Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
06.märts 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
3888,11 eurot €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht Pinn 52-67, Tartu), esindaja juhatuse liige Peeter Pähn (e-post xxx) Kostja: OÜ P-TRUCKS (registrikood 10335807, asukoht Papiniidu 19, Pärnu), esindaja juhatuse liige Raimond Pärn (e-post xxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
Osaühing Oscarrehvid hagi OÜ P-TRUCKS vastu võla väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühingu Oscarrehvid hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt P-TRUCKS Osaühingu Oscarrehvid kasuks välja 644,80 eurot (millest 571,41 eurot põhinõue ja 73,39 eurot kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Mõista OÜ-lt P-TRUCKS Osaühingu Oscarrehvid kasuks välja viivis protsendina põhinõude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 571,41 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 06.märtsist 2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskuludest jätta kostja OÜ P-TRUCKS kanda tema enda menetluskulud täies ulatuses ning hageja menetluskuludest riigilõiv osaliselt.
5.Osaühingu Oscarrehvid menetluskulud osas, mida ei mõistetud välja OÜ-lt P-TRUCKS, jäävad tema enda kanda.
6.Mõista OÜ-lt P-TRUCKS Osaühingu Oscarrehvid kasuks menetluskulude katteks välja 175 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Osaühing Oscarrehvid esitas 23.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt P-TRUCKS võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas asjas tehtud makseettepanekule vastuväite, seetõttu 23.11.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 24.01.2019 Harju Maakohus edastas hagiavalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. 25.01.2019 Pärnu maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning küsis kostjalt vastuse. 08.02.2019 kostja kirjalikus vastuses nõuet ei tunnista, sest kostja on nõuded tasaarvestanud ning 06.11.2018 tasunud hagejale osa, mida tasaarvestus ei katnud. Pooled vastastikku esitasid seejärel seisukohti, kostja esitas täiendavaid dokumente nõude loovutamise kohta. 14.06.2019 kohus määras pooltele tähtajad kompromissi sõlmimiseks ja kompromissile mittejõudmise puhuks täiendavate selgituste ja täpsustuste esitamiseks. Pooled kokkuleppele ei jõudnud, esitasid oma täiendavad seisukohad. Pooled teatasid, et nõustuvad kirjaliku menetlusega. 13.02.2020 määrusega kohus määras tähtajad asja kirjalikus menetluse lahendamiseks ning määras kohtulahendi teatavakstegemise ajaks 28.02.2020. Kuna sel päeval kohtunik osales koolitusel, lükkas kohus kohtulahendi teatavakstegemise aja edasi.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja hagiavalduses ja menetluses täiendavalt esitatud asjaolude kohaselt hageja müüs kostjale 10.10.2018 kaheksa veoauto rehvi Yokohama 902W mõõdus 315/80 R22,5 hinnaga 324,00 eurot tükk (lisandub käibemaks), kaks veoauto rehvi Yokohama 106ZS mõõdus 385/65 R22,5 hinnaga 361,74 eurot tükk ja neli velge Gianetti mõõdus 9,00x22,5. Ostetud kaupade eest hageja väljastas 10.10.2018.a kostjale arve nr 1851807 kokku summas 4448,98 eurot koos käibemaksuga. Arve maksetähtajaks oli 17.10.2018. Nimetatud arve on käsitletav lepinguna. Kostja on arvel olevad kaubad kätte saanud ja maksetingimus on fkseeritud arvel. Kostja ei ole vaidlustanud mõistliku aja jooksul kumbagi eelnimetatud asjaolu. Kostja tasus 06.11.2018 nimetatud arvest 890,57 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal arve nr 1851807 alusel tasumata 3558,41 eurot. Kostja on nimetatud arve tasumisega viivitanud 54 päeva. Kuna tegemist on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, on hagejal VÕS § 113 lõike 1 alusel õigus nõuda kostjalt ka viivist. Hagiavalduse esitamise hetkel nõuab hageja viivist 45,03 eurot. Hageja leiab, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub arve nr 1851807 seitsme päeva jooksul s.o 17.10.2018. Kokkulepitud maksetähtaeg on arvel kirjas ja kostja pole seda peale arve saamist mõistliku aja jooksul ka vaidlustanud. VÕS § 20 lg 3 alusel loetakse vaikimine nõusolekuks. Hagiavalduses on hageja viivist arvutanud VÕS § 113 lõike 1 toodud määras alljärgnevalt kuni hagiavalduse esitamiseni: periood 18.10.2018 kuni 06.11.2018 (summalt 4448,98 eurot): 19 päeva x 0,974 eurot/päevas = 18,51 eurot
