Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik Avaldaja esitas 02.09.2019 kohtule hagi puudutatud isiku vastu kommunaalkulude võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis 30.09.2019.a määrusega menetlusse. 15.05.2020.a määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikku menetlusse. Avaldus ja avaldaja seisukohad Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhinõude summas 668,48 eurot ning viivise alates hagi esitamisest 0,07% päevas põhivõlgnevuselt kuni nõude täitmiseni. Avalduse kohaselt kinkis avaldaja seaduslik esindaja Exxxx Lxxxx puudutatud isikule 03.06.2014 korteri asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Tartu Maakohus rahuldas 30.08.2018.a otsusega (tsiviilasi nr 2-17-7114) Exxxx Lxxxx hagi, tuvastas kinkelepingust taganemise kehtivuse ning asendas puudutatud isiku tahteavalduse kinnistusraamatus korteri omanikukande muutmiseks kohtuotsusega. Otsus on jõustunud. Puudutatud isik andis enda esindaja kaudu korteri valduse Exxxx Lxxxxxx üle 26.10.2018. Korter oli oluliste veekahjustustega. Puudutatud isik ei maksnud korteri omanikuks olemise ajal peaaegu üldse korteriga seonduvaid kommunaalkulusid ning puudutatud isikul tekkis võlgnevus avaldaja ees üldelektri, prügiveo, remondimaksete ja vee tarbimise eest. 01.01.2015-21.10.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule arveid summas 1622,23 eurot, millest puudutatud isik tasus vaid 953,75 eurot. Puudutatud isikul on tasumata 668,48 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaalkulude võlgnevuse tasumist. Avaldaja märkis, et tema nõuded tulenevad KÜ põhikirja p-dest 4.2.6 ja 4.2.7. 17.02.2020 seisukohas märkis avaldaja, et Suur 61 asuva hoone eluruumi pindala on 261,9 m2 ning korteri x pindala on 21,5 m2. Avaldaja selgitas, kuidas käib majandamiskulude jaotus KÜ liikmete vahel. Üldelektri kulude arvestuse aluseks on eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitude põhjal tarnija poolt esitatud arve, mis jagatakse KÜ põhikirja järgi võrdselt kõigi korterite vahel. Prügiveo kulude arvestuse aluseks on eelmisel kuul kulunud prügikonteineri tühjendusele ja konteineri laenutusele kulunud summa, mis on jagatud võrdeliselt korteri ruutmeetrite kohta. Remondifondi makse arvestuse aluseks on KÜ põhikiri ja KÜ üldkoosoleku 03.02.2013 otsus. Remondifondi makse on 0,8 eurot korteri ühe ruutmeetri kohta. Tarbitud vee arvestuse aluseks on korteris tarbitud vee kogus ning vee-ettevõtte poolt kehtestatud hind vee ning heitvee ärajuhtimise kohta. Korterite vee tarbimise arvestus toimub läbi veenäitude esitamise. Puudutatud isik oli teadlik vee kulude arvestuse süsteemist. Avaldaja esitas kõik kommunaalteenuste arved perioodil 01.01.2016-30.11.2018, mis tõendavad, kui suured olid tervikuna KÜ majandamiskulud. Avaldaja selgitas, et Eesti Energia esitab arved vaid siis, kui need on üle 4 euro. Kui teenusepakkuja ei ole vastaval kuul arvet esitanud, pole ühistu järgmisel kuul korteri omanikelt elektri eest tasu nõudnud. Avaldaja selgitas raamatupidamisprogrammist tehtud väljavõtet. Programm märgib summad automaatselt nii arvete kui laekumiste lahtrisse, kui on tegemist ettemaksu kustutamisega. Ka tasaarvestuste tegemisel märgib programm vastavad summad arvete lahtrisse. Puudutatud isikule esitatud arved on täiesti tavalised kortermaja kommunaalteenuste arved, kuhu on selgelt märgitud teenuste nimed. Tava kohaselt pannakse arve postkasti ning puudutatud isikul oli ligipääs enda korteri postkastile. Isegi kui arved võttis vastu puudutatud isiku üürnik, on tegemist üürileandja ja üürniku sisesuhtega. Avaldaja selgitas 31.10.2018 arvet. Avaldaja sõnul tuleb üldelektrit, remondifondi ja prügivedu tasuda ka siis, kui keegi seal ei ela. Septembris ja oktoobris tarbiti korteris vett, sest puudutatud isik põhjustas veekahjustuse.

