2-18-17950/36 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 18. novembri 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis R. Piirsonilt E. Lääne kasuks välja kahjuhüvitise 2284,12 eurot, sh veekahjustus 2160,14 eurot, kasutuseelised 79,92 eurot ja tarbimiskoha taaspingestamise kulu 44,06 eurot. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1406,28 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1348,81 eurot, tasaarvestas väljamõistetud menetluskulud kattuvas ulatuses ning mõistis selle tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 57,47 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu 30.08.2018 otsusega tuvastatud, et kingisaaja (kostja) õigusvastane tegevus tõi kaasa kinkelepingust taganemise. Isikut, kes teadis asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks, nimetatakse õiguskirjanduses pahauskseks rikastumisvõlgnikuks, kelle suhtes kehtib kõrgendatud vastutus. Asjas tuleb kindlaks teha kostjale üle antud korteriomandi seisukord selle üleandmise ajal ja võrrelda seda korteriomandi seisukorraga tagasiandmise ajal. Kinkelepingu sõlmimisel ei ole avaldatud, et lepingu esemel on puudusi. Sellest saab järeldada, et korteriomand vastas sellele tavapäraselt esitatavatele nõuetele ehk oli kasutatav korterina ja elamiseks. Tõenditega kogumis (poolte vande all antud ütlused, fotod (I kd, tl 12, 13, 14, 157), tunnistaja R.A. ütlused) on tõendatud, et kostjale 2014. aastal kinkelepingu alusel üle antud korter oli viidud elamiseks heasse seisukorda, korter oli värskelt remonditud. Tegemist ei olnud veeta ja kanalisatsioonita pesuköögiga nagu on väitnud kostja. Tõendid kinnitavad elutoa põranda veekahjustust korteri hagejale tagasiandmisel 26.10.2018. Veekahjustuse on hageja märkinud üleandmisakti ning see nähtub üleandmise ajal ja järgnenud päevadel (28., 29.10.2018, 03.11.2018) tehtud fotodelt. Kostja fotodega 4–6 ei ole võimalik tõendada korteri seisukorda üleandmise ajal, kuna fotod on tehtud 48 päeva enne üleandmist. 26.10.2018 kell 13.39–13.52, st kolm tundi enne üleandmist tehtud fotodest kahel on pildistatud ka põrandat. Neilt nähtub parketi kulumist ja võib aimata parketiserva ülespundumist. Kuni korteriomandi üleandmiseni 26.10.2018 vastutas korteri seisukorra eest kostja, kellel oli korteriomandi valdus, sealjuures pärast üürniku R.A. lahkumist 2018. a augusti lõpus otsene valdus. Üürnik andis korteri võtme kostjale pärast seda, kui oli korras korteri hagejale ette näidanud. Kostja teostas pärast üürniku lahkumist valdust aktiivselt – käis korteris, tegi fotosid ja tellis veemõõtja vahetuse, mis teostati samal päeval, kui toimus korteri üleandmine. Kostja täpne tegevus või tegevusetus veekahjustuse tekkimisega seoses ei ole VÕS § 1035 lg 4 järgi määrava tähtsusega. Pahausksel rikastumisvõlgnikul on kõrgendatud vastutus, millest tulenevalt vastutab ta eseme säilimise eest süüst sõltumata. VÕS § 1035 lg 2 ja § 1033 lg 3 järgi vastutab kostja korteri endisesse olukorda viimise kulutuste ehk hagejale tekkinud kahju eest, mis tekkis ajal, mil kostja oli viivituses korteri üleandmisega. Hageja on hinnanud veekahjustuse kõrvaldamise maksumuseks 3665,34 eurot (OÜ Unicom kalkulatsioon). Kahe Ehitus OÜ pakkumine on võrdlusena 4290 eurot. Kostja esitatud hinnapakkumine Ma Sulle Ehitan OÜ-lt on 249,72 eurot, sh laminaatparketi paigaldus (parkett ja aluskate) 140,12 eurot, põrandaliistud 59,60 eurot ja transport koos utiliseerimisega 50 eurot. Kohus leidis, et veekahjustuse kindlakstegemisel saab võtta aluseks OÜ Unicom kalkulatsiooni. Tunnistaja I.J. andis asjakohaseid ütlusi niiskuse mõõtmise, kahju kindlaks tegemise metoodika