periood 07.11.2018 kuni 10.12.2018 (summalt 3558,41 eurot): 35 päeva x 0,758 eurot/päevas = 26,52 eurot. Kokku perioodi 18.10.2018 kuni 10.12.2018 eest 45,03 eurot. Hageja taotles kostjalt välja mõista Oscarrehvid OÜ kasuks põhivõla 3558,41 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,03 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lõike 1 toodud määras. Kõik menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt välja. Hageja selgitab, et arve 1851807 alusel kuulus hagejale tasumisele brutosummas s.o 4448,98 eurot. Arve koostamise ja kauba kättesaamise hetkel ei suhelnud pooled võimalikust tasaarvlemisest tulevikus vastastikuste nõuete osas. Kostja omandas ettevõtte Kuljetus Myntt Oy hageja vastu summas 2857,00 eurot, mida kostja soovis hilisemalt tasaarveldada hageja arvest 1851807 tuleneva nõudega. Hagejale on nõude loovutaja (Kuljetus Myntt Oy) teavitanud tehingust loobumisest alles 11.10.2019, milles ta taganeb tehingust alates 17.10.2018. Lähtuvalt eeltoodud kirjast ei saanud enne 20.10.2018 olla kostjal mingil juhul olla juriidilist õigust tasaarvelduseks. Veelgi enam, tasaarveldust ei saanud kohaldada enne kui kolmas pool (Kuljetus Myntt Oy) pole kinnitust nõude loovutamise kohta hagejale saatnud. Nõude loovutuse dokument on kostja poolt esitatud 15.03.2019 vastuse lisana ja kohtu kaudu hagejale edastatud 20.03.2019. Nimetatud dokument kannab kuupäeva 25.10.2018 ja on allkirjastatud füüsiliselt. Hagejal on alust kahtlustada dokumendi tagantjärgi koostamises. Kui see oleks eksisteerinud oktoobris 2018, oleks see edastatud ka samal perioodil. Nõude loovutuse dokument on primaarne, kui soovitakse kolmanda poole nõudele tuginedes tõendada tasaarvelduse õiguspärasust. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.01.2019, hageja ei saanud mingil moel lähtuda tasaarveldamisest enne 20.03.2019. Järeldus on, et hageja pöördumine kohtusse oli igati põhjendatud summas 3603,44 eurot. Seega ei saa ka tõsiselt võtta kostja väidet nagu oleks hageja pöördunud kohtusse põhjendamatult suure nõudega. Hagi esitamise hetkel oli tõendamata kostja nõue hageja vastu nõudeloovutuse ulatuses. Lisaks ei nõustu hageja kostja tasaarvestusega sisuliselt. Isegi kui hagejal oleks olnud kostja ees kohustus summas 2857 eurot, siis hagejapoolne nõue kostja vastu on ikkagi arve täissumma koos käibemaksuga ehk 4448,98 eurot. Meelevaldne ja asjatundmatu on käsitleda hageja nõuet ilma käibemaksuta. Tasaarvestusel ei oma tähtsust, kas kostja poolt väidetavalt omandatud nõue sisaldab käibemaksu või mitte. Hageja ja kostja vaheline tehing on riigisisene tehing, mille käigus esitatav arve on käibemaksuga maksustatav, sõltumata sellest mida kostja rehvidega edaspidi ette võtab. Kuljetus Myntt Oy väidetavalt loovutatud nõue on käsitletav üksnes brutosummana 2857,00 eurot (EU sisene müük, millele ei lisandu käibemaksu). Seega saab olla tegemist ainult nõuete saldoga ja nõuete summad ei ole tõlgendatavad muuna kui ainult lõplike summadena. Kostja oma vastuses arvutab viiviseid Kuljetus Myntt Oy omandatud nõudelt 130 eurot. Hageja hinnangul 06.11.2018 seisuga ei saanud viivise nõue ületada 13,78 eurot. Kostja viitab, et tegemist on kasutusintressiga. Hageja ei nõustu nimetatud põhimõttega, kuna hageja ja nõude loovutaja vahel ei olnud kokku lepitud hilisemat tarnekuupäeva. Nõude loovutaja oli teadlik pikast tarneajast. Loovutaja taganes tehingust alates 17.10.2019. Hageja on seisukohal, et kostjal on arvest nr 1851807 tasumata 3558,41 eurot (4448,98 eurot miinus 06.11.2018 tasutud 890,57 eurot). Kuna kostja menetluse käigus esitas tõendeid nõude loovutamise kohta, nõustub hageja kohtu kompromissettepanekuga, et kostja tasub hagejale 698,91 eurot, mille järel pooltel teineteisele pretensioone ei ole.
