BonBon Lingerie OÜ hagi T Pa (P) vastu võlgnevuse 571,72 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
571,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BonBon Lingerie OÜ (registrikood 14084029, asukoht Pu mnt 21, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Aleksandra Artjušina (OÜ Salengo Õigusabi, e-post [email protected]) Kostja T P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Indrek (Advokaadibüroo Heringson GLO, [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kukk e-post
29. august 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta BonBon Lingerie OÜ hagi T Pa vastu võlgnevuse 1,82 euro ulatuses läbi vaatamata.
Välja mõista T Palt BonBon Lingerie OÜ kasuks võlgnevus 569,90 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 0,3% ulatuses BonBon Lingerie OÜ kanda ja 99,7% ulatuses T Pa kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast
2-17-2504 tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.BonBon Lingerie OÜ (hageja) esitas 16.02.2017 Harju Maakohtule hagi T Pa (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat täpsustust (10.04.2017), mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 571,72 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõte, mis tegeleb aluspesu tootmise ja müügiga. Hageja kontor, lao- ja tehaseruumid asusid 2016. aasta novembri- ning detsembrikuus kostja tegutsemiskoha Osaühingu Xxx kontoriga samas hoones ja samal korrusel kõrvuti, aadressil xxx. Eelmainitu tõttu oli kostjal olemas ligipääs hageja laoruumidele, kus hoiustatakse valmistooteid. Meeste bokserid, erinevaid püksikuid, bodysid, rinnahoidjaid, tuunikaid jm soetas kostja pesu soodusmüügi ajal ja jättis 28.12.2016 koostatud arve summas 146 eurot tasumata. Seega sõlmisid kostja ja hageja müügilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes ning kostja jättis endapoolse kohutuse ehk ostetud toodete eest raha maksmise täitmata. Pesu, mille kogumaksumuseks on 425,72 eurot, oli võetud kostja poolt iseseisvalt otse laost toodete eest tasumata, mis on VÕS § 1043 lg 1 kohaselt käsitletav lepinguvälise kahju tekitamisena. Kostja ei ole hageja töötaja, osanik ega juhtorgani liige ning toodete tasuta võtmine ja arvete mitte tasumine ei ole ega saanud olla põhjendatud, sest puudusid sellekohased kokkulepped. Pesu laost võtmist on näinud pealt Osaühingu Xxx töötaja L L.
3.Nõude aluseks on kaks episoodi: esimese, 01.12.2016 toimunud, episoodi käigus sisenes kostja hageja laoruumidesse ja võttis omavoliliselt 425,72 euro eest pesu, mille eest jättis tasumata. Teine episood toimus 07.-08.12.2016, mil leidis aset hageja toodete laomüük. Kostja osales laomüügil, võttes koos tütre MeriL Lossiga pesu 146 euro eest ja jättes selle eest tasumata. Kui nädal pärast laomüügi toimumist ei olnud ikka veel pesu eest võlgu olev summa laekunud, teatas kostja hageja lao juhataja S Jle, et ei tea, kas üldse toodete eest tasub. Pesu eest väljastatud arvel on märge „T MeriL“, mis kinnitab seda, et arvel märgitud tooted olid üle antud kostjale ja tema tütrele. Arve koostajaks oli laojuhataja S J.
2-17-2504
4.31.01.2017 edastas hageja esindaja kostjale e-kirja tabeliga, milles oli loetletud kostja põhjustatud kahju. Tabeli ridadel 62 ja 63 on näha hagejale põhjustatud kahju ja selle suurus „BonBon, BonBon laost, BonBon odavmüük“ ning summasid 425,72 eurot ja 146 eurot, mis ühtivad hagihinnaga käesolevas tsiviilasjas. Kostja edastas hagejale omapoolse vastuse ja tabelis toodud Exceli faili kommentaariga täiendatult 31.01.2017. Kostja on kommenteerinud ja kinnitanud teiste ettevõtete vahenditest tehtud kulusid ning ridadel 81 ja 82 kommenteerinud ka hageja laost võetud ja odavmüügilt ostetud pesu, märkides vastavate ridade juurde oma nime. Kostja poolt kommenteeritud Exceli tabelist nähtub, et vähemalt kommentaari koostamise hetkeks ei vaielnud kostja vastu hageja nõudele ja kinnitas pesu saamist odavmüügilt ja laost, sest samalaadselt on kostja tabelis omaks võtnud ka teisi hageja nõudeid. Muud põhjust kostjal nõuete juurde oma nime kirjutamiseks ei olnud, tabeli kommenteerimine oli kostja algatus.