ja tehtavate tööde põhjendatuse kohta. Asjaolusid, mille põhjal lugeda tunnistaja ütlused kõlbmatuks tõendiks, ei ole. OÜ Unicom kalkulatsiooni alusel saab arvesse võtta töid, mis on vajalikud nende ruumide remontimiseks, milles veekahjustus on tõendatud (s.o elutuba). Tunnistaja I.J.e ütluste ja vaatlusakti põhjal on elutoa põrandapind 11,31 m2. Kohus arvutas taastamistööd elutoas põrandapinna suuruse järgi: aluspõranda ehitus 395,85 eurot, põranda hüdroisolatsioon 101,79 eurot, seinte alaserva kipsitööd 80 eurot, seinte viimistlus, värvimine 532 eurot, fototapeet paigaldusega 198 eurot, siseukse demontaaž-montaaž 45 eurot, laminaatparketi paigaldus 180,96 eurot, liistud 70,80 eurot. Lisanduvad lammutustööd ja utiliseerimine (pool kalkulatsioonis näidatust) 110 eurot, transpordi-, side- ja rendikulud 5% tööde maksumusest, s.o 85,72 eurot. Kokku tööde maksumus 1800,12 eurot, koos käibemaksuga 2160,14 eurot. Kui seintes olevate kipsplaatide alaservad on märgunud ja need vajavad väljavahetamist, siis ei ole võimalik jätta tegemata ka seintega seonduvaid viimistlustöid (värvimine, fototapeet). Kohus ei pidanud põhjendatuks taastamistöid vannitoas, kus seinad ja põrand on kaetud keraamiliste plaatidega. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid nende konstruktsioonide ja konstruktsioonialuste kontrollimise kohta ega kahjustuse kohta neis pindades. Välja jäid ka ripplae tööd, kuna laekahjustustest andmed puuduvad. Kostjale üleandmisel oli korteris elektriühendus. Kuna kostja kannab kõrgendatud vastutusest tulenevat riisikot VÕS § 1033 lg 3 järgi, tuleb tal kanda kulud, mis kaasnevad korteriomandi viimisega seisu, millises see oli kinkelepingu järgi üleandmisel. Elektriühenduse taastamise kulu hüvitamise nõue vastab kahju hüvitamise eesmärgile VÕS § 127 lg 1 järgi. Kostjal oli võimalus elektrilepingu lõpetamine ära hoida või sõlmida uus elektrileping. Kostja tegevusetus on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kuluga 44,06 eurot elektri sisse lülitamiseks. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut kasutada korteriomandit veel 24 päeva pärast Tartu Maakohtu 30.08.2018 otsuse jõustumist. Kostjal puudus korteri valduseks õiguslik alus ja tal on VÕS § 1035 lg 3 p 3 alusel kohustus hüvitada hagejale kasutuseelised, mida korteri kasutamisest olnuks võimalik saada (3-2-1-136-05, p 26). Kasutuseeliste nõue on põhjendatud 24 päeva eest summas 79,92 eurot, s.o summas, mis on selle korteri üüritulu (100 eurot kuus). Korterist ära viidud hagejale kuulunud esemete väärtuse ja paigalduse maksumuse näol ei ole tegemist hagejale tekkinud kahjuga, kuna esemed on jõudnud hageja valdusesse. Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel, arvestades, et hagi rahuldati osaliselt, s.o 41,43% ulatuses.