KOSTJA VASTUS
Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hagejal puudub kehtiv nõue kostja vastu. Kostja kinnitab, et 10.10.2018 ostis kostja hagejalt 8 veoauto rehvi Yokohama 902W mõõdus 315/80 R22,5 hinnaga
324,00 eurot tükk (lisandub käibemaks), kaks veoauto rehvi Yokohama 106ZS mõõdus 385/65 R22,5 hinnaga 361,74 eurot tükk ja neli velge Gianetti mõõdus 9,00x22,5, mille kohta väljastas hageja kostjale arve nr 1851807 summas kokku 4448,98 eurot koos käibemaksuga. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe arve tasumise tähtaja kohta. Arve on tasutud mõistliku aja jooksul, s.o perioodil kuni 14 päeva. 25.10.2018 teatas kostja hagejale, et Kuljetus Myntt OY on 25.10.2018 loovutanud kostjale nõude hageja vastu summas 2857 eurot koos viivistega 130 eurot. Seega omandas kostja hageja teiselt kliendilt tema nõude hageja vastu, mis tulenes Kuljetus Myntt OY 11.10.2018 taganemisavaldusest ja tasutud müügihinna tagastamise nõudest. Vastavalt VÕS § 164 lg 2 nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 25.10.2018 esitas kostja hagejale nõuete tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena said tasaarvestatuks vastastikused nõuded summas 2857 eurot. Vastavalt VÕS § 197 lg 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 186 p 2 alusel võlasuhe hageja ja kostja vahel osaliselt lõppes. 06.11.2018 maksis kostja hagejale osa arvest nr 1851807 ulatuses, mida tasaarvestus ei katnud, s.o summas 890,57 eurot. Makse summa kujunes järgmiselt: 3707,48 eurot – hageja arve summa ilma käibemaksuta, sellest lahutada loovutatud summa 2857 eurot, jääb 850,48 eurot, lisandub käibemaks 170,096, kokku 1020,57 eurot; 1020,57 eurot – viivis loovutatud nõudelt 130 eurot = 890,57 eurot. Vastavalt VÕS § 186 p 1 lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Ülaltoodust tulenevalt puudus hagejal hagi (ja ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise ajal kehtiv nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi põhinõudes jääb rahuldamata, palub kostja jätta rahuldamata ka kõrvalnõude. 20.02.2020 lõplikus seisukohas kostja jäi oma seisukoha ja arvestuse juurde, mille kohaselt lisaks vastastikke nõude tasaarvestamisele tuli kostjal hagejale juurde tasuda 890,57 eurot (sh käibemaks), mida kostja ka tegi. Vaidlus antud juhul jääb vaid enne kohtumenetluse algust tasaarvestatud viivise summas 130 eurot. Kostja nõustus, et põhjendatud oleks arvestada tagastamata summalt viivist ajavahemikul 21.10.-25.20.2018 summas 2,50 eurot ja mitte arvestada kasutusintressi. Seetõttu loobub kostja oma tasaarvestuse vastuväitest summas 151,50 eurot (154 – 2,50). Kuna enne kohtumenetluse algust on kostja tasaarvestatavat summa ületava summa hagejale üle kandnud 127,50 eurot vähem (130 - 2,50), tasus kostja 20.02.2020 hagejale 127,50 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega ning poolte täiendavate kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - 10.10.2018 hageja müüs kostjale rehve ja velgesid, kostja on kauba kätte saanud; - müüdud kauba kohta hageja esitas kostjale 10.10.2018 arve nr 1851807 summas 4448,98 eurot (sisaldab käibemaksu summas 741,50 eurot). - 23.10.2018 hageja esitas nimetatud arve tähtaegselt tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse; - kostja tasus 06.11.2018 arvest 890,57 eurot. - hageja võlausaldaja, Kuljetus Myntt OY, loovutas 25.10.2018 kostjale oma nõude hageja vastu summas 2857 eurot + viivised. - 20.02.2020 kostja vähendas tasaarvestuse vastuväite summat ning tasus hagejale veel 127,50 eurot.
3.Pooled vaidlevad selle üle, milline oli hageja poolt kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg, millal ja millises summas on nõue lõppenud kostjapoolse tasaarvestusega ning kas eelnevast
tulenevalt oli hageja õigustatud esitama maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduses esitatud põhivõla ja viivise nõudeid.
4.Tõendamata on hageja väide, et pooltel oli kokkulepe, et arve nr 1851807 tasumise tähtaeg on 7 päeva. See, et tähtaeg on märgitud arvele ning kostja ei ole seda arve saamise järel mõistliku aja järel vaidlustanud, ei tõenda pooltevahelist kokkulepet arve tasumise osas. Kohus jääb pooltele 14.06.2019 selgitatu juurde: et hageja seisukoht, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine nõustumiseks, on ekslik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Reeglina vaikimisel tahteavalduse tähendust ei ole. Sama tuleneb VÕS § 20 lg –st 2, mille järgi vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Võlausaldajal üldjuhul ei ole õigust ühepoolselt võlgnikule kohustuse täitmise tähtaega määrata. Kui pooled eraldi ei ole maksetähtajas kokku leppinud, kuid arvele märgitud maksetähtaegade järgimine on pooltevahelistes suhetes muutunud tavaks, mida võlgnik peab vastavalt VÕS § 25 lg-tele 1 või 2 järgima, ja hageja soovib sellele tugineda, peab hageja pooltevahelist tava tõendama. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis võimaldaks praegusel juhul kostja poolt arvele märgitud tasumise tähtajale vastuväite esitamata jätmist nõustumiseks lugeda. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet arve tasumise tähtaja osas. Sellest, et hageja määras arve tasumiseks 7-päevase tähtaja, saab järeldada, et arvet ei tulnud tasuda samaaegselt kauba kättesaamisega.