5.Pesu odavmüük toimus nii 07.12.2016 kui 08.12.2016 ning 07.12.2016 viibis kostja Eestis ega omanud takistusi odavmüügil osalemiseks. Xxx gruppi, mille alla kuulub ka hageja, kuuluvate ettevõtetega seotud isikutel nagu töötajad, juhatus jt, oli odavmüügil võimalik osaleda varahommikust kuni hilisõhtuni, sestap oli kostjal tegelikkuses odavmüügil osalemise võimalus ka 08.12.2016, kuna sõit marsruudil Tallinn-Riia võtab aega vaid 4 tundi. Kostja esitatud kuvatõmmis telefoni pildigaleriist ei anna võimalust tuvastada, kelle telefonist on see tehtud, seega ei nähtu esitatud tõendist, et 08.12.2016 oleks Lätis pildistanud just kostja. Ka juhul, kui 08.12.2016 oleks kostja tõepoolest Lätis pilte teinud, ei tähenda see, et kostja ei saanud osaleda samal päeval Tallinnas toimunud pesu odavmüügil. Kostja esitatud väljavõte Facebooki check-in postitusest saab tõestada vaid seda, et nimetatud postitus on tehtud kostja poolt. Facebookis on isikul võimalik oma asukohta märkida isiku reaalselt asukohast sõltumata, mistõttu on hageja seisukohal, et nimetatud Facebooki postituse alusel ei ole võimalik kostja 07.-08.12.2016 toimunud odavmüügil mitteosalemist tõendada. Kostja tõendina esitatud väljavõte päevaraha maksekorraldusest ei anna võimalust tuvastada, mis kuupäeva ja millise lähetuse eest on päevaraha makstud, kuna maksekorraldusel puudub vastav info. Seega ei tõenda ka esitatud maksekorraldus 08.12.2016 kostja välismaal viibimist. Hageja laost võetud pesu osas ei ole kostja esitanud tõendeid, mis tõendaks hageja nõude alusetust või lükkaks ümber muud nimetatud episoodiga seotud hageja väited.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Hagi on esitatud pahauskselt ja on täielikult tõendamata. Hagi on oma sisult vastuoluline ja arusaamatu. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejaga müügilepingut sõlminud ega ka hagejale lepinguvälist kahju tekitanud. Kostja ei ole arvetel nr 100149, 102495, 102494 ja tabelis (mille sisu jääb täielikult mõistetamatuks) kajastatud tooteid saanud ega ka võtnud. Kõik kolm arvet on esitatud subjektile „Eraklient“ ja mitte ühelgi arvel ei ole mitte mingisugust seost kostjaga.
8.Kostja ei ole hageja laomüügil osalenud ja ei oleks saanud sellel osaleda, kuna viibis samal ajal Riia linnas töölähetuses.
MENETLUSE KÄIK
9.Kohus on 30.09.2019 otsusega, millest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa, jätnud hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 1,82 euro ulatuses läbi vaatamata seoses hagi osalise tagasivõtmisega ning ülejäänud hagi võlgnevuse 569,90 euro ulatuses rahuldanud.
2-17-2504
10.01.10.2019 esitas kostja taotluse otsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus käsitleb esmalt hageja hagi osalist tagasivõtmist (I) ning seejärel ülejäänud hageja nõuet (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III). I
12.Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 1,82 euro ulatuses tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja on selles osas hagi tagasi võtnud.
13.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata.
14.29.08.2019 toimunud kohtuistungil võttis hageja tagasi oma nõude 1,82 euro võrra, s.o osas, mis kostja võttis hageja laost pesu. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja hagi osalise tagasivõtmise osas.
15.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 1,82 euro ulatuses läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). II
16.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 569,90 euro väljamõistmiseks. Hageja väidete kohaselt sisenes kostja 01.12.2016 hageja laoruumidesse ja võttis omavoliliselt pesu, milles eest jättis tasumata 424,90 eurot ning tekitas sellega hagejale lepinguvälist kahju. Veel väidab hageja, et 07.-08.12.2016 toimus hageja toodete laomüük, kus kostja võttis pesu 146 euro eest ja jättis selle eest tasumata, pooled sõlmisid müügilepingu. Kostja on vaidlustanud nii toodete võtmise kui ka müügilepingu sõlmimise.