Seetõttu on arvel näidatud tarbitud vesi põhjendatud. Vähemalt 08.09 ja 26.10 pidi puudutatud isik nägema arveid, sest ta andis teises tsiviilasjas vande all tunnistusi, et ta käis nendel päevadel postkasti tühjendamas. Ajal, mil puudutatud isik oli korteriomanik, ei esitanud ta avaldaja juhatusele ühtegi e-kirja, milles palus saada arveid. E-kirjad arveet saamiseks saatis ta Exxxx Lxxxxxx pärast seda, kui ta oli korteri valduse üle andnud. Avaldaja hinnangul ei ole nõuded aegunud. Avaldaja selgitas, et võlgnevus on tekkinud alates märts 2016.a, kui puudutatud isik tegi ülekandeid, kuid mis ei katnud täielikult kommunaalarveid. 2015.a2018.a on osaliselt tasutud kommunaalkulude eest, sh on ülekandeid teinud puudutatud isik ise. 2016. aastal sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtajad algasid 1. jaanuaril 2017.a kell 00.00 ning lõppesid 31. detsembril 2019.a kell 24.00. Korteriühistu esitas hagi 02. septembril 2019. 11.05.2020 seisukohas selgitas avaldaja, kuidas saada aru raamatupidamislikust väljavõttest ning märkis, et sealt on selgelt näha nõude kujunemine. Avaldaja sõnul maksis puudutatud isik kommunaalteenust eest 2015.a ebaregulaarselt ning kuni 2016.a märtsini tasuti tekkinud võlgnevus mõne kuuga. Alates 03.2016 on võlgnevus aga järjest kasvanud ning seda ei ole suudetud tänaseni likvideerida. Iga kalendriaasta lõpus on tehtud tasaarvestus laekumiste ülejääkide osas, et võimalikult suures osas puudutatud isiku võlga vähendada. Lisaks sellele on rakendatud raamatupidamise üldpõhimõtet, et iga laekumine on ajaliselt kõige hilisema arve maksmiseks juhul, kui maksja ei ole makseselgitusse märkinud konkreetselt arve numbrit. Kõik avaldaja poolt esitatud lisadokumendid kinnitavad võlgnevuse tekkimist või selle kujunemist. Igal arvel on maksetähtajad ning kõik arved on muutunud sissenõutavaks. Nõuded ei ole aegunud. Puudutatud isik ei ole nõuetele esitanud ühtegi sisulist vastuväidet ega tõendit selle kohta, et ta oleks kommunaalteenuste eest tasunud suuremas ulatuses kui avalduses on märgitud. Arved on puudutatud isikule kättetoimetatud. Arvete kättetoimetamine postkasti panekuga on lubatud viis. See, et puudutatud isik ei käinud korteris ega postkasti tühjendamas, on tema vastutusalas. Korteriomanikuna oleks ta saanud nõuda ka üürnikult arvete võtmist postkastist ja nende säilitamist. Selle asemel on puudutatud isik nõudnud erinevate asutuste kaudu arvete esitamist. Isegi kui puudutatud isik poleks arveid kätte saanud, ei esinenud tal takistusi tasuda kommunaale vastavalt senisele keskmisele tarbimisele. Avaldaja märkis, et veekahjustused ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust ja need kuuluvad lahendamisele tsiviilasjas nr 2-18-17950. 29.05.2020 esitas avaldaja enda lõppseisukohad. Avaldaja oli seiskohal, et kõik nõude eeldused on täidetud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid, millest nähtuks, et ta oleks tasunud kommunaale suuremas ulatuses või et kommunaalid peaksid olema hoopis teistsuguses suuruses. Puudutatud isik on asunud positsioonile, et kuna ta ei ole väidetavalt arveid kätte saanud, siis ta ei pea ka maksma. Puudutatud isiku seisukohad 21.10.2019 esitas puudutatud isik vastuse avaldusele, milles ei tunnistanud tema vastu esitatud nõuet. Puudutatud isik ei nõustunud sellega, et korter oli veekahjustustega. Exxxx Lxxxx kahjuhüvitise nõude osas puudutatud isiku vastu on käimas kohtumenetlus. Avaldaja ei ole majandamiskulude suurust tõendanud. Raamatupidamisliku ja põhikirja väljavõtted ning arved ei ole nõude esitamiseks piisavad ning need ei tõenda kulude kandmist. Ainuüksi arved ei tekita KÜ liikmele kohustusi ning nendega ei ole tõendatud puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta on need kulud kandnud ning kui palju pidi tasuma puudutatud isik. Puudutatud isik on korduvalt avaldaja juhatuse liikmetelt, sh esimehelt Exxxx Lxxxxxx nõudnud arvete esitamist, kuid viimane ei vastanud ühelegi ekirjale. E. Lxxxx jättis pahatahtlikult puudutatud isikule arved esitamata ning mingeid