5.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕA § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
6.Kuna rehvide ja velgede müügilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmiseks hageja poolt kostjale esitatud arve nr 1851807 tasumise tähtaja osas poolte kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud, oli kostjal õigus arve tasuda selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast ostu-müügi tehingut. „Mõistlikult vajalik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igal konkreetsel juhul asjaoludega sisustada. Kaupade ostu-müügileping on vastastikune leping. VÕS § 821 lõikes 1 sätestatakse, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel: 1) arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest; 2) kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist; 3) kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt saab arve tasumiseks mõistlikult vajalikuks ajaks lugeda 30
päeva.
7.Asjas ei ole vaidlust, et kostja sai kauba kätte 10.oktoobril 2018, samal päeval väljastati kostjale arve kauba eest tasumiseks. Seega VÕS § 821 lg-s 1 sätestatu kohaselt tuli arve tasuda hiljemalt 30.päeval, s.o 09.novembril 2018. Kuna hageja ei ole arve tasumise tähtaja kokkulepet tõendanud, siis VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks täitmise tähtaja möödumisel, s.o 10.novembril 2018. Enne arve tasumiseks ettenähtud 30-päevase tähtaja lõppemist täitis kostja arvest nr 1851807 talle tuleneva rahalise kohustuse vähemalt osaliselt: 25.10.2018 kostja tasaarvestas arvest nr 1851807 talle tuleneva raha maksmise kohustuse hageja ees hageja võlausaldajalt omandatud nõudega hageja vastu summas 2857 eurot ja viivisenõudega 130 eurot ning 06.11.2018 tasus hagejale täiendavalt 890,57 eurot, s.o summa, mida kostja arvestuste järgi tasaarvestus ei katnud.
8.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.10.2018, mil eeltoodud põhjendustel ei olnud hageja nõue tegelikult veel sissenõutav. Hageja enda määratud tasumise tähtaeg 7 päeva lõppes 17.10.2018 ning 6 päeva hiljem hageja esitas nõude kostja vastu kohtusse. Kohus möönab, et arvel märgitud tasumise tähtajast lähtunud hageja võis nõude sissenõutavuse osas heauskselt eksida, kuid ka tasumise tähtpäeva kokkuleppe olemasolu korral olnuks nii kiiresti kohtu poole pöördumine ennatlik ning vastuolus hea usu põhimõtetega. VÕS § 6 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Nendele sätetele saab võlausaldaja tugineda ka kohtuväliselt nõude esitamisel. Mõistlikult ja heas usus käituv lepinguosaline minimaalselt teatab enne kohtusse pöördumist teisele lepingupoolele, et see on tema arvates oma kohustusi rikkunud, ja annab võimaluse rikkumine kohtuväliselt heastada. Soovimata õigustada mistahes põhjustel maksetega viivitamist, ei ole kohtu hinnangul välistatud võlgnevuse tekkimine tahtmatult, näiteks võib internetiühenduse või arvutisüsteemi tõrge ülekande ajal segada makse teostumise lõpule viimist, inimliku eksimuse tõttu võib see jääda kohe märkamata ning ilmneda alles näiteks kuu aruandlust koostades. Võlausaldaja meeldetuletus aitaks viivituse põhjustanud takistuse kiiresti kõrvaldada ning vajadust kohtu poole pöörduda ei tekiks. VÕS § 114 lg 1 annab võlausaldajale õiguse määrata võlgnikule kohustuse rikkumise korral täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole kostjale saatnud meeldetuletust ega andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oli ebausaldusväärne klient, kelle puhul oli põhjendatud viivitamata kohtu poole pöördumine.
9.Kostja on hageja nõudega 25.10.2018 tasaarvestanud Kuljetus Myntt OY-lt omandatud nõude hageja vastu, nõude sisuks oli lepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantud raha tagastamine koos viivisega. Hageja on 20.02.2020 seisukohas ilmselt ekslikult märkinud, et sai Kuljetus Myntt OY lepingust taganemisest teada 11.10.2019. Kohtule esitatud tõendite kohaselt Kuljetus Myntt OY taganes hagejaga sõlmitud müügilepingust 11.10.2018 avaldusega alates 17.10.2018, määrates hagejale ette makstud müügihinna tagastamise tähtajaks 20.10.2018. Kohtule esitatud väljastusteatest nähtuvalt hageja esindaja P. Pähni telefoni teel antud korralduse alusel on hageja töötaja 12.10.2018 keeldunud kullerilt taganemisavaldust vastu võtmast. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt saab dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega lugeda taganemisavalduse hagejale kättetoimetatuks – hagejale oli loodud mõistlik võimalus dokumendiga tutvumiseks, hageja ise keeldus seda võimalust kasutamast. Pärast seda on Kuljetus Myntt OY esindaja saatnud taganemisavalduse 15.10.2018 kell 5:54 PM e-kirjaga hageja erinevatele e-posti aadressidele, sh hageja seadusliku esindaja Peeter Pähni e-posti aadressile xxx. Seega vähemalt alates 15.10.2018 oli hagejal reaalselt võimalik taganemisavaldusega tutvuda.
