetuskohas hooldatud ning seega ei saanud teel lahtist killustikku olla. Kuna riigiteel nr 11175 vahelduvad kruusatee ja mustkatte lõigud ning enne 15,632. kilomeetrit oli tegemist kruusateega ca 6 km ulatuses, on vägagi tõenäoline ja ka eluliselt usutav, et eelmisel päeval lähikonnas asunud kruusatee lõigu profileerimistööde käigus võis sattuda lahtist killustikku või kruusa ka vaidlusaluse teelõigu mustkattega teele. Nimelt kaasneb kruusatee profileerimisega lahtise puistematerjali tekkimine. Kruusatee profileerimise (hööveldamise) käigus eraldunud materjal võib tööala lähiümbruse teedele teatud mahus edasi kanduda mööduvate tavasõidukite rataste küljes, eriti aga teetöödes osaleva rasketranspordi rataste küljes. Samuti on tõenäoline, et profileerimiseks võidi kruusa profileeritavale teelõigule kalluritega juurde vedada või kruusa jääke võidi kalluritega ära vedada, mis võis samuti kallurite koormatest transpordi käigus teatud mahus pudeneda lähikonna teedele, sh õnnetuspaigale. Vastustaja seisukoht
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
27.Vastustaja märgib täiendavalt, et riigiteel nr 11175 vahelduvad kruusatee ja mustkatte lõigud. Vaidlusalune õnnetus juhtus 17. kilomeetril. Mustkate asub lõigus 15,632-19,011 kilomeetrit. Profileerimise näol on tegemist kruusatee hööveldamisega eesmärgiga tagada kruusatee seisundinõuded. Profileerimist teostatakse juhul, kui kruusateel esineb auke ja 5(7)
ebatasasusi ning kruusatee profileerimise eesmärk on korrastada ka kruusatee põikprofiili, lisaks antakse profileerimisega kruusateele vajalikud kalded. Kuna vaidlusaluse õnnetuse toimumise kohas profileerimist ei teostatud, ei saanud profileerimise tulemusena vaidlusalusele teelõigule killustikku sattuda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja on järginud EhS § 97 lg 1 teises alternatiivis sätestatud nõuet tagada tingimused ohutuks liiklemiseks ning alternatiivselt, kas kostja on järginud temal lasuvat käibekohustust hoida ära sõidukile kahju tekkimine. Lisaks vaidlevad pooled ka varalise kahju suuruse üle.
30.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
31.TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et tõendatud ei ole vaidlusalusel teelõigul lahtise killustiku olemasolu ning et sellest tulenevalt ei ole kostja oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda.
33.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas, et vaidlusalusel teelõigul (17. kilomeetril) on kruusatee. Tulenevalt ringkonnakohtule esitatud täiendavatest selgitustest ei vaidle pooled selle üle, et riigiteel nr 11175 vahelduvad kruusatee ja mustkatte lõigud. Kohtule esitatud pindamistööde päevikust (I kd tl 38) nähtuvalt on lõigus 15,632-19,011 kilomeeter mustkate, mitte kruusatee. Sellest tulenevalt ei saanud maakohus tuvastada, et tegemist on kruusateega.
34.Samas tegi maakohus sellele vaatamata õige järelduse selle kohta, et liiklusõnnetuse toimumise kohas vaidlusalusel teelõigul killustikku teel ei olnud. Kohtule esitatud hooldeinfo väljavõttest nähtuvalt teostati 10.09.2015 riigitee nr 11175 profileerimine (I kd tl 53). Pooled ei vaidle, et profileerimise näol on tegemist kruusatee hööveldamisega. Ehkki mustkatet (freesipurust katet) ei profileerita, ei ole ringkonnakohtu arvates 6(7)
välistatud, et mustkattega teele võib sattuda läheduses asuva kruusatee profileerimisel killustikku või muud lahtist teematerjali, mis võivad kanduda sinna näiteks sõidukite ratastega. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul asjaolust, et enne 15,632. kilomeetrit asuval kruusatee lõigul oli teostatud tee profileerimine, järeldada, et teelõigule 17. kilomeetril oleks sõidukite ratastega kantud kahe kilomeetri kauguselt killustikku või muud lahtist teematerjali. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest tulenevalt ei saanud seda vaidlusalusele teelõigule kanduda ka teiselt poolt, so 19,011. kilomeetrilt järgnevalt teelõigult, kuna see teelõik on asfaltkattega (II kd tl 51). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja oletus selle kohta, et killustikku võis teelõigule sattuda selle vedamise käigus. Kostja seisukohtade ja esitatud tõendite kohaselt toimus kruusateelõigus 09.09.2015 üksnes tee profileerimine (tee hööveldamine), mis ei eelda killustiku juurdeega äravedu.
35.Täiendavalt märgib ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele, et maakohus võttis kogumina arvesse dokumentaalseid tõendeid ja tunnistaja ütlusi, kuid maakohus ei saanud üksnes patrullpolitseiniku ütlustest tulenevalt (selle kohta, et politsei sõiduk hakkas kurvis libisema) järeldada, et vaidlusalusel teelõigul oli lahtist killustikku. Ühtegi muud tõendit ei ole kohtule selle kohta, et teel võis killustikku olla, esitatud. Pealegi ei saa ka tunnistaja ütlustest eraldivõetuna teha järeldust, et teel oli lahtist killustikku ja sõiduki teelt väljasõit oli sellest põhjustatud. Patrullpolitseinik tunnistas kohtus, et kohapeal politsei liiklusõnnetuse põhjust ei tuvastanud ja see, et sõiduk libises kraavi, oli sõidukijuhi enda selgitus. Tunnistaja väitel võis liiklusõnnetus toimuda ka valede juhtimisvõtete tõttu (I kd tl 185-186).
36.Ringkonnakohus ei pea eeltoodust tulenevalt vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad kostja vastutuse aluseid. Olukorras, kus vaidlusalusel teelõigul ei ole tuvastatud killustiku ega muu lahtise teematerjali olemasolu liiklusõnnetuse toimumise päeval, ei tõusetu enam küsimust kostja võimalikust vastutusest.
37.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
38.Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kariler
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.