vastuvõtuviivituses. Kostja pöördus korduvalt võtmete üleandmiseks hageja poole, kuid hageja venitas valduse üleandmise päeva paika panemisega ning ei vastanud mitmele kostja telefonikõnele. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest järelduks, et ta jäi ilma kasutuseelistest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, et ta pidi samaväärse korteri üürima või et tal jäi saamata tulu korteri väljaüürimisest; 3) on kostja märkinud, et hageja ei ole tõendanud kostja süüd, kahju tekkimist, põhjuslikku seost ja tagajärge. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS §-des 127 ja 128 sätestatu ning ei ole kontrollinud kahju hüvitamise eeldusi nõuetekohaselt. Kahjunõude eeldused ei ole tõendatud; 4) ei ole VÕS § 1035 lg 4 alusel esitatud nõue põhjendatud. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja sai hagejalt kinkelepingu alusel värskelt remonditud ja väga heas seisukorras korteri. Nii hageja kui kostja kinnitasid vande all, et korteris puudusid vesi ja kanalisatsioon ning korter oli elamiskõlbmatu. Hageja fotod on tehtud oluliselt hiljem kui kinkeleping sõlmiti. Samuti on väär kohtu seisukoht, et hageja fotod kinnitavad elutoa põranda veekahjustust korteri tagasiandmisel. Hageja fotod on tehtud oluliselt hiljem kui toimus korteri üleandmine. Sellest järelduvalt ei saanud mingit veekahjustust tekkida; 5) on kohus alusetult kostjalt välja mõistnud kahjuhüvitise 2160,14 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb aluseks võtta OÜ Unicom hinnapakkumine. Kohus ei ole analüüsinud Ma Sulle Ehitan OÜ hinnapakkumist summas 249,72 eurot. Kohus ei ole hinnanud tunnistaja I.J.e ütlusi, akti, fotosid, kalkulatsiooni ning kostja vastuväiteid 02.07.2019 vastuse p-des 2.3 ja 2.4 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Tunnistaja ei osanud kirjeldada mõõtmist ja mõõtemetoodikat ega selgitada veekahjustuse tekkepõhjuseid, ta ei tea täpselt, millal ta akti koostas. Üheltki fotolt ei nähtu, et korteri üleandmisel olnuks seinad märgunud ja põrand veekahjustunud. Ka hagi lisa 6-1 kinnitab, et seina ääred ja laminaatparkett olid kuivad. Tunnistaja I.J.e ütluste ega akti alusel ei ole võimalik tuvastada, et elutoa põrandapind on 11,31 m2. Lammutustööde ja utiliseerimise, transpordi-, side- ja rendikulud on tuletatud millestki, mis on arusaamatu ja ebareaalne; 6) on menetluskulud jaotatud ebaõigesti. Väljamõistetud summa 2284,12 eurot on vastuolus menetluskulude jaotuses toodud hagi rahuldamise protsendiga – 41,43% on 2283,78 eurot.

9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest, kuna tal oli korteri valdus ning ta andis selle hagejale üle alles 26.10.2018. Nimetatud järeldusele jõudes on maakohus lähtunud üksnes 03.06.2014 kinkelepingust ja 30.08.2018 tsiviilasjas nr 2-177114 tehtud kohtuotsusest, mille resolutsiooni p 3 kohustas kostjat andma hagejale üle korteri valdus. Samas on maakohus jätnud analüüsimata muud asjas esitatud tõendid (eelkõige tunnistajate R.A. ja K.I.i ütlused, 18.08.2015 üürileping ja kostja vande all antud seletus), millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust analüüsida kõiki tõendeid. Nimetatud rikkumine on toonud kaasa põhjendamatu järelduse, mille kohaselt vaidlusaluse korteri valdus oli üksnes kostjal. Kostja on kogu menetluse kestel (sh vande all antud seletuses) kinnitanud, et ta vaidlusaluses korteris ei elanud ning käis korteris 3-4 aasta jooksul kokku ca neli korda. Kinkelepingu sõlmimise ajal olid nad hagejaga elukaaslased, hagejale kuulus elamus 5 korterit ning korteri kinkimise eesmärgiks oli hagejal korteriühistus häälteenamuse saamine. Korteri võti oli hagejal, kes sõlmis ka vaidlusaluse korteri üürilepingu. Kuigi üürilepingu järgi oli üürileandjaks kostja, läks üüritulu hagejale. Tunnistaja R.A. on kinnitanud, et ta kasutas 3 aasta jooksul vaidlusalust korterit üürilepingu alusel, üürileandja oli hageja (E. Lääne), kellele ta maksis ka üüri. Korteri võti oli E. Läänel, samuti võttis E. Lääne elektri- ja vee näidud ning kontrollis korteri olukorda. Tunnistaja K.I.i ütluste kohaselt kuulub XXXXX korter tema teada E. Läänele, keda ta on näinud kuni 2018. a oktoobrini sealt korduvalt väljumas. Üürilepingust (I kd, tl 87) nähtuvalt tuli üür maksta E. Lääne arvelduskontole. Eelnimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et hagejale kuulus samuti tegelik võim (valdus) korteri üle (omas korteri võtit, sõlmis üürilepingu ja sai üüri). Kuna korteri võti oli ka kostjal, kes samuti teostas tegelikku võimu korteri üle (mööbli toomine korterisse, veemõõtja vahetamine, andis korteri hagejale üle), siis on hageja ja kostja puhul tegemist kaasvaldajatega (vt AÕS § 36). Maakohtu 30.08.2018 otsus resolutsiooni p-i 3 tuleb mõista selliselt, et kostja on kohustatud andma hagejale üle korteri ainuvalduse. Seega on maakohus lähtunud vaidluse lahendamisel ekslikust eeldusest, et kostja oli ainuvaldus korteri üle.