19.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
2-17-2504
20.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegeleb aluspesu tootmise ja müügiga ning hageja kontor, lao- ja tehaseruumid asusid 2016. aasta novembri- ja detsembrikuus kostja tegutsemiskoha Osaühingu Xxx kontoriga samas hoones ja samal korrusel kõrvuti, aadressil xxx. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjal oli olemas ligipääs hageja laoruumidele, kus hoiustatakse valmistooteid. Veel puudub vaidlus selles, et 07.-08.12.2016 toimus hageja toodete laomüük.
21.Praegusel juhul saab kohtu hinnangul poolte esitatud ja asjas kogutud tõenditest järeldada mõlema episoodi osas lepingulise suhte olemasolu. Kõnealune õigussuhe on kvalifitseeritav müügilepingu suhtena. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Müügilepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vallasjade müügilepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
22.Kohtu hinnangul on tunnistajate L Lu ja S J ütlustega ning kauba nimekirjaga (tl 78) tõendatud 424,90 euro ulatuses kostja poolt 2016. aasta alguses (01.12.2016) hageja laoruumidest pesu võtmine (st toodete saamine) ning nende eest tasumise kohustus ehk poolte kokkulepe, mille kohaselt võis kostja võtta hageja laoruumidest pesu, kirjutades kõik võetud tooted üles, ning tasuda nende eest hiljem. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 nõuab hageja kostjalt selles osas 423,90 euro väljamõistmist (425,72 – 1,82). Tunnistaja L Lu ütluste kohaselt asus ta 2015. aasta lõpus tööle kostjaga samasse kabinetti ning kostja tutvustas talle tootmist, inimesi ja protsesse. Tunnistaja L L suundus koos kostjaga ka valmistoodangu lattu, kus võeti koos pesu, mis kabinetti tagasi minnes kirjutati üles. Tunnistaja L L selgitas, et mingit tasuta ja niisama pesu võtmist ei olnud, sest tooted tuli kirja panna ja nende eest pärast hagejale maksta ning hiljem peale maksmist laost maha kanda. Veel kinnitas tunnistaja L L, et ta nägi pealt, kuidas kostja asju võttis. Tunnistaja L L kinnitas, et toimikus lk 78 asuv tõend (kauba nimekiri) ei ole mahakandmise akt, vaid paber, kuhu oli kirja pandud tunnistaja ja kostja poolt võetud tooted. Tunnistaja L Lu ütlustest nähtuvalt, võttis kostja erinevat aluspesu: rinnahoidjaid, aluspükse, võis olla ka öösärke ning tootekogus, mis nad võtsid, klapib kauba nimekirjaga. Klapib juba ka seetõttu, et puudujääk oleks muidu hiljem inventuuri käigus välja tulnud. Kostja võis võtta kuskil 20 erinevat eset. Lisaks selgitas tunnistaja L L, et ladu on koht, kus laojuhataja suunab inimesi, neid, kes on tema jaoks usaldusväärsed või juhtkonna poolt paigutatud ametikohtadele, kes võivad seal liikuda, teised seal iseseisvalt liikuda ei saa. Kostja oli sellises positsioonis, et ta oli kõikide ettevõtete jaoks parem käsi, ta tegi ka hageja raamatupidamist. Müügiarveid genereeris müügiprogrammis laojuhataja. Tunnistaja S J kinnitas, et toimikus lk 78 on nimekiri asjadest, mida kostja võttis, see dokument on kirjutatud tema poolt. Tunnistaja kirjutas selle kostja paberi pealt ümber, mille kostja talle tõi. Kostja pidi tunnistaja S J maksma võetud toodete eest sulasrahas, seepärast ta ei teinud kohe arvet, ning tunnistaja pidi selle raha pärast kassasse viima.