10.Kohus leiab, et kostjal on õigus nõudeid tasaarvestada. Hageja kahtlused, et nõude loovutamise kirjalik leping on vormistatud tagantjärele, ei mõjuta tasaarvestamise aega ega kehtivust. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et Kuljetus Myntt OY 15.10.2018 lepingust taganemise teatamise e-kirja adressaadiks on teiste hulgas P-TRUCKS OÜ esindaja Raimond Pärn. Kohus leiab, et see asjaolu lükkab ümber hageja kahtlused, et nõude loovutamise lepingudokument on koostatud tagantjärele 2019.aastal. Kohtu hinnangul Kuljetus Myntt OY-l oli põhjust hagejaga sõlmitud lepingust taganemisest kostjat teavitada üksnes juhul, kui tal oli kostjaga kokkulepe lepingust taganemisega tekkiva rahalise nõude loovutamise osas.
11.Iseenesest õige on hageja väide, et nõude loovutamise leping esitati alles 15.03.2019 kohtu kaudu, kuid kohtu hinnangul see ei takistanud hagejat hagiavalduse esitamisel nõude loovutamisega ja kostja tasaarvestusega arvestada. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Õiguskirjanduses (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, Tallinn 2016, lk 857) on leitud, et paragrahv [VÕS § 172] annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest võlausaldajale, kes on nõude omandanud loovutamise teel, kui väidetav uus võlausaldaja ei esita talle § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti või kui senine võlausaldaja ei ole võlgnikule nõude loovutamisest kirjalikult teatanud (ka senise võlausaldaja kirjalik teade nõude loovutamise kohta on loovutamisdokumendiks § 168 lg 2 tähenduses). Kui võlgnik täidab uue võlausaldaja nõude, ilma et talle oleks esitatud loovutamisdokument, riskib ta täitmisega valele isikule, kui hiljem peaks selguma, et loovutamist ei ole tegelikult toimunud või et loovutamisleping on kehtetu (loovutamisdokumendi olemasolul välistab selle riski § 170). Seetõttu annab seadusandja võlgnikule võimaluse kaitsta ennast §-s 172 nimetatud vastuväite kaudu ülalnimetatud riskide vastu. ... Kuna võlgnik vajab oma õiguste kaitsmiseks tõendit, et talle on nõude loovutamisest teatatud, saab ta § 172 kohaselt nõuda senise võlausaldaja kirjalikku (TsÜS § 78) või elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lg 1) teadet nõude loovutamise kohta. Eeltoodust järelduvalt ei olnud kostjal kohustust esitada hagejale nõude loovutamise lepingut, kuid hageja nõudmisel tulnuks kostjal esitada hagejale esialgse võlausaldaja poolt koostatud kirjalik või digitaalselt allkirjastatud dokument, mis kinnitab nõude loovutamist. Hageja kirjalikest seisukohtadest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne 10.12.2018 hagiavalduse esitamist kostjalt nõudnud esialgse võlausaldaja kinnitust nõude loovutamise kohta. Samuti ei ole hageja esile toonud, et ta on esialgsele võlausaldajale nõude täitnud.
12.Kostja teatas hagejale Kuljetus Myntt OY-lt hageja vastu nõude omandamisest 25.10.2019, digitaalselt allkirjastatud teade nõude loovutamisest on hagejale edastatud 1:07 PM e-kirja manuses. Samal päeval, 25.10.2018, kell 2:39 PM saadetud e-kirja manuses on kostja edastanud hagejale tasaarvestusavalduse. Mõlemad e-kirjad on saadetud nii hageja ametlikule e-posti
aadressile xxx, kui ka hageja juhatuse liikme Peeter Pähni e-posti aadressile. Kostja 15.03.2019 seisukoha lisana (lisa 2-1) esitatud Oscarrehvid OÜ esindaja P. Pähni 25.10.2018 kell 6:50 AM (s.o enne samal päeval kell 1:07 PM (pärast lõunat) kostja saadetud loovutusteadet) e-kirjast kostja esindajale R. Pärnale järeldub, et hageja oli juba Kuljetus Myntt OY nõude loovutamisest teadlik, kuid ei nõustunud, et kostja selle nõude hageja nõudega tasaarvestab. Seda kinnitab hageja esindaja e- kirjas hageja esindaja märgitu: „Viitate oma kirjas äriühingule Kuljetus Myntt OY, jääb mõistetamatuks seos meievahelistele tehingutele.“ Ka pärast hagiavalduse esitamist ja kohtu poolt menetlusse võtmist on hageja 28.01.2019 e-kirjas kostjale üksnes esitanud vastuväiteid tasaarvestusele, märkides, et „Oscarrehvid OÜ-l ja P-Trucks OÜ-l ei ole omavahel midagi tasaarveldada. Oscarrehvid OÜ ärisuhted teiste ettevõtetega ei ole kuidagi seotud P-Trucks OÜ kohtuvaidlusega.“ Üheski ülalnimetatud e-kirjas hageja ei nõua kostjalt esialgse võlausaldaja kinnitust nõude loovutamise kohta. Hageja esitas nõude loovutamise dokumendi puudumise kohta väite alles 04.03.2019 seisukohas kostja 08.02.2019 hagivastusele. Kostja on seejärel 15.03.2019 esitanud nõude loovutamise lepingu. Nendest asjaoludest on meelevaldne teha järeldust, et nõude loovutamise leping on vormistatud tagantjärele.