meeldetuletusi võlgnevuse osas pole puudutatud isikule esitatud. Puudutatud isikule teadaolevalt ei ole tal avaldaja ees võlgnevusi. Üldistest viidetest raamatupidamislikule väljavõttele ja arvetele ei ole arusaadav, millest koosneb väidetav võlgnevus, mis oli arvete esitamise õiguslik alus ja kuidas maksed olid korteriomanike vahel jaotatud. Lisaks märkis puudutatud isik, et raamatupidamislik väljavõte on segane, sest laekumiste ja ettemaksude summas on märgitud arvete lahtrisse, kus nad ei peaks olema ning sellest lähtuvalt ei ole kolmandal leheküljel olev algsaldo ja lõppsaldo õiged. Täielikult on teadmata, millest arved koosnevad ning eriti kummaline on 31.10.2018 arve nr 181002 summas 418,23 eurot, sest septembris ja oktoobris 2018 ei elanud korteris mitte keegi. Elektri- ja veetarbimist ei saanud toimuda. Puudutatud isik esitas TsÜS § 154 lg-st 1 ja §-st 144 tulenevalt aegumise vastuväite 2015.a ja 2016.a arvetest tulenevate nõuete ja kõrvalnõuete osas. 06.04.2020 vastuses jäi puudutatud isik seisukohale, et avaldaja nõue on tõendamata ja nõude kujunemine ei ole jälgitav. Puudutatud isik rõhutas, et majandamiskulud on perioodilised kulud ning iga majandamiskulude arve kujutab endast iseseisvat kohustust. Endiselt ei ole arusaadav, milliste arvete, majandamiskulude ning mis suuruses tasumist avaldaja puudutatud isikult nõuab ja milliste tõenditega ta neid tõendab. Puudututatud isikule jäi arusaamatuks, mida soovib avaldaja väidetava veekahjustusega tõendada ja kuidas see puutub käesolevasse asja. Lisaks märkis puudutatud isik, et Tartu Ringkonnakohus jättis Exxxx Lxxxx hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Samuti selgitas ta, et kuigi ta oli korteri omanik, teostas otsest valdust korteri üle Exxxx Lxxxx. Puudutatud isikul ei olnud korteri võtmeid. Kuigi üürileping sõlmiti puudutatud isiku nimele, maksis üürnik üüri Exxxx Lxxxxxx. Avaldaja peatas puudutatud isikule majandamiskulude arvete esitamise 2017.a, mil puudutatud isiku ja Exxxx Lxxxx suhted halvenesid. Puudutatud isik pöördus 19.06.2017 Jõgeva Linnavalitsuse poole murega, et avaldaja ei edasta talle arveid. 21.06.2017 ja 28.06.2017 pöördus ta ka avaldaja teise juhatuse liikme poole. Kuid kummalgi korral talle vastust ei esitatud. 24.07.2017 pöördus avaldaja poole ka puudutatud isiku esindaja ning ka siis ei saadud avaldajalt sisulist vastust. Edasi pöördus puudutatud isik Eesti Korteriühistute Liidu poole ning 20.10.2017 võttis EKÜL Lõuna regiooni büroo töötaja avaldaja ühendust ja selgitas avaldajale ühistu kohustustest. Puudutatud isik on seega täitnud enda hoolsuskohusust ning avaldaja on takistanud teadlikult puudutatud isikul majandamiskulude tasumist ja lasknud tekkida olukorral, kus puudutatud isikul kujunes võlgnevus. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib avaldaja nõuda viivist seadusjärgses määras. Kuna nõuete sissenõutavaks muutumise aeg on ebaselge, jääb ebaselgeks ka viivise arvestamise õigsus. 29.05.2020 esitas puudutatud isik enda lõppseisukohad. Valdavas osas jäi puudutatud isik enda varasemate seisukohtade juurde. Puudutatud isik märkis, et raamatupidamislik väljavõte ei saa olla tõendiks. Puudutatud isiku arvates ei ole avaldaja tõendanud, mille alusel ta nõuab arvega nr 661 (01.11.2018) veenäitude vahesid summas 380,12 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud sellega. Puudutatud isik eeldab, et tegemist on väidetava veeuputusega. Tänaseks on vaidlus tsiviilasjas 2-18-17950 lõppenud ning Tartu Ringkonnakohtu otsus on jõustunud Riigikohtu 25.05.2020 määrusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik oli Suur 61 korter x omanik ajavahemikus 06.2014-10.2018. Puudutatud isik andis korteri valduse Exxxx Lxxxxxx üle

26.10.2018. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korteriomanikul lasub kohustus kanda igakuiselt korteriga seotud majandamiskulusid. Avaldaja märkis, et 01.01.2015-21.10.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule arveid summas 1622,23 eurot, millest puudutatud isik tasus vaid 953,75 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult tasumata osa summas 668,48 eurot. Hilisemates vastustes märkis avaldaja, et kuni märtsini 2016.a likvideeris puudutatud isik võlgnevused ära, kuid alates märtsist 2016 jäid võlgnevused püsima. Seega on avaldaja nõue suunatud perioodil 03.2016-21.10.2018 tekkinud võlgnevusele 668,48 eurot. I Aegumine Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite 2015.a ja 2016.a arvete alusel tulenevate nõuete osas. Kuna avaldaja nõue ei tulene 2015.a arvetest, ei võta kohus seisukohta nende nõuete aegumise osas. Kommunaalmaksed on perioodilised maksed ehk tegemist on korduvate kohustustega. TsÜS § 154 lg 1 näeb ette, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Aegumist arvestatakse seega kalendriaasta kaupa, st aegumine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Seega algavad 2016.a arvetes märgitud kohustuste aegumise tähtajad 01.01.2017 ning 2016.a arvetest tulenevad nõuded oleks aegunud 31.12.2019. Avaldaja esitas avalduse 02.09.2019. Seega ei ole alates märts 2016 esitatud arvetest tulenevad kohustused aegunud ning avaldajal on õigus nende täitmist puudutatud isikult nõuda. II Põhinõue Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas võlgnevuse summa kujunemine on selge ning tõendatud. Puudutatud isik on seisukohal, et ei ole arusaadav, milliste arvete, majandamiskulude ning mis suuruses tasumist avaldaja puudutatud isikult nõuab ja milliste tõenditega ta neid tõendab. Puudutatud isikul hinnangul ei saa raamatupidamislik väljavõte olla tõendiks. Samuti pole avaldaja tõendanud, mille alusel ta nõuab arvega nr 661 (01.11.2018) veenäitude vahesid summas 380,12 eurot. Puudutatud isik selle arvega ei nõustu. Majandamiskulud koosnevad arvetest nähtuvalt üldelektrist, prügiveost, remondimaksest ning veeteenusest. Avaldaja on selgitanud, kuidas on nimetatud kulusid arvestatud ning on esitanud kohtule avaldaja põhikirja (I kd tl 22-25), avaldaja üldkoosoleku 03.02.2013 otsus (I kd tl 81), raamatupidamisarvestuse väljavõtted perioodil 01.01.2015-20.11.2018 (I kd tl 19-21), Suur 61 korterile 2 esitatud arved perioodil 2016-2018.a (I kd tl 115-132), avaldaja pangakonto väljavõtted perioodil 01.01.2016.a- 22.10.2018.a (I kd tl 92-114), Eesti Energia AS arved üldelektri osas avaldajale perioodil 01.03.2016-31.10.2018 (I kd tl 133-143, 178-183, II kd t lk 19-29), prügiveo arved avaldajale perioodil 02.02.2016-02.10.2018 (I kd tl 144-165, 184186, 188-199, II kd t lk 1-7, 30-53 ) ja veearved perioodil 31.01.2016-30.11.2018 (I kd tl 166177, II kd 8-18, 54-64). Esmalt selgitab kohus, et raamatupidamisarvestuse väljavõte ei ole tõendiks, sest sellel puuduvad pädevate isikute andmed ja allkirjad. Väljavõtte alusel ei saa kindlaks teha ega tõendada võlgnevuse olemasolu ega selle suurust. Tegemist on kokkuvõtva menetlusdokumendiga avaldaja väidete kohta s.h selle kohta millistes summades esitati puudutatud isikule arveid, millistes summades on ta tasunud ning milliste kohustuste katteks

on laekunu summad arvetatud. Kohus lähtub asja lahendamisel nõuet kindlaks teha võimaldavatest tõenditest, s.o ülejäänud ülalmärgitud dokumentidest. Põhikirja p 4.2.6.1 kohaselt võetakse üldelektri arvestuse aluseks eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule. Avaldaja selgitas, et Eesti Energia esitab arved vaid siis, kui need on üle 4 euro. Kui teenusepakkuja ei ole vastaval kuul arvet esitanud, pole ühistu järgmisel kuul korteri omanikelt elektri eest tasu nõudnud. Avaldaja on kohtule esitanud kõik Eesti Energia arved perioodil 01.2016-12.2018 ning puudutatud isikule esitatud arvetest nähtuvalt on üldelektrit nõutud puudutatud isikult vaid 24-l kuul. Perioodil 03.2016-11.2018 esitatud arvetel märgitud üldelektri hinnad ja kogused on kohtu hinnangul jälgitavad ja arusaadavad, kontrollides Eesti Energia poolt esitatud arveid ja korteriomandite arvu. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid arvetel märgitud üldelektri hindade ja koguse osas. Seega on esitatud arvetel märgitud majandamiskulud õiged ja põhjendatud. Põhikirja p 4.2.6.2 kohaselt võetakse prügiveo arvestamise aluseks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta. Avaldaja on kohtule esitanud Ragn Sells arved perioodil 02.2016-02.10.2018. Puudutatud isikule esitatud arvetelt on näha, kuidas on kujunenud prügiveo hind korteri 2 osas. Kontrollides Ragn Sellsi arveid ning korteri x eluruumi pindala (21,5m2) ja kogu maja eluruumi pindala (261,9m2) (ehitisregistri väljavõtted tl 80-81) on prügiveo kulud korteri x osas arusaadavalt kujunenud. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid prügiveo hinna ja arvestamise aluste osas, mistõttu saab väita, et puudutatud isik on arvetel esitatud mahus prügiveo teenust saanud. Põhikirja 4.2.6.3 kohaselt võetakse elamu remondifondi arvestamise aluseks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korterimandi 1 m2 kohta. 03.02.2013.a üldkoosoleku otsuse kohaselt leppisid korteriomanikud kokku, et igakuiseks remondifondi makseks on 0,80 €/m2. Korteriomanikud ei ole sellest ajast alates remondifondi makse määra muutnud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud määrale ega ka tõendeid, et remondifondi pidanuks maksma vähem või rohkem. Puudutatud isikule esitatud arvetel on näha igakuiste remondifondi summade kujunemine, s.o vastavalt korteri x eluruumi pindalale ning arvetel märgitud summad on korrektsed. Veearveid esitatakse vastavalt iga korteri poolt tarbitud veekogusele. Iga korteri kohta edastatakse veenäidud teenusepakkujale ning teenusepakkuja esitab arved avaldajale. Avaldaja on esitanud Jõgeva Veevärgi arved perioodil 01.2016-11.2018. Jõgeva Veevärk esitab veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise eest arve kogu maja korterite kohta. Puudutatud isikule esitatud arvetele märgitud vee hind on vastavuses Jõgeva Veevärgi arvetel märgitud hinnaga. Vee koguste osas ei ole puudutatud isik esitanud vastuväiteid ega muid tõendeid, millest saaks järeldada, et ta oleks vähem või rohkem vett tarbinud- vee eest tasumine toimus vastavalt veemõõtja näitudele. Puudutatud isik märkis, et septembris ja oktoobris 2018.a ei elanud korteris kedagi ja vett ei tarbitud. Puudutatud isik ei ole enda väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Menetlusosalised on korduvalt maininud, et korteris elas üürnik. Juhul kui septembris ja oktoobris 2018 üürnik korteris enam ei elanud, oleks puudutatud isik pidanud esitama selle kohta vastavad tõendid, kuid puudutatud isik ei teinud seda. Seega tuleb lugeda, et vett on nimetatud perioodil tarbitud ning tarbitud teenuse eest tuleb tasuda. Kohus leiab, et 03.2016-11.2018 esitatud arvetel (11.2018 arve osaliselt summas 38,11 eurot, vt allpool) märgitud vee kogused ja lõplikud summad on õiged.

Küll aga on puudutatud isik esitanud vastuväite arvel nr 662 (01.11.2018) märgitud veemõõtude vahele 2017.a ja 2018.a kogusummas 380,12 eurot ning märkis, et tema sellega ei nõustu. Arvelt nr 662 nähtub, et veemõõtude vahe 2017. aastal oli 140,80 eurot (3,20€ x 44 m3) ning aastal 2018 239,32 eurot (3,86 x 62 m3). Nimetatud veemõõtude vahe osas ei ole avaldaja esitanud mingisuguseid selgitusi, eelkõige, mis üldse on veemõõtude vahe ja millistel põhjustel on nendel aastatel sellised vahed tekkinud. Veemõõtude vahesid ja nende kulude kandmist kummalgi pole KÜ-s fikseeritud aastal fikseeritud ning jälgitav pole ka see, kuidas see vahe on korteriomanike vahel jagatud. Samuti puudub sellise jagamise kohta korteriomanike otsus. Tegemist on seega ebaselge ja tõendamata nõudega. Kohus ei saa avaldaja nõuet 380,12 euro osas rahuldada, sest nõude kujunemine on ebaselge ja tõendamata. Avaldaja on selgitanud võlgnevuse ajalist kujunemist ning selgitanud, et iga kalendriaasta lõpus on tehtud tasaarvestus laekumiste ülejääkide osas, samuti on rakendatud raamatupidamise üldpõhimõtet, et iga laekumine on ajaliselt kõige hilisema arve maksmiseks juhul, kui maksja ei ole makseselgitusse märkinud konkreetselt arve numbrit (VÕS § 88 lg 1 ja lg 6 p 1). Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja poolt märgitud põhimõtetele. Puudutatud isik on võlgnevuse kujunemise osas esitanud vaid üldisi vastuväiteid ning seda ka pärast avaldaja poolt kõikide teenuste pakkujate arvete esitamist, enda pangakonto väljavõtete ja muude tõendite esitamist. Puudutatud isikul oli võimalus kontrollida võlgnevuse summat ning esitada sisulised vastuväited, kuid puudutatud isik ei teinud seda. Järgnevalt kontrollib kohus võlgnevuse kujunemist lähtuvalt avaldaja poolt esitatud selgitustest. Avaldaja 2016.a pangakonto väljavõttelt nähtub, et majandamiskulusid ei ole puudtatud isikule kuulnud korteri osas tasutud märtsi eest 23,01 eurot, aprilli eest 33,07 eurot ja oktoobri eest 29,74 eurot. Üürniku poolt on makstud mais 20,41 eurot (selgituses mai arve nr), juunis 23,16 eurot (selgituses juuni arve nr), juulis 32,27 eurot (selgituses juuli arve nr), augustis 32,88 eurot (selgituses augusti arve nr), septembris kaks laekumist 32,96 eurot (selgituses septembri arve nr) ja 20 eurot (Erkki Lääne poolt tasutud, selgituses korter 2), novembris 32,93 eurot (selgituses novembri arve nr) ja detsembris 29,82 eurot (selgituses detsembri arve nr). Mai laekumine läks mai arve katteks ning arvest jäi üles võlgnevus 0,21 eurot. Juuni laekumine läks juuni arve katteks ja üles jäi ettemaks 3,05 eurot. Juuli ja augusti laekumised läksid nende kuude arvete katteks ja olid tasutud täpselt. Septembri laekumistest 32,96 eurot läks septembri arve katteks ja oli makstud täpselt ning 20 eurot jäi ettemaksuks. Novembri laekumine läks novembri arve katteks ning ettemaksuks jäi 12,80 eurot. Detsembri kuu laekumine läks detsembri arve katteks ning ettemaksuks jäi 0,65 eurot. Aasta lõpus toimus tasaarvestus. Seega juunis tekkinud ettemaks ja osaliselt septembris tekkinud ettemaks läksid märtsi arve katmiseks ning üle jäi 0,04 eurot. Nimetatud 0,04 eurot ning novembri ja detsembri ettemaksust kaeti osaliselt aprilli võlgnevust. 2016.a lõppedes oli puudutatud isikul tasumata aprilli arve summas 19,58 eurot, mai arve summas 0,21 eurot ja oktoobri arve summas 29,74 eurot. Avaldaja 2017.a pangakonto väljavõttelt nähtub, et majandamiskulusid korteri eest ei ole tasutud jaanuaris (21,39 eurot), juunis (25,97 eurot) ja oktoobris (26,18 eurot). Üürniku poolt on laekunud veebruaris 33,12 eurot (selgituses veebruari arve nr), märtsis 31,49 eurot (selgituses märtsi arve nr), aprillis 29,17 eurot (selgituses aprilli arve nr), mais 26,41 eurot (selgituses mai arve nr), juulis, augustis ja septembris 20 eurot ehk kokku 60 eurot (selgituses kommunaal 61-2, suur 61-2, arve), novembris 15 eurot (selgituses arve nr 302) ja detsembris 15 eurot (selgituses kommunaal).

Veebruari laekumine läks veebruari arve katteks ja ettemaksuks jäi 0,75 eurot. Märtsi laekumine läks märtsi arve katteks ja ettemaksuks jäi 2,29 eurot. Aprilli laekumine läks aprilli arve katteks ja ettemaksuks jäi 0,4 eurot. Juuli, augusti, septembri, novembri ja detsembri laekumised arvestati nende arvete katteks, milles oli eelnev võlgnevus, sest tasumiste selgituses ei olnud määratud, millise arve või millise kuu kulude katteks on tasumine tehtud. Kohus märgib, et ka novembri laekumine peab minema varasema võla katteks, sest arve nr 302, mis oli tasumisele märgitud, on varasemast perioodist kui 2016.a ja avaldaja sõnul olid kõik võlgnevused kuni märtsini 2016 likvideeritud. 2017.a lõpus toimus tasaarvestamine: Veebruari, märtsi ja aprilli ettemaks summas 3,44 läks aprill 2016 arve katteks. Juuli laekumine läks aprill 2016 arve, mai 2016 arve ja osaliselt oktoober 2016 arve katteks. Augusti laekumine läks oktoober 2016 arve katteks. Septembri laekumine läks oktoober 2016 arve katteks ja osaliselt jaanuar 2017 arve katteks. Novembri laekumine läks jaanuar 2017 arve katteks. Detsembri laekumine läks juuni 2017 arve katteks. 2016.a tekkinud võlgnevused said likvideeritud. 2017.a lõppedes oli puudutatud isikul tasumata juuni eest 3,45 eurot, juuli eest 19,97 eurot, augusti eest 19,78 eurot, septembri eest 29,85 eurot, oktoobri eest 26,18 eurot, novembri eest 22,98 eurot ja detsembri eest 23,65 eurot. Avaldaja 2018.a pangakonto väljavõttest nähtub, et korteri majandamiskulusid ei tasutud aprilli eest 24,07 eurot, juuni eest 23,63 eurot, juuli eest 21,48 eurot ja augusti eest 21,16 eurot. Üürnikult on laekunud jaanuaris 10 eurot (selgituses detsembri arve), veebruaris 15 eurot (selgituses kommunaal), märtsis 15 eurot (selgituses arve nr 302), mais 15 eurot (selgituses kommunaal korter 2), septembris 26,70 eurot (tasus puudutatud isik, selgituses kommunaalid augusti eest), oktoobris oli kaks laekumist puudutatud isikult 21 eurot (selgituses kommunaalid september) ja 25 eurot (selgituses kommunaalide võlgnevus). Jaanuari laekumine läks jaanuari arve katteks ja võlgnevus jäi üles 12,98 eurot. Veebruari, mai ja oktoobri (25 eurot) laekumised läksid jooksvate kohustuste katteks ettemaksuks, sest nende makseselgitustes polnud kirjas 2017.a arve nr ega kuu nime. Kohus märgib, et ka märtsi laekumise peab samuti lugema jooksva täitmiseks, sest tasumisele märgitud arve nr 302 pärines varasemast ajast ja oli juba tasutud. 2018.a lõpus toimus tasaarvestus. Veebruari laekumine läks juuni 2017 arve ja osaliselt juuli arvete katteks. Märtsi laekumine läks juuli 2017 arve katteks ja osaliselt august 2017 arve katteks. Mai laekumine läks august 2017 arve katteks ja osaliselt september 2017 arve katteks. Septembris tekkinud ettemaks läks september 2017 arve katteks. Oktoobrikuu ettemaks 25 eurot läks september 2017 arve katteks ja osaliselt oktoober 2017 arve katteks. 2017.a arvetest jäi puudutatud isikul tasumata oktoobri eest 23,76 eurot, novembri eest 22,98 eurot ja detsembri eest 23,65 eurot. 2018.a arvetest jäi puudutatud isikul tasumata jaanuari eest 12,98 eurot, veebruari eest 26,45 eurot, märtsi eest 23,19 eurot, aprilli eest 24,07 eurot, mai eest 20,75 eurot, juuni eest 23,63 eurot, juuli eest 21,48 eurot, augusti eest 21,16 eurot, oktoobri eest 0,47 eurot ja novembri eest 38,11 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on puudutatud isiku võlgnevus perioodil 03.2016-11.2018 kokku 282,68 eurot. Puudutatud isik väitis, et avaldaja on pahatahtlikult lasknud tekkida olukorral, kus puudutatud isikul on tekkinud võlgnevus. Puudutatud isik tegi kõik endast oleneva, et saada majandamiskulude arveid. Ka avaldaja teine juhatuse liige ei väljastanud talle arveid. Üürniku otsis Exxxx xxxxx ja üüri maksis üürnik samuti ExxxxxLxxxxxx. Puudutatud isiku nimi oli vaid üürilepingul, tal ei olnud korteri võtmeid. Avaldaja selgitas, et nende ühistus toimub arvete kättetoimetamine arve postkasti paneku teel ning puudutatud isikul oli postkastile

juurdepääs, samuti ta saanud üürnikku kohustada koguma arveid. Arve postkasti panek on kättetoimetamiseks lubatud viis. Kohus nõustub avaldajaga, et arveid saab kätte toimetada nende postkasti panekuga ning selline kättetoimetamise viis on lubatud. Avaldaja sõnul on ta arved postkasti pannud ja seega on arved ka kätte toimetatud. Korteris elas üürnik, kellel oli ligipääs postkastile ning kes avaldaja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt tasus ise majandamiskulude arveid. Avaldaja ja puudutatud isik on esitanud omavahel vastuolus olevaid väiteid selle kohta, kas puudutatud isikul endal oli ligipääs korterile. Kuna menetlusosalised ei ole selle kohta tõendeid esitanud, on nimetatud väited kontrollimatud. Samas märgib kohus, et liigipääs korterile ei ole sama, mis ligipääs postkastile. Postkast ei asu korteris. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid, et arveid puudutatud isikule kuulunud korteri postkasti ei pandud. Puudutatud isik on tõendanud (2 kirja juhatuse liikmele ja 1 kiri avaldajale), et ta proovis saada arveid uuesti, kuid neid talle ei väljastatud. Kuigi avaldaja oleks pidanud arved uuesti esitama, ei vabasta see puudutatud isikut siiski arvete tasumisest. Kasutatud teenuste eest ei tohi jätta maksmata. Kuna korteris elas üürnik, kes maksis ise kommunaalkulusid, oli eeldatavalt puudutatud isikul ja üürnikul üürilepingust tulenevalt ka teatavad kokkulepped majandamiskulude arvete tasumise osas. Kohus selgitab, et tegemist on üürniku ja üürileandja sisesuhtega, mis ei puuduta korteriühistut. Majandamiskulude osas tekkinud võlgnevuste eest vastutab korteriühistu ees ikkagi korteriomanik. Juhul kui puudutatud isikule on tekkinud kahju võlgnevuse näol, on puudutatud isikul õigus esitada nõudeid kahju tekitanud isikute vastu. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et korteri x osas tekkis majandamiskulude võlgnevus, mille eest vastutab võlgnevuse tekkimise perioodil korteri omanikuks olnud puudutatud isik. Võlgnevus tuleb puudutatud isikult välja mõista. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 282,68 eurot. III Viivis Avaldaja on palunud puudutatud isikult mõista välja viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates avalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus on käesolevalt tuvastanud, et puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldajale võlgnevus 282,68 eurot. Seega on avaldajal õigus nõuda ka viivist. Avaldaja nõuab viivist alates avalduse esitamisest edasiulatuvalt. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on see võimalik. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab viivist 0,07% päevas nagu korteriomanikud on põhikirjas kokku leppinud. Puudutatud isik oli seisukohal, et viivist saab nõuda vaid seadusjärgses määras. Kohus märgib, et kuna avaldaja nõuab viivist alates avalduse esitamisest, tuleb lähtuda avalduse esitamisel kehtivast seadusandlusest. Alates 01.01.2018 hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tegemist on imperatiivse sättega ning sellest kõrvalekalduvad korteriomanike kokkulepped on tühised. Seadusandja on kehtestanud konkreetseks viivisemääraks seadusjärgse määra, millest kohus peab antud juhul lähtuma.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 sätetatud) määras viivise avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni perioodil 03.09.2019-11.06.2020 17,51 eurot (8%/365px282,68€x283p) ning otsuse tegemisest edasi alates 12.06.2020 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas avalduse põhivõlgnevuse osas 42% ulatuses ning lisaks osaliselt viivise nõude alates avalduse esitamisest. Seega rahuldas kohus avalduse sisuliselt pooles ulatuses. Antud nõude puhul on oma olemuselt tegemist võla nõudega, mida tavaliselt menetletakse hagimenetluses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul saab nimetatud sätet käeolevalt ka analoogia korras kohaldada ja jätta kulud poolte endi kanda. Kohus leiab asjaolusid ja avalduse rahuldamise ulatust arvestades, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Seetõttu ei anna kohus hinnangut ka menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.