2-17-2504
23.Kohtu hinnangul on tunnistaja S J ütlustega tõendatud ka nii kostja osalemine 07.-08.12.2016 toimunud hageja toodete laomüügil kui ka sealt pesu võtmine (st toodete saamine) 146 euro eest ning nende eest tasumise kohustus, mis haakub asjas esitatud teiste tõenditega. Tunnistaja S J ütluste kohaselt käisid kostja koos oma tütrega ja teised töötajad hageja esimesel laomüügil (07.08.12.2016) ostmas, kostja võttis pesu, kuid jättis selle eest tasumata. See oli paberile fikseeritud, kokkuleppe kohaselt võis maksta hiljem sularahas. Kostja pani kõik tunnistaja juuresolekul kirja ja pärast sai tehtud arve. Tunnistaja S J kinnitas, et 28.12.2016 arved (tl 75-77) on tema poolt koostatud. Tunnistaja selgitas, et töötajad üritasid maksta kauba eest nii kiiresti kui võimalik, kindlat kuupäeva ei olnud. Kostja oli ka varem asju võtnud, kuid mitte kunagi võlgu ei jäänud. Kostjal võisid olla erinevad inimesed, kellele ta ostis, tal olid erinevad nimekirjad. Soodusmüügil oli kostjaga kaasas tütar, nad panid koos asjad kirja ja kostja pidi maksma. Asjas on esitatud hageja poolt kostjale laomüügil ostetud toodete eest arved (tl 75-77), mis on kooskõlas tunnistaja S J ütlustega. Arvetelt nähtub ka kostja ja tema tütre nimi („T M soodusmüük“) ning arvete koostaja nimi (S J). Lisaks on tõendina esitatud hageja laojuhataja S J kirjalik selgitus (vt tl 100), millest nähtub samuti, et 2016. aasta detsembri alguses toimus hageja toodete laomüük xxx aadressil asuvas laos ning kostja võttis laomüügi ajal erinevaid pesutooteid ning pidi nende eest tasuma hiljem. Kui detsembri lõpus polnud kostja ikka toodete eest tasunud, koostas S J kostjale arve. Kõik võetud tooted märkis kostja omakäeliselt üles ning S J pani arvetele lisateksti „T M soodusmüük“.
24.Lisaks on hageja edastanud kostjale 31.01.2017 e-kirjaga Exceli tabeli, milles oli loetletud kostja väidetavalt põhjustatud kahju (vt tl 124-126). Tabelis on märgitud ridadele 62 ja 63 BonBon – kaubad BonBon laost ja kaubad BonBon laost odavmüük – aluspesu ning summad 425,72 eurot ja 146 eurot, mis ühtivad käesolevas hagis esitatud nõudega. Kostja edastas samal päeval (31.01.2017) hagejale omapoolse vastuse ja kommentaaridega tabeli (vt tl 124, 127), milles on kostja käesolevat hagi puudutava hageja nõude juurde kirjutanud oma nime (tabeli read 81 ja 82) ning kommenteerinud ka teisi kulusid, millised on kas kokkuleppel hüvitatud 2014/2015 puhkuserahadega, nõuet ei ole või on kostja märkinud vastavatesse ridadesse teised rahasummad. Kohtu arvates võib kostja poolt antud hagi puudutava nõude juurde oma nime märkimisest järeldada selle nõude olemasolu tunnistamist vähemalt selle hetke seisuga kui kostja oma kommentaarid hagejale esitas.
25.Kostja poolt esitatud tõendid (st kostja Facebooki 08.-09.12.2016 sissekanded ja päevaraha 08.12.2016 makse dokument; vt tl 116-117) ei tõenda seda, et kostja ei saanud laomüügil osaleda. Toodete laomüük toimus 07.-08.12.2016 ning tunnistaja S J ütlustega on tõendatud, et kostja osales laomüügil ja ostis sealt tooteid. Lisaks asub Riia Tallinnast kõigest 4 tunni kaugusel, mis ei välista kostjal ka samal päeval laomüügil osaleda.
26.Vastavalt VÕS § 208 lg-s 1 sätestatule on ostja kohustuseks tasuda müügilepingu järgi müüjale asja ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Eelkirjeldatud asjaolude põhjal võib järeldada, et müügilepingu alusel kostjale müüdud toodete eest tasumise kohustus oli vastavate toodete saamisega sissenõutavaks muutund ning hageja saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle täitmist. Ülaltoodust johtuvalt tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlanõue summas 569,90 eurot rahuldada.
27.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 569,90 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2-17-2504
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Hageja esitas kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kogusummas 571,72 eurot. Menetluse käigus võttis hageja tagasi kostja vastu esitatud võlgnevuse nõude 1,82 euro ulatuses. Selles osas jättis kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata, mis teeb 0,3% hageja esialgsest kogunõudest. Ülejäänud hageja nõude 569,90 euro osas rahuldas kohus hagi, mis teeb ligikaudu 99,7% kogunõudest. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 0,3% ulatuses hageja kanda ja 99,7% ulatuses kostja kanda TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel.
30.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
31.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.