13.Nõude loovutamise dokumendi esitamata jätmine annab võlgnikule üksnes õiguse keelduda uuele võlausaldajale kohustust täitmast kuni talle on dokument esitatud. Nõude loovutamise dokumendi esitamata jätmine ei mõjuta loovutatud nõude uuele võlausaldajale ülemineku aega, seega ei mõjuta see ka aega, mil uus võlausaldaja võis loovutamislepingu alusel omandatud nõuet tasaarvestada hageja nõudega.
14.Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid Kuljetus Myntt OY põhinõude (lepingust taganemise tõttu ette makstud müügihinna tagastamise nõue) kohta, hageja vastuväited puudutavad üksnes tagastamisele kuuluvalt rahalt viivise või intressi nõudmise õigust ja ulatust.
15.VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, mis TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kehtivaks kättesaamisega ega vaja kehtima hakkamiseks teise poole nõusolekut. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Praeguses asjas on kostja tasaarvestuse avalduse hagejale esitanud 25.10.2018, s.o arve nr 1851807 tasumiseks seadusest tuleneva 30-päevase tähtaja jooksul ja enne hageja poolt hagiavalduse esitamist; tasaarvestusavalduse esitamise ajaks oli möödunud Kuljetus Myntt OY poolt raha tagasimaksmiseks hagejale määratud tähtpäev 20.10.2018. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kostja 25.10.2018 tasaarvestusavalduse kätte saanud. Vaidlust ei ole, et nõude 25.10.2018 loovutamist kinnitav leping on esitatud kohtumenetluses 15.03.2019 ja hageja on selle kätte saanud. Seega kohtumenetluse ajal on kostja tõendanud, et Kuljetus Myntt OY nõue hageja vastu tõepoolest 25.10.2018 kostjale üle läks. Samuti on hageja kätte saanud kostja poolt kohtumenetluse ajal esitatud täpsustatud summadega tasaarvestuse. Seega on tasaarvestusavaldus formaalselt kehtiv. Kohus on tuvastanud ka kostja tasaarvestusavalduse
materiaalõigusliku kehtivuse – kostjal oli hageja vastu tasaarvestusavalduses näidatud, Kuljetus Myntt OY-lt omandatud lepingust taganemise tõttu VÕS § 189 lg 1 alusel raha tagastamise ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivise nõue . Hageja vastuväited puudutavad viivise suurust ja tasaarvestuse arvutuskäiku.
16.Kohus leiab, et kostjal hageja vastu oleva tasaarvestatava nõude summa on 2859,50 eurot. Kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et tasaarvestatav kostja nõue koosneb rehvide müügilepingust taganemisega seotud müügihinna tagastamise nõudest summas 2857 eurot ja viivise nõudest 130 eurot. Viivist arvestas kostja seadusjärgses määras, 8% aastas. Kostja menetluse käigus täpsustas viivise summat. Tõendite kohaselt Kuljetus Myntt OY taganes hagejaga sõlmitud müügilepingust 11.10.2018 avaldusega alates 17.10.2018, määrates müügihinna tagastamise tähtajaks 20.10.2018. Kuivõrd tagastatavalt rahalt VÕS § 189 lg 1 alusel maksta tuleva, VÕS § 94 sätestatud intressi väärtus on olnud väiksem kui 0%, loobus kostja intressi nõudmisest ning piirdub viivise nõudmisega raha tagastamisega viivitamise eest. Perioodi eest 21.10.2018 kuni tasaarvestuseni 25.10.2018 on põhinõudelt 2857 eurot määraga 8% aastas viivise summa 2,50 eurot, sellest kostja ongi täpsustatud tasaarvestuses lähtunud. Seega kokku on kostja tasaarvestanud hageja nõudega oma nõude summas 2859,50 eurot. 20.02.2020 kostja tasaarvestuse täpsustamise tõttu tasus hagejale täiendavalt 127,50 eurot.
17.Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja tasaarvestuse arvutuskäigule käibemaksu osas. Kostja aga arvestab loovutuse teel omandatud nõude summa 2857 eurot maha hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arve summast ilma käibemaksuta 3707,48 eurot, seejärel lisab selle tehte tulemile käibemaksu ja lõpptulemusest arvestab maha viivised 130 eurot, saades tasaarvestuse tulemuseks 890,57 eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Kohus on varem pooltele selgitanud oma seisukohta, et see, et kostja omandas Soome äriühingult nõude, millele käibemaksu ei lisandu, ei tähenda, et hagejal ei tekkinud kostjaga sõlmitud müügitehingu alusel käivet arvel näidatud summas 3707,48 eurot, millelt hageja on kohustatud tasuma käibemaksu 741,50 eurot. Käibemaksuga maksustatava käibe suurus ei sõltu sellest, millal ning mil viisil arve maksmiseks kohustatud isik arve tasub. Kostja on omandanud välismaa äriühingult rahalise nõude hageja vastu. Kuljettus Myntt OY-lt rahalise nõude omandamine ei mõjuta hageja ja kostja vahelisest rehvide ostu-müügitehingust tekkinud käivet ega sellega kaasneva käibemaksukohustuse suurust. Tasaarvestatavad rahalised nõuded on tekkinud kahest eraldiseisvast, erinevate tehinguosaliste vahel tehtud majandustehingust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tasaarvestusel tuleb hageja esitatud arvet arvesse võtta brutosummas. Kostja ei saa hageja võlausaldajalt omandatud raha tagastamise nõude summa võrra vähendada hagejalt ostetud kaupade või teenuste maksumust, mis on hageja poolt kostjale esitatud arves käibemaksu arvestamise aluseks. Hagejal on kostja vastu nõue koos käibemaksuga ning kostja saab nii arve tasumisel kui tasaarvestamisel lähtuda ainult sellest summast. Kostja käsitlus, et tasaarvestada tuleb hageja nõue ilma käibemaksuta ning hagejal on õigus nõuda kostjalt käibemaksu üksnes summalt, mis tasaarvestuse tulemusel ei ole lõppenud, ei ole kooskõlas käibemaksuseaduse § 3 lg 4 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 sätetega.
18.Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja tasaarvestusega lõppenud kostja arvestatust väiksemas ulatuses. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve summas 4448,98 eurot. Kostjal oli tasaarvestatav vastunõue summas 2859,50 eurot. Selles summas on arve tasumise tähtaja jooksul 25.10.2018 tasaarvestusega poolte vastastikused nõuded lõppenud ning seega pärast tasaarvestust jäi kostjal hageja ees arvest nr 1851807 täitmata kohustus summas 4448,98 – 2859,50 = 1589,48 eurot. Sellest summast kostja tasus 06.11.2018, s.o enne arve tasumise tähtaja lõppemist, 890,57 eurot. Seega 10.12.2018 hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal hageja ees võlgnevus 698,91 eurot. Sellest on kostja 20.02.2020 tasunud veel täiendavalt 127,50 eurot ning otsuse tegemise ajaks on kostjal hageja ees võlgnevus summas 571,41 eurot. Selles summas kohus rahuldab hageja
põhinõude. Osas, milles hageja nõue oli lõppenud tasaarvestusega enne hagiavalduse esitamist, samuti osas, mille kostja tasus menetluse ajal, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus arvestab kostja poolt kohustuse menetluse ajal täitmist menetluskulude jaotamisel.
19.Hageja on 05.03.2019 kohtule esitatud vastuses kostja seisukohtadele viivisenõuet täiendanud ning TsMS § 367 kohaselt taotleb kostjalt lisaks esialgses hagis esitatud sissenõutavaks muutunud viivise 5,34 eurot väljamõistmisele mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele lisaks menetluse käigus täiendavalt alates hagiavalduse esitamisest viivise protsendina põhivõlast väljamõistmiseks nõude esitamine on TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud kõrvalnõude suurendamine, mida ei peeta hagi muutmiseks. Seega täiendava viivise nõude esitamiseks ei ole vajalik kostja ega kohtu nõusolek ning kohus ei pea viivisenõuet eraldi menetlusse võtma. Kõrvalnõude suurendamine praegusel juhul ei mõjutanud ka hagi esitamise eest nõutava riigilõivu suurust. Tsiviilasja hinda saab kohus muuta ka kohtuotsuses. Hageja 05.03.2019 avaldus on kostja lepingulisele esindajale e-toimiku kaudu kätte toimetatud 08.03.2019 ning on 15.03.2019 esitanud vastuse, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud ning seetõttu ka viivisenõue on alusetu, lisaks puudub viivisearvestus. Hageja on 25.03.2019 esitanud viivise arvestuse hagiavalduse esitamise seisuga ning lisaks korranud taotlus mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras protsendina põhivõlast.
20.VÕS § 100, 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos kõrvalnõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus otsuses on põhjendanud, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2018 summas 698,91 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 23.10.2018 ei olnud nõue veel sissenõutav. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja perioodi eest 18.10.2018 kuni 06.11.2018 põhinõude summalt 4448,98 eurot ja perioodi eest 18.10.2018 – 10.12.2018 põhinõude summalt 3558,41 eurot seadusjärgses määras arvestatud viivis kokku summas 45,03 eurot. Arvestades kostja tasaarvestust, tasutud summasid ning kohtuotsuse põhjendustes toodud arve tasumise ja nõude sissenõutavaks muutumise tähtaegu, on kohus seisukohal, et hagiavalduse esitamise seisuga oli viivis sissenõutavaks muutunud summas 4,6 eurot (periood 10.11.2018 – 09.12.2018 (30 päeva), arvutatud põhinõude summalt 698,91 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas (0,02191% päevas)). Pärast hagiavalduse esitamist on viivis täiendavalt muutunud sissenõutavaks järgmiselt: Alates 10.12.2018 – 19.02.2020 kokku 437 päeva eest summalt 698,91 eurot määrata 8% aastas (0,02191% päevas) on viivisesumma 66,92 eurot. 20.02.2020 kostja tasus 127,50 eurot ning võlgnevuseks, millelt viivist arvutada, jäi 571,41 eurot. Perioodil 20.02.2020 – 05.03.2020 (kohtuotsuse tegemise eelne päev) 15 päeva eest muutus viivis täiendavalt sissenõutavaks summas 1,87 eurot. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,39 eurot ja alates otsuse tegemise päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas).
21.Eeltoodud arvutustest tuleneb, et hageja kohtu poole pöördumine oli põhjendatud, kuigi heas usus tegutsemise korral hageja saanuks 10.12.2018 hagiavalduse esitamisel arvesse võtta kostja tasaarvestusavaldust (kohus leiab, et hageja ei saa tugineda loovutusdokumendi esitamata jätmisele, kui ta ei ole seda kostjalt küsinud) ning esitada hagiavalduses nõue osas, milles see ei olnud
tasaarvestusega lõppenud ega tasutud. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 644,80 eurot, sh põhivõlg 571,41 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemiseni 73,39 eurot. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise protsendina põhivõlast kuni kohustuse kohase täitmiseni.
22.Tsiviilasja hind Edasiulatuva viivise nõuet hagiavaldus ei sisaldanud ning hagiavalduses on hagihinnaks märgitud 3603,44 eurot. Menetluse käigus hageja laiendas viivisenõuet taotlusega mõista kostjalt välja viivis protsendina põhivõlast alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kohtu hinnangul on tegemist TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud kõrvalnõude suurendamisega, mida ei peeta hagi muutmiseks. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt on nõude suurendamise järel hagihinnaks 3888,11 eurot (põhinõue 3558,41 eurot + viivis hagiavalduse esitamise seisuga 45,03 eurot + TsMS § 133 lg 2 alusel ühe aasta viivis põhinõudelt, s.o 284,67 eurot). TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 kohaselt kohus võib määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Eeltoodu alusel kohus märgib kohtuotsuses õige hagihinna. Kõrvalnõude suurendamine ei mõjuta hagi esitamise eest nõutava riigilõivu suurust. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on sellise hinnaga (vahemikus 3501 – 4000 eurot) hagi esitamisel nõutav riigilõiv 325 eurot. Hageja tasus maksekäsumenetluses riigilõivu 135,16 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 189,84 eurot, seega kokku ongi riigilõivu tasutud 325 eurot.
23.Menetluskulude jaotus
23.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi teise lõike järgi juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagi osaliselt, põhinõude rahuldamise protsent on 16,06%, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesummast mõistab kohus välja 10% ning põhinõude osalise rahuldamise tõttu väheneb vastavalt ka sellelt edasiulatuvalt tasuda tulev viivise.
23.2.Kohus 14.06.2019 tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss summas 698,91 eurot. Hageja teatas kohtule, et on sellise kompromissiga nõus ning on teinud kostjale vastava ettepaneku. Hageja veel 20.02.2020 menetlusdokumendis deklareeris, et kui kostja sellise summa tasuks, siis muid pretensioone kostjale ei oleks (s.t hageja ei nõuaks kostjalt täiendavalt viiviseid ega menetluskulusid). Kostja ei nõustunud muutma oma seisukohta tasaarvestamisel käibemaksu arvestamise osas ja jäi oma arvutuste juurde. Samas kostja 20.02.2020 vähendas viivise arvelt tasaarvestuse vastuväidet ja tasus hagejale täiendavalt 127,50 eurot.
23.3.Kohus sisuliselt rahuldab põhinõude ulatuses, milles kohtu ettepanekul hageja on kostjale pakkunud kompromissi. Põhinõue rahuldatakse kompromissisummast väiksemas ulatuses üksnes seetõttu, et asja kirjalikus menetluses lahendamisel pooltele avalduste ja vastuväidete esitamiseks määratud lõpptähtpäeval kostja tegi hageja nõude katteks osalise makse. Eeltoodut arvesse võttes kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest riigilõivu osas, mis tulnuks hagejal tasuda, kui hagiavaldus oleks esitatud põhinõude 698,91 eurot ja sellele lisanduva viivise väljamõistmiseks. Sellisel juhul oleks hagihinnaks olnud 759,42 eurot (698,91 eurot põhivõlg + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4,6 eurot + TsMS § 133 lg 2 alusel ühe aasta viivis 55,91 eurot). Tsiviilasja hinnaga 751 eurot kuni 1000 eurot (kaasa arvatud) hagi esitamisel nõutav riigilõiv olnuks 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja riigilõivu 175 eurot. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda.
Muude menetluskulude kohta hageja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis ei ole vaja kostja menetluskulude suurust kindlaks määrata.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.