Sellest tulenevalt oli hageja kohustus tõendada, et just kostja ühe kaasvaldajana tekitas kahju. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning jõudnud seetõttu põhjendamatule järeldusele, et kahju eest vastutab kostja. Hagiavalduse p-s 1.6 on hageja kirjeldanud kostja väidetavat õigusvastast tegevust ning muu hulgas märkinud, et kostja on põhjustanud korteris olulise veekahjustuse ning selle varjamiseks tõenäoliselt vahetanud veearvesti. 02.07.2019 menetlusdokumendile on hageja lisanud foto lõhutud veemõõtjast (I kd, tl 158) ning kinnitanud, et foto on tehtud 26.10.2018 korteri üleandmisel. Samas korteri üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd, tl 23-24) ei nähtu katkise veemõõtja fikseerimist. Lisaks nähtub aktist, et „Vastuvõtja soovib märkusena tähendada, et suure toa põranda all on osaliselt vesi (niiske). Üleandja eelviidatut ei tunnista ja mistahes kahjunõudega ei nõustu.“ Ringkonnakohus leiab, et korteri üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda veekahjustust korteri üleandmise ajal, samuti ei tõenda foto (I kd, tl 158) veemõõturist, et see oleks tehtud vaidlusaluses korteris ning selles oleks seos vaidlusaluse veekahjuga. Hageja on vande all kinnitanud, et veeuputuse põhjustas kostja. Kostja on vande all kinnitanud, et tema ei ole uputust põhjustanud ja pärast üürnikult võtmete saamist 2018. septembris või oktoobris lasi ta oma elukaaslasel D. Randojal panna vannitoa torudele „pimedad“, et vältida uputusi (fotod I kd, tl 189-192). Veemõõturi lasi ta vahetada, et vältida võimalikke vaidlusi hagejaga vee näitude osas. Samas ei ole hageja esile toonud mingeid põhjusi, miks pidi kostja korraldama veeuputuse korteris, mida ta tegelikult ei kasutanud ning mis tuli hagejale üle anda. Ringkonnakohtu arvates on oluline siinjuures rõhutada, et tunnistaja R.A. ütluste kohaselt (I kd, tl 145 pöördel) ütles E. Lääne talle, et korteris olevad vead saab ajada Reili (kostja) kaela, kes hakkab talle neid kinni maksma. Samuti kinnitas E. Lääne tunnistajale, et tal oli Reiliga tüli ning asjad viis korterist ära ta ise. Hageja vande all antud seletuse hindamisel on oluline märkida sedagi, et maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud hageja poolt hagiavalduses väidetu, et köögimööbel, segistid, boiler ja WC-pott on korterist ära viidud kostja poolt. Maakohus jättis selles osas hagi rahuldamata ning hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Arvestades eelmärgitut ning seda, et hageja vande all antud seletust ei kinnita ükski objektiivne tõend, ei ole ringkonnakohtu arvates hageja vande all antud seletus tervikuna tõene. Lisaks eelnevale nähtub tunnistaja R.A. ütlustest, et üürilepingu ajal toimus vaidlusaluse korteri uputamine ülemisest korterist, 2-3 laeplaati kukkusid alla ja põrand ujus. Hageja esitatud kalkulatsioonis (I kd, tl 35) on muu hulgas märgitud vajaliku tööna ripplae korrigeerimine. Nimetatud tõendid kummutavad samuti hageja versiooni, et veeuputuse põhjustas kostja. Maakohus hindas samuti poolte esitatud fotosid. Kostja esitatud fotod (I kd, tl 122, 123, 125) on tehtud 26.10.2018 kell 13:39-13:52, s.o ca kolm tundi enne korteri üleandmist ning maakohus järeldas, et nendelt fotodelt võib aimata parketiserva ülespundumist. Hageja esitatud fotolt (I kd, tl 162), mis on tehtud 26.10.2018 kell 17:04 ja hiljem, nähtub põranda kohatine ülespundumine. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud fotod (samuti hageja esitatud hiljem tehtud fotod) ei kinnita hagiavalduses märgitud asjaolu, s.o korteris toimunud olulist veekahjustust, samuti seda, et veekahjustuse oleks põhjustanud